João 1

Injili ya Yesu (MGW) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Kwai'mbu' kwai na Liyi'gi'yo, aywo Liyi'gi'yo aai na Nnu'ngu', naywembe aai Nnu'ngu'.
1 No começo aquele que é a Palavra já existia. Ele estava com Deus e era Deus.
2 Bu'ka kwai'mbu', aywo Liyi'gi'yo aai pamope na Nnu'ngu'.
2 Desde o princípio, a Palavra estava com Deus.
3 Kwo pi'tya ywembe ili'be yoti ngaiumbilwe, na pangali ywembe ntu'pu' kili'be sakiumbilwe.
3 Por meio da Palavra, Deus fez todas as coisas, e nada do que existe foi feito sem ela.
4 Nkati yake ngamwawabile ukoto, na ukoto wo ngawaletike bweya kwa bandu.
4 A Palavra era a fonte da vida, e essa vida trouxe a luz para todas as pessoas.
5 Bweya wo umulika mulubi'ndu', na lubi'ndu' lukombwili kuimiya.
5 A luz brilha na escuridão, e a escuridão não conseguiu apagá-la.
6 Aaisi mundu yumo ywaatumilwe bu'ka kwa Nnu'ngu', lina lyake Yoani.
6 Houve um homem chamado João, que foi enviado por Deus
7 Aywo aaisi kong'ondelya bu'kana na bweya wo, kwo pi'tya ywembe bandu boti bauu'bi'li.
7 para falar a respeito da luz. Ele veio para que por meio dele todos pudessem ouvir a mensagem e crer nela.
8 Ywembe aabileli wu'lu' bweya we, ila aaisi kwabakia bandu bu'kana na awo bweya.
8 João não era a luz, mas veio para falar a respeito da luz,
9 Wu'lu' bweya wa kakape, wammulikya kila mundu uisa padunia.
9 a luz verdadeira que veio ao mundo e ilumina todas as pessoas.
10 Liyi'gi'yo aabile padunia na kwa ndi'la yake dunia ngaiumbilwe, lakini dunia yantangiteli.
10 A Palavra estava no mundo, e por meio dela Deus fez o mundo, mas o mundo não a conheceu.
11 Aaisi kasake, lakini babaabile bandu bake baampokili.
11 Aquele que é a Palavra veio para o seu próprio país, mas o seu povo não o recebeu.
12 Lakini boti babampokile, aapei uweso wo pangika bana ba Nnu'ngu', nga balu' babaliu'bi'lya lina lyake,
12 Porém alguns creram nele e o receberam, e a estes ele deu o direito de se tornarem filhos de Deus.
13 baabelekwili kwa myai, wala kati mwaipala yi'ga au mundu, ila mwapendi Nnu'ngu'.
13 Eles não se tornaram filhos de Deus pelos meios naturais, isto é, não nasceram como nascem os filhos de um pai humano; o próprio Deus é quem foi o Pai deles.
14 Nalyembe Liyi'gi'yo lyapangike mundu no tama pamope na twenga. Na twenga twaubweni utukupu wake, utukupu wu'lu' waapeyilwe Mwana ywa kisake ywabu'ka kwa Tati'. Ywembe aalayite ukakape woti na ngu'ngu' ngu'lu' ya Nnu'ngu'.
14 A Palavra se tornou um ser humano e morou entre nós, cheia de amor e de verdade. E nós vimos a revelação da sua natureza divina, natureza que ele recebeu como Filho único do Pai.
15 Yoani aau'bwiye lilobe kaabakia bandu makowe gake, kabaya, “Ayu' nga yu'lu' ywanammakie panga, ‘Ywembe ywalu'a isa pasu'gu' yangu', nga nku'lu' kulikoni nenga, kwa mwanjaa nenga nabelekwali, ywembe aabile.’”
15 João disse o seguinte a respeito de Jesus: — Este é aquele de quem eu disse: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
16 Kwo bu'kana no timilika kwake, twenga twaboti tupoki ngu'ngu' ngu'lu' yatwi'li'yilwe nayo.
16 Porque todos nós temos sido abençoados com as riquezas do seu amor, com bênçãos e mais bênçãos.
17 Kwa mwanjaa salya ya Nnu'ngu' yaaletilwe kwa luboko lwa Musa, nambi'yambi' ngu'ngu' na kakape yaaisi kwa luboko lwa Yesu Kilisitu.
17 A lei foi dada por meio de Moisés, mas o amor e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Ntu'pu' mundu ywoywoti ywaamweni Nnu'ngu' katu, ila Mwana ywa kisake ywabile nsawani na Nnu'ngu', ywembe ywalu'mbine na Tati', ngaywatubakiye makowe ga Nnu'ngu'.
18 Ninguém nunca viu Deus. Somente o Filho único, que é Deus e está ao lado do Pai, foi quem nos mostrou quem é Deus.
19 Amo, ngamwaalongei Yoani api'ndo ba Ayahudi pabaatumike alongosi ba dini na Alawi bu'ka ku Yelusalemu kunnaluya, “Wenga wa nyai?”
19 Os líderes judeus enviaram de Jerusalém alguns sacerdotes e levitas para perguntarem a João quem ele era.
20 Yoani aakanili yangwa pabannalwiye, aalongei mpu'la kabaya, “Nenga na Kilisitu lili.”
20 João afirmou claramente: — Eu não sou o
21 Ngabannaluya, “Wenga wanyai nde? Wenga wa Elia?” Ywembe ngaayangwa, “Lili, nenga na Elia li.” “Wenga wa yu'lu' Nnondoli wa Nnu'ngu'?” Ngaayangwa, “Lili.”
21 Eles tornaram a perguntar: — Então, quem é você? Você é Elias? — Não, eu não sou! — respondeu João. — Você é o — Não! — respondeu ele.
22 Ngababaya, “Bai utubakiye panga wenga wa nyai, li'nga tupate sakwabakia babatutumike. Wenga wamwene wikema wanyai?”
22 Aí eles disseram a João: — Diga quem é você para podermos levar uma resposta aos que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de você mesmo?
23 Yoani ngayangwa,
23 João respondeu, citando o profeta Isaías: — “Eu sou aquele que grita assim no deserto: preparem o caminho para o Senhor passar.”
24 Bandu bo baatumilwe na Mafalisayo.
24 Os que foram enviados eram do grupo dos fariseus ;
25 Ngabannaluya, “Manaitei wenga wa Kilisitu li, kai' wa Elia li, na wayu'lu' Nnondoli wa Nnu'ngu' li, mboni wendabatisa?”
25 eles perguntaram a João: — Se você não é o Messias, nem Elias, nem o Profeta que estamos esperando, por que é que você batiza?
26 Yoani ngaayangwa, “Nenga nibatisa kwa masi', lakini pakatikati yinu ayi'mi mundu ywamumwomongwa.
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 Lugoi lwa ilatu|src="05 Sandals.jpg" size="col" copy="All pictures are owned by PBT and Jonathan McDaniel and are licensed with the Creative Commons Attribution 3.0 Unported License." ref="1:27" Aywo ywaisa pasu'gu' yangu', nenga nipwaikali ata undwana lugoi lwa ilatu yake.”
27 Ele vem depois de mim, mas eu não mereço a honra de desamarrar as correias das sandálias dele.
28 Makowe aga goti gaapangike ku Betania, kwiyi' ya Libi'ndi' lya Yordani, pandu paabile Yoani kabatisa.
28 Isso aconteceu no povoado de Betânia, no lado leste do rio Jordão, onde João estava batizando.
29 Pammalau' yake, Yoani aamweni Yesu kaisa paabile, ngabaya, “Ayu' nga Mwana Ngondolo wa Nnu'ngu' ywagabu'ya masambi ga dunia!
29 No dia seguinte, João viu Jesus vindo na direção dele e disse: — Aí está o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Ayu' nga yu'lu' ywanaalongei makowe gake panga, ‘Aisa mundu nku'lu' nsu'gu' yangu' kulikoni nenga, kwa mwanjaa nenga nabelekwali aabile!’
30 Eu estava falando a respeito dele quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, pois antes de eu nascer ele já existia.”
31 Nenga namwene nantangiteli, lakini kitumbu so isa batisa kwa masi' li'nga bandu ba Isilaili bapate kuntanga.”
31 Eu mesmo não sabia quem ele era, mas vim, batizando com água para que o povo de Israel saiba quem ele é.
32 Kai' Yoani aakong'ondeli kabaya, “Nimmweni Loo kauluka bu'ka kunani kati ngunda, no tu'la panani yake.
32 João continuou: — Eu vi o Espírito descer do céu como uma pomba e parar sobre ele.
33 Nenga nantangiteli, lakini yu'lu' ywanitumike nibatise kwa masi' aanibakiye, ‘Yu'lu' ywawammona Loo kamuulukya no tama panani yake, aywo nga ywaalu'a batisa kwa Loo Mpeleteu.’
33 Eu não sabia quem ele era, mas Deus, que me mandou batizar com água, me disse: “Você vai ver o Espírito descer e parar sobre um homem. Esse é quem batiza com o Espírito Santo.”
34 Nenga namwene nilibweni likowe li', nganikong'ondelya panga ayu' nga Mwana wa Nnu'ngu'.”
34 E eu vi isso e por esse motivo tenho declarado que ele é o Filho de Deus.
35 Pammalau' yake, Yoani na banamasi' bake abi'li' baabile pandu po kai'.
35 No dia seguinte, João estava outra vez ali com dois dos seus discípulos.
36 Paamweni Yesu kapi'ta, ngabaya, “Lingulya, Ayu' nga Mwana Ngondolo wa Nnu'ngu'.”
36 Quando viu Jesus passar, disse: — Aí está o Cordeiro de Deus!
37 Balu' banamasi' abi'li' pabannyuwine Yoani kalongela go, ngabanki'ngama Yesu.
37 Quando os dois discípulos de João ouviram isso, saíram seguindo Jesus.
38 Yesu aatigalambuka ngaabona abo banamasi' kabammi'ngi'ya, aatikwalaluya, “Mupala namani?” Baatikunnyangwa, “Rabi,” (lombolya Mwalimu), “Utama kwaku'?”
38 Então Jesus olhou para trás, viu que eles o seguiam e perguntou: Eles perguntaram: — Rabi, onde é que o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “mestre”.)
39 Yesu ngayangwa, “Mwisange, mulu'a pabona.” Kwa nyo ngabayenda na kupabona pandu patamage, baatami nakwe lisu'ba li'lu', mpaka musaa ku'mi kitamwiyo.
39 — Venham ver! — disse Jesus. Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele o resto daquele dia. Isso aconteceu mais ou menos às quatro horas da tarde.
40 Andelea nnunawe Simoni Petili, aabile yumo ywa banamasi' abi'li' babaayu'wine galu' gaagalongei Yoani, nabembe ngabammi'ngi'ya Yesu.
40 André, irmão de Simão Pedro, era um dos dois homens que tinham ouvido João falar a respeito de Jesus e por isso o haviam seguido.
41 Andelea aankoli wi'ti' nku'we Simoni na kummakia, “Tunkoli Masiya (lombolya Kilisitu)!”
41 A primeira coisa que André fez foi procurar o seu irmão Simão e dizer a ele: — Achamos o
42 Nembe ngampeleka Simoni kwa Yesu. Yesu aatikunninga no baya, “Wenga wa Simoni, mwana wa Yoani, nambi'yambi' ulu'a kemelwa wa Kefa.” (Lilombolya Petili au Liwe).
42 Então André levou o seu irmão a Jesus. Jesus olhou para Simão e disse:
43 Pammalau' yake Yesu apalage yenda Galilaya, bai ngankwemba Pilipi, ngammakia, “Unibi'ngi'ye.”
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a região da Galileia. Antes de ir, foi procurar Filipe e disse:
44 Pilipi aai mwenekaya wa Betisaida, kukilambo sa ki Andelea na Petili.
44 Filipe era de Betsaida, de onde eram também André e Pedro.
45 Pilipi nembe ngankwemba Natanaeli na kummakia, “Tunkoli yu'lu' ywembe makowe gake gaandikilwe mukitabu sa salya ya Musa na alondoli ba Nnu'ngu', yaani Yesu mwana wa Yusupu bu'ka Nasaleti.”
45 Filipe foi procurar Natanael e disse: — Achamos aquele a respeito de quem Moisés escreveu no
46 Natanaeli ngannaluya Pilipi, “Nasaleti! Buli, kikowe kinannoga kiwesa pitya bu'ka ku Nasaleti?” Pilipi ngammakia, “Wise saulole.”
46 Natanael perguntou: — E será que pode sair alguma coisa boa de Nazaré? — Venha ver! — respondeu Filipe.
47 Yesu pamweni Natanaeli kamwisilya, aalongei makowe gake kabaya, “Lingulya, ayu' kakape Mwisilaili. Nkati yake ntu'pu' ki'pi'li.”
47 Quando Jesus viu Natanael chegando, disse a respeito dele:
48 Natanaeli ngannaluya, “Unitangite buli?” Yesu ngannyangwa, “Naakubweni pawaabile pai' ya ntini, Pilipi abile balo kukukema.”
48 Então Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Natanaeli ngammakia kai', “Mwalimu, wenga wa Mwana wa Nnu'ngu' na wa Nkulungwa wa Isilaili!”
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Yesu ngammakia, “Uu'bi'lya mwanjaa naakubakiye naakubweni pawaabile pai' ya ntini? Bai, waagabona makowe maku'lu' kulikoni lyo.”
50 Jesus respondeu:
51 Apo ngaabakia, “Kakape gano ganimmakia mwenga, mwakubona kunani kakuyu'gu'ka na malaika ba Nnu'ngu' kabau'bu'ka no uluka bu'ka kunani mpaka kwa Mwana wa Mundu.”
51 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: vocês verão o céu aberto e os anjos de Deus subindo e descendo sobre o

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.