Romanos 9
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVI
1 Ta'n goqwei teluei na teliaq. Gjinisgam geitoq. Ni'n tleiawi Se'sugulieg aq mo ni'n egsuow. Ni'n 'ntangita'suaqanm ilgwenit Wejuli Nisgamewigtug aq maw telimip ni'n etl tluei gigwajiaqewei.
1 Digo a verdade em Cristo, não minto; minha consciência o confirma no Espírito Santo:
2 Mawi ms'gi'g ta'n teli ms'gei aq gaq suisga's'g 'ngamlamun ugjit ntmimajuinumg na Lesui'paq.
2 tenho grande tristeza e constante angústia em meu coração.
3 'Gsatmug gisi apoqonmaq ntmimajuinumg ugjit negmow ugs'ta'tinew. We'gaw ugjit negmow wel'te'tm igalsin ugjit ilsutmn ne'pa'n. Pas'g na ma gis tlianug muta pas'g negm Se'sus ta'n weji np'g'p ugjit ugs'tawianew mimajuinu'g.
3 Pois eu até desejaria ser amaldiçoado e separado de Cristo por amor de meus irmãos, os de minha raça,
4 Negmow na 'Nnu'g teluisultijig Lesui'paq na Gjinisgam ugtmimajuinumg ta'n gisi mgnapni. Negm gisitelmaji ugjit un'janitelmnew aq wittoqwa'tmnew aq nemitu'tip uggepmitelgaqanm ta'n teli espe'litl. Teplumapni ta'n tli ula'lataq aq ignmuapni 'tplutaqann Nisgamewe'l. Musga'tuapni aq nige' geitu'tij ta'n tli emtoqwalataq Gjinisgam Gisiteget teliaqeweigtug aq iapjiwewei teplumtimgewei mesnmi'tij.
4 o povo de Israel. Deles é a adoção de filhos; deles é a glória divina, as alianças, a concessão da lei, a adoração no templo e as promessas.
5 Wettaqia'tijig Aplameg Isaqeg aq Je'gopeg. Se'suguli ta'n mimajuinualsip tleiawit negmow. Negm Se'suguli mestai assusit aq Gjinisgam Gisiteget pua'laji 'ms't mimajuinu'g gepmitelma'tis iapjiw. Na tliaj.
5 Deles são os patriarcas, e a partir deles se traça a linhagem humana de Cristo, que é Deus acima de tudo, bendito para sempre! Amém.
6 Mo tluew ta'n Gjinisgam teli tplutg'p menaq telianugup. Ta'n Gjinisgam teli tplumapni Lesui'paq giasgiwewei teliaqap muta mimajuinu'g ta'n Gjinisgam gisi mgnapni aq mawa'lapni mu na pas'g Lesui'paq gatu elt me' pugweliejig igtigig ta'n angua'lapni.
6 Não pensemos que a palavra de Deus falhou. Pois nem todos os descendentes de Israel são Israel.
7 Mu 'ms't ta'nig wetagutmu'tijig Aplamo'q Gjinisgam un'jang. Gjinisgam telimapnn Aplamal, “Pas'g ta'nig wettaqia'tijig Isaqeg tl maw gimaten maw gi'lewei.”
7 Nem por serem descendentes de Abraão passaram todos a ser filhos de Abraão. Pelo contrário: "Por meio de Isaque a sua descendência será considerada".
8 Na telueg, “Mo 'ms't ta'n te'sijig mijua'ji'jg ta'nig ugs'tqamultijig Aplameg Gjinisgam un'jang.” Gatu awna na mijua'ji'jg ugs'tqamuilitl ta'n Gjinisgam teli tplumaji Aplamal aq Salaal tl maw gimaten maw negmow.
8 Noutras palavras, não são os filhos naturais que são filhos de Deus, mas os filhos da promessa é que são considerados descendência de Abraão.
9 Gjinisgam na teli tplumapnn Aplamal ula glusuaqann, “Tetaputesg na'gweg iga'q, apaja'sites aq Sala uggwisl gugunatal.” Na teluet Gjinisgam.
9 Pois foi assim que a promessa foi feita: "no tempo devido virei novamente, e Sara terá um filho".
10 Aq mu pas'g na ula. Ta'n tujiw Isaq pemigweteg malie'wit. Ugte'piteml teluisilitl Lepegga. Tel gne'geg tele'g.
10 E esse não foi o único caso; também os filhos de Rebeca tiveram um mesmo pai, nosso pai Isaque.
11 Ta'n tujiw assma getu gugunaji 'tqope'jg Gjinisgam na telimatl, “Amgwesewa'j lugowatal wijigumatl.” Gjinisgam na telimatl gesgmnaq ugs'tqamui'tigweg, gesgmnaq ela'taqatigweg winjig gisna gelu'lg. Na tel'telmatl 'mgnan maljewe'tl 'tqope'jl. Musga'tugsi'gw Gjinisgam gis tla'tegep ta'n telsumsit, mu na ta'n mijua'ji'jg gis tla'tegetij.
11 Todavia, antes que os gêmeos nascessem ou fizessem qualquer coisa boa ou má — a fim de que o propósito de Deus conforme a eleição permanecesse,
12 — ausente —
12 não por obras, mas por aquele que chama — foi dito a ela: "O mais velho servirá ao mais novo".
13 St'ge' ta'n tel wi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatign,
13 Como está escrito: "Amei Jacó, mas rejeitei Esaú".
14 Eimu'tijig mimajuinu'g teluejig, “Gjinisgam mo tetapua'tegegw ta'n tela'tegej.” Me'si we'jitua'tij amsalteg Gjinisgaml. Gatu mo telianug ta'n teluetij. 'Lpa pe'gaj mo amsalapuguegw.
14 E então, que diremos? Acaso Deus é injusto? De maneira nenhuma!
15 Gjinisgam telimatl Mowisal, “Ewlitelmates ta'n pas'g wen getu ewlitelm'g aq ule'wates ta'n wen ni'n getu uleiug.”
15 Pois ele diz a Moisés: "Terei misericórdia de quem eu quiser ter misericórdia e terei compaixão de quem eu quiser ter compaixão".
16 Gjinisgam mimajuinu'g ewlitelmaji mo na ta'n mimajuinu tel puatg gisna ta'n tela'tegej gatu awna Gjinisgam ta'n teli ewlitelmatl.
16 Portanto, isso não depende do desejo ou do esforço humano, mas da misericórdia de Deus.
17 Gelu'lg wi'gatign telueg ugjit Palo ta'n etli elege'witewit Ijiptg, “Gjinisgam teluet, ‘Etna na weji iga'lul ugjit elege'witewin ugjit nige'. E'wul aq gisa'laji mimajuinu'g ta'n telgi'g ugs'tqamu 'gji'tunin ni'n aq ta'n telgi'g 'ntml'gigno'tim.’ ”
17 Pois a Escritura diz ao faraó: "Eu o levantei exatamente com este propósito: mostrar em você o meu poder, e para que o meu nome seja proclamado em toda a terra".
18 Gjinisgam ewlitelmatl ta'n pas'g wen getu ewlitelmatl. aq igtigig ignmuaji metua'taqatilij. Gjinisgam musga'tuaj ta'n teli wegaiugtuatl Paloal muta mo jigs'tagugul aq mo ewlitelmagul Gjinisgam ugtmimajuinumg.
18 Portanto, Deus tem misericórdia de quem ele quer, e endurece a quem ele quer.
19 Newgte'jit gilew pipanimitew, “Pa na ula teliaqas goqwei ugjit Gjinisgam ilsutmuataq ugjit na? Ignmuaji negmow pa na tela'taqatiliji. Wen ta'n wissuignematl Gjinisgaml? 'Lpa mo wen.”
19 Mas algum de vocês me dirá: "Então, por que Deus ainda nos culpa? Pois, quem resiste à sua vontade? "
20 Gatu wenin ta gi'l Gjinisgam asitem't. Gisitaqanei wowji'j mo pipnimulug ta'n wen gisi'atl, “Goqwei wet tli'in na?” A' na moqwa'. Mo tla'tegegw.
20 Mas quem é você, ó homem, para questionar a Deus? "Acaso aquilo que é formado pode dizer ao que o formou: ‘Por que me fizeste assim? ’ "
21 Mimajuinu ta'n gisiaji gisita'qanei wowji'j negm gis tli'atl ta'n tel puatg. Mego'tiliji eliaji aq anawgtiliji eliaji. Wijei sisgu e'w'g.
21 O oleiro não tem direito de fazer do mesmo barro um vaso para fins nobres e outro para uso desonroso?
22 Etna na ula ta'n Gjinisgam tel lugwet. Getu' musga'toq ugml'gigno'tim aq ta'n wegaiugt'gl elue'uti'l aq ta'n ilsumataq mimajuinu'g. Gis sa'q ta'nig opla'taqatijig te'pmi'tij ugtapulanew gatu Gjinisgam pegiji esgmalaji gawasgita'sultinew elue'utigtug. Gatu mo gawasgita'sultigw. Etna na ugjit ugtapulaji. Seioqwia'titaq ugtlue'utiwaq.
22 E se Deus, querendo mostrar a sua ira e tornar conhecido o seu poder, suportou com grande paciência os vasos de sua ira, preparados para destruição?
23 Glaman 'gji'jiaten uggepmite'lgaqanm ta'n teli ms'gi'g ugjit ginu ta'n ewlitelmugsi'gw. Ginu ta'nig Gjinisgam gis gisgajugtugsi'gw ta'n tli ugs'ta'titesnu aq negm wittoqwa'lugsitesnu aq gepitelmugsitesnu.
23 Que dizer, se ele fez isto para tornar conhecidas as riquezas de sua glória aos vasos de sua misericórdia, que preparou de antemão para glória,
24 Ginu na mimajuinu'g ta'n Gjinisgam wigumugsi'gup. Eimu'tieg Lesui'peultieg aq maw gaqais milapegsultioq mimajuinu'g.
24 ou seja, a nós, a quem também chamou, não apenas dentre os judeus, mas também dentre os gentios?
25 Ta'n Gjinisgam teluep aq ta'n iganigjitegewinuo'q Oseiao'q tel wi'gig'p,
25 Como ele diz em Oséias: "Chamarei ‘meu povo’ a quem não é meu povo; e chamarei ‘minha amada’ a quem não é minha amada",
26 — ausente —
26 e: "Acontecerá que, no mesmo lugar em que se lhes declarou: ‘Vocês não são meu povo’, eles serão chamados ‘filhos do Deus vivo’. "
27 Aiseiao'q igan gnua'tut'p ugjit Lesui'paq. Teluep, “Je tlia Lesui'paq tel pugweli'tij st'ge' t'pgwan gigjiw sitmug pas'g tegle'ji'jg ta'n ugs'ta'titaq.
27 Isaías exclama com relação a Israel: "Embora o número dos israelitas seja como a areia do mar, apenas o remanescente será salvo.
28 Gjinisgam jaqali ilsumataq ta'n te'siliji mimajuinu'g ula ugs'tqamug aq ta'n teluep na tla'tegetew. Na.”
28 Pois o Senhor executará na terra a sua sentença, rápida e definitivamente".
29 Gis nige' sa'q Aiseiao'q teluepnaq, “Pa na Gjinisgam Gisiteget ta'n mestai assutg mo ewlitelmugsi'gus ginu Lesui'peulti'gw 'lpa na gaq ne'po'qsi'gup ta'n te'si'gw. Pa na wijei aq giasgiwewei ta'n tela'toqop gjigann teluisigl Satm aq Gamola. Pas'g ewlitelmugsi'gw aq tegle'ji'gw esgwieji'gw.”
29 Como anteriormente disse Isaías: "Se o Senhor dos Exércitos não nos tivesse deixado descendentes, já estaríamos como Sodoma, e semelhantes a Gomorra".
30 Ula nige' ta'n teluei, “Ta'n tel gaqais milapegsultijig mimajuinu'g mo wejo'tmi'ti'gw gigwajia'tinew Gjinisgamewigtug gatu Gjinisgam gisa'laji gigwajia'tinew ta'n teli gtlams'tasulti'tij negmeg.
30 Que diremos, então? Os gentios, que não buscavam justiça, a obtiveram, uma justiça que vem da fé;
31 Gatu awna Lesui'paq ta'n gisi mgnapni wejo'tmi'tij gis gigwajia'tinew Gjinisgamewigtug ta'n tel majulgwatmi'tij 'tplutaqann gatu mo gissotmi'ti'gw.”
31 mas Israel, que buscava uma lei que trouxesse justiça, não a alcançou.
32 Nat wen pipanigesit, “Goqwei ugjit mu gis tla'taqati'gw?” Mo gis tla'taqati'gw muta melgotmi'tij negmow ta'n gis tla'taqatijig gatu mo Gjinisgaml elita'sulti'tigul. Pa na wijei aq etoqwatesultijig aq pejitaqama'tijig. Na telueg mo geitu'ti'gw ta'n tla'taqatitaq.
32 Por que não? Porque não a buscava pela fé, mas como se fosse por obras. Eles tropeçaram na "pedra de tropeço".
33 Ta'n tel wi'gas'g Gjinisgam ugtwi'gatign,
33 Como está escrito: "Eis que ponho em Sião uma pedra de tropeço e uma rocha que faz cair; e aquele que nela confia jamais será envergonhado".
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.