Lucas 18

Makua New Testament 2015 (MGH2016) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Paahi, Yesu nkaahimiachera nlhikaaniho no weettuchiha wiira ikatema yonkhaye anthananiya akhalhe anlhapelhaka Nlhuku wo uhocha ntu.
1 E contou-lhes também uma parábola sobre o dever de orar sempre e nunca desfalecer,
2 Nkeera, “Iwani i naneshe ahaawo Ohukumulha mmoka ahanthimicha Nlhuku mena waalhoha attu.
2 dizendo: Havia numa cidade
3 Ni wowo akhalhaka anankhwelhi aawa kila ikatema uwaalhepelhani aakavihe apatte yaahuvelha aya, eeraka, ‘Nkikavihe kipatte ikekhia inohuvelha aka ukhuma wa mmalhaponi aka!’
3 Havia também naquela mesma cidade
4 Wo mahuku menchi Ohukumulha ayo yaari akhotaka, nansho wo umalhihera nkeera aneneru munrimani mwaya, ‘Inakhalhaka akimoovaka Nlhuku ama waalhoha attu,
4 E, por algum tempo, não quis; mas, depois, disse consigo: Ainda que não temo a Deus, nem respeito os homens,
5 nansho wo nlhatu wo uhuvihiya chinene ni anankhwelhi alha, kinowenkelha ikekhia aya. Kaahiireke chiicho anoothepa ukinyoonyiha, ni ukoocheeha!’ ”
5 todavia, como esta viúva me molesta, hei de fazer-lhe justiça, para que enfim não volte e me importune muito.
6 Athithi nkayaathepa wulhumacha, “Paahi mwiiweke etu, chenre aya wo wulhumacha yayo o uhukumulha o uhilhoka ayo.
6 E disse o Senhor: Ouvi o que diz o injusto juiz.
7 Chani etu, Nlhuku khanowa aalhakelhaka ikekhia attu athanlhiye, anomunlhelha kila nihuku uthana ni uhiyu? Chani noocherewa waavaha inonlhelha aya?
7 E Deus não fará justiça aos seus escolhidos, que clamam a ele de dia e de noite, ainda que tardio para com eles?
8 Kinouhimeriani wiira, nowaavaha ikekhia wo uhicherewa. Nansho chani, Mwaana a Ntu nowa aaphwanya attu o nrima vanohalha awe uwa?”
8 Digo-vos que, depressa, lhes fará justiça. Quando, porém, vier o Filho do Homem, porventura, achará fé na terra?
9 Yesu nkaahimiacha tho nna nlhikaaniho nna wa attu eecherumelhelha woona urera nrima ni waaveehacha attu akina.
9 E disse também esta parábola a uns que confiavam em si mesmos, crendo que eram justos, e desprezavam os outros:
10 “Ahaawo attu elhi aarweelhe u Inupa ya Nlhuku uulhapelhani, amoka yaari Afarisayo, ni akina yaari olhiviha ikhodi.
10 Dois homens subiram ao templo, a orar; um, fariseu, e o outro, publicano.
11 “Afarisayo nkeemelha vachereshere vo vekha aya, nkaalhapelha munrimani, ‘Kinoushukuru Nlhuku, ukhalhawaya akirii thoko akina o uhilhoka, akihiwe ntu omenyekha mena owiiya mena ntu o ishembwere thoko attu akina chiri aya. Kinooshukuru tho akirii thoko ntu olhiviha ikhodi emenlhe ulha va.
11 O fariseu, estando em pé, orava consigo desta maneira: Ó Deus, graças te dou, porque não sou como os demais homens, roubadores, injustos e adúlteros; nem ainda como este publicano.
12 Kinoottuka mahuku melhi kila ijuma, kikumihaka ikikhumi yo nhakhu kinopatta aka.’
12 Jejuo duas vezes na semana
13 “Nansho olhiviha ikhodi ayo, eemenlhe utayi oochelhaka upathusha miitho wiirimu, nansho echaataka vakhakaachani onlhaka ahiyereriye, eeraka, ‘Nlhuku nkoonelhe ikiriri mii ntu o uwonya va!’ ”
13 O publicano, porém, estando em pé, de longe, nem ainda queria levantar os olhos ao céu, mas batia no peito, dizendo: Ó Deus, tem misericórdia de mim, pecador!
14 Kinouhimeriani wiira, “Ntu olhiviha ikhodi ulhe aahokolheelhe uwani naalhakelhiye ikekhia. Nansho kuhiwe wa Afarisayo ayo, ukhalhawaya kila neewelhiha nookurushiya, ni kila neekurusha noowelhihiya.”
14 Digo-vos que este desceu justificado para sua casa, e não aquele; porque qualquer que a si mesmo se exalta será humilhado, e qualquer que a si mesmo se humilha será exaltado.
15 Attu nkayammwiihera Yesu ashaana ashinkani awe eesheracha miono chawe. Owiittucha vonne aya nkaachiichihacha ni waachacheracha.
15 E traziam-lhe também crianças, para que ele as tocasse; e os discípulos, vendo isso, repreendiam-nos.
16 Nansho Yesu nkeehanacha eeraka, “Mwaahiye ashaana ashinkani ayo we uwannyaka, mena nhaachiichihe, ukhalhawaya Imwene ya Nlhuku phi yawaya attu thoko alha.
16 Mas Jesus, chamando-as para si, disse: Deixai vir a mim os pequeninos e não os impeçais, porque dos tais é o Reino de Deus.
17 Muupuwelheke wo ikekhiaye wiira, ntu riyoothe hinopochera Imwene ya Nlhuku thoko mwaana mwankani khanowa aakhelha mwiimweneni.”
17 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o Reino de Deus como uma criança não entrará nele.
18 Nholhelhi mmoka a Ayahudi nkankoha Yesu, “Owiittuchiha orera nrima, kipangeke ittu yaani kipatte ukumi wo uhimalha?”
18 E perguntou-lhe um certo príncipe, dizendo: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
19 Yesu ni uyo nkaakoha, “Chani woonaka nnokiihana orera nrima? Khaawo ri orera nrima ahikhalhe Nlhuku vekha awe.
19 Jesus lhe disse: Por que me chamas bom? Ninguém há bom, senão um,
20 Nhochuwelha malheheriyo, ‘Nhilhavelhave, nhiive, nhiiye, nhimwootherie ntu, mwaathimicheke athumwaninyu ni anumwaninyu.’ ”
20 Sabes os mandamentos: Não adulterarás, não matarás, não furtarás, não dirás falso testemunho, honra a teu pai e a tua mãe.
21 Nholhelhi uyo nkeera, “Mii kihovara yayo meettuchiho ayo toka kinari mwanhima.”
21 E disse ele: Todas essas coisas tenho observado desde a minha mocidade.
22 Yesu veewilhe awe, nkaamwirelha, “Nhohalhiha nimoka nnothananiya inyu upanga. Nthumiheke chittu chinyu chonkhaye ni nchurukhu uyo mwaavaheke amashikini, ni inyu nnowiishungera nhakhu wiirimu, mwamalhaka vavawo nkittwareke.”
22 E, quando Jesus ouviu isso, disse-lhe: Ainda te falta uma coisa: vende tudo quanto tens, reparte-
23 Nansho ntu ulhe veewilhe awe chiicho, nkaakelhiya ichuku chinene, ukhalhawaya aari ntu o nhakhu chinene.
23 Mas, ouvindo ele isso, ficou muito triste, porque era muito rico.
24 Yesu nkoona ichuku chawe nkaamwirelha, “Vari voorikarika chinene attu o nhakhu ukelha wi Imwene ya Nlhuku!
24 E, vendo Jesus que ele ficara muito triste, disse: Quão dificilmente entrarão no Reino de Deus os que têm riquezas!
25 Eiyo, khavanorikarika wa ingamiya uperetta va niitho no ntotto, kuliko wa ntu o nhakhu ukelha wi Imwene ya Nlhuku.”
25 Porque é mais fácil entrar um camelo pelo fundo de uma agulha do que entrar um rico no Reino de Deus.
26 Attu yeewa nkayeera, “Mpani etu, nohalha ulhama?”
26 E os que ouviram isso disseram: Logo, quem pode salvar-se?
27 Yesu nkaakhulha, “Chihinooria wa nttuni, chinowooria wa Nlhuku.”
27 Mas ele respondeu: As
28 Paahi Napeturo nkayeera, “Mwooneke etu, hii nihohiya kila ittu ni uuttwarani inyuva.”
28 E disse Pedro: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 Yesu nkeerelha attu onkhaye, “Eiyo, ikekhia kinouhimeriani, ntu riyoothe hilhe inupa awe ama amwaarawe ama ashihima awe ama manyanaangoro awe ama ashaana awe wo uttwara Imwene ya Nlhuku
29 E ele lhes disse: Na verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou pais, ou irmãos, ou mulher, ou filhos pelo Reino de Deus
30 nowa upochera menchi wo upwaha ilha ikatema ilha ni ukumi wo uhimalha ikatema inowa.”
30 e não haja de receber muito mais neste mundo e, na idade vindoura, a vida eterna.
31 Yesu nkaakusha owiittucha khumi ni elhi vathetho nkeerelha, “Mwiiwelhelheke! Vano ninorwaa Uyerusalemu, wowo kila ittu ilhepiye ni anamilhohi imwaachaka Mwaana a Ntu inokootimira.
31 E, tomando consigo os doze, disse-lhes: Eis que subimos a Jerusalém, e se cumprirá no Filho do Homem tudo o que pelos profetas foi escrito.
32 Nokoohelhiya mmathathani mwa attu ahiri Ayahudi anohalha umpangelhacha ncheche ni unruwana ni unshuwelha ishenye.
32 Pois há de ser entregue aos gentios e escarnecido, injuriado e cuspido;
33 Anokoomwaata ni umwiiva, nansho nihuku no neraru noohihimmwa.”
33 e, havendo-
34 Nansho owiittucha khayaari achuwelhaka yoyo mwaha uyo, maana aya aari anavithiye, ahichuwelhaka ittu yaahimia awe Yesu.
34 E eles nada disso entendiam, e esta palavra lhes era encoberta, não percebendo o que se lhes dizia.
35 Yesu vaatameria awe Uyeriko, nkamphwanya ntu mmoka ohoona aakhanlhe vachereshere iphiro, avekelhaka.
35 E aconteceu que, chegando ele perto de Jericó, estava um cego assentado junto do caminho, mendigando.
36 Veewa awe attu enchi aviraka nkaakoha, “Anaa urini?”
36 E, ouvindo passar a multidão, perguntou que era aquilo.
37 Nkaakhulhiya wiira, “Yesu o Unazareti phi novira.”
37 E disseram-lhe que Jesus, o Nazareno, passava.
38 Nkaakhuwelha eeraka, “Yesu! Mwaana a Adaudi ukoonelhe ikiriri!”
38 Então, clamou, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
39 Attu yaaholhenlhe ayo nkayanchachera wiira amaalhe. Nansho uyo nkaathepa ukhuwelha, “Mwaana a Adaudi, ukoonelhe ikiriri!”
39 E os que iam passando repreendiam-no para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem misericórdia de mim!
40 Yesu nkeemelha ni ulhehera wiira ehaniye. Vaawiihiye awe, Yesu nkankoha,
40 Então, Jesus, parando, mandou que lho trouxessem; e, chegando ele, perguntou-lhe,
41 “Unothanana kuupangelheke ittu yaani?”
41 dizendo: Que queres que te faça? E ele disse: Senhor, que eu veja.
42 Yesu nkaamwirelha, “Uvahiyeke woona etu! Nrima awo uhoolhamiha.”
42 E Jesus lhe disse: Vê; a tua fé te salvou.
43 Yeyo ikatema, ohoona ulhe nkoona, nkanttwara Yesu uno anthimichaka Nlhuku. Attu onkhaye vonne aya, nkayanthimicha Nlhuku.
43 E logo viu e seguia-o, glorificando a Deus. E todo o povo, vendo isso, dava louvores a Deus.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 18, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.