Lucas 9
mkw (MKW) vs NTLH
1 Yesu vukisaka bilandi kumi na zole. Yandi pesaka bawu lulendo mpe lutumu ya kubingisa bampeve nyonso ya yimbi, mpe ya kubelusa bambevo.
1 Jesus chamou os doze discípulos e lhes deu poder e autoridade para expulsar todos os demônios e curar doenças.
2 Na manima, yandi fidisaka bawu na kwenda kulongisa Nsangu ya Kimfumu ya Nzambi, mpe kubelusa bambevo.
2 Então os enviou para anunciarem o Reino de Deus e curarem os doentes.
3 Yandi zabisaka bawu: «Beno nata ve kima na nzyetolo ya beno: Ata yinti ya nzyetolo, to saki, to madya, to mbongo. Beno vwanda ve na binkuti zole.
3 Ele disse:
4 Na konso yinzo yina ba ke yamba beno, beno vwanda kuna tii ntangu beno ke katuka na kisika yina.
4 Quando vocês entrarem numa cidade, fiquem na casa em que forem recebidos até irem embora daquele lugar.
5 Konso kisika yina bantu ke manga na kuyamba beno, beno katuka na mbanza yina, mpe beno ningisa fundu-fundu ya makulu ya beno. Ya ke vwanda nkebosolo samu na bawu.»
5 Mas, se forem mal recebidos, saiam logo daquela cidade. E na saída sacudam o pó das suas sandálias, como sinal de protesto contra aquela gente.
6 Bilandi kwendaka mpe vwandaka luta na babwala nyonso na kuzabisa Nsangu ya Mbote. Bawu vwandaka belusa mpe bambevo bisika nyonso.
6 Os discípulos então saíram de viagem e andaram por todos os povoados, anunciando o evangelho e curando doentes por toda parte.
7 Elode, ntinu ya Ngalili, kuwaka mambu nyonso yina vwandaka salama. Mabanza ya yandi kumaka kidi-kidi, samu ti bantu ya nkaka vwandaka tuba ti ya kele Yowane Mubotiki me vumbuka na lufwa.
7 Herodes, o governador da Galileia, ouviu falar de tudo o que estava acontecendo e ficou sem saber o que pensar. Pois alguns diziam que João Batista tinha sido ressuscitado,
8 Bantu ya nkaka vwandaka tuba ti ya kele Eli me vutuka dyaka. Bantu ya nkaka dyaka vwandaka tuba ti ya kele mosi na kati ya mimbikudi ya ntama me vumbuka na lufwa.
8 outros diziam que Elias tinha aparecido, e outros ainda que um dos antigos profetas havia ressuscitado.
9 Kasi Elode tubaka: «Mu zengisaka munu mosi yintu ya Yowane. Na yina, nani kele muntu yina ba ke na kuzonzila mambu nyonso yayi?» Ni yawu yina, Elode vwandaka sosa kutala Yesu.
9 Mas Herodes disse: — Eu mesmo mandei cortar a cabeça de João. Quem será então esse homem de quem ouço falar essas coisas? E Herodes procurava ver Jesus.
10 Bantumwa vutukaka mpe zabisaka Yesu mambu nyonso yina bawu salaka. Na yina, Yesu nataka bawu kisika yina vwandaka bantu ve, pene-pene na mbanza Besayida.
10 Os apóstolos voltaram e contaram a Jesus tudo o que haviam feito. Então ele os levou consigo, e foram sozinhos para o povoado de Betsaida.
11 Kasi bantu zabaka yawu, mpe landaka yandi. Yesu yambaka bawu, zabisaka bawu mambu ya Kimfumu ya Nzambi, mpe belusaka bayina vwandaka sosa kubeluka.
11 Mas as multidões souberam disso e o seguiram. E Jesus os recebeu, falou a respeito do Reino de Deus e curou os que precisavam ser curados.
12 Bwisi bandaka na kuyila. Na yina, bilandi kumi na zole kwendaka pene-pene ya Yesu mpe zabisaka yandi: «Vutula bantu yayi na babwala mpe bayinzo ya mivungi yina kele pene-pene samu na kusosa madya mpe bisika ya kulala, samu ti kisika yayi kele na kima ve.»
12 Estava anoitecendo, e por isso os doze apóstolos foram e disseram a Jesus: — Mande esta gente embora. Eles podem ir aos povoados e sítios que ficam por perto daqui e lá encontrarão o que comer e onde ficar, pois este lugar é deserto.
13 Kasi Yesu zabisaka bawu: «Beno pesa bawu madya, beno mosi.» Bawu vutulaka: «Beto ke kaka na mampa tanu na bambisi zole. Nge zola ti beto kwenda kusumba madya yina bantu nyonso yayi lenda kudya?»
13 Mas Jesus respondeu: Os discípulos disseram: — Só temos cinco pães e dois peixes. O senhor quer que a gente vá comprar comida para toda esta multidão?
14 Ya tsyelika, lutangu ya babakala yina vwandaka kuna lendaka vwanda mafunda tanu (5 000). Na yina, Yesu tubaka na bilandi ya yandi: «Beno vwandisa bawu na lutangu ya makumi tanu ya bantu na konso nkonga.»
14 Estavam ali mais ou menos cinco mil homens. Jesus ordenou aos seus discípulos:
15 Bilandi tumamaka mpe bawu vwandisaka bantu nyonso.
15 Os discípulos obedeceram e mandaram que todos se sentassem.
16 Yesu bakaka mampa tanu mpe bambisi zole. Yandi talaka na zulu mpe tondaka Nzambi samu na madya yina. Yandi zengaka yawu mpe pesaka yawu na bilandi, samu ti bawu kabula yawu na bantu nyonso yina vwandaka kuna.
16 Aí Jesus pegou os cinco pães e os dois peixes, olhou para o céu e deu graças a Deus por eles. Depois partiu os pães e os peixes e os entregou aos discípulos para que eles distribuíssem ao povo.
17 Bantu nyonso kudyaka mpe yukutaka. Na manima, ba fulusaka bitunga kumi na zole na bibuku ya mampa mpe ya bambisi yina bikanaka.
17 Todos comeram e ficaram satisfeitos, e os discípulos ainda encheram doze cestos com os pedaços que sobraram.
18 Kilumbu mosi, Yesu vwandaka sambila na kisika yina vwandaka ve na bantu, mpe bilandi ya yandi vwandaka kuna. Na yina, Yesu yufulaka bawu: «Yinki bantu ke na kutuba samu na munu?»
18 Certa vez Jesus estava sozinho, orando, e os discípulos chegaram perto dele. Então ele perguntou:
19 Bawu vutulaka: «Bantu ke na kutuba ti nge kele Yowane Mubotiki. Ba ya nkaka ke na kutuba ti nge kele Eli, mpe ba ya nkaka dyaka ti nge kele mosi na kati ya mumbikudi ya ntama yina me vumbuka na lufwa.»
19 Eles responderam: — Alguns dizem que o senhor é João Batista; outros, que é Elias; e outros, que é um dos
20 Yesu yufulaka bawu: «Kasi na beno, mu kele nani?» Pyele vutulaka: «Nge kele Masiya yina me katuka na sika ya Nzambi.»
20 — E vocês? Quem vocês dizem que eu sou? — perguntou Jesus. Pedro respondeu: — O
21 Yesu yiminaka bawu na ngolo nyonso na kuzabisa yawu ve na muntu,
21 Então Jesus proibiu os discípulos de contarem isso a qualquer pessoa.
22 mpe tubaka dyaka: «Mwana ya Muntu fwana kutala mpasi mingi. Bakuluntu, bamfumu ya banganga-Nzambi, mpe milongisi ya Misiku ke manga yandi. Ba ke kufwa yandi, mpe yandi ke vumbuka na lufwa na kilumbu ya tatu.»
22 E continuou:
23 Na manima, yandi tubaka na bawu nyonso: «Kana muntu zola kulanda munu, yandi bika na kubanza na mambu yina me tadila yandi mosi. Kasi konso kilumbu, yandi nata kulunsi ya yandi, mpe yandi landa munu.
23 Depois disse a todos:
24 Ya tsyelika, muntu yina ke zola kuvuukisa luzingu ya yandi, ke bebisa yawu. Kasi muntu yina ke bebisa luzingu ya yandi samu na munu, ke vuukisa yawu.
24 Pois quem põe os seus próprios interesses em primeiro lugar nunca terá a vida verdadeira; mas quem esquece a si mesmo por minha causa terá a vida verdadeira.
25 Wapi mfunu kele na muntu na kuzwa bimvwama nyonso ya yinza kana yandi ke na kubebisa luzingu ya yandi, to ke na kufwa yawu?
25 O que adianta alguém ganhar o mundo inteiro, mas perder a vida verdadeira e ser destruído?
26 Kana muntu tala nsoni samu na munu mpe samu na mambu ya munu, Mwana ya Muntu mpe ke tala yandi nsoni ntangu yandi ke kwiza na kati ya nkembo ya yandi, ya Tata ya yandi, mpe ya bambazi ya longo.
26 Pois, se alguém tiver vergonha de mim e do meu ensinamento, então o Filho do Homem também terá vergonha dessa pessoa, quando ele vier na sua
27 Ya tsyelika, mu ke na kuzabisa beno, bantu ya nkaka yina kele awa ke kufwa ve kana bawu tala ntete ve Kimfumu ya Nzambi.»
27 Eu afirmo a vocês que estão aqui algumas pessoas que não morrerão antes de ver o
28 Na manima ya kuzonza mambu yina, bilumbu nana lutaka, mpe Yesu bakaka Pyele, Yowane na Zaki, mpe yandi kwendaka na bawu na mongo samu na kusambila.
28 Mais ou menos uma semana depois de ter dito essas coisas, Jesus levou Pedro, João e Tiago e subiu o monte para orar.
29 Ntangu yandi vwandaka sambila, kizizi ya yandi sobaka, mpe bilele ya yandi kumaka mpembe ya kulutila.
29 Enquanto orava, o seu rosto mudou de aparência, e a sua roupa ficou muito branca e brilhante.
30 Na mpamukunu, bantu zole vwandaka zonza na Yesu: ya vwandaka Moyize mpe Eli.
30 De repente, dois homens apareceram ali e começaram a falar com ele. Eram Moisés e Elias,
31 Bawu vwandaka talana na kati ya nsemo ya nene ya mazulu, mpe bawu vwandaka zonzila mutindu Yesu fwanaka manisa kisalu ya yandi na kufwa na Yelusalemi.
31 que estavam cercados por um brilho celestial. Eles falavam com Jesus a respeito da morte que, de acordo com a vontade de Deus, ele ia sofrer em Jerusalém.
32 Pyele mpe bampangi ya yandi vwandaka ya kulala. Kasi ntangu bawu vumbukaka, bawu talaka nkembo ya Yesu mpe bantu zole yina vwandaka ya kutelama na yandi.
32 Pedro e os seus companheiros estavam dormindo profundamente, mas acordaram e viram a glória de Jesus e os dois homens que estavam com ele.
33 Ntangu Moyize na Eli vwandaka bika Yesu, Pyele tubaka na Yesu: «Mulongisi, ya kele mbote ti beto vwanda awa. Beto ke yidika bayinzo tatu ya lele: yinzo mosi ke vwanda ya nge, ya nkaka ke vwanda ya Moyize, mpe ya nkaka dyaka ya Eli.» (Pyele vwandaka zaba ve mambu yina yandi vwandaka tuba.)
33 Quando esses dois homens estavam se afastando de Jesus, Pedro disse: — Mestre, como é bom estarmos aqui! Vamos armar três barracas: uma para o senhor, outra para Moisés e outra para Elias. Pedro não sabia o que estava dizendo.
34 Ntangu yandi vwandaka tuba mutindu yina, dituti kwizaka mpe fukaka bawu. Bilandi kumaka na boma ntangu bawu kotaka na dituti.
34 Ele ainda estava falando, quando apareceu uma nuvem e os cobriu. Os discípulos ficaram com medo quando a nuvem desceu sobre eles.
35 Ndinga wakanaka na kati ya dituti, mpe tubaka: «Yandi yayi ni mwana ya munu yina mu soolaka. Beno kuwa yandi!»
35 E da nuvem veio uma voz, que disse: — Este é o meu Filho, o meu escolhido. Escutem o que ele diz!
36 Na manima ya kuwa ndinga yina, bilandi talaka kaka Yesu yandi mosi. Bawu tubaka ata dyambu, mpe na ntangu yina, bawu zabisaka muntu ve mambu yina bawu talaka.
36 Quando a voz parou, eles viram que Jesus estava sozinho. Os discípulos ficaram calados e naquela ocasião não disseram nada a ninguém sobre o que tinham visto.
37 Na kilumbu yina landaka, bawu kulumukaka mongo, mpe nkonga ya nene ya bantu kwizaka bwabana Yesu.
37 No dia seguinte eles desceram do monte, e uma grande multidão veio se encontrar com Jesus.
38 Muntu mosi bandaka na kulooka na kati ya nkonga: «Mulongisi, mu ke na kubondila nge, tala mwana ya munu kyadi. Kaka ni mwana yayi ke na munu!
38 Aí um homem que estava no meio do povo começou a gritar: — Mestre, peço ao senhor pelo meu filho, o meu único filho!
39 Mpeve ya yimbi ke kwamisaka yandi, mpe ke salaka ti mwana looka. Yawu ke ningisaka yandi na ngolo nyonso, ke basisaka yandi mafulu na yinwa, mpe ke katukaka na mpasi na manima ya kunyokola yandi.
39 Um espírito mau o agarra, e, de repente, o menino dá um grito e começa a ter convulsões e a espumar pela boca. O espírito o maltrata e não o solta de jeito nenhum.
40 Mu me lomba bilandi ya nge na kubingisa mpeve yango. Kasi bawu me lenda ve na kubingisa yawu.»
40 Já pedi aos discípulos do senhor que expulsassem o espírito mau, mas eles não conseguiram.
41 Yesu tubaka: «Beno bantu ya ntangu yayi! Beno kele bantu ya yimbi mpe yina kele ve na kiminu! Tii wapi ntangu mu ke vwanda kaka na beno? Tii wapi ntangu mu ke vibidila beno?» Na yina, Yesu tubaka na muntu yina: «Nata mwana ya nge awa.»
41 Jesus respondeu: Então disse ao homem: — Traga o seu filho aqui.
42 Ntangu mwana vwandaka kwiza pene-pene ya Yesu, mpeve ya yimbi losaka yandi na ntoto, mpe ningisaka yandi na ngolo nyonso. Kasi Yesu ngalaka mpeve ya yimbi, mpe belusaka mwana. Na manima, yandi vutulaka mwana na sika ya tata ya yandi.
42 Quando o menino estava chegando, teve um ataque, e o demônio o jogou no chão. Então Jesus deu uma ordem ao espírito mau, curou o menino e o entregou ao pai.
43 Bantu nyonso yitukaka samu na lulendo ya nene ya Nzambi.
43 E todos ficaram admirados com o grande poder de Deus. Todos estavam admirados com o que Jesus fazia, e ele disse aos discípulos:
44 «Beno kuwa mbote mambu yina mu ke na kuzabisa beno ntangu yayi: Ba ke yekula Mwana ya Muntu na maboko ya bantu.»
44 — Não esqueçam o que vou dizer a vocês: o
45 Kasi bawu bakulaka ve mambu yina. Yawu vwandaka ya kubumbama na bawu samu ti bawu bakula ve nsasa ya yawu, mpe bawu vwandaka na boma ya kuyufula Yesu na dyambu yina.
45 Mas eles não entenderam isso, pois o que essas palavras queriam dizer tinha sido escondido deles para que não as entendessem. E eles estavam com medo de fazer perguntas a Jesus sobre o assunto.
46 Bilandi vwandaka solola bawu na bawu samu na kuzaba nani me lutila mfunu na kati ya bawu.
46 Os discípulos começaram a conversar sobre qual deles era o mais importante.
47 Yesu zabaka mabanza ya bawu. Na yina, yandi bakaka mwana ya fyoti, tulaka yandi pene-pene na yandi,
47 Mas Jesus sabia o que eles estavam pensando. Então pegou uma criança e a pôs ao seu lado.
48 mpe zabisaka bawu: «Muntu yina ke yamba mwana ya fyoti yayi na Nkumbu ya munu, ke yamba munu mosi. Na yina, muntu yina ke yamba munu, ke yamba muntu yina fidisaka munu. Ya tsyelika, muntu yina kele mwana ya fyoti na kati ya beno nyonso, ni yandi me lutila mfunu.»
48 Aí disse:
49 Yowane tubaka na Yesu: «Mfumu, beto talaka muntu yina vwandaka bingisa bampeve ya yimbi na Nkumbu ya nge. Beto zolaka yimina yandi na kusala yawu, samu ti yandi kele ve na kati ya nkonga ya beto yina ke na kulanda nge.»
49 João disse: — Mestre, vimos um homem que expulsa demônios pelo poder do nome do senhor, mas nós o proibimos de fazer isso porque ele não é do nosso grupo.
50 Kasi Yesu vutulaka: «Beno yimina yandi ve samu ti muntu yina ke yinaka beno ve, kele nkundi ya beno.»
50 Então Jesus disse a João e aos outros discípulos:
51 Yesu talaka ti ntangu kumaka pene-pene na kubika yinza yayi samu na kukwenda na zulu. Na yina, yandi bakaka lukanu ya kukwenda na Yelusalemi.
51 Como estava chegando o tempo de Jesus ir para o céu, ele resolveu ir para Jerusalém.
52 Yandi fidisaka ntete bantu samu na kuyidika nkwizulu ya yandi. Bantu kwendaka mpe kotaka na bwala mosi ya Samaliya.
52 Então mandou que alguns mensageiros fossem na frente. No caminho eles entraram em um povoado da região de Samaria a fim de prepararem um lugar para ele.
53 Kasi bantu ya bwala yina mangaka na kuyamba Yesu samu ti yandi vwandaka kwenda na Yelusalemi.
53 Mas os moradores dali não quiseram receber Jesus porque viram que ele estava indo para Jerusalém.
54 Ntangu bilandi ya yandi, Zaki mpe Yowane, kuwaka mutindu yina, bawu tubaka: «Mfumu, nge zola ti beto bokila tiya ya zulu samu ti yawu kwiza kunyengisa bawu?»
54 Quando os seus discípulos Tiago e João viram isso, disseram: — O senhor quer que a gente mande descer fogo do céu para acabar com estas pessoas?
55 Kasi Yesu balukaka na sika ya bawu, mpe sembaka bawu.
55 Porém Jesus, virando-se para eles, os repreendeu.
56 Na yina, bawu kwendaka na bwala ya nkaka.
56 Então ele e os seus discípulos foram para outro povoado.
57 Ntangu bawu vwandaka kwenda, muntu mosi tubaka na Yesu: «Mu ke landa nge kisika ni kisika nge ke kwenda.»
57 Quando Jesus e os discípulos iam pelo caminho, um homem disse a Jesus: — Eu estou pronto a seguir o senhor para qualquer lugar onde o senhor for.
58 Yesu vutulaka: «Mibaku kele na mabulu yina bawu ke bumbamaka. Bandeke ya mazulu mpe ke na mazanza ya bawu. Kasi Mwana ya Muntu kele ve na kisika ya kulala to ya kupema.»
58 Então Jesus disse:
59 Yesu tubaka na muntu ya nkaka: «Landa munu.» Kasi muntu yina vutulaka: «Pesa munu ntete muswa ya kwenda tula tata ya munu na ndyamu.»
59 Aí ele disse para outro homem: Mas ele respondeu: — Senhor, primeiro deixe que eu volte e sepulte o meu pai.
60 Yesu zabisaka yandi: «Bika ti bantu ya kufwa tula bantu ya bawu ya kufwa na ndyamu. Kasi nge, kwenda kuzabisa Kimfumu ya Nzambi.»
60 Jesus disse:
61 Muntu ya nkaka dyaka tubaka: «Mfumu, mu ke landa nge, kasi pesa munu muswa ya kwenda kupesa ntete mbote ya nsuka na dikanda ya munu.»
61 Outro homem disse: — Eu seguirei o senhor, mas primeiro deixe que eu vá me despedir da minha família.
62 Yesu zabisaka yandi: «Muntu yina me simba nsengo samu na kubanda na kusaba bilanga, mpe ke tala na manima, kele mfunu ve samu na Kimfumu ya Nzambi.»
62 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.