Marcos 3

Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na tujiw Se'sus apaja'sit a'sutuo'guomg. Na'te'l eig's ji'nm malig ugpitn.
1 Jesus foi outra vez à sinagoga . Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada.
2 Maw eig'snig na'te'l mimajuinu'g teluisultijig Palasiaq, ta'nig getu pisui ilsutmua'titl Se'susal opla'tegelin. Na gigjipugutua'titl etug 'npilatal wenn atlasmutigisg'g.
2 Estavam também na sinagoga algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei ; por isso ficaram espiando Jesus com atenção para ver se ele ia curar o homem no sábado.
3 Se'sus telimatl ji'nmul malig ugpitn, “Ula lia tet igantug!”
3 Ele disse para o homem:
4 Na tujiw pipanimaji mimajuinu'g na Palasiaq, “Talamu'g 'tplutaqanminu ula atlasmutigisg'g? Awna apoqonmuan wen, gisna asgaiwan, awna ugs'tawian mimajuinu, gisna ne'pa'n?” Na negmow 'lpa mo gis talue'gw.
4 E perguntou aos outros: Ninguém respondeu nada.
5 Se'sus angamaji aq taqala'laji aq asgaiaji muta melgasultiliji aq opla'taqatiliji pas'g na ap ewlite'lmuaji. Na tujiw telimatl ji'nmul, “Jugwasga'tu 'gpitn.” Na ji'nm elasga'toq ugpitn aq smtug apaji ila's'geg ap.
5 Então Jesus olhou zangado e triste para eles porque não queriam entender. E disse para o homem: O homem estendeu a mão, e ela sarou.
6 Na Palasiaq naqtmi'tij a'sutuo'guom aq smtug mawagnutma'tijig Elot unaqapemg. Ilsutaqatijig ta'n tla'lataq Se'susal ta'n tl ne'pa'taq.
6 Logo depois os fariseus saíram dali e, junto com as pessoas do partido de Herodes , começaram a fazer planos para matar Jesus.
7 Se'sus aq unaqapemg naqtmi'tij aq el'ta'jig qospem teluisig Galali, aq pugwelgig mimajuinu'g majulgwalji. Weita'jig Galali, Jutia,
7 Jesus e os discípulos foram até o lago da Galileia. Junto com ele ia muita gente da Galileia, da Judeia,
8 Selusalem, Itumia, qame'g sipug Jol'tan, Tail, aq Saiton. Nat nemia'titl Se'susal muta gis nutmajig ta'n goqwei gis tla'tegelitl aq ta'n tel pugwenniji mimajuinu'g gisi npilaji.
8 de Jerusalém, da Idumeia, do lado leste do rio Jordão e da região de Tiro e de Sidom. Todos iam ao encontro de Jesus porque ouviam falar a respeito das coisas que ele fazia.
9 Tel pugwelg'snig mimajuinu'g Se'sus telimaji unaqapemg, “Iga'tug 'gtulnu gigjiw sitmug. Tel pugwelg'snig mimajuinu'g etug jel ugsmguitaq. Na ta'n tujiw ugsmgui'tij tepa'sites 'gtulnaq.”
9 Jesus pediu aos discípulos que arranjassem um barco para ele a fim de não ser esmagado pela multidão.
10 Se'sus gisi npilaji pugwenniji mimajuinu'g aq 'ms't ta'n te'sijig getu npisultijig, amujpa na gi'gajigji'jita'jig mimajuinuigtug glaman Se'susal gis sama'lata.
10 Pois ele estava curando tanta gente, que todos os doentes se juntavam em volta dele para tocá-lo.
11 Ta'n tujiw mimajuinu ta'n mn'tu ugtinneg eimlij pegising Se'suseg mn'tu nisegetl ta'n gaqamilij aq sesgwet, “Gi'l na Gjinisgam uggwisl!”
11 E as pessoas que tinham espíritos maus, ao verem Jesus, caíam aos pés dele e gritavam: — O senhor é o Filho de Deus!
12 Te's newgte'jilitl, Se'sus melgimatl wegla mn'tu'l, “Mut wen tlimaw ta'n weni ni'n!”
12 Mas Jesus proibiu duramente os espíritos de dizerem quem ele era.
13 Na Se'sus eliet soqoqamigeg aq wigumaji ta'n weni pualaji majulgwalgun aq tepgisita'jig igtigig mimajuinu'g.
13 Jesus subiu um monte, chamou os que ele quis, e eles foram para perto dele.
14 Na tujiw newgtisgegsiliji je ta'pu megnaji. Na wisungewaji, ugtapostale'witemg. Aq telimaji, “Ni'n megnuloqop ugjit wijitgweiwinew. Poqjigimultoqs'p ugjit al gina'mua'tinew,
14 Então escolheu doze homens para ficarem com ele e serem enviados para anunciar o evangelho . A esses doze ele chamou de apóstolos .
15 aq ignmultoqs'p ml'gigno'ti ugjit 'gtaqqatesguanew mn'tu'g.”
15 Eles receberam autoridade para expulsar demônios.
16 Etna na wegla newgtisgegsiliji je ta'pu gisi mgnaji: Simonal, Se'sus wisungewatl Pie'l,
16 Os doze foram estes: Simão, a quem Jesus deu o nome de Pedro;
17 Ji'mejal aq Sa'nal na wijigatijig gitg na Sepeti uggwisg. Se'sus wisungewaji Poanelgis. Na telueg tel jaqali uggwain aq teli gsigawen pa na wijei aq gaqtugwaq.
17 Tiago e João, filhos de Zebedeu (a estes ele deu o nome de Boanerges, que quer dizer “Filhos do Trovão”);
18 Ala igtigi na Antle'al, Pilipal, Pattolomiwal, Matiwal, Tumaal, Ji'mejal, na Alpius uggwisl, Tatiasal aq Simonal na Genaewa'j,
18 André, Filipe, Bartolomeu, Mateus, Tomé, Tiago, filho de Alfeu; Tadeu, Simão, o nacionalista;
19 aq Sutaal Isgaliotal, etna na negm me' enmiaq 'ntuisgetutal Se'susal aq ne'po'qsilital.
19 e Judas Iscariotes, que traiu Jesus.
20 Na tujiw Se'sus pisgwa't ta'n i' tli usgowa'sij. Na pugwelgig mimajuinu'g mawita'jig aq ap gigto'qopitua'titl Se'susal, glaman Se'sus aq unaqapemg mu gis mijjulti'gw.
20 Quando Jesus foi para casa, uma grande multidão se ajuntou de novo, e era tanta gente, que ele e os discípulos não tinham tempo nem para comer.
21 Na Se'sus wigumaq tels'tma'tiliji, “Se'sus elue'wiet.”, aq el'ta'jig aq getu nemisgua'titl Se'susal.
21 Os parentes de Jesus souberam disso e foram buscá-lo porque algumas pessoas estavam dizendo que ele estava louco.
22 Eimu'tijig na'te'l alt nujigina'mua'tijig tplutaqan ta'nig weita'jig Selusalemg. Wegla teluejig, “Na Gjimn'tu teluisit Pe'lsepal pitu'gwitl Se'susal.” Igtigig tel agnima'tipnn Se'susal, “Na iganpuguit mn'tu ignmuatl Se'susal ml'gigno'ti 'gtaqqatesguan igtigig mn'tu'g.”
22 Alguns mestres da Lei, que tinham vindo de Jerusalém, diziam: — Ele está dominado por
23 Se'sus wigumaji mimajuinu'g aq gegnua'tuaji, “Tal gisi gtaqqatesga'sitew Gjimn'tu?
23 Então Jesus chamou todos e começou a ensiná-los por meio de parábolas. Ele dizia:
24 Etug elege'witewa'gi nasgwiaq, tepgisita'tij aq matntulti'tij ala wen ap igtig. Na toqo tujiw na elege'witewa'gi seioqwietew aq nigtua's'gt'tew.
24 O país que se divide em grupos que lutam entre si certamente será destruído.
25 Gatu etug wigumaq nasgwie'tij, tepgisita'tij aq matntulti'tij ala wen ap igtig. Na mimajuinu'g apugjig seioqwia'titaq.
25 Se uma família se divide, e as pessoas que fazem parte dela começam a lutar entre si, ela será destruída.
26 Toqosip pa na wijei Gjimn'tu ugtelege'wa'gimg tepgisita'tij aq matntulti'tis ma 'pgitpuguinug amujpa seioqwia'titaq aq na tl gaqietew na'te'l.
26 Se o reino de Satanás se dividir em grupos, e esses grupos lutarem entre si, o reino não continuará a existir, mas será destruído.
27 “Ma wen gis gi'gattesguagul melgigna'litl ji'nmul wiguaq aq jigla'tuagul ta'n goqwe'l negmewe'l. Amujpa gelpilatl melgign'alitl ji'nmul tmg glaman ta'n goqwe'l etegl wiguaq gis gmutnattew.
27 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar o que ele tem em casa.
28 “Migwite'tmug ula! Gjinisgam apigsigtuatal mimajuinu'l ta'n tel gaqaisg milamu'gl ugtlue'uti'l aq winjigl ta'n goqwe'l teluelitl.
28 — Eu afirmo a vocês que isto é verdade: os pecados que as pessoas cometem ou as
29 Pas'g na mimajuinu ta'n teluej winjigl ta'n goqwe'l getanatl Wejuli Nisgaml, na telamu'g elue'uti mo gisi apigsigtas'gtnug. Me' negm na ma'muniw opla'teget, iapjiwewei elue'uti.” (
29 Mas as blasfêmias contra o Espírito Santo nunca serão perdoadas porque a culpa desse pecado dura para sempre.
30 Se'sus telimaji muta alt teluelipni, “Mn'tu'l pitu'gwitl.”)
30 Jesus falou assim porque diziam que ele estava dominado por um espírito mau.
31 Na tujiw Se'sus uggwitl aq ugjignamg peita'liji. Na etli esgmala'titl gujmug ula wi'g ta'n Se'susal eimlitl, aq elgitmi'tij glusuaqan ugjit Se'susal tu'elin.
31 Em seguida a mãe e os irmãos de Jesus chegaram; eles ficaram do lado de fora e mandaram chamá-lo.
32 Pugwelgig mimajuinu'g gigtoqopitua'titl aq telima'titl, “Ge' lapa'si, 'ggij aq wijigumjig gujmug eigig. Pual'sgig.”
32 Muita gente estava sentada em volta dele, e algumas pessoas lhe disseram: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora, procurando o senhor.
33 Se'sus telimaji, “Gnua'tultoqs'p ta'n wen ni'n 'ngij aq 'njignamg.”
33 Jesus perguntou:
34 Se'sus gigto'qoapa'sit ta'nig mimajuinu'g pemgopultiliji aq telimaji, “Ge' lapita'gw, pa wijei aq nige' gilew na 'ngij aq 'njignamg.
34 Aí olhou para as pessoas que estavam sentadas em volta dele e disse:
35 Ta'n pas'g tegen mimajuinu tela'teget ta'n Gjinisgam tel pualaj na negm pa wijei aq wijigumjig aq 'ngij.”
35 Pois quem faz a vontade de Deus é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.