Atos 2

Diosta nooki yorem nokpo (MFY) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Juka Pentecostés pajkota yumáko, sïme jume Jesuristota súaleme náu lópola aaney; nánancha éaka.
1 Pentecost ana veya na tit, etei’imak hiru’ay efan ta’imonamaim hima.
2 Huanäi jíahui tehueka bétana jíkkaijtuk, jekata úttea huë bénasi jíaka. Huanäi jü káari bem anéïpo jíahuiy tápunak.
2 Naniyan meyemeye yaurabad nidun wowogabe marane rena bar hima’am imaim run awan karatan.
3 Huanäi jume nínnim bénaka éntok taij rupáktiriata bénaka ámeu yeu machíak, huepülaka sïmem bëkatana emo näikimtelataka.|src="64HSLikeFlamesCN01890B.TIF" size="col" ref="Hch. 2:3"
3 Naatu abisa hi’i’itin i wairaf orot menan na’atube tamunimun na ta’ita’imon tafahimaim mara’ara’at.
4 Huanäi sïme Espíritu Santoy tapunak, éntokim täbui nokpo noktáitek jum Espíritu Santota am noktúä pámani.
4 Etei’imak Anun Kakafiyin iwanih menah botabir tur tata’amaim hio, Anun Kakafiyin fair bitih na’atube.
5 Huámechi taáhuarimmet jum buere joära Jerusalémpo judíom aaney, Diosta nésahui joame, sïme ániat bétana áma yáij‑lataka.
5 Nati ana veya, Jew sabuw God ana bowayah orot gagamih etei tafaram tata’ane hiru’ay Jerusalemamaim hima’am.
6 Huaka jíahuita kusisi jíamta jíkkajaka jü génte nau rúktek. Huanärim büruk eiyai, bueïtukim huëpulaim bem noki am nokái am jíkkajai
6 Iti nidun hinonowar ana maramaim sabuw rou’ay gagamin na’in hiru’ay hima’am, hai kasiy ra’at naatu hifofofor men kafaita, anayabin etei hai turamaim hio hinowar.
7 áachim guómtilataka tahuaka ínel nau jiaka:
7 Kasiy gagamin maiyow isah matar naatu taiyuwih hibabatiyih. “Iti sabuw tur teo etei i Galilee oro’orot?
8 ¿jáchisu júntukim huepülaka itom yoiyöhuam nokpo nooka?
8 Naatu mi’itube’emih it ata turamaim hio tanonowar?
9 Ímim ito násuk aane jume géntem Pártiapo joome, Médiapo, Elampo, Mesopotámiapo, Judea bétana, Capadocia bétana, Ponto bétana, éntok Asia buiära bétana,
9 It i tafaram ta ta’ika tana, Partia, Media, Ilam naatu afa i Mesopotamia’ane hina, Judea, Kapadosia, Pontus naatu Asia,
10 Frigia bétana, Panfilia bétana, Egipto bétana, éntok África buíaräpo Cirene pueblo chíkola joómem. Romáanom júne im aane im jóakame. Huate tua judíomtaka im aane, huate éntok, kia bem boojóriäpo ámemak kimúlamtaka.
10 Firigia, Pamfilia, Egypt naatu Libia wanawanan turin Sairini na’atune auman hina tema’ama. Naatu Romene nanawan auman hina Jerusalem tema’am. Nati i Jew sabuw naatu sabuw afa hai baitumatum hibotabir hina Jew sabuw himamatar auman.
11 Huate ket Creta bétana im aane, éntok buiära Arabia bétana. Të sïmete tua itom nokpo juka kaa jaibu johuamta Diosta yáari bétana nokame jíkkaja.
11 It afa i Kurit naatu Arab sabuw. Baise God sawar gewasih maiyow sisinaf isan ata turamaim hio tanonowar!”
12 Sïme at guómtilataka kaachin anmáchiakai. Huanärim nau emo nátemaje:
12 Sabuw hifofofor naatu hai kasiy ra’at taiyuwih hibabatiyih hio, “Iti sawar anayabin i abisa?” Peter sabuw rou’ay gagamin isah ebibinan|alt="Peter speaking to crowd" src="CN01892B.TIF" size="col" loc="Act 2.12" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="2.12"
13 Huate éntok, am junnériaka ínel jiaahua:
13 Baise sabuw afa hi’iyab hio, “Nati sabuw i harew fokarin, hitom imih teo kwanekwan!”
14 Huanäi jü Peero kíktek, jume once apóstolimmaki. Huanäi kusisi jume géntemmeu ínel jiaahua:
14 Tur Abarayah etei 11 hai founamaim Peter misir fanan aumetawat sabuw rou’ay gagamin na’in isah eo, “Taitu tuwai’inah Jew sabuw naatu kwa iyab Jerusalem wanawanan kwama’am, akokok tain kwanarub gewas sawar iti mamatar anayabin anakubuna kwananowar.
15 Ímëi oóhuim katim naakolam enchim am ériä bénasi, bueïtuk kethuéeyo, én jübua jamak bátanim jiaahua.
15 Kwa kwanotanot iti orot i harew fokarin hitom tibikoko’aw, baise, boun i nine korok mar auman.
16 Ï enchim jíkkajäu júnen hua profeta Joelta nokákähui ínel jíame:
16 Imih i men harew hitomamih, baise dinab orot Joel ana Bukamaim Atamaninamaim kirum eo,
17 Jume taahuarim lüteyo, tiahua jü Dios,
17 ‘Mar ana yomaninamaim God eo,
18 Tua lútüriapo huámechi taáhuarimmetne ín sáuhuëhuimmet ohuim entok jamuchimmet ín Espíritu amet chibejtianake,
18 Isa’amih, nati ana veya ayu au akir wairafih, oro’orot naatu baibin etei,
19 Áman téhuekapone at guómtisi machik yeu machírianake,
19 Ayu boro maramaim baifofofor ana sinaf
20 Jü täa kaa machisi tahuanake,
20 Veya matan boro nagugum
21 Huanäi sïme huame Señorta téhuam yöreka am tehuame jínëutunake.
21 Orot yait
22 ’Júntukem ikäy nokta jíkkaja eme oóhuim Israelíitam, Dios juka Jesús Nazarenotat enchim tayatuak, buéresi at guómtisi machik señayáalim yakari áapörik huämi. Bueïtuk ä kókkohuame kara jíbba ä úttiäray bétuk ä jípurey.
22 “Israel sabuw tur iti kwananowar! Jesu Nazareth mowan i God rubin naatu i wanawanamaim ina’inan yumatah ta ta, baifofofor ta ta God kwa biyamaim sinaf kwa’itin kwaso’ob.
23 Júnentaka junne huam Diosta bannaataka áachä jünaktekäpo áman enchim mampo ä tóijhuak, eme ä pereesoteka jujjuëna yóremem mampo ä yétchak, kúrusit ä poponaka bem ä mënakë béchïbo.
23 Iti orot hibai kwa umamaim hiyai kwa’a’asabun i God ana kok naatu marasika yakitifuw inu’inumaim matar, naatu kwa sabuw kakafih hai baibaisamaim Jesu kwabai onaf afe’en kwa’onaf morob.
24 Të Dios júchi ä jíabitetuak, hua kókkohuamta útteara bétana áma ä yorétuaka, bueïtuk hua kókkohuame kara jíba ä útteara bétuk ä jípurei.
24 Baise God morobone iyawas maiye misir, naatu morob ana biyababanane rufam tit, anayabin morob ana fair men karam boro diburamaim tabotan tama.
25 Bueïtuk David Jesústa bétana nokaka ínel jiaahua:
25 David nati orot isan eo,
26 Kíalïkune tüisi jiápsipo al‑leaka tahuak ín ninï junne ál‑leaka nooka.
26 Isan imih ayu dogorou ebiyasisir
27 bueïtuk empo ín jíapsi kaibu huam kókkolam násuk tahuárianake,
27 Anayabin o boro men ininatbuhuruwu rahemaim ana’in,
28 Empo nee téjhuak jachin ayuka ín yu jíapsinakëhui,
28 O yawas ana ef i’obaiyu, naatu o ataragub wanawananamaim aiyasisir boro iniwansumu.’”
29 ’Eme ínomak huéerim, tua machisi jüneriahua juka itom yoyöhua Davidta mukilatukähui bóoveda ketune ímï buíapo óorek.
29 “Taituwau Jew, bebeyan a tur ao’owen aiwob orot David ata agir wabin gagamin, morob hiyai naatu ana rah i iti biyatamaim inu’in.
30 Të jü David profeetatukay; kíalïku jüneiyai juka Diosta au ä nätuakähui éntok ä lútüria yáakähui senuk áapörikut yeu simriata Cristotunakëhui, ä nésauhuëpo ä nésaunakë béchïbo.
30 Naatu David i dinab orot God omatanen ana obaifaro auman yayare i so’ob, veya ta David ana rara’ane i uwan ta boro ni’aiwob.
31 Kíalïku jü David profetataka chë bannaataka ä bil-lataka juka Crístota jíabitenake bétana nookak, entok huaka ä jíapsihua kaa kókkolam násuk tahuánake bétana, entok ä takahua júne kaa nasontunake bétana.
31 God mar boro nanan abisa nasisinaf David i so’ob, Keriso morobone misir maiye isan ana tur i nowar.
32 Júnëli jü Dios íkäi Jesústa jíabitetuak, éntok íäri bétana sïme ítapo testiigom.
32 “God iti Jesu i boun morobone iyawas maiye misir, naatu aki i iti sawar himamatar ana sif robonayah.
33 Dios ä báta bétana ä yétchak yörisi machiku. Huanäi juka Espíritu Santota mabétaka, huaka Dios Áchaita nätuari, áapo itou ä bíttuak. Júntuk ï enchim bíchähui éntok enchim jíkkajähui áa bétana huéiye.
33 God iti Jesu bora’ah yen uman asukwafune mare, naatu Tamah biyanane Anun Kakafiyin eo’omatan bai aki tafai yan isuwai re’er boun iti kwa’i’itin naatu kwanonowar.
34 Bueïtuk kaa áapo jü David téhuekau jikáu siika; bueïtuk áapo, jü David, ínel jiaahua:
34 Naatu David i men au mar yenamih, baise iti tur i eo,
35 jume em béj‑rim em útteara bétuk ín tahuáriäu tajti.”
35 Inama’am a kamabiy sabuw ana bow
36 ’Júntuk eme sïme jü pueblo Israel, akem ä jüneria lútula huëpo íkäi Jesústa enchim kúrusit popóntebokäuta jü Dios Señorpo ä tahuáriak éntok Crístopo, bueïtuk áapo yéä púuhuak ä nésaunakë béchïbo.
36 Isan imih kwa Israel sabuw iti tur ao i kwanaso’ob gewas. God iti Jesu kwabai kwao’onaf i bai yen ata Regah naatu ata Roubininenayan matar!”
37 Íkärim jíkkajaka, bem jiápsipo ä jímmaaka, tüisi kaa al‑léaka taahuak. Huanärim Perotau ínel jiaahua éntok jume huate apóstolimmehui:
37 Sabuw iti tur hinonowar ana veya dogoroh rusib Peter naatu Tur Abarayah hibatiyih, “Taitu tuwai’inah aki boro mi’itube ana sinaf?”
38 Huanäi Peero ínel am yómmiak:
38 Peter iyafutih eo, “Kwa etei dogor hinikitabir naatu Jesu Keriso wabinamaim bapataito kwanab, saise a bowabow kakafih nanotawiyen, naatu God ana usar Anun Kakafiyin boro kwanab.
39 Bueïtuk hua Diosta nätuari enchim béchïbo näikiari, éntok enchim üusim béchïbo, éntok kia sïme huame mekka aneme béchïbo junne; kia jábeta béchïbo juka itom Señor Diosta nunubárëhui.
39 Iti omatanen i kwa isa naatu kwa natunat isah, na’atube sabuw tutufin etei iyab ef yok tema’am ata Regah God boro na’a’afih isah.”
40 Jü Peero íkäi noksuka, éntok huátek ámeu nokaka, ínel am téjhuak:
40 Peter tur maumurih na’in imaim imatnuwih naatu ifefeyanih eo, “Sabuw tafa’asarih wanawanah kwama’am saisewat kwanatit kwaniyawasi!”
41 Júnëli huame íkäi tü nokta súalekame batöhuak. Huanäi huáachï taáhuarit baij miltumáchika jume Jesucrístota súalemmeu rúktek.
41 Sabuw maumurih na’in iti tur hinonowar hitumatum naatu bapataito hibai, nati ana veya’amaim sabuw etei 3000 na’atube nati kou’ayamaim hirun.
42 Huanäi sïme jíba huame apóstolim am majtíä páman kaatei, nánancha éaka éntok Diostau buanaka. Éntokim nau rúkteka jume páanim nat nánäikimtei Señorta am sáhuekä bénasi au bem huáatinakë béchïbo.
42 Naatu hai veya hiya’asair Tur Abarayah biyahine tur hinowar bairi hibita’ay, rafiy himseseb hifaram hi’aa naatu hiyoyoyoban.
43 Sïme jü génte at guómtilataka taahuak. Jume apóstolim éntok, juebena señáalim kaa jaibu johuame johuai.
43 Tur Abarayah wanawanahimaim ina’inan naatu baifofofor maumurih maiyow hisisinaf sabuw awah ha’e.
44 Sïme jume Jesucrístota súaleme huépülai bénasi nau aaney, éntokim bem áttea nau átteakai.
44 Bai’ufununayah mar etei hina hita’imon sawar i nowah etei nena hifafarambonen.
45 Bem áttea, jita júne bem jípurëhuim nénenkai, huanäi huame jábesu jítasä ámeu bëyë huéeläpom juka tómita ámet nánäikimtei.
45 Naatu hai sawar was arin, roumukur arin etei hibow hin hitobon kabay hibai hina wanawanahimaim sabuw iyab hai kok abisa isan hibiyababan etei ana fofonin hifafarambonen.
46 Chikti táapom jíba bénasi éaka jum tiöpopo nau aaney, éntokim jum bem jóapo nau yájaka al‑léaka nau jïbuäi, kaachin emo ériaka.
46 Veya matan hiyi Tafaror Bar gagaminamaim hiruru’ay. Naatu hai baremaim bay himseseb dogoroh ere yasisir auman hi’aa,
47 Diosta bétanam tühuata nookai ä baisáuhueka, éntok sïme jü génte am nakkei. Jü Señor entok, chikti táapo jume ä jínëusimëu huame huate ä súalemmeu rúktiasimey.
47 God hibobora’ara’ah naatu sabuw etei tur abarayah isah i hibiyasisir. Naatu veya ta’ita’imon ana fofonin sabuw iyab God biyawasih Regah bow ana kou’ay wanawanan yababar rara’at.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.