Lucas 18
Makua New Testament 2015 (MGH2016) vs NTLH
1 Paahi, Yesu nkaahimiachera nlhikaaniho no weettuchiha wiira ikatema yonkhaye anthananiya akhalhe anlhapelhaka Nlhuku wo uhocha ntu.
1 Jesus contou a seguinte parábola , mostrando aos discípulos que deviam orar sempre e nunca desanimar:
2 Nkeera, “Iwani i naneshe ahaawo Ohukumulha mmoka ahanthimicha Nlhuku mena waalhoha attu.
2 — Em certa cidade havia um juiz que não
3 Ni wowo akhalhaka anankhwelhi aawa kila ikatema uwaalhepelhani aakavihe apatte yaahuvelha aya, eeraka, ‘Nkikavihe kipatte ikekhia inohuvelha aka ukhuma wa mmalhaponi aka!’
3 Nessa cidade morava uma viúva que sempre o procurava para pedir justiça, dizendo: “Ajude-me e julgue o meu caso contra o meu adversário!”
4 Wo mahuku menchi Ohukumulha ayo yaari akhotaka, nansho wo umalhihera nkeera aneneru munrimani mwaya, ‘Inakhalhaka akimoovaka Nlhuku ama waalhoha attu,
4 — Durante muito tempo o juiz não quis julgar o caso da viúva, mas afinal pensou assim: “É verdade que eu não temo a Deus e também não respeito ninguém.
5 nansho wo nlhatu wo uhuvihiya chinene ni anankhwelhi alha, kinowenkelha ikekhia aya. Kaahiireke chiicho anoothepa ukinyoonyiha, ni ukoocheeha!’ ”
5 Porém, como esta viúva continua me aborrecendo, vou dar a sentença a favor dela. Se eu não fizer isso, ela não vai parar de vir me amolar até acabar comigo.”
6 Athithi nkayaathepa wulhumacha, “Paahi mwiiweke etu, chenre aya wo wulhumacha yayo o uhukumulha o uhilhoka ayo.
6 E o Senhor continuou:
7 Chani etu, Nlhuku khanowa aalhakelhaka ikekhia attu athanlhiye, anomunlhelha kila nihuku uthana ni uhiyu? Chani noocherewa waavaha inonlhelha aya?
7 Será, então, que Deus não vai fazer justiça a favor do seu próprio povo, que grita por socorro dia e noite? Será que ele vai demorar para ajudá-lo?
8 Kinouhimeriani wiira, nowaavaha ikekhia wo uhicherewa. Nansho chani, Mwaana a Ntu nowa aaphwanya attu o nrima vanohalha awe uwa?”
8 Eu afirmo a vocês que ele julgará a favor do seu povo e fará isso bem depressa. Mas, quando o
9 Yesu nkaahimiacha tho nna nlhikaaniho nna wa attu eecherumelhelha woona urera nrima ni waaveehacha attu akina.
9 Jesus também contou esta parábola para os que achavam que eram muito bons e desprezavam os outros:
10 “Ahaawo attu elhi aarweelhe u Inupa ya Nlhuku uulhapelhani, amoka yaari Afarisayo, ni akina yaari olhiviha ikhodi.
10 — Dois homens foram ao Templo para orar. Um era
11 “Afarisayo nkeemelha vachereshere vo vekha aya, nkaalhapelha munrimani, ‘Kinoushukuru Nlhuku, ukhalhawaya akirii thoko akina o uhilhoka, akihiwe ntu omenyekha mena owiiya mena ntu o ishembwere thoko attu akina chiri aya. Kinooshukuru tho akirii thoko ntu olhiviha ikhodi emenlhe ulha va.
11 O fariseu ficou de pé e orou sozinho, assim: “Ó Deus, eu te agradeço porque não sou avarento, nem desonesto, nem imoral como as outras pessoas. Agradeço-te também porque não sou como este cobrador de impostos.
12 Kinoottuka mahuku melhi kila ijuma, kikumihaka ikikhumi yo nhakhu kinopatta aka.’
12 Jejuo duas vezes por semana e te dou a décima parte de tudo o que ganho.”
13 “Nansho olhiviha ikhodi ayo, eemenlhe utayi oochelhaka upathusha miitho wiirimu, nansho echaataka vakhakaachani onlhaka ahiyereriye, eeraka, ‘Nlhuku nkoonelhe ikiriri mii ntu o uwonya va!’ ”
13 — Mas o cobrador de impostos ficou de longe e nem levantava o rosto para o céu. Batia no peito e dizia: “Ó Deus, tem pena de mim, pois sou pecador!”
14 Kinouhimeriani wiira, “Ntu olhiviha ikhodi ulhe aahokolheelhe uwani naalhakelhiye ikekhia. Nansho kuhiwe wa Afarisayo ayo, ukhalhawaya kila neewelhiha nookurushiya, ni kila neekurusha noowelhihiya.”
14 E Jesus terminou, dizendo:
15 Attu nkayammwiihera Yesu ashaana ashinkani awe eesheracha miono chawe. Owiittucha vonne aya nkaachiichihacha ni waachacheracha.
15 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos viram isso e repreenderam aquelas pessoas.
16 Nansho Yesu nkeehanacha eeraka, “Mwaahiye ashaana ashinkani ayo we uwannyaka, mena nhaachiichihe, ukhalhawaya Imwene ya Nlhuku phi yawaya attu thoko alha.
16 Então Jesus chamou as crianças para perto de si e disse:
17 Muupuwelheke wo ikekhiaye wiira, ntu riyoothe hinopochera Imwene ya Nlhuku thoko mwaana mwankani khanowa aakhelha mwiimweneni.”
17 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
18 Nholhelhi mmoka a Ayahudi nkankoha Yesu, “Owiittuchiha orera nrima, kipangeke ittu yaani kipatte ukumi wo uhimalha?”
18 Certo líder judeu perguntou a Jesus: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
19 Yesu ni uyo nkaakoha, “Chani woonaka nnokiihana orera nrima? Khaawo ri orera nrima ahikhalhe Nlhuku vekha awe.
19 Jesus respondeu:
20 Nhochuwelha malheheriyo, ‘Nhilhavelhave, nhiive, nhiiye, nhimwootherie ntu, mwaathimicheke athumwaninyu ni anumwaninyu.’ ”
20 Você conhece os mandamentos: “Não cometa adultério, não mate, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, respeite o seu pai e a sua mãe.”
21 Nholhelhi uyo nkeera, “Mii kihovara yayo meettuchiho ayo toka kinari mwanhima.”
21 O homem respondeu: — Desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos.
22 Yesu veewilhe awe, nkaamwirelha, “Nhohalhiha nimoka nnothananiya inyu upanga. Nthumiheke chittu chinyu chonkhaye ni nchurukhu uyo mwaavaheke amashikini, ni inyu nnowiishungera nhakhu wiirimu, mwamalhaka vavawo nkittwareke.”
22 Quando Jesus ouviu isso, disse:
23 Nansho ntu ulhe veewilhe awe chiicho, nkaakelhiya ichuku chinene, ukhalhawaya aari ntu o nhakhu chinene.
23 Quando o homem ouviu isso, ficou muito triste, pois era riquíssimo.
24 Yesu nkoona ichuku chawe nkaamwirelha, “Vari voorikarika chinene attu o nhakhu ukelha wi Imwene ya Nlhuku!
24 Vendo a tristeza dele, Jesus disse:
25 Eiyo, khavanorikarika wa ingamiya uperetta va niitho no ntotto, kuliko wa ntu o nhakhu ukelha wi Imwene ya Nlhuku.”
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Attu yeewa nkayeera, “Mpani etu, nohalha ulhama?”
26 Os que ouviram isso perguntaram: — Então, quem é que pode se salvar?
27 Yesu nkaakhulha, “Chihinooria wa nttuni, chinowooria wa Nlhuku.”
27 Jesus respondeu:
28 Paahi Napeturo nkayeera, “Mwooneke etu, hii nihohiya kila ittu ni uuttwarani inyuva.”
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos a nossa família e seguimos o senhor.
29 Yesu nkeerelha attu onkhaye, “Eiyo, ikekhia kinouhimeriani, ntu riyoothe hilhe inupa awe ama amwaarawe ama ashihima awe ama manyanaangoro awe ama ashaana awe wo uttwara Imwene ya Nlhuku
29 Jesus respondeu:
30 nowa upochera menchi wo upwaha ilha ikatema ilha ni ukumi wo uhimalha ikatema inowa.”
30 receberá ainda nesta vida muito mais e, no futuro, receberá a vida eterna.
31 Yesu nkaakusha owiittucha khumi ni elhi vathetho nkeerelha, “Mwiiwelhelheke! Vano ninorwaa Uyerusalemu, wowo kila ittu ilhepiye ni anamilhohi imwaachaka Mwaana a Ntu inokootimira.
31 Jesus levou os doze discípulos para um lado e disse:
32 Nokoohelhiya mmathathani mwa attu ahiri Ayahudi anohalha umpangelhacha ncheche ni unruwana ni unshuwelha ishenye.
32 Ele será entregue aos não judeus, e estes vão zombar dele, insultá-lo, cuspir nele
33 Anokoomwaata ni umwiiva, nansho nihuku no neraru noohihimmwa.”
33 e bater nele; e depois o matarão. Mas no terceiro dia ele ressuscitará.
34 Nansho owiittucha khayaari achuwelhaka yoyo mwaha uyo, maana aya aari anavithiye, ahichuwelhaka ittu yaahimia awe Yesu.
34 Os discípulos não entenderam nada do que Jesus disse. O que essas palavras queriam dizer estava escondido deles, e eles não sabiam do que Jesus estava falando.
35 Yesu vaatameria awe Uyeriko, nkamphwanya ntu mmoka ohoona aakhanlhe vachereshere iphiro, avekelhaka.
35 Jesus já estava chegando perto da cidade de Jericó. Acontece que um cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
36 Veewa awe attu enchi aviraka nkaakoha, “Anaa urini?”
36 Quando ouviu a multidão passando, ele perguntou o que era aquilo.
37 Nkaakhulhiya wiira, “Yesu o Unazareti phi novira.”
37 — É Jesus de Nazaré que está passando! — responderam.
38 Nkaakhuwelha eeraka, “Yesu! Mwaana a Adaudi ukoonelhe ikiriri!”
38 Aí o cego começou a gritar: — Jesus,
39 Attu yaaholhenlhe ayo nkayanchachera wiira amaalhe. Nansho uyo nkaathepa ukhuwelha, “Mwaana a Adaudi, ukoonelhe ikiriri!”
39 As pessoas que iam na frente o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca. Mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
40 Yesu nkeemelha ni ulhehera wiira ehaniye. Vaawiihiye awe, Yesu nkankoha,
40 Jesus parou e mandou que trouxessem o cego. Quando ele chegou perto, Jesus perguntou:
41 “Unothanana kuupangelheke ittu yaani?”
41 — O que é que você quer que eu faça? — Senhor, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
42 Yesu nkaamwirelha, “Uvahiyeke woona etu! Nrima awo uhoolhamiha.”
42 Então Jesus disse:
43 Yeyo ikatema, ohoona ulhe nkoona, nkanttwara Yesu uno anthimichaka Nlhuku. Attu onkhaye vonne aya, nkayanthimicha Nlhuku.
43 No mesmo instante o homem começou a ver e, dando glória a Deus, foi seguindo Jesus. E todos os que viram isso começaram a louvar a Deus.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.