João 9
Mi'kmaq NT (MIC_CBS) vs NAA
1 Ge's Se'sus pemiej, nemiatl ji'nmul ta'n teli ugs'tqamuip nepapigwa'p.
1 Enquanto Jesus caminhava, viu um homem cego de nascença.
2 Unaqapemg pipanimjig, “Nujigina'muet, wen ugtlue'uti gisa'laj ugjit negm tli ugs'tqamuin nepapigwa't. Negm gisna ungi'gug ugtlue'utiwoq?”
2 E os seus discípulos perguntaram: — Mestre, quem pecou para que este homem nascesse cego? Ele ou os pais dele?
3 Se'sus asitemaji, “Ugtlue'uti'l gisna ungi'gug ugtlue'utiwal mo gisa'la'tigupnn nepapigwa'lin. Weji npapigwa't glaman Gjinisgam ugml'gigno'tim gis musga'tuaten negmeg.
3 Jesus respondeu:
4 Ge's waseteg, amujpa siaw tla'taqati'gw Nisgamewei 'lgowaqan Gjinisgam ta'n petgimip. Oqonitpa'q wejgu'aq aq ma wen gis lugweg.
4 É necessário que façamos as obras daquele que me enviou enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Ge's ugs'tqamug eim, gisa'laqig mimajuinu'g 'ns'tmi'tij teliaqewei ugjit Gjinisgam. Etna na ugjit telui'timg na Waseteg.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Ta'n tujiw gis tluej ula, Se'sus elusgatamit maqamigeg aq sisgu el'toq uglusgatignm e'w'g. Na tujiw amiputuaj ji'nmul ugpugugul.
6 Depois de dizer isso, Jesus cuspiu na terra, fez lama com a saliva e com a lama untou os olhos do cego.
7 Telimatl, “Naji gsispa'tu 'gpugugul na tetp'peg samqwan teluisig Sailoam.” (Ula glusuaqan Sailoam ta'n teli'sulti'tij pa wijei aq “petgimtl”.) Na tujiw na ji'nm eliet naji gsispa'toq ugpugugul. Apaja'ij, na wejgwi nemiteget.
7 Então disse ao cego: Siloé quer dizer “Enviado”. O cego foi, lavou-se e voltou vendo.
8 Wi'gmaq aq na mimajuinu'g ta'nig nemia'tipnn tl tawaqtmalipnn, pipanigesultijig, “Mu na ula ji'nm ta'n i' pmgopip aq i' tawaqtmap?”
8 Então os vizinhos e os que antes o conheciam de vista, como mendigo, perguntavam: — Não é este o que ficava sentado pedindo esmolas?
9 Alt teluejig, “Negm na.” Gatu igtigig teluejig, “Moqwa', mu na negm. Pas'g wijei telapewijig.” Na tujiw na ji'nm teluet, “Ni'n na ji'nm.”
9 Uns diziam: — É ele. Outros: — Não, mas se parece com ele. O homem dizia: — Sou eu.
10 Pipanima'titl, “Tal gis nemitegen?”
10 Então lhe perguntaram: — Como foram abertos os seus olhos?
11 Asitemaji, “Na ji'nm teluisit Se'sus eltoqop sisgu aq ama'tuip 'npugugul aq telimip, ‘Lia samqwanigtug teluisig Sailoam aq 'gsispa'tu 'gpugugul. Elia'p aji gsispa'tuan 'npugugul aq ta'n teli nqase'g gesispa'tuaneg 'npugugul, weji ulapianeg.’ ”
11 Ele respondeu: — O homem chamado Jesus fez lama, passou nos meus olhos e disse: “Vá ao tanque de Siloé e lave-se.” Então fui, lavei-me e estou vendo.
12 Pipanigesultijig, “Tami eig?” Teli asitemaji, “Mo geitu.”
12 Eles perguntaram: — Onde está ele? Respondeu: — Não sei.
13 Na tujiw ela'la'titl na ji'nmul ta'n i' nepapigwa'lipnn ta'n Palasiaq eimu'ti'tij.
13 Levaram aos fariseus aquele que antes era cego.
14 Na na'gweg ta'n Se'sus el'toqop sisgu aq pana'tuapnn ji'nmul ugpugugul atlasmutigisg'g'p.
14 E era sábado o dia em que Jesus fez a lama e lhe abriu os olhos.
15 Na Palasiaq pipanima'titl na ji'nmul ta'n tel gis nemitegelij. Telimaji, “Iga'toqop sisgu 'npugug aq ni'n gesispa'tuap 'npugugul aq nige' nemitegei.”
15 Então os fariseus lhe perguntaram outra vez como podia ver. Ele respondeu: — Ele pôs lama sobre os meus olhos, lavei-me e estou vendo.
16 Alt Palasiaq teluejig, “Na ji'nm ta'n gis tla'teget na, mu gisi ugjieg Nisgamewigtug muta mo negm jigs'tmug atlasmutigisg'gewei 'tplutaqan.” Gatu awna igtigig teluejig, “Tal gis na ji'nm ta'n elue'winuij gis tla'tutal paqalaiwaqan pa wijei aq ulaal?” Etna na ugjit alt nigtuita'jig.
16 Por isso, alguns dos fariseus diziam: — Esse homem não é de Deus, porque não guarda o sábado. Mas outros diziam: — Como pode um homem pecador fazer sinais como estes? E houve divisão entre eles.
17 Na Palasiaq 'mjit newgt pipanima'titl na ji'nmul, “Gi'l teluen negm 'gpugugul pana'tas'g'pnn, gatu gi'l tal'ta'sin negm wen?” Na teli asitemaji, “Negm na iganigjitegewinu.”
17 De novo perguntaram ao cego: — O que você diz a respeito dele, uma vez que lhe abriu os olhos? Ele respondeu: — É um profeta.
18 Na Lesui'paq iganpugultijig me' mu getu 'gtlams'tua'tigul ugjit negm 'npapigwa'lin aq nige' gis nemitegen glapis natgima'tiji na ji'nm ungi'gug,
18 Os judeus não acreditaram que ele tinha sido cego e que agora podia ver, enquanto não chamaram os pais dele
19 aq pipanima'tiji, “Ula na gilew 'ggwisuow? Teli ugs'tqamuis nepapigwa'n? Gatu nige' tal gis nemiteget.”
19 e lhes perguntaram: — É este o filho de vocês, que vocês dizem que nasceu cego? Como é que agora ele está vendo?
20 Ungi'gug na teli asita'puguejig, “Geji'g't negm 'ngwisinen aq geitueg teli ugs'tqamuip nepapigwa't,
20 Então os pais responderam: — Sabemos que este é o nosso filho e que nasceu cego,
21 gatu mo gejiaqat ta'n tel gis nemitegej gisna mo gejiaqat ta'n wen gis pana'tuatl ugpugugul. Pipanimug. Gis tepipuna't, gisi asitemugsitoqs'p negm.”
21 mas não sabemos como agora está vendo. E também não sabemos quem lhe abriu os olhos. Perguntem a ele, pois já tem idade e poderá falar por si mesmo.
22 Ungi'gug ula teluejig muta jipala'tiji Lesui'paq. Muta Lesui'paq iganpugultijig gis wel'te'tmi'tip tuattesguaten a'sutuo'guomg ta'n wen teluet Se'sus na Nujiugs'tawi'wet. Gjinisgam petgimapnn ugjit ilgwenan ugtmimajuinumg.
22 Os pais dele disseram isso porque estavam com medo dos judeus, pois estes já tinham combinado que, se alguém confessasse que Jesus era o Cristo, seria expulso da sinagoga.
23 Etna na ugjit ungi'gug teluepnig, “Negm gis tepipuna't, pipanimug.”
23 Foi por isso que os pais dele disseram: “Ele já tem idade e poderá falar por si mesmo.”
24 Na ta'puewei na iganpugultijig ap natgima'titl na ji'nmul ta'n ugs'tqamuilipnn nepapigwa'p aq telima'titl. “Gepmite'lm Gjinisgam ta'n teli npisin. Mut gepmite'lmu Se'sus. Gejig't lue'winuin.”
24 Então chamaram, pela segunda vez, o homem que tinha sido cego e lhe disseram: — Diga a verdade diante de Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Na ji'nm asitemaji, “Mu tali gji'jiaq lue'winuin gisna mu. Newgte' ta'n goqwei geitu nepapigwa'iap aq nige' nemitegei.”
25 Ele respondeu: — Se é pecador, não sei. Uma coisa sei: eu era cego e agora vejo.
26 Pipanima'titl, “Gatu tala'lusg's? Tal gisi npitamas'g'sn 'gpugugul.”
26 Perguntaram-lhe outra vez: — O que ele fez a você? Como lhe abriu os olhos?
27 Na teli asita'puguet, “Gi's gis tlimuloq aq mo gilew jigs'tmutiwoqop. Goqwei weji 'gtu nutmoqop ap? Etug gilew getu unaqapemultioq?”
27 Ele respondeu: — Já lhes disse, mas vocês não ouviram. Por que querem ouvir outra vez? Por acaso vocês também querem se tornar discípulos dele?
28 Anmima'titl aq teluejig, “Gi'l eta negm unaqapeml, gatu ninen na Mowiso'q unaqapemg.
28 Então o insultaram e lhe disseram: — Discípulo dele é você! Nós somos discípulos de Moisés.
29 Gejig't Gjinisgam gelulapnn Mowisal gatu ugjit na ji'nm, Se'sus, mo tali gji'jiaqat negm ta'n wenij.”
29 Sabemos que Deus falou a Moisés, mas este nem sabemos de onde é.
30 Na ji'nm asitemaji, “We'gwi wigue'g gisi npilajig nepapigwo'ltijig mimajuinu'g gatu mo gejiawoq ta'n wenij. We'gwi paqalaiwioq.
30 O homem respondeu: — É estranho que vocês não saibam de onde ele é, mas ele me abriu os olhos.
31 Gejig't Gjinisgam mu jigs'tuagwig lue'winu'g gatu jigs'tuajig mimajuinu'g ta'n gepmitelm'jig aq tela'taqatijig ta'n negm tel puatg.
31 Sabemos que Deus não atende a pecadores. Pelo contrário, se alguém teme a Deus e pratica a sua vontade, a este atende.
32 Ta'n tujiw ugs'tqamu gisita's'geg glapis nige' menaq nutmam't wen gisa'lan na mimajuinu'l, ugs'tqamuilipnn nepapigwa'litl, nemitegelin.
32 Desde que o mundo existe, jamais se ouviu que alguém tenha aberto os olhos a um cego de nascença.
33 Mo ula ji'nm ugjiegw Nisgamewigtug ma gis tla'tegegw.”
33 Se este homem não fosse de Deus, não poderia ter feito nada.
34 Sesgwala'titl aq miluita'titl, aq telima'titl, “We'gaw gisi ugs'tqamuites, elue'winui't'p aq ali gtu gina'muieg ta ninen?” Toqo tewege'titl we'gaw a'sutuo'guomg.
34 Mas eles disseram: — Você nasceu cheio de pecado e quer nos ensinar? E o expulsaram.
35 Se'sus nutmateg ta'n tel tuege'tij, gwiluatl aq ta'n tujiw we'jiateg, teluet, “Gi'l getlams'tasin ta ji'nm ta'n Gjinisgam petgimapnn?”
35 Jesus ouviu que eles tinham expulsado o homem. Ao encontrá-lo, perguntou:
36 Ji'nm asitematl, “Tlimi ta'n wenij saqamaw, glaman gisi gtlams'tasites.”
36 Ele respondeu: — Quem é, Senhor, para que eu creia nele?
37 Se'sus telimatl, “Gis nemi't'p gi'l aq na ni'n ta'n etl agnutmaigw.”
37 E Jesus lhe disse:
38 Na ji'nm teluet, “Gjisaqamaw, getlams'tm.” Aq nutgul'pa'sit Se'sugulieg.
38 Então ele afirmou: — Eu creio, Senhor! E o adorou.
39 Se'sus teluet, “Weji pgisinap ula ugs'tqamug ugjit ignmuan ns'tuo'ti Nisgamewei ta'nig mo nestasulti'gw pa wijei aq gisa'lan nepapigwo'ltijig nmitaqatinew, aq musga'tuan ta'nig tel'ta'sultijig nestasultijig ta'n goqwe'l Nisgamewei mo nestasulti'gw aq mo goqwei nemitu'tiwgw pa wijei aq nepapigwo'ltijig.”
39 Jesus continuou: —
40 Alt Palasiaq ta'nig eimu'tipnig nutua'tipnn teluejig ula aq pipanima'titl, “Etl tluen ninen na nepapigwo'ltieg?”
40 Alguns dos fariseus que estavam perto dele perguntaram-lhe: — Por acaso também nós somos cegos?
41 Se'sus asitemaji, “Pa na mo ns'tasultiwoq ta'n goqwe'l Nisgamewe'l ma wen gisi ilsumugsiwoq. Gatu telueioq gisi ns'tasultioq ta'n goqwei Nisgamewei gatu mo getlams'tuiwoq na tujiw ilsumugsitoqs'p ta'n tel pata'taqatioq.”
41 Jesus respondeu:
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.