2 Reis 6
mkw (MKW) vs NVT
1 Kilumbu mosi, muntu mosi na kati ya kimvuka ya mimbikudi tubaka na Elize: «Mfumu, tala kisika yayi beto ke vukanaka me lutila fyoti samu na beto nyonso.
1 Certo dia, os membros do grupo de profetas disseram a Eliseu: “Como vê, este lugar onde nos reunimos é pequeno demais.
2 Pesa beto muswa, beto kwenda pene-pene ya nzadi ya Yolodani samu na kuzenga bayinti. Kana konso muntu kunata yinti mosi-mosi, beto ke tunga yinzo mpe yawu ke vwanda kisika yina beto ke banda na kuvukanaka.» Elize vutulaka: «Beno lenda kwenda.»
2 Vamos descer ao rio Jordão, onde há muitos troncos, e construir ali um lugar para nos reunirmos”. “Está bem”, disse Eliseu. “Podem ir.”
3 Mosi na kati ya bawu tubaka: «Mfumu, mulemvo ya nge, yawu kele mbote ti nge kwenda na beto.» Elize vutulaka: «Ya kele mbote. Mu ke kwenda na beno.»
3 “Venha conosco”, sugeriu um deles. “Eu irei”, disse ele.
4 Elize kwendaka na bawu. Bawu kumaka pene-pene ya nzadi ya Yolodani mpe bawu zengaka bayinti.
4 E foi com eles. Quando chegaram ao Jordão, começaram a derrubar árvores.
5 Ntangu muntu mosi na kati ya bawu vwandaka zenga yinti, kisengo ya soka katukaka na yinti ya yawu mpe yawu kwendaka kubwa na maza. Muntu yango lookaka: «Aa! Mfumu ya munu, yawu kele soka ya ngana mu kwendaka baka!»
5 Enquanto um deles cortava um tronco, a parte de ferro do machado caiu no rio. “Ai, meu senhor!”, gritou. “O machado era emprestado!”
6 Muntu ya Nzambi yufulaka yandi: «Wapi kisika yawu me kubwa?» Muntu yango lakisaka Elize kisika yina kisengo ya soka kubwaka. Elize zengaka kibuku ya yinti. Yandi losaka yawu kisika yina kisengo ya soka kubwaka. Mpe kisengo ya soka yulukaka na zulu ya maza.
6 “Onde caiu?”, perguntou o homem de Deus. Quando mostraram o lugar para Eliseu, ele cortou um galho e o jogou na água, e fez o ferro do machado flutuar.
7 Elize tubaka na yandi: «Baka yawu!»
7 “Pegue-o”, disse Eliseu. E o homem estendeu a mão e o pegou.
8 Ntangu ntinu ya Alame vwandaka na mvita na bantu ya Isayeli, yandi salaka lukutakanu na bantu yina ke salaka na yandi mpe yandi tubaka: «Binwani ya munu ke sala kivwandu ya bawu na kisika yayi.»
8 Quando o rei da Síria estava em guerra contra Israel, consultava seus oficiais e dizia: “Posicionaremos nossas tropas em tal lugar”.
9 Kasi muntu ya Nzambi fidisaka muntu samu na kuzabisa ntinu ya Isayeli: «Sala keba na kulutila na nzila yina, samu ti binwani ya yinsi ya Alame kele kuna.»
9 De imediato, o homem de Deus advertia o rei de Israel: “Não se aproxime de tal lugar, pois os sírios planejam posicionar suas tropas ali”.
10 Na yina, ntinu ya Isayeli fidisaka binwani ya yandi na kukeba kisika yina muntu ya Nzambi zabisaka bawu.
10 E o rei de Israel mandava um aviso para o lugar indicado pelo homem de Deus. Várias vezes ele advertiu o rei de que ficasse alerta naqueles lugares.
11 Ntinu ya Alame kumaka na boma. Yandi bokilaka bamfumu ya binwani ya yandi mpe yandi tubaka na bawu: «Ya kele na muntu mosi na kati ya beto ke na kuteka beto na ntinu ya Isayeli. Beno zabisa munu ya kele nani?»
11 Furioso com essa situação, o rei sírio reuniu seus oficiais e perguntou: “Qual de vocês anda informando o rei de Israel sobre meus planos?”.
12 Mfumu mosi ya binwani tubaka: «Ntinu, awa muntu ve me tekisa beto na ntinu ya Isayeli. Kasi ni mumbikudi Elize yina kele na Isayeli. Ni yandi kele na lulendo ya kuzabisa na ntinu ya Isayeli mambu nyonso yina nge ke tubaka na mansweki na kati ya kivinga ya nge.»
12 “Ó meu senhor, o rei, não somos nós”, respondeu um dos oficiais. “Eliseu, o profeta de Israel, revela ao rei de Israel até as palavras que o senhor diz em seus aposentos!”
13 Ntinu ya Alame tubaka: «Beno kwenda tala kisika yina yandi kele, samu ti mu kanga yandi.»
13 O rei ordenou: “Vão e descubram onde ele está, para que eu mande capturá-lo!”. Então lhe informaram: “Eliseu está em Dotã”.
14 Ntinu fidisaka nkonga ya binwani mingi na bapusu-pusu ya mvita na bampunda. Bawu kumaka kuna na mpimpa mpe bawu zungaka mbanza yina.
14 Assim, certa noite, o rei da Síria mandou um grande exército com muitos carros de guerra e cavalos para cercar a cidade.
15 Na suka-suka, kisadi ya muntu ya Nzambi basikaka na ngaanda mpe yandi talaka binwani, na bapusu-pusu ya mvita, na bampunda. Bawu vwandaka me zunga mbanza. Yandi tubaka na Elize: «Mfumu ya munu, wapi mutindu beto ke sala?»
15 Na manhã seguinte, o servo do homem de Deus se levantou bem cedo. Ao sair, viu que havia soldados, cavalos e carros de guerra por toda parte. “Ai, meu senhor, o que faremos agora?”, exclamou o servo.
16 Elize vutulaka: «Kutala boma ve! Binwani yina kele na beto me lutila mingi na binwani yina kele na bawu.»
16 “Não tenha medo!”, disse Eliseu. “Pois do nosso lado há muitos mais que do lado deles!”
17 Elize sambilaka mutindu yayi: «Yave, fungula meso ya kisadi ya munu, samu ti yandi kutala!» Yave fungulaka meso ya kisadi ya Elize mpe yandi talaka na zulu ya mongo bapusu-pusu ya mvita mpe bampunda ya tiya vwandaka ya kuzunga Elize.
17 Então Eliseu orou: “Ó S enhor , abre os olhos dele, para que veja”. O S enhor abriu os olhos do servo, e ele viu as colinas ao redor de Eliseu cheias de cavalos e carruagens de fogo.
18 Binwani ya yinsi ya Alame vwandaka belama na kisika yina vwandaka Elize. Na yina, Elize sambilaka mutindu yayi: «Yave, kufwa meso ya binwani yayi!» Mpe Yave kufwaka meso ya bawu mutindu Elize lombaka yawu.
18 Quando os sírios avançaram na direção de Eliseu, ele orou: “Ó S enhor , faze que fiquem cegos”. E o S enhor fez que ficassem cegos, conforme Eliseu havia pedido.
19 Elize tubaka na binwani yina: «Beno me zimbana nzila. Beno landa munu, mu lakisa beno nzila. Mu ke nata beno na sika ya muntu yina beno ke na kusosa.» Mpe Elize nataka bawu na Samaliya.
19 Então Eliseu saiu e lhes disse: “Vocês tomaram o caminho errado! Esta não é a cidade certa! Sigam-me, e eu os levarei até o homem que procuram”. Então ele os guiou à cidade de Samaria.
20 Ntangu bawu kotaka na Samaliya, Elize sambilaka mutindu yayi: «Yave, fungula meso ya bawu samu ti bawu kutala!» Yave fungulaka meso ya bawu, mpe bawu talaka ti bawu vwandaka na kati ya mbanza Samaliya.
20 Assim que entraram em Samaria, Eliseu orou: “Ó S enhor , agora abre os olhos deles, para que vejam”. O S enhor abriu os olhos deles, e descobriram que estavam no meio de Samaria.
21 Na kutala bantu yina, ntinu ya Isayeli yufulaka Elize mutindu yayi: «Tata ya munu, mu kufwa bantu yayi? Mu kufwa bawu?»
21 Quando o rei de Israel os viu, perguntou a Eliseu: “Devo matá-los, meu senhor? Devo matá-los?”.
22 Elize vutulaka: «Kufwa bawu ve! Nge ke na kifu ya kufwaka bantu yina nge ke bwilaka na mvita? Pesa bawu madya, bawu kudya mpe kunwa. Na manima, nge ke vutula bawu na sika ya ntinu ya bawu.»
22 “Claro que não!”, respondeu Eliseu. “Eles não são prisioneiros que você capturou na batalha. Dê-lhes comida e bebida e mande-os de volta para casa, para o senhor deles.”
23 Ntinu ya Isayeli salaka feti ya nene, yandi pesaka bawu madya mpe bawu kudyaka mpe kunwaka. Na manima yandi bikaka ba vutuka na sika ya ntinu ya bawu. Kubanda ntangu yina, binwani ya yinsi ya Alame bikaka na kukota dyaka na yinsi ya Isayeli.
23 Então o rei lhes ofereceu um grande banquete e os mandou de volta para casa, para o senhor deles. Depois disso, os invasores sírios não invadiram mais a terra de Israel.
24 Na manima ya mwa bilumbu, Bene-Adade, ntinu ya Alame, kutikisaka binwani ya yandi mpe bawu kwendaka zunga mbanza Samaliya samu na kunwanisa yawu.
24 Algum tempo depois, porém, Ben-Hadade, rei da Síria, reuniu todo o seu exército e cercou Samaria.
25 Nsatu ya nene kotaka na Samaliya. Bambeni zungaka mbanza. Na yina, yintu ya mbuluku kumaka na ntalu ya makumi nana ya mbongo ya bisengo mpe bikunku yiya na kati ya bikunku kumi ya Kabe ya matufi ya dibembe kumaka na ntalu ya bambongo tanu ya bisengo.
25 Como resultado, houve grande fome na cidade. O cerco durou tanto tempo que uma cabeça de jumento era vendida por 960 gramas de prata, e um terço de litro de esterco de pombo, por 60 gramas de prata.
26 Kilumbu mosi, ntinu ya Isayeli vwandaka tambula na zulu ya bibaka ya lupangu ya mbanza mpe kento mosi vwandaka looka mutindu yayi: «Mfumu ya munu, ntinu sadisa munu!»
26 Um dia, quando o rei de Israel caminhava pelos muros da cidade, uma mulher gritou para ele: “Ó meu senhor, o rei! Por favor, ajude-me!”.
27 Ntinu tubaka: «Kana Yave sadisa nge ve, na yinki mu ke sadisa nge? Mu kele na bambuma ya faline to ya vinu ya kusadisa nge?»
27 Ele respondeu: “Se o S enhor não a ajudar, o que poderei fazer? Não tenho alimento na eira, nem vinho na prensa de uvas”.
28 Na manima, ntinu yufulaka yandi: «yinki nge zola?» Yandi vutulaka: «kento yayi zabisaka munu mutindu yayi: “pesa mwana ya nge samu ti beto kudya yandi bubu yayi, mpe mbasi, beto ke kudya mwana ya munu.”
28 Mas depois o rei perguntou: “Qual é o problema?”. Ela respondeu: “Esta mulher me disse: ‘Vamos comer o seu filho hoje, e amanhã comeremos o meu’.
29 Beto lambaka mwana ya munu mpe beto kudyaka yandi. Kilumbu yina vwandaka landa, mu tubaka na yandi: “pesa mwana ya nge samu ti beto kudya yandi.” Kasi yandi bumbaka mwana ya yandi.»
29 Então cozinhamos meu filho e o comemos. No dia seguinte, eu disse a ela: ‘Mate seu filho para que o comamos’, mas ela o havia escondido”.
30 Ntangu ntinu kuwaka mambu yina, yandi pasulaka binkuti ya yandi. Mutindu ntinu vwandaka tambula na zulu ya bibaka ya lupangu ya mbanza, bantu talaka ti ntinu lwataka ngoto na yisi ya binkuti ya yandi.
30 Quando o rei ouviu isso, rasgou as roupas. E, enquanto ele caminhava pelos muros, o povo viu que, por baixo do manto, ele usava pano de saco junto à pele.
31 Ntinu tubaka: «Bika ti Nzambi kupesa munu kitumbu ya kulutila kana bubu yayi mu zenga ve yintu ya Elize, mwana ya Safate.»
31 Então o rei jurou: “Que Deus me castigue severamente se eu não separar a cabeça de Eliseu de seus ombros ainda hoje!”.
32 Kaka na ntangu yina mpe, Elize vwandaka na lukutakanu na bakuluntu nyonso ya mbanza na kati ya yinzo ya yandi. Ntinu fidisaka kisadi mosi ya yandi na sika ya Elize. Tekila kisadi yina kuma na sika ya Elize, Elize tubaka na bakuluntu yina: «Beno tala! Mwana ya muvondi yayi me fidisa muntu samu na kuzenga munu yintu. Ntangu yandi ke kuma, beno kanga mwelo mpe beno kotisa yandi ve. Mu ke na kuwa makelele ya makulu ya mfumu ya yandi, yina ke na kulanda yandi.»
32 Eliseu estava sentado em sua casa com as autoridades de Israel quando o rei mandou um mensageiro até ele. Antes, porém, que o mensageiro chegasse, Eliseu disse às autoridades: “O filho do assassino enviou um homem para cortar minha cabeça. Quando o mensageiro chegar, fechem a porta e não o deixem entrar. Logo ouviremos os passos de seu senhor atrás dele”.
33 Elize vwandaka me manisa ntete ve na kuzonza, muntu yango kumaka mpe yandi tubaka: «Mpasi yayi me katuka na Yave! Yinki mu lenda kuzwa dyaka na sika ya Yave?»
33 Enquanto Eliseu ainda falava, o mensageiro chegou e comunicou a mensagem do rei: “Toda essa desgraça vem do S enhor ! Por que devo continuar a esperar no S enhor ?”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Reis 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.