Marcos 3

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Na tujiw Se'sus apaja'sit a'sutuo'guomg. Na'te'l eig's ji'nm malig ugpitn.
1 Em outra ocasião, Jesus entrou na sinagoga e notou que havia ali um homem com uma das mãos deformada.
2 Maw eig'snig na'te'l mimajuinu'g teluisultijig Palasiaq, ta'nig getu pisui ilsutmua'titl Se'susal opla'tegelin. Na gigjipugutua'titl etug 'npilatal wenn atlasmutigisg'g.
2 Os inimigos de Jesus o observavam atentamente. Se ele curasse a mão do homem, planejavam acusá-lo, pois era sábado.
3 Se'sus telimatl ji'nmul malig ugpitn, “Ula lia tet igantug!”
3 Jesus disse ao homem com a mão deformada: “Venha e fique diante de todos”.
4 Na tujiw pipanimaji mimajuinu'g na Palasiaq, “Talamu'g 'tplutaqanminu ula atlasmutigisg'g? Awna apoqonmuan wen, gisna asgaiwan, awna ugs'tawian mimajuinu, gisna ne'pa'n?” Na negmow 'lpa mo gis talue'gw.
4 Em seguida, voltou-se para seus críticos e perguntou: “O que a lei permite fazer no sábado? O bem ou o mal? Salvar uma vida ou destruí-la?”. Eles ficaram em silêncio.
5 Se'sus angamaji aq taqala'laji aq asgaiaji muta melgasultiliji aq opla'taqatiliji pas'g na ap ewlite'lmuaji. Na tujiw telimatl ji'nmul, “Jugwasga'tu 'gpitn.” Na ji'nm elasga'toq ugpitn aq smtug apaji ila's'geg ap.
5 Jesus olhou para os que estavam ao seu redor, irado e muito triste pelo coração endurecido deles. Então disse ao homem: “Estenda a mão”. O homem estendeu a mão, e ela foi restaurada.
6 Na Palasiaq naqtmi'tij a'sutuo'guom aq smtug mawagnutma'tijig Elot unaqapemg. Ilsutaqatijig ta'n tla'lataq Se'susal ta'n tl ne'pa'taq.
6 No mesmo instante, os fariseus saíram e se reuniram com os membros do partido de Herodes para tramar um modo de matá-lo.
7 Se'sus aq unaqapemg naqtmi'tij aq el'ta'jig qospem teluisig Galali, aq pugwelgig mimajuinu'g majulgwalji. Weita'jig Galali, Jutia,
7 Jesus saiu para o mar com seus discípulos, e uma grande multidão os seguiu. Vinham de todas as partes da Galileia, da Judeia,
8 Selusalem, Itumia, qame'g sipug Jol'tan, Tail, aq Saiton. Nat nemia'titl Se'susal muta gis nutmajig ta'n goqwei gis tla'tegelitl aq ta'n tel pugwenniji mimajuinu'g gisi npilaji.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do leste do rio Jordão e até de lugares distantes ao norte, como Tiro e Sidom. A notícia de seus milagres havia se espalhado para longe, e um grande número de pessoas vinha vê-lo.
9 Tel pugwelg'snig mimajuinu'g Se'sus telimaji unaqapemg, “Iga'tug 'gtulnu gigjiw sitmug. Tel pugwelg'snig mimajuinu'g etug jel ugsmguitaq. Na ta'n tujiw ugsmgui'tij tepa'sites 'gtulnaq.”
9 Jesus instruiu seus discípulos a prepararem um barco para evitar que a multidão o esmagasse.
10 Se'sus gisi npilaji pugwenniji mimajuinu'g aq 'ms't ta'n te'sijig getu npisultijig, amujpa na gi'gajigji'jita'jig mimajuinuigtug glaman Se'susal gis sama'lata.
10 Havia curado muitos naquele dia, e os enfermos se empurravam para chegar até ele e tocá-lo.
11 Ta'n tujiw mimajuinu ta'n mn'tu ugtinneg eimlij pegising Se'suseg mn'tu nisegetl ta'n gaqamilij aq sesgwet, “Gi'l na Gjinisgam uggwisl!”
11 E, sempre que o viam, os espíritos impuros se atiravam no chão na frente dele e gritavam: “Você é o Filho de Deus!”.
12 Te's newgte'jilitl, Se'sus melgimatl wegla mn'tu'l, “Mut wen tlimaw ta'n weni ni'n!”
12 Jesus, porém, lhes dava ordens severas para que não revelassem quem ele era.
13 Na Se'sus eliet soqoqamigeg aq wigumaji ta'n weni pualaji majulgwalgun aq tepgisita'jig igtigig mimajuinu'g.
13 Depois, Jesus subiu a um monte e chamou aqueles que ele desejava que o acompanhassem, e eles foram.
14 Na tujiw newgtisgegsiliji je ta'pu megnaji. Na wisungewaji, ugtapostale'witemg. Aq telimaji, “Ni'n megnuloqop ugjit wijitgweiwinew. Poqjigimultoqs'p ugjit al gina'mua'tinew,
14 Escolheu doze e os chamou seus apóstolos, para que o seguissem e fossem enviados para anunciar sua mensagem,
15 aq ignmultoqs'p ml'gigno'ti ugjit 'gtaqqatesguanew mn'tu'g.”
15 e lhes deu autoridade para expulsar demônios.
16 Etna na wegla newgtisgegsiliji je ta'pu gisi mgnaji: Simonal, Se'sus wisungewatl Pie'l,
16 Estes foram os doze que ele escolheu: Simão, a quem ele chamou Pedro,
17 Ji'mejal aq Sa'nal na wijigatijig gitg na Sepeti uggwisg. Se'sus wisungewaji Poanelgis. Na telueg tel jaqali uggwain aq teli gsigawen pa na wijei aq gaqtugwaq.
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu, aos quais deu o nome de Boanerges, que significa “filhos do trovão”,
18 Ala igtigi na Antle'al, Pilipal, Pattolomiwal, Matiwal, Tumaal, Ji'mejal, na Alpius uggwisl, Tatiasal aq Simonal na Genaewa'j,
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu, Tadeu, Simão, o cananeu,
19 aq Sutaal Isgaliotal, etna na negm me' enmiaq 'ntuisgetutal Se'susal aq ne'po'qsilital.
19 Judas Iscariotes, que depois o traiu.
20 Na tujiw Se'sus pisgwa't ta'n i' tli usgowa'sij. Na pugwelgig mimajuinu'g mawita'jig aq ap gigto'qopitua'titl Se'susal, glaman Se'sus aq unaqapemg mu gis mijjulti'gw.
20 Certo dia, Jesus entrou numa casa, e as multidões começaram a se juntar outra vez. Logo, ele e seus discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Na Se'sus wigumaq tels'tma'tiliji, “Se'sus elue'wiet.”, aq el'ta'jig aq getu nemisgua'titl Se'susal.
21 Quando os familiares de Jesus souberam o que estava acontecendo, tentaram impedi-lo de continuar. “Está fora de si”, diziam.
22 Eimu'tijig na'te'l alt nujigina'mua'tijig tplutaqan ta'nig weita'jig Selusalemg. Wegla teluejig, “Na Gjimn'tu teluisit Pe'lsepal pitu'gwitl Se'susal.” Igtigig tel agnima'tipnn Se'susal, “Na iganpuguit mn'tu ignmuatl Se'susal ml'gigno'ti 'gtaqqatesguan igtigig mn'tu'g.”
22 Então os mestres da lei, que tinham vindo de Jerusalém, disseram: “Está possuído por Belzebu, príncipe dos demônios. É dele que recebe poder para expulsar demônios”.
23 Se'sus wigumaji mimajuinu'g aq gegnua'tuaji, “Tal gisi gtaqqatesga'sitew Gjimn'tu?
23 Jesus os chamou e respondeu com uma comparação: “Como é possível Satanás expulsar Satanás?”, perguntou.
24 Etug elege'witewa'gi nasgwiaq, tepgisita'tij aq matntulti'tij ala wen ap igtig. Na toqo tujiw na elege'witewa'gi seioqwietew aq nigtua's'gt'tew.
24 “Um reino dividido internamente será destruído.
25 Gatu etug wigumaq nasgwie'tij, tepgisita'tij aq matntulti'tij ala wen ap igtig. Na mimajuinu'g apugjig seioqwia'titaq.
25 Da mesma forma, uma família dividida contra si mesma se desintegrará.
26 Toqosip pa na wijei Gjimn'tu ugtelege'wa'gimg tepgisita'tij aq matntulti'tis ma 'pgitpuguinug amujpa seioqwia'titaq aq na tl gaqietew na'te'l.
26 E, se Satanás está dividido e luta contra si mesmo, não pode se manter de pé; está acabado.
27 “Ma wen gis gi'gattesguagul melgigna'litl ji'nmul wiguaq aq jigla'tuagul ta'n goqwe'l negmewe'l. Amujpa gelpilatl melgign'alitl ji'nmul tmg glaman ta'n goqwe'l etegl wiguaq gis gmutnattew.
27 Quem tem poder para entrar na casa de um homem forte e saquear seus bens? Somente alguém ainda mais forte, alguém capaz de amarrá-lo e saquear sua casa.
28 “Migwite'tmug ula! Gjinisgam apigsigtuatal mimajuinu'l ta'n tel gaqaisg milamu'gl ugtlue'uti'l aq winjigl ta'n goqwe'l teluelitl.
28 “Eu lhes digo a verdade: todo pecado e toda blasfêmia podem ser perdoados,
29 Pas'g na mimajuinu ta'n teluej winjigl ta'n goqwe'l getanatl Wejuli Nisgaml, na telamu'g elue'uti mo gisi apigsigtas'gtnug. Me' negm na ma'muniw opla'teget, iapjiwewei elue'uti.” (
29 mas quem blasfemar contra o Espírito Santo jamais será perdoado. Esse é um pecado com consequências eternas.”
30 Se'sus telimaji muta alt teluelipni, “Mn'tu'l pitu'gwitl.”)
30 Ele disse isso porque afirmavam: “Está possuído por um espírito impuro”.
31 Na tujiw Se'sus uggwitl aq ugjignamg peita'liji. Na etli esgmala'titl gujmug ula wi'g ta'n Se'susal eimlitl, aq elgitmi'tij glusuaqan ugjit Se'susal tu'elin.
31 Então a mãe e os irmãos de Jesus foram vê-lo. Ficaram do lado de fora e mandaram alguém avisá-lo para sair e falar com eles.
32 Pugwelgig mimajuinu'g gigtoqopitua'titl aq telima'titl, “Ge' lapa'si, 'ggij aq wijigumjig gujmug eigig. Pual'sgig.”
32 Havia muitas pessoas sentadas ao seu redor, e alguém disse: “Sua mãe e seus irmãos estão lá fora e o procuram”.
33 Se'sus telimaji, “Gnua'tultoqs'p ta'n wen ni'n 'ngij aq 'njignamg.”
33 Jesus respondeu: “Quem é minha mãe? Quem são meus irmãos?”.
34 Se'sus gigto'qoapa'sit ta'nig mimajuinu'g pemgopultiliji aq telimaji, “Ge' lapita'gw, pa wijei aq nige' gilew na 'ngij aq 'njignamg.
34 Então olhou para aqueles que estavam ao seu redor e disse: “Vejam, estes são minha mãe e meus irmãos.
35 Ta'n pas'g tegen mimajuinu tela'teget ta'n Gjinisgam tel pualaj na negm pa wijei aq wijigumjig aq 'ngij.”
35 Quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe”.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.