Romanos 9
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs VC
1 Ta'n goqwei teluei na teliaq. Gjinisgam geitoq. Ni'n tleiawi Se'sugulieg aq mo ni'n egsuow. Ni'n 'ntangita'suaqanm ilgwenit Wejuli Nisgamewigtug aq maw telimip ni'n etl tluei gigwajiaqewei.
1 Digo a verdade em Jesus Cristo, não minto; a minha consciência me dá testemunho pelo Espírito Santo:
2 Mawi ms'gi'g ta'n teli ms'gei aq gaq suisga's'g 'ngamlamun ugjit ntmimajuinumg na Lesui'paq.
2 sinto grande pesar, incessante amargura no coração.
3 'Gsatmug gisi apoqonmaq ntmimajuinumg ugjit negmow ugs'ta'tinew. We'gaw ugjit negmow wel'te'tm igalsin ugjit ilsutmn ne'pa'n. Pas'g na ma gis tlianug muta pas'g negm Se'sus ta'n weji np'g'p ugjit ugs'tawianew mimajuinu'g.
3 Porque eu mesmo desejaria ser reprovado, separado de Cristo, por amor de meus irmãos, que são do mesmo sangue que eu, segundo a carne.
4 Negmow na 'Nnu'g teluisultijig Lesui'paq na Gjinisgam ugtmimajuinumg ta'n gisi mgnapni. Negm gisitelmaji ugjit un'janitelmnew aq wittoqwa'tmnew aq nemitu'tip uggepmitelgaqanm ta'n teli espe'litl. Teplumapni ta'n tli ula'lataq aq ignmuapni 'tplutaqann Nisgamewe'l. Musga'tuapni aq nige' geitu'tij ta'n tli emtoqwalataq Gjinisgam Gisiteget teliaqeweigtug aq iapjiwewei teplumtimgewei mesnmi'tij.
4 Eles são os israelitas; a eles foram dadas a adoção, a glória, as alianças, a lei, o culto, as promessas
5 Wettaqia'tijig Aplameg Isaqeg aq Je'gopeg. Se'suguli ta'n mimajuinualsip tleiawit negmow. Negm Se'suguli mestai assusit aq Gjinisgam Gisiteget pua'laji 'ms't mimajuinu'g gepmitelma'tis iapjiw. Na tliaj.
5 e os patriarcas; deles descende Cristo, segundo a carne, o qual é, sobre todas as coisas, Deus bendito para sempre. Amém.
6 Mo tluew ta'n Gjinisgam teli tplutg'p menaq telianugup. Ta'n Gjinisgam teli tplumapni Lesui'paq giasgiwewei teliaqap muta mimajuinu'g ta'n Gjinisgam gisi mgnapni aq mawa'lapni mu na pas'g Lesui'paq gatu elt me' pugweliejig igtigig ta'n angua'lapni.
6 Não quer dizer, porém, que a palavra de Deus tenha falhado. Porque nem todos os que descendem de Israel são verdadeiros israelitas,
7 Mu 'ms't ta'nig wetagutmu'tijig Aplamo'q Gjinisgam un'jang. Gjinisgam telimapnn Aplamal, “Pas'g ta'nig wettaqia'tijig Isaqeg tl maw gimaten maw gi'lewei.”
7 como nem todos os descendentes de Abraão são filhos de Abraão; mas: É em Isaac que terás uma descendência que trará o teu nome {Gn 21,12}.
8 Na telueg, “Mo 'ms't ta'n te'sijig mijua'ji'jg ta'nig ugs'tqamultijig Aplameg Gjinisgam un'jang.” Gatu awna na mijua'ji'jg ugs'tqamuilitl ta'n Gjinisgam teli tplumaji Aplamal aq Salaal tl maw gimaten maw negmow.
8 Isto é, não são os filhos da carne que são filhos de Deus, mas os filhos da promessa é que serão considerados como descendentes.
9 Gjinisgam na teli tplumapnn Aplamal ula glusuaqann, “Tetaputesg na'gweg iga'q, apaja'sites aq Sala uggwisl gugunatal.” Na teluet Gjinisgam.
9 Realmente, a palavra da promessa é esta: Por este tempo virei, e Sara terá um filho {Gn 18,10}.
10 Aq mu pas'g na ula. Ta'n tujiw Isaq pemigweteg malie'wit. Ugte'piteml teluisilitl Lepegga. Tel gne'geg tele'g.
10 E não somente ela, senão também Rebeca, que concebeu {dois filhos} de um só homem, Isaac, nosso patriarca.
11 Ta'n tujiw assma getu gugunaji 'tqope'jg Gjinisgam na telimatl, “Amgwesewa'j lugowatal wijigumatl.” Gjinisgam na telimatl gesgmnaq ugs'tqamui'tigweg, gesgmnaq ela'taqatigweg winjig gisna gelu'lg. Na tel'telmatl 'mgnan maljewe'tl 'tqope'jl. Musga'tugsi'gw Gjinisgam gis tla'tegep ta'n telsumsit, mu na ta'n mijua'ji'jg gis tla'tegetij.
11 Antes mesmo que fossem nascidos, e antes que tivessem feito bem ou mal algum {para que fosse confirmada a liberdade da escolha de Deus,
12 — ausente —
12 que depende não das obras, mas daquele que chama}, foi dito a Rebeca: O mais velho servirá o mais moço {Gn 25,23}.
13 St'ge' ta'n tel wi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatign,
13 Como está escrito: Amei Jacó, porém aborreci Esaú {Ml 1,3}.
14 Eimu'tijig mimajuinu'g teluejig, “Gjinisgam mo tetapua'tegegw ta'n tela'tegej.” Me'si we'jitua'tij amsalteg Gjinisgaml. Gatu mo telianug ta'n teluetij. 'Lpa pe'gaj mo amsalapuguegw.
14 Que diremos, pois? Haverá injustiça em Deus? De modo algum!
15 Gjinisgam telimatl Mowisal, “Ewlitelmates ta'n pas'g wen getu ewlitelm'g aq ule'wates ta'n wen ni'n getu uleiug.”
15 Porque ele disse a Moisés: Farei misericórdia a quem eu fizer misericórdia; terei compaixão de quem eu tiver compaixão {Ex 33,19}.
16 Gjinisgam mimajuinu'g ewlitelmaji mo na ta'n mimajuinu tel puatg gisna ta'n tela'tegej gatu awna Gjinisgam ta'n teli ewlitelmatl.
16 Dessa forma, a escolha não depende daquele que quer, nem daquele que corre, mas da misericórdia de Deus.
17 Gelu'lg wi'gatign telueg ugjit Palo ta'n etli elege'witewit Ijiptg, “Gjinisgam teluet, ‘Etna na weji iga'lul ugjit elege'witewin ugjit nige'. E'wul aq gisa'laji mimajuinu'g ta'n telgi'g ugs'tqamu 'gji'tunin ni'n aq ta'n telgi'g 'ntml'gigno'tim.’ ”
17 Por isso, diz a Escritura ao faraó: Eis o motivo por que te suscitei, para mostrar em ti o meu poder e para que se anuncie o meu nome por toda a terra {Ex 9,16}.
18 Gjinisgam ewlitelmatl ta'n pas'g wen getu ewlitelmatl. aq igtigig ignmuaji metua'taqatilij. Gjinisgam musga'tuaj ta'n teli wegaiugtuatl Paloal muta mo jigs'tagugul aq mo ewlitelmagul Gjinisgam ugtmimajuinumg.
18 Portanto, ele tem misericórdia de quem quer, e endurece a quem quer.
19 Newgte'jit gilew pipanimitew, “Pa na ula teliaqas goqwei ugjit Gjinisgam ilsutmuataq ugjit na? Ignmuaji negmow pa na tela'taqatiliji. Wen ta'n wissuignematl Gjinisgaml? 'Lpa mo wen.”
19 Dir-me-ás talvez: Por que ele ainda se queixa? Quem pode resistir à sua vontade?
20 Gatu wenin ta gi'l Gjinisgam asitem't. Gisitaqanei wowji'j mo pipnimulug ta'n wen gisi'atl, “Goqwei wet tli'in na?” A' na moqwa'. Mo tla'tegegw.
20 Mas quem és tu, ó homem, para contestar a Deus? Porventura o vaso de barro diz ao oleiro: Por que me fizeste assim?
21 Mimajuinu ta'n gisiaji gisita'qanei wowji'j negm gis tli'atl ta'n tel puatg. Mego'tiliji eliaji aq anawgtiliji eliaji. Wijei sisgu e'w'g.
21 Ou não tem o oleiro poder sobre o barro para fazer da mesma massa um vaso de uso nobre e outro de uso vulgar?
22 Etna na ula ta'n Gjinisgam tel lugwet. Getu' musga'toq ugml'gigno'tim aq ta'n wegaiugt'gl elue'uti'l aq ta'n ilsumataq mimajuinu'g. Gis sa'q ta'nig opla'taqatijig te'pmi'tij ugtapulanew gatu Gjinisgam pegiji esgmalaji gawasgita'sultinew elue'utigtug. Gatu mo gawasgita'sultigw. Etna na ugjit ugtapulaji. Seioqwia'titaq ugtlue'utiwaq.
22 {Onde, então, está a injustiça} em ter Deus, para mostrar a sua ira e manifestar o seu poder, suportado com muita paciência os objetos de ira preparados para a perdição,
23 Glaman 'gji'jiaten uggepmite'lgaqanm ta'n teli ms'gi'g ugjit ginu ta'n ewlitelmugsi'gw. Ginu ta'nig Gjinisgam gis gisgajugtugsi'gw ta'n tli ugs'ta'titesnu aq negm wittoqwa'lugsitesnu aq gepitelmugsitesnu.
23 mostrando as riquezas da sua glória para com os objetos de misericórdia, que de antemão preparou para a glória?
24 Ginu na mimajuinu'g ta'n Gjinisgam wigumugsi'gup. Eimu'tieg Lesui'peultieg aq maw gaqais milapegsultioq mimajuinu'g.
24 {Esses somos nós, que ele chamou não só dentre os judeus, mas também dentre os pagãos.} É o que ele diz em Oséias:
25 Ta'n Gjinisgam teluep aq ta'n iganigjitegewinuo'q Oseiao'q tel wi'gig'p,
25 Chamarei meu povo ao que não era meu povo, e amada a que não era amada.
26 — ausente —
26 E no lugar mesmo em que lhes foi dito: Vós não sois meu povo, ali serão chamados filhos de Deus vivo {Os 2,1}.
27 Aiseiao'q igan gnua'tut'p ugjit Lesui'paq. Teluep, “Je tlia Lesui'paq tel pugweli'tij st'ge' t'pgwan gigjiw sitmug pas'g tegle'ji'jg ta'n ugs'ta'titaq.
27 A respeito de Israel, exclama Isaías: Ainda que o número de filhos de Israel fosse como a areia do mar, só um resto será salvo;
28 Gjinisgam jaqali ilsumataq ta'n te'siliji mimajuinu'g ula ugs'tqamug aq ta'n teluep na tla'tegetew. Na.”
28 porque o Senhor realizará plenamente e prontamente a sua palavra sobre a terra {10,22s}.
29 Gis nige' sa'q Aiseiao'q teluepnaq, “Pa na Gjinisgam Gisiteget ta'n mestai assutg mo ewlitelmugsi'gus ginu Lesui'peulti'gw 'lpa na gaq ne'po'qsi'gup ta'n te'si'gw. Pa na wijei aq giasgiwewei ta'n tela'toqop gjigann teluisigl Satm aq Gamola. Pas'g ewlitelmugsi'gw aq tegle'ji'gw esgwieji'gw.”
29 E ainda como predisse Isaías: Se o Senhor dos exércitos não nos tivesse deixado um rebento, ficaríamos como Sodoma, seríamos como Gomorra {Is 1,9}.
30 Ula nige' ta'n teluei, “Ta'n tel gaqais milapegsultijig mimajuinu'g mo wejo'tmi'ti'gw gigwajia'tinew Gjinisgamewigtug gatu Gjinisgam gisa'laji gigwajia'tinew ta'n teli gtlams'tasulti'tij negmeg.
30 Então que diremos? Que os gentios, que não buscavam a justiça, alcançaram a justificação, a que vem da fé,
31 Gatu awna Lesui'paq ta'n gisi mgnapni wejo'tmi'tij gis gigwajia'tinew Gjinisgamewigtug ta'n tel majulgwatmi'tij 'tplutaqann gatu mo gissotmi'ti'gw.”
31 ao passo que Israel, que procurava uma lei que desse a justificação, não a encontrou.
32 Nat wen pipanigesit, “Goqwei ugjit mu gis tla'taqati'gw?” Mo gis tla'taqati'gw muta melgotmi'tij negmow ta'n gis tla'taqatijig gatu mo Gjinisgaml elita'sulti'tigul. Pa na wijei aq etoqwatesultijig aq pejitaqama'tijig. Na telueg mo geitu'ti'gw ta'n tla'taqatitaq.
32 Por quê? Porque Israel a buscava como fruto não da fé, e sim das obras. E tropeçou na pedra do escândalo,
33 Ta'n tel wi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatign,
33 como está escrito: Eis que ponho em Sião uma pedra de escândalo, um rochedo que faz cair; quem nele crer não será confundido {Is 8,14; 28,16}.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.