2 Reis 6
mkw (MKW) vs ARIB
1 Kilumbu mosi, muntu mosi na kati ya kimvuka ya mimbikudi tubaka na Elize: «Mfumu, tala kisika yayi beto ke vukanaka me lutila fyoti samu na beto nyonso.
1 Os filhos dos profetas disseram a Eliseu: Eis que o lugar em que habitamos diante da tua face é estreito demais para nós.
2 Pesa beto muswa, beto kwenda pene-pene ya nzadi ya Yolodani samu na kuzenga bayinti. Kana konso muntu kunata yinti mosi-mosi, beto ke tunga yinzo mpe yawu ke vwanda kisika yina beto ke banda na kuvukanaka.» Elize vutulaka: «Beno lenda kwenda.»
2 Vamos, pois até o Jordão, tomemos de lá cada um de nós, uma viga, e ali edifiquemos para nós um lugar em que habitemos. Respondeu ele: Ide.
3 Mosi na kati ya bawu tubaka: «Mfumu, mulemvo ya nge, yawu kele mbote ti nge kwenda na beto.» Elize vutulaka: «Ya kele mbote. Mu ke kwenda na beno.»
3 Disse-lhe um deles: Digna-te de ir com os teus servos. E ele respondeu: Eu irei.
4 Elize kwendaka na bawu. Bawu kumaka pene-pene ya nzadi ya Yolodani mpe bawu zengaka bayinti.
4 Assim foi com eles; e, chegando eles ao Jordão, cortavam madeira.
5 Ntangu muntu mosi na kati ya bawu vwandaka zenga yinti, kisengo ya soka katukaka na yinti ya yawu mpe yawu kwendaka kubwa na maza. Muntu yango lookaka: «Aa! Mfumu ya munu, yawu kele soka ya ngana mu kwendaka baka!»
5 Mas sucedeu que, ao derrubar um deles uma viga, o ferro do machado caiu na água; e ele clamou, dizendo: Ai, meu senhor! ele era emprestado.
6 Muntu ya Nzambi yufulaka yandi: «Wapi kisika yawu me kubwa?» Muntu yango lakisaka Elize kisika yina kisengo ya soka kubwaka. Elize zengaka kibuku ya yinti. Yandi losaka yawu kisika yina kisengo ya soka kubwaka. Mpe kisengo ya soka yulukaka na zulu ya maza.
6 Perguntou o homem de Deus: Onde caiu? E ele lhe mostrou o lugar. Então Eliseu cortou um pau, e o lançou ali, e fez flutuar o ferro.
7 Elize tubaka na yandi: «Baka yawu!»
7 E disse: Tira-o. E ele estendeu a mão e o tomou.
8 Ntangu ntinu ya Alame vwandaka na mvita na bantu ya Isayeli, yandi salaka lukutakanu na bantu yina ke salaka na yandi mpe yandi tubaka: «Binwani ya munu ke sala kivwandu ya bawu na kisika yayi.»
8 Ora, o rei da Síria fazia guerra a Israel; e teve conselho com os seus servos, dizendo: Em tal e tal lugar estará o meu acampamento.
9 Kasi muntu ya Nzambi fidisaka muntu samu na kuzabisa ntinu ya Isayeli: «Sala keba na kulutila na nzila yina, samu ti binwani ya yinsi ya Alame kele kuna.»
9 E o homem de Deus mandou dizer ao rei de Israel: Guarda-te de passares por tal lugar porque os sírios estão descendo ali.
10 Na yina, ntinu ya Isayeli fidisaka binwani ya yandi na kukeba kisika yina muntu ya Nzambi zabisaka bawu.
10 Pelo que o rei de Israel enviou àquele lugar, de que o homem de Deus lhe falara, e de que o tinha avisado, e assim se salvou. Isso aconteceu não uma só vez, nem duas.
11 Ntinu ya Alame kumaka na boma. Yandi bokilaka bamfumu ya binwani ya yandi mpe yandi tubaka na bawu: «Ya kele na muntu mosi na kati ya beto ke na kuteka beto na ntinu ya Isayeli. Beno zabisa munu ya kele nani?»
11 Turbou-se por causa disto o coração do rei da Síria que chamou os seus servos, e lhes disse: Não me fareis saber quem dos nossos é pelo rei de Israel?
12 Mfumu mosi ya binwani tubaka: «Ntinu, awa muntu ve me tekisa beto na ntinu ya Isayeli. Kasi ni mumbikudi Elize yina kele na Isayeli. Ni yandi kele na lulendo ya kuzabisa na ntinu ya Isayeli mambu nyonso yina nge ke tubaka na mansweki na kati ya kivinga ya nge.»
12 Respondeu um dos seus servos: Não é assim, ó rei meu senhor, mas o profeta Eliseu que está em Israel, faz saber ao rei de Israel as palavras que falas na tua câmara de dormir.
13 Ntinu ya Alame tubaka: «Beno kwenda tala kisika yina yandi kele, samu ti mu kanga yandi.»
13 E ele disse: Ide e vede onde ele está, para que eu envie e mande trazê-lo. E foi-lhe dito; Eis que está em Dotã.
14 Ntinu fidisaka nkonga ya binwani mingi na bapusu-pusu ya mvita na bampunda. Bawu kumaka kuna na mpimpa mpe bawu zungaka mbanza yina.
14 Então enviou para lá cavalos, e carros, e um grande exército, os quais vieram de noite e cercaram a cidade.
15 Na suka-suka, kisadi ya muntu ya Nzambi basikaka na ngaanda mpe yandi talaka binwani, na bapusu-pusu ya mvita, na bampunda. Bawu vwandaka me zunga mbanza. Yandi tubaka na Elize: «Mfumu ya munu, wapi mutindu beto ke sala?»
15 Tendo o moço do homem de Deus se levantado muito cedo, saiu, e eis que um exército tinha cercado a cidade com cavalos e carros. Então o moço disse ao homem de Deus: Ai, meu senhor! que faremos?
16 Elize vutulaka: «Kutala boma ve! Binwani yina kele na beto me lutila mingi na binwani yina kele na bawu.»
16 Respondeu ele: Não temas; porque os que estão conosco são mais do que os que estão com eles.
17 Elize sambilaka mutindu yayi: «Yave, fungula meso ya kisadi ya munu, samu ti yandi kutala!» Yave fungulaka meso ya kisadi ya Elize mpe yandi talaka na zulu ya mongo bapusu-pusu ya mvita mpe bampunda ya tiya vwandaka ya kuzunga Elize.
17 E Eliseu orou, e disse: Ó senhor, peço-te que lhe abras os olhos, para que veja. E o Senhor abriu os olhos do moço, e ele viu; e eis que o monte estava cheio de cavalos e carros de fogo em redor de Eliseu.
18 Binwani ya yinsi ya Alame vwandaka belama na kisika yina vwandaka Elize. Na yina, Elize sambilaka mutindu yayi: «Yave, kufwa meso ya binwani yayi!» Mpe Yave kufwaka meso ya bawu mutindu Elize lombaka yawu.
18 Quando os sírios desceram a ele, Eliseu orou ao Senhor, e disse: Fere de cegueira esta gente, peço-te. E o Senhor os feriu de cegueira, conforme o pedido de Eliseu.
19 Elize tubaka na binwani yina: «Beno me zimbana nzila. Beno landa munu, mu lakisa beno nzila. Mu ke nata beno na sika ya muntu yina beno ke na kusosa.» Mpe Elize nataka bawu na Samaliya.
19 Então Eliseu lhes disse: Não é este o caminho, nem é esta a cidade; segui-me, e guiar-vos-ei ao homem que buscais. E os guiou a Samária.
20 Ntangu bawu kotaka na Samaliya, Elize sambilaka mutindu yayi: «Yave, fungula meso ya bawu samu ti bawu kutala!» Yave fungulaka meso ya bawu, mpe bawu talaka ti bawu vwandaka na kati ya mbanza Samaliya.
20 E sucedeu que, chegando eles a Samária, disse Eliseu: Ó Senhor, abre a estes os olhos para que vejam. O Senhor lhes abriu os olhos, e viram; e eis que estavam no meio de Samária.
21 Na kutala bantu yina, ntinu ya Isayeli yufulaka Elize mutindu yayi: «Tata ya munu, mu kufwa bantu yayi? Mu kufwa bawu?»
21 Quando o rei de Israel os viu, disse a Eliseu: Feri-los-ei, feri-los-ei, meu pai?
22 Elize vutulaka: «Kufwa bawu ve! Nge ke na kifu ya kufwaka bantu yina nge ke bwilaka na mvita? Pesa bawu madya, bawu kudya mpe kunwa. Na manima, nge ke vutula bawu na sika ya ntinu ya bawu.»
22 Respondeu ele: Não os ferirás; feririas tu os que tomasses prisioneiros com a tua espada e com o teu arco? Põe-lhes diante pão e água, para que comam e bebam, e se vão para seu senhor.
23 Ntinu ya Isayeli salaka feti ya nene, yandi pesaka bawu madya mpe bawu kudyaka mpe kunwaka. Na manima yandi bikaka ba vutuka na sika ya ntinu ya bawu. Kubanda ntangu yina, binwani ya yinsi ya Alame bikaka na kukota dyaka na yinsi ya Isayeli.
23 Preparou-lhes, pois, um grande banquete; e eles comeram e beberam; então ele os despediu, e foram para seu senhor. E as tropas dos sírios desistiram de invadir a terra de Israel.
24 Na manima ya mwa bilumbu, Bene-Adade, ntinu ya Alame, kutikisaka binwani ya yandi mpe bawu kwendaka zunga mbanza Samaliya samu na kunwanisa yawu.
24 Sucedeu, depois disto, que Ben-Hadade, rei da Síria, ajuntando todo o seu exército, subiu e cercou Samária.
25 Nsatu ya nene kotaka na Samaliya. Bambeni zungaka mbanza. Na yina, yintu ya mbuluku kumaka na ntalu ya makumi nana ya mbongo ya bisengo mpe bikunku yiya na kati ya bikunku kumi ya Kabe ya matufi ya dibembe kumaka na ntalu ya bambongo tanu ya bisengo.
25 E houve grande fome em Samária, porque mantiveram o cerco até que se vendeu uma cabeça de jumento por oitenta siclos de prata, e a quarta parte dum cabo de esterco de pombas por cinco siclos de prata.
26 Kilumbu mosi, ntinu ya Isayeli vwandaka tambula na zulu ya bibaka ya lupangu ya mbanza mpe kento mosi vwandaka looka mutindu yayi: «Mfumu ya munu, ntinu sadisa munu!»
26 E sucedeu que, passando o rei de Israel pelo muro, uma mulher lhe gritou, dizendo: Acode-me, ó rei meu Senhor.
27 Ntinu tubaka: «Kana Yave sadisa nge ve, na yinki mu ke sadisa nge? Mu kele na bambuma ya faline to ya vinu ya kusadisa nge?»
27 Mas ele lhe disse: Se o Senhor não te acode, donde te acudirei eu? da eira ou do lagar?
28 Na manima, ntinu yufulaka yandi: «yinki nge zola?» Yandi vutulaka: «kento yayi zabisaka munu mutindu yayi: “pesa mwana ya nge samu ti beto kudya yandi bubu yayi, mpe mbasi, beto ke kudya mwana ya munu.”
28 Contudo o rei lhe perguntou: Que tens? E disse ela: Esta mulher me disse: Dá cá o teu filho, para que hoje o comamos, e amanhã comeremos o meu filho.
29 Beto lambaka mwana ya munu mpe beto kudyaka yandi. Kilumbu yina vwandaka landa, mu tubaka na yandi: “pesa mwana ya nge samu ti beto kudya yandi.” Kasi yandi bumbaka mwana ya yandi.»
29 cozemos, pois, o meu filho e o comemos; e ao outro dia lhe disse eu: Dá cá o teu filho para que o comamos; e ela escondeu o seu filho.
30 Ntangu ntinu kuwaka mambu yina, yandi pasulaka binkuti ya yandi. Mutindu ntinu vwandaka tambula na zulu ya bibaka ya lupangu ya mbanza, bantu talaka ti ntinu lwataka ngoto na yisi ya binkuti ya yandi.
30 Ouvindo o rei as palavras desta mulher, rasgou as suas vestes {ora, ele ia passando pelo muro}; e o povo olhou e viu que o rei trazia saco por dentro, sobre a sua carne.
31 Ntinu tubaka: «Bika ti Nzambi kupesa munu kitumbu ya kulutila kana bubu yayi mu zenga ve yintu ya Elize, mwana ya Safate.»
31 Então disse ele: Assim me faça Deus, e outro tanto, se a cabeça de Eliseu, filho de Safate, lhe ficar hoje sobre os ombros.
32 Kaka na ntangu yina mpe, Elize vwandaka na lukutakanu na bakuluntu nyonso ya mbanza na kati ya yinzo ya yandi. Ntinu fidisaka kisadi mosi ya yandi na sika ya Elize. Tekila kisadi yina kuma na sika ya Elize, Elize tubaka na bakuluntu yina: «Beno tala! Mwana ya muvondi yayi me fidisa muntu samu na kuzenga munu yintu. Ntangu yandi ke kuma, beno kanga mwelo mpe beno kotisa yandi ve. Mu ke na kuwa makelele ya makulu ya mfumu ya yandi, yina ke na kulanda yandi.»
32 Estava então Eliseu sentado em sua casa, e também os anciãos estavam sentados com ele, quando o rei enviou um homem adiante de si; mas, antes que o mensageiro chegasse a Eliseu, disse este aos anciãos: Vedes como esse filho de homicida mandou tirar-me a cabeça? Olhai quando vier o mensageiro, fechai a porta, e empurrai-o para fora com a porta. Porventura não vem após ele o ruído dos pés do seu senhor?
33 Elize vwandaka me manisa ntete ve na kuzonza, muntu yango kumaka mpe yandi tubaka: «Mpasi yayi me katuka na Yave! Yinki mu lenda kuzwa dyaka na sika ya Yave?»
33 Quando Eliseu ainda estava falando com eles, eis que o mensageiro desceu a ele; e disse: Eis que este mal vem do Senhor; por que, pois, esperaria eu mais pelo Senhor ?
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 2 Reis 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.