João 7

Testamento jaa maa jitoho-yo Jesucristo (MIGNT) vs ARA

Sair da comparação
ARA Almeida Revista e Atualizada 1993
1 Te ni̱ kuu ta̱ká tiñu yá'a. Te jíka kuu Jesús ñuu̱ Galilea. Te tú kuní‑ya̱ káka kuu‑ya̱ ñúu̱ Judea, chi cha̱a judío kándúkú‑de modo ka'ni‑dé‑ya̱.
1 Passadas estas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava percorrer a Judeia, visto que os judeus procuravam matá-lo.
2 Te a ni̱ kuyani viko vé'e enramada, ja̱ kúu ɨɨn viko ñáyɨvɨ judío.
2 Ora, a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 Te ni̱ kaka'a̱n ñani̱‑ya̱ jíín‑yá: Kenda‑ró yá'a te ki'i̱n‑ro̱ ñúu̱ Judea va'a̱‑ga̱, náva̱'a cha̱a káskuá'a jíín‑ró ná kuní‑de ná tiñu sá'a‑ró.
3 Dirigiram-se, pois, a ele os seus irmãos e lhe disseram: Deixa este lugar e vai para a Judeia, para que também os teus discípulos vejam as obras que fazes.
4 Nú kuní ɨɨn cha̱a ja̱ kuichá tu̱'un‑de, naja̱ sá'a sa̱'í‑de tiñu. Te nú tiñu yá'a sá'a‑ró, te stá'a̱n ndiji̱n‑ro̱ máá‑ró núu̱ ñáyɨvɨ núsáá, áchí‑de jíín‑yá.
4 Porque ninguém há que procure ser conhecido em público e, contudo, realize os seus feitos em oculto. Se fazes estas coisas, manifesta-te ao mundo.
5 Chi̱ ni ñani̱‑ya̱, tú kájatú'ún‑de‑ya̱.
5 Pois nem mesmo os seus irmãos criam nele.
6 Yúan‑na te ni̱ ka'a̱n Jesús jíín‑de: Té chá'a̱n‑ga̱ jaa̱ kɨvɨ̱‑rí. Ko kɨvɨ̱ máá‑ró, chi̱ a ni̱ chaa̱.
6 Disse-lhes, pois, Jesus: O meu tempo ainda não chegou, mas o vosso sempre está presente.
7 Ma̱ kúu koto u'u̱ ña̱yɨvɨ róó, ko jíto u'u̱‑i ruu̱, chi̱ ká'a̱n‑ri̱ tu̱'un ndaa̱ máá ñáyɨvɨ ja̱ máni tíñu ñáá kásá'a‑i.
7 Não pode o mundo odiar-vos, mas a mim me odeia, porque eu dou testemunho a seu respeito de que as suas obras são más.
8 Kaa máá‑ró kuángoyo‑ró víko‑ún. Máá‑rí chi ma̱ kí'i̱n‑ri̱ viko‑ún vina, chi̱ té jaa̱‑ga̱ kɨvɨ̱‑rí. Achí‑ya̱.
8 Subi vós outros à festa; eu, por enquanto, não subo, porque o meu tempo ainda não está cumprido.
9 Te ni̱ ka'a̱n‑ya̱ tú'un yá'a jíín‑de. Te ni̱ kendo̱o‑ni‑ya̱ ñúu̱ Galilea.
9 Disse-lhes Jesus estas coisas e continuou na Galileia.
10 Te ni̱ kaa ñani̱‑ya̱ kája'a̱n. Yúan‑na te suni ni̱ kaa máá‑yá kuá'a̱n‑ya̱ víko‑ún, ko tú ní stá'a̱n ndiji̱n‑ya̱ máá‑yá, chi̱ sa̱'í‑ni ni̱ ja'a̱n‑ya̱.
10 Mas, depois que seus irmãos subiram para a festa, então, subiu ele também, não publicamente, mas em oculto.
11 Te cha̱a judío, kánandúkú‑de‑ya̱ víko‑ún. Te káka'a̱n‑de: Ndénu̱ kándee cha̱a‑ún, áchí‑de.
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: Onde estará ele?
12 Te xaa̱n ní kuvaa̱ tu̱'un‑ya̱ núu̱ ñáyɨvɨ‑ún, chi̱ sava‑i ni̱ kaka'a̱n‑i: Cha̱a va̱'a kúu‑de. Te sava‑ga̱‑i ni̱ kaka'a̱n‑i: Túu, chi̱ xndá'ú‑de ña̱yɨvɨ, áchí‑i.
12 E havia grande murmuração a seu respeito entre as multidões. Uns diziam: Ele é bom. E outros: Não, antes, engana o povo.
13 Ko ni ɨɨn‑i tú ní káka'a̱n ndiji̱n‑i tu̱'un‑ya̱, chi̱ káyu̱'ú‑i cha̱a judío.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Te sava viko, ni̱ kaa Jesús kua'a̱n‑ya̱ vé'e ii̱, te ni̱ stá'a̱n‑ya̱ tú'un.
14 Corria já em meio a festa, e Jesus subiu ao templo e ensinava.
15 Te ni̱ ka̱naa iní cha̱a judío kánde̱'é‑de: Ndasa jiní cha̱a yá'a letra, chi̱ tú ní skuá'a‑de, áchí‑de.
15 Então, os judeus se maravilhavam e diziam: Como sabe este letras, sem ter estudado?
16 Yúan‑na te ni̱ ka'a̱n Jesús: Tu̱'un stá'a̱n‑ri̱ nasu̱ máá‑rí xíin, chi tu̱'un I'a̱ ni̱ tájí rúu̱ va̱i‑ri̱ kúu.
16 Respondeu-lhes Jesus: O meu ensino não é meu, e sim daquele que me enviou.
17 Ɨɨn cha̱a, nú kuní‑de sá'a‑de tiñu kuní Dios, cha̱a‑ún, juku̱'un ini̱‑de tu̱'un stá'a̱n‑ri̱, nú onde̱ nuu̱ Dios va̱i, xí já ní kiñi'in máá‑rí kúu, áchí‑ya̱.
17 Se alguém quiser fazer a vontade dele, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Cha̱a ká'a̱n tu̱'un máá‑de, ndúkú‑de ja̱ ndúñá'nu máá‑de. Ko nú ɨɨn cha̱a ndúkú‑de ja̱ ndúñá'nu cha̱a ni̱ tájí‑de va̱i‑de, cha̱a yá'a kúu cha̱a ndaa̱, te tú na̱ún tu̱'un ñáá íó ini̱‑de.
18 Quem fala por si mesmo está procurando a sua própria glória; mas o que procura a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há injustiça.
19 Moisés, ni̱ ja̱'a‑de ley nuu̱‑ro̱ jíná'an‑ró xí túu. Ko tú ni ɨɨn‑ró káskíkuu ley‑ún. Naja̱ kákuni̱‑ro̱ ká'ni‑ro rúu̱. Achí‑ya̱ jíín‑de.
19 Não vos deu Moisés a lei? Contudo, ninguém dentre vós a observa. Por que procurais matar-me?
20 Te ni̱ kaka'a̱n ña̱yɨvɨ kuá'a̱‑ún: Tá'a̱n‑ro̱ tachí. Ndéja̱ kuní ka'ni róó. Achí‑i.
20 Respondeu a multidão: Tens demônio. Quem é que procura matar-te?
21 Te ni̱ ka'a̱n Jesús jíín‑i: Ni̱ sá'a‑ri̱ ɨɨn tiñu, te ndivii‑ro ní ka̱naa iní‑ro̱ kánde̱'é‑ró.
21 Replicou-lhes Jesus: Um só feito realizei, e todos vos admirais.
22 Ja̱ndáa̱, Moisés ni̱ ja̱'a‑de ley xɨtɨ̱ ndúu̱‑ro̱ jíná'an‑ró. Ko nasu̱ já ní kuu ini̱ Moisés, chi̱ ja̱ ní kuu ini̱ ndɨ̱yi táa̱‑ro̱ kúu. Te kɨvɨ̱ ndéta̱tú káxɨtɨ̱ ndúu̱‑ro̱.
22 Pelo motivo de que Moisés vos deu a circuncisão (se bem que ela não vem dele, mas dos patriarcas ), no sábado circuncidais um homem.
23 Te nú káxɨtɨ̱ ndúu̱‑ro̱ máá kɨvɨ́ ndéta̱tú, náva̱'a skíkuu ley Moisés, te naja̱ kákiti̱ ini̱‑ro̱ núu̱‑rí ja̱ ní násáva̱'a ii̱‑rí ɨɨn cha̱a kɨvɨ̱ ndéta̱tú núsáá.
23 E, se o homem pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a lei de Moisés não seja violada, por que vos indignais contra mim, pelo fato de eu ter curado, num sábado, ao todo, um homem?
24 Ma̱ kóso nínu‑ni tu̱'un ká'a̱n‑ro̱, chi̱ sua ná nándúkú víi‑ro tú'un ndaa̱. Achí‑ya̱ jíín‑i.
24 Não julgueis segundo a aparência, e sim pela reta justiça.
25 Yúan‑na te ni̱ kaka'a̱n sava ña̱yɨvɨ ñúu̱ Jerusalén: Nasu̱ cháa yá'a kúu ja̱ kánandúkú‑de ka'ni‑dé náún.
25 Diziam alguns de Jerusalém: Não é este aquele a quem procuram matar?
26 Te yá'a nde̱'é‑ró ká'a̱n ndiji̱n‑de. Te tú na̱ún tu̱'un káka'a̱n jíín‑de. Sanaa te ni̱ kundaa̱ ini̱ cha̱a kákuñá'nu ja̱ cháa yá'a kúu Cristo.
26 Eis que ele fala abertamente, e nada lhe dizem. Porventura, reconhecem verdadeiramente as autoridades que este é, de fato, o Cristo?
27 Ko cha̱a yá'a, a kájini̱‑yo̱‑dé, jíín ndé ñuu̱ va̱i‑de: Ko ja̱ cháa̱ Cristo, ni ɨɨn‑yó, ma̱ kuní‑yo̱ ndéchi kíi‑ya̱. Achí‑i.
27 Nós, todavia, sabemos donde este é; quando, porém, vier o Cristo, ninguém saberá donde ele é.
28 Yúan‑na te ni̱ ka'a̱n jaa Jesús ini̱ ve̱'e ii̱, hora stá'a̱n‑ya̱ tú'un: A kájini̱‑ro̱ rúu̱, te kájini̱‑ro̱ ndé ñuu̱ va̱i‑ri̱. Tú va̱i‑ri̱ ja̱ sɨkɨ́ máá‑rí, ko ɨɨn I'a̱ ndaa̱ ni̱ tájí rúu̱ va̱i‑ri̱. Te tú kájini̱‑ro̱ I'a̱‑ún.
28 Jesus, pois, enquanto ensinava no templo, clamou, dizendo: Vós não somente me conheceis, mas também sabeis donde eu sou; e não vim porque eu, de mim mesmo, o quisesse, mas aquele que me enviou é verdadeiro, aquele a quem vós não conheceis.
29 Ko máá‑rí, chi̱ jiní‑ri̱‑ya̱, te onde̱ nuu̱ máá‑yá va̱i‑ri̱, chi ni̱ tájí‑yá ruu̱ va̱i‑ri̱, áchí‑ya̱.
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e fui por ele enviado.
30 Yúan‑na te ni̱ ka̱ndúkú ndéé‑de ja̱ kátɨɨn‑de‑ya̱. Ko tú ni ɨɨn‑de ní kénda'a‑dé‑ya̱, chi̱ té jaa̱‑ga̱ hora‑ya̱.
30 Então, procuravam prendê-lo; mas ninguém lhe pôs a mão, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Te ni̱ ka̱kandíja kua'a̱ ñáyɨvɨ tú'un ni̱ ka'a̱n‑ya̱. Te ni̱ kaka'a̱n‑i: Nú ná cháa̱ máá Cristo, te sá'a‑ga̱‑ya̱ tuní vásá já sá'a cha̱a yá'a náún, áchí‑i.
31 E, contudo, muitos de entre a multidão creram nele e diziam: Quando vier o Cristo, fará, porventura, maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Te cha̱a fariseo, ni̱ kajini so̱'o‑de ja̱ ñáyɨvɨ kuá'a̱‑ún súan káka'a̱n‑i tu̱'un‑ya̱. Te sutu̱ ñá'nu jíín cháa fariseo, ni̱ ka̱tájí‑de policía ja̱ kátɨɨn‑de‑ya̱.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar estas coisas a respeito dele, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prenderem.
33 Te ni̱ ka'a̱n Jesús: Yaku̱‑na̱ kɨvɨ̱ kúnchaa̱‑ri̱ jíín‑ró jíná'an‑ró. Te no'o̱n‑ri̱ nuu̱ I'a̱ ni̱ tájí rúu̱ va̱i‑ri̱.
33 Disse-lhes Jesus: Ainda por um pouco de tempo estou convosco e depois irei para junto daquele que me enviou.
34 Te nandúkú‑ró rúu̱. Te ma̱ náni'i̱n‑ro̱ rúu̱. Te ma̱ kúu jaa̱ koyo‑ró núu̱ kúnchaa̱‑ri̱. Achí‑ya̱.
34 Haveis de procurar-me e não me achareis; também aonde eu estou, vós não podeis ir.
35 Yúan‑na te ni̱ kaka'a̱n cha̱a judío: Te ndénu̱ kí'i̱n cha̱a yá'a ja̱ má náni'i̱n‑yo̱‑dé. Xí kí'i̱n‑de nuu̱ ñáyɨvɨ‑yo já ní kajicha̱ nu̱u ini̱ ñuu̱ Grecia, te stá'a̱n‑de tu̱'un nuu̱ ñáyɨvɨ ñúu̱ Grecia‑ún náún.
35 Disseram, pois, os judeus uns aos outros: Para onde irá este que não o possamos achar? Irá, porventura, para a Dispersão entre os gregos, com o fim de os ensinar?
36 Na̱ún tu̱'un kúu ja̱ ní ka'a̱n‑de yá'a: Nandúkú‑ró rúu̱, te ma̱ náni'i̱n‑ro̱ rúu̱, te ma̱ kúu jaa̱ koyo‑ró núu̱ kúnchaa̱‑ri̱, áchí.
36 Que significa, de fato, o que ele diz: Haveis de procurar-me e não me achareis; também aonde eu estou, vós não podeis ir?
37 Te kɨvɨ̱ jínu viko‑ún, ja̱ kúu kɨvɨ̱ kúká'nu viko, te ni̱ ndukuiñi̱ Jesús. Te ni̱ ka'a̱n jaa‑ya̱: Nú ndé ɨɨn ña̱yɨvɨ jichí nducha, te ná kíi‑i nuu̱‑rí te ko'o‑i‑cha̱.
37 No último dia, o grande dia da festa, levantou-se Jesus e exclamou: Se alguém tem sede, venha a mim e beba.
38 Nú ɨɨn ña̱yɨvɨ kándíja‑i ruu̱, yu̱cha nducha chakú kaka ini̱‑i, nátu̱'un ká'a̱n tutu̱ ii̱. Achí‑ya̱.
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Súan ni̱ ka'a̱n‑ya̱ tú'un Espíritu ja̱ ní'i̱n ñáyɨvɨ kákandíja‑i‑ya̱. Ko té chaa̱‑ga̱ Espíritu Santo. Chi̱ té chá'a̱n‑ga̱ nduñá'nu luu Jesús.
39 Isto ele disse com respeito ao Espírito que haviam de receber os que nele cressem; pois o Espírito até aquele momento não fora dado, porque Jesus não havia sido ainda glorificado.
40 Te sava ña̱yɨvɨ kuá'a̱‑ún, ni̱ ka̱jini so̱'o‑i tu̱'un yá'a. Te ni̱ kaka'a̱n‑i: Ja̱ndáa̱ ja̱ máá cháa jáni tu̱'un Dios kúu cha̱a yá'a, áchí‑i.
40 Então, os que dentre o povo tinham ouvido estas palavras diziam: Este é verdadeiramente o profeta;
41 Te sava‑ga̱‑i ni̱ kaka'a̱n‑i: Cha̱a yá'a kúu Cristo. Ko sava‑ga̱‑i ni̱ kaka'a̱n‑tu‑i: Onde̱ ñuu̱ Galilea kii Cristo náún.
41 outros diziam: Ele é o Cristo; outros, porém, perguntavam: Porventura, o Cristo virá da Galileia?
42 Á tú ká'a̱n tutu̱ ii̱, ja̱ kíi Cristo onde̱ tata̱ David onde̱ ñuu̱ Belén nuu̱ ní ncha̱a máá David, áchí‑i.
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, donde era Davi?
43 Yúan‑na te ni̱ ka̱státá'an ña̱yɨvɨ já sɨkɨ́‑yá.
43 Assim, houve uma dissensão entre o povo por causa dele;
44 Te sava‑i, katɨɨn‑i‑ya̱ kákuni̱‑i. Ko tú ni ɨɨn‑i ní kénda'a‑í‑ya̱.
44 alguns dentre eles queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Te policía‑ún, káno'o̱n nuu̱ sutú ñá'nu jíín núu̱ cháa fariseo. Te máá‑ún, ni̱ kaka'a̱n jíín policía: Naja̱ tú ní cháa̱‑de jíín‑ró, áchí.
45 Voltaram, pois, os guardas à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Te ni̱ kaka'a̱n policía‑ún: Tú kutɨ ní ɨɨn cha̱a ká'a̱n nátu̱'un ká'a̱n cha̱a yúan, áchí.
46 Responderam eles: Jamais alguém falou como este homem.
47 Te ni̱ ka'a̱n cha̱a fariseo jíín‑de: Te suni ni̱ xndá'ú‑de róó jíná'an‑ró náún.
47 Replicaram-lhes, pois, os fariseus: Será que também vós fostes enganados?
48 A ni̱ kandíja ɨɨn cha̱a kuñá'nu xí ɨ́ɨn cha̱a fariseo nuu̱‑dé náún.
48 Porventura, creu nele alguém dentre as autoridades ou algum dos fariseus?
49 Aa̱, ña̱yɨvɨ yúkú yá'a ja̱ ná tú kájini̱ kutɨ‑í ley, ná tají‑i, áchí.
49 Quanto a esta plebe que nada sabe da lei, é maldita.
50 Te Nicodemo, cha̱a ni̱ kii nuu̱‑yá akuáa‑ún, suni ɨɨn cha̱a fariseo kúu‑de. Te ni̱ ka'a̱n‑de.
50 Nicodemos, um deles, que antes fora ter com Jesus, perguntou-lhes:
51 Na̱ún áchí ley. Kuu naku̱xndíi‑yó sɨkɨ́ ɨ́ɨn cha̱a, te nú tú xna'a̱n‑ga̱ kuni so̱'o‑yó tú'un ká'a̱n‑de, jíín nú tú ndúkú víi‑yo na̱ún tiñu sá'a‑de náún. Achí‑de.
51 Acaso, a nossa lei julga um homem, sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Te ni̱ kaka'a̱n: Te róó, suni onde̱ ñuu̱ Galilea va̱i‑ró náún. Nandúkú vá'a te kuni̱‑ro̱ já ondé ñuu̱ Galilea tú kénda kutɨ ní ɨɨn cha̱a jáni tu̱'un Dios. Achí.
52 Responderam eles: Dar-se-á o caso de que também tu és da Galileia? Examina e verás que da Galileia não se levanta profeta.
53 Te kua̱no'on‑dé ná ve'e ná ve'e‑de.
53 [E cada um foi para sua casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.