João 7
Makua New Testament 2015 (MGH2016) vs NAA
1 Umalhawaya yayo, Yesu aari munkwahani alhukamaka Ugalilaya, khaathananne weetakacha ilhapo yo Uyudea ukhalhawaya aholhelhi Ayahudi yaari athananaka umwiiva.
1 Passadas essas coisas, Jesus andava pela Galileia, porque não desejava andar pela Judeia, visto que os judeus queriam matá-lo.
2 Nihuku no Isikuukuu ya Ayahudi yo Marapatta naari ninaatamenrie,
2 E a festa dos judeus, chamada de Festa dos Tabernáculos, estava próxima.
3 Yesu nkeerelhiya ni ashihima awe wiira, “Nthameke vaa nrweeke Uyudea, owiittucha inyu yooneke mitheko chinyu.
3 Então os irmãos de Jesus se dirigiram a ele e disseram: — Deixe este lugar e vá para a Judeia, para que também os seus discípulos vejam as obras que você faz.
4 Ntu khanovitha chinopanga awe akhalhaka wiira nothanana uchuwania mwaattuni. Ukhalhawaya nnopanga cho ushangiha, mpangeke etu ilhapo yonkhaye ichuwelheke!”
4 Porque, se alguém quer ser conhecido, não pode realizar os seus feitos em segredo. Já que você faz essas coisas, manifeste-se ao mundo.
5 Ata ashihima awe khayanrumelhenlhe.
5 Acontece que nem mesmo os irmãos de Jesus criam nele.
6 Yesu nkeera, “Ikatema aka kinaphiya. Nansho mwaattiva va kila ikatema inouphwanelhani.
6 Então Jesus lhes disse:
7 Ilhapo khiinooria uuvengani mwaattiva, nansho miyaano inookivenga ukhalhawaya mii kinohimiechesha wiira mitheko chaya chiri cho uhilhoka.
7 O mundo não pode odiar vocês, mas a mim ele odeia, porque eu dou testemunho a respeito dele, dizendo que as suas obras são más.
8 Mwaattiva nrweeke etu u sikuukuuni uwo. Miyaano khakinorwaa, ukhalhawaya ikatema aka yo ulhoka khinaphiya.”
8 Vão vocês para a festa. Eu não vou, porque o meu tempo ainda não se cumpriu.
9 Nkoolhumacha yayo malhove ayo, nkaahalha Ugalilaya.
9 Tendo dito isso, Jesus continuou na Galileia.
10 Ashihima awe yamalheke urwaa u sikuukuuni, Yesu ni uyo nkaarwa, nansho khaarweelhe wo wiichooniha, aarweelhe wo wiivitha.
10 Depois que seus irmãos tinham ido à festa, Jesus também foi, não publicamente, mas em segredo.
11 Aholhelhi Ayahudi yaari amwaaviaka va sikuukuuni vawo, nkayaakoha, “Ri vayi?”
11 Ora, os judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde estará ele?
12 Malhove menchi o waapiya nkayeewiya mwaattuni. Attu akina nkayeera, “Ntu orera nrima.” Akina nkayeera, “Mena! Nowiiraka waathwelhelhiha attu.”
12 E havia grande murmuração a respeito de Jesus entre as multidões. Uns diziam: — Ele é bom. E outros afirmavam: — Não, não é! Ele engana o povo.
13 Nansho khaawo ntu aalhikanche wulhumacha mwaha wawe voonene wo woova aholhelhi Ayahudi.
13 Entretanto, ninguém falava dele abertamente, por ter medo dos judeus.
14 Isikuukuu yaari inaphiyenlhe variyari, Yesu vaarwelhe awe u Inupa ya Nlhuku ni uchokholha weettuchiha attu.
14 Quando a festa já estava na metade, Jesus foi ao templo e começou a ensinar.
15 Aholhelhi Ayahudi nkayaashanga chinene ni wiira, “Ulha ntu ulha pantte vayi irusho ni uyo khanashoma?”
15 Então os judeus se maravilhavam e diziam: — Como é que ele pode ser letrado, se não chegou a estudar?
16 Yesu nkaakhulha, “Meettuchiho kineettuchiha aka kahiwe awaka, nansho awawe Nlhuku kirumme.
16 Jesus lhes respondeu:
17 Ntu nopanga chinothanana awe Nlhuku, noochuwelha wiira meettuchiho aka akhumme wa Nlhuku, ama miyaano kinoolhumacha wo ikuru aka kimwanene.
17 Se alguém quiser fazer a vontade de Deus, conhecerá a respeito da doutrina, se ela é de Deus ou se eu falo por mim mesmo.
18 Ntu noolhumacha wo ikuru awe mwanene naavia nthimicho wawe mwanene. Nansho naavia nthimicho wa ntu nrumme, yoyo ri o ikekhiaye, hinanaraka variwoothe.
18 Quem fala por si mesmo está buscando a sua própria glória; mas o que busca a glória de quem o enviou, esse é verdadeiro, e nele não há falsidade.
19 Chani, ashinna Musa khayovanheni Malhehero? Nansho khaawo hata mmoka inyu novara Malhehero. Nlhatu waani nnothanana ukiiva?”
19 Não é fato que Moisés deu a Lei para vocês? Contudo, nenhum de vocês a cumpre. Por que estão querendo me matar?
20 Attu nkayaamwaakhulha, “Nrii ni nshoka no unanara inyu ayi! Apani anothanana uwiivani?”
20 A multidão respondeu: — Você tem demônio. Quem é que está querendo matá-lo?
21 Yesu nkaakhulha, “Kahopanga yo ushangiha imoka, ni inyu onkhaye nkamwaashanga.
21 Jesus respondeu:
22 Ashinna Musa yaholheherani weenelha achishaana inyu, inakhalhaka wiira ashinna Musa kahena aachokhonlhe, nansho manyaapwiiya inyu phi achokhonlhe. Alha mahuku, mwaattiva nnoomwinelha unyawo mwanhima nlhopwana hata Nihuku no Wiittuwa.
22 Moisés lhes deu a circuncisão — se bem que ela não vem de Moisés, mas dos patriarcas —, e vocês fazem a circuncisão de um menino até mesmo no sábado.
23 Yakhalhaka etu mwanhima nowiinelhiya unyawo hata Nihuku no Wiittuwa wiira Malhehero a ashinna Musa ihiwonyiye, woonaka nnokithunalhelha wo nlhatu no nlhamiha ntu Nihuku no Wiittuwa?
23 E, se um menino pode ser circuncidado em dia de sábado, para que a Lei de Moisés não seja desrespeitada, por que vocês ficam indignados contra mim, pelo fato de eu ter curado por completo um homem num sábado?
24 Nhihukumulhe chittu wo vathe, nhukumulheke we ikekhiaye.”
24 Não julguem segundo a aparência, mas julguem pela reta justiça.
25 Attu akina o Uyerusalemu nkayeera, “Chani, ntu naaviya wiira eeviye ulhe kahena ulha?
25 Alguns de Jerusalém diziam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Mwooneke vano! Noolhumacha voonene, mena khaawo ntu nonvaanyiha! Chani, inowooria aholhelhi ahochuwelha ikeekhene wiira ulha phi Kuristo?
26 Eis que ele fala abertamente, e ninguém lhe diz nada. Será que as autoridades reconhecem de fato que este é o Cristo?
27 Nansho Kuristo vanohalha awe uwa khaawo ntu nottuna uchuwelha vakittu vanowa awe ukhumelhelha. Nansho hiyaano nihochuwelha ukhumelhenlhe awe ulha ntu ulha!”
27 Mas nós sabemos de onde este homem vem. Quando, porém, o Cristo vier, ninguém saberá de onde ele é.
28 Yesu vaari awe eettuchihaka u Inupa ya Nlhuku nkaakhuwelha eeraka, “Eti nnera wiira nnookichuwelha, ni uchuwelha ukhumme aka? Mii khakiwilhe wo ikuru aka kimwanene. Yayo akirumme miyaano ayo, phi o ikekhiaye. Mwaattiva khannaachuwelha,
28 Enquanto ensinava no templo, Jesus disse em voz alta:
29 nansho miyaano kinowaachuwelha ukhalhawaya kikhumme uwannyaya, ni ayo phi kirumme.”
29 Eu o conheço, porque venho da parte dele e ele me enviou.
30 Attu nkayaalhikacha ummara ni unttuka, nansho khaawo ntu okonlhe moono ummara ukhalhawaya isaa awe yaari ihinaphiya.
30 Então quiseram prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos, porque a sua hora ainda não havia chegado.
31 Attu enchi munlhokoni mwa attu alhe yahonrumelhelha, nkayeera, “Chani, Kuristo awaaka noowa aapanga cho ushangiha chulhupalhe chinene uthepa chipangilhe awe ulha?”
31 Porém muitos dentre a multidão creram nele e diziam: — Quando o Cristo vier, será que vai fazer maiores sinais do que este homem tem feito?
32 Amafarisayo nkayeewa attu yaapaka mwaha wa Yesu. Paahi amafarisayo vamoka ni opochera ishaani olhupalhe nkayaaruma manyaasikari ammare Yesu.
32 Os fariseus, ouvindo a multidão murmurar essas coisas a respeito de Jesus, juntamente com os principais sacerdotes enviaram guardas para o prender.
33 Yesu nkeera, “Kinoolhokelha ni inyu wo mahuku vakani, yamalhaka kinoorwaa wo ayo akirumme.
33 Jesus disse:
34 Nnookavia nansho khannokoona, ukhalhawaya mwaattiva khannooria uphiya wowo.”
34 Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou.
35 Aholhelhi Ayahudi nkayeerelhana ashineneru, “Ulha ntu ulha naarweeke vayi vahinooria ihu umpatta? Naarweeke wa Ayahudi awanenlhe ilhapo ya Ayunani, ni weettuchiha Ayunani?
35 Então os judeus disseram uns aos outros: — Para onde ele irá que não o possamos achar? Será que pretende ir para a diáspora entre os gregos, a fim de ensinar os gregos?
36 Iri ni maana ani vaneera awe, ‘Nnookaavia nansho khannokipatta, vanottuna aka ukhalha mwaattiva khannooria uphiya?’ ”
36 Que significa isso que ele diz: “Vocês irão me procurar, mas não me acharão; vocês também não podem ir para onde eu estou?”
37 Nihuku noomalhelha yeyo isikuukuu iyo naari nihuku no yekha aya, Yesu nkeemelha ni wulhumacha wo nlhove nulhupalhe eeraka, “Ntu nowolhiya nttona aweeke uwannyaka,
37 No último dia, o grande dia da festa, Jesus se levantou e disse em voz alta:
38 ntu nokirumelhelha nowa aawuria. Thoko Malhove Matakatifu chinohimia aya, ‘Ntu nokirumelhelha mii, marapo o maashi anowiiha ukumi anothekhuma munrimani mwawe!’ ”
38 Quem crer em mim, como diz a Escritura, do seu interior fluirão rios de água viva.
39 Yesu olhumanche chiicho amwaachaka Iphumu ya Nlhuku, nottuna aya umpochera alhe attu anrumelhenlhe ayo. Yeyo ikatema iyo Iphumu ya Nlhuku aari hinawa ukhalhawaya Yesu aari hinaya upochera nthimicho wawe.
39 Isso ele disse a respeito do Espírito que os que nele cressem haviam de receber; pois o Espírito até aquele momento não tinha sido dado, porque Jesus ainda não havia sido glorificado.
40 Attu akina mwaattuni mmo nkayaamwiwa olhumachaka yayo malhove ayo, nkayeera, “Wo ikekhiaye ulha ntu ulha phi Namilhohi!”
40 Quando ouviram essas palavras, alguns do meio do povo diziam: — Este é verdadeiramente o profeta.
41 Akina aya nkayeera, “Ulha phi Kuristo Moopolhi!”
41 Outros diziam: — Ele é o Cristo. Outros, porém, perguntavam: — Por acaso o Cristo virá da Galileia?
42 Malhove Matakatifu aneera wiira, Kuristo naakhumeke iyari ya Amwene Adaudi, ni uyaria Ubethelehemu, iwani yaakhalha aya Adaudi!”
42 Não diz a Escritura que o Cristo vem da descendência de Davi e da aldeia de Belém, de onde era Davi?
43 Paahi mwaha wa Yesu nkawaamwalhaaniha attu.
43 Assim, houve divisão entre o povo por causa dele.
44 Attu akina athananaka unttuka, nansho khaawo ammanre.
44 Alguns queriam prendê-lo, mas ninguém lhe pôs as mãos.
45 Manyaasikari yahokolhieke, nkayaakohiya ni opochera ishaani olhupalhe ni Amafarisayo, “Chani woonaka khannammanra ni ummwiiha?”
45 Os guardas voltaram à presença dos principais sacerdotes e fariseus, e estes lhes perguntaram: — Por que vocês não o trouxeram?
46 Manyaasikari nkayaakhulha, “Khaawo ntu o wooria wulhumacha thoko chinoolhumacha awe ulha ntu ulha!”
46 Eles responderam: — Jamais alguém falou como este homem.
47 Amafarisayo nkayaakoha, “Chani, ni inyu mwaatti chiicho nhothepiya?
47 Os fariseus disseram aos guardas: — Será que também vocês foram enganados?
48 Chani ahawo anakhalhaka mmoka a aholhelhi a attu, ama mmoka a Amafarisayo anrumelhenlhe?
48 Por acaso alguma das autoridades ou algum dos fariseus creu nele?
49 Ulha nlhoko ulha khuchuwenlhe Malhehero a ashinna Musa, paahi etu uholhaviya ni Nlhuku!”
49 Mas esse povo que nada sabe da lei é maldito.
50 Mmoka a Amafarisayo aari Nanikodemo yanrweenlhe Yesu mahuku avinre alhe. Paahi, yayo nkayeerelha akhunanaya wiira,
50 Nicodemos, um deles, que antes tinha ido conversar com Jesus, perguntou-lhes:
51 “Wo ulhikaana ni Malhehero ihu khaninooria unhukumulha ntu nihinaaya umwiiwelhelha ni uchuwelha ttenkeni.”
51 — Será que a nossa lei condena um homem sem primeiro ouvi-lo e saber o que ele fez?
52 Ni ayo nkayaamwakhulha, “Chani ni inyuva chiicho nnokhuma Ugalilaya? Nrweeke mwashomeke Malhove Matakatifu etu ni inyu nnokooshoma wiira, khaawo namilhohi nohalha ukhuma Ugalilaya.”
52 Eles responderam: — Por acaso também você é da Galileia? Examine e verá que da Galileia não se levanta profeta.
53 Paahi attu onkhaye nkayaahokolhiacha mmawannyaya.
53 E cada um foi para a sua casa.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.