João 8
Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs NVT
1 Avae Iesus ke loa ta Kapoponga Nga Bega Ra Oliv.
1 Jesus voltou ao monte das Oliveiras,
2 Ka sinro luluna na i ke lu lakallo ta malle re nga tempel muni, ba ragau kinung keke lola te i. Minmina na i ke tara ba ke paturu ta pangalomatana rea.
2 mas na manhã seguinte, bem cedo, estava outra vez no templo. Logo se reuniu uma multidão, e ele se sentou e a ensinou.
3 Ngarume, na ra pangalomatanakana nga bangapagame bae Parisiome keke atu ka avale a ri ke kalipa kia ine keno kala nga apanung a sana i a natale. Ba ka ina ri ke pamaisia ngamuga nga ragau tapu,
3 Então os mestres da lei e os fariseus lhe trouxeram uma mulher pega em adultério e a colocaram diante da multidão.
4 na keke role kae Iesus roma, “Apangalomatanakana, keke kalipa ka avale laekia ine keno kala nga apanung a sana i a natale.
4 “Mestre, esta mulher foi pega no ato de adultério”, disseram eles a Jesus.
5 Nga Bangapagame Moses ke role ta mangng nga tamalipune avale matana laekia ka lollo. Ava one ko role mina ngaetai?”
5 “A lei de Moisés ordena que ela seja apedrejada. O que o senhor diz?”
6 Ava ri keke ballage minmina ta avange nga baina ngeke kalipa ka pangamologangana te, na ngeke turupaga kana kia.
6 Procuravam apanhá-lo numa armadilha, ao fazê-lo dizer algo que pudessem usar contra ele. Jesus, porém, apenas se inclinou e começou a escrever com o dedo na terra.
7 Ava ka ina ri ke umma ta balinglagange tale, na i ke meisi muni ba ke role kerea roma, “Agau e nge miau ora sana baingana te e soali nga i kapunu ta tamalinge avale laekolong ka lollo te.”
7 Eles continuaram a exigir uma resposta, de modo que ele se levantou e disse: “Aquele de vocês que nunca pecou atire a primeira pedra”.
8 Na i ke magolo lagape muni, ba ke paꞌe pangamologa nga mogalo.
8 Então inclinou-se novamente e voltou a escrever na terra.
9 Ka ine kuma minmina, na kenakena nga reke longe pangamologangana keke paturu ta laonga. Ba ragau re kapunu ta ri laonga ka ri ra ravollalaukerea memena. Minmina nae Iesus kasikena ke momo, ba avale laeala ke meisinsi nga inaeala a ri ke pamaisia ngia pala.
9 Quando ouviram isso, foram saindo, um de cada vez, começando pelos mais velhos, até que só restaram Jesus e a mulher no meio da multidão.
10 Nae Iesus ke meisi muni, ba ke role ka avale laeala roma, “Avale laekolong, ra ngama reke turupaga kang ka ri aetai? Ke meimia, ka sana agau te e nge ri momo ta tungnge alanga te te one?”
10 Então Jesus se levantou de novo e disse à mulher: “Onde estão seus acusadores? Nenhum deles a condenou?”.
11 Na avale laeala ke ale roma, “Avolau, ka sana agau te.”
11 “Não, Senhor”, respondeu ela. E Jesus disse: “Eu também não a condeno. Vá e não peque mais”.
12 Nae Iesus ke role ka ragau muni roma, “Ka iau a olamana e tungtunge olamana ta ragau re nga mogalo laekia e ngape. Agau e atu kurume iau ke sane la taonga nga osuguna. Ke sa. I ka la kana ka olamana e tunge mauling.”
12 Jesus voltou a falar ao povo e disse: “Eu sou a luz do mundo. Se vocês me seguirem, não andarão no escuro, pois terão a luz da vida”.
13 Ka ine role minmina nae Parisiome keke role kia roma, “One muni ko turupotpota one, minmina na turungpotangang kone ka sana kaomanna kia.”
13 Os fariseus disseram: “Você faz essas declarações a respeito de si mesmo! Seu testemunho não é válido”.
14 Nae Iesus ke ala rea roma, “Ngaroma iau nga turupotpota iau, na turungpotangau kau ka kaomanna kia kurumea, iau ka laumatana ka ina iau atu ngia. Ba ka laumatana ka ina iau la loanga te. Ava miau ka sana lomiaumatana ka ina iau atu ngia, ba ka sana lomiaumatana ka ina iau la loanga te bole.
14 Jesus respondeu: “Meu testemunho é válido, embora eu mesmo o dê, pois eu sei de onde vim e para onde vou, mas vocês não sabem de onde vim nem para onde vou.
15 Miau kaka kalinanne agau te kurumea ragau loreamatana ngareangana mana, ava iau ka sana kalinanne agau te.
15 Vocês julgam por padrões humanos, mas eu não julgo ninguém.
16 Ava ngaroma iau nga kalinana, na kalingnana ae iau ke tupu kurumea, iau kasikegu ka sana kalinana. Ke sa. Iau bae Tamau e ba iau, omea ka kalinana kinung.
16 E, mesmo que o fizesse, meu julgamento seria correto, pois não estou sozinho. O Pai, que me enviou, está comigo.
17 Keke paꞌe pangamologa nga Bangapaga ae miau muni ore role roma, ngaroma ragau lua ngeke turupota kinung ka pangamologa te, na pangamologa laeala a kanrea ka kaomannmannangana kia
17 A lei de vocês diz que, se duas pessoas concordarem sobre alguma coisa, seu testemunho é aceito como fato.
18 Ka iau e kapunu ta turungpota iau, bae Tamau e ba iau ka i a aturungpotakana a lua.”
18 Eu sou uma testemunha, e meu Pai, que me enviou, é a outra”.
19 Minmina na ri keke ballage roma, “Tamang ka i aetai?”
19 “Onde está seu Pai?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Uma vez que vocês não sabem quem sou eu, não sabem quem é meu Pai. Se vocês me conhecessem, também conheceriam meu Pai”.
20 Iesus ke rolea pangamologa nginngina ka ine palomatantane ragau nga malle re nga tempel kokoro ta inaeala a ragau ke tungtunge tungame ngia. Ava ka sana agau te laue kurumea, kae ae i ke sane lele tale.
20 Jesus fez essas declarações enquanto ensinava na parte do templo onde eram colocadas as ofertas. No entanto, não foi preso, pois ainda não havia chegado sua hora.
21 Nae Iesus ke role kerea muni roma, “Iau ka la loanga, na miau kaka la silingi iau, ba kaka la momong nga bainga ae miau e soali ta nge lele ina miau nga mate. Ina iau la loanga te, ka sana ka la loanga te.”
21 Mais tarde, Jesus lhes disse outra vez: “Eu vou embora. Vocês procurarão por mim, mas morrerão em seus pecados. Não podem ir para onde eu vou”.
22 Ka ina Iurame ke longe pangamologangana laeala, na keke palibalaglaga rea roma, “Ke meimia, i ke la samungpununge i muni ae? Minmina na i ke rolea pangamologa laekia roma, ina i la loanga te, ita ka sana ka la loanga te ae?”
22 Os judeus perguntaram: “Será que ele está planejando cometer suicídio? A que ele se refere quando diz: ‘Não podem ir para onde eu vou’?”.
23 Bae Iesus ke role kerea bole roma, “Miau, ka miau re ngape, ava iau, ka iau e ngailu. Ka miau re nga mogalo laekia e ngape, ava ka sana iau e nga mogalo laekia e ngape.
23 Jesus prosseguiu: “Vocês são daqui de baixo; eu sou lá de cima. Vocês pertencem a este mundo; eu não.
24 Minmina na iau ka role kamiau roma, kaka la momong nga bainga rae miau reke sosoali ta nge lele ina miau nga mate. Ngaroma miau sana nga lomiaupatokona roma, ka iau a agau amae Nutu patokala pala ta i bange, na miau kaka la momong nga bainga rae miau reke sosoali ta nge lele ina miau nga mate.”
24 Foi por isso que eu disse que vocês morrerão em seus pecados, pois a menos que creiam que eu sou lá de cima, morrerão em seus pecados”.
25 Na keke ballage roma, “Ka one a tai?”
25 “Quem é você?”, perguntaram eles. Jesus respondeu: “Sou aquele que sempre afirmei ser.
26 Iau ka kanau ka pangamologa papatu re ta kalingnana miau ki. Ava ka sana ri ra pangamologa ra kanegu mana. Ke sa. I e ba iau ka kaomannmannangana kia, ba iau ka longe pangamologame nge i. Ba ka ri ra pangamologa nginngina mana ra iau tuturu rea ta ragau re nga mogalo laekia e ngape.”
26 Tenho muito que dizer e julgar a respeito de vocês, mas não o farei. Digo ao mundo apenas o que ouvi daquele que me enviou, e ele é inteiramente verdadeiro”.
27 Ava ragau nginngina reke longlonge Iesus pangamologangana ka sana loreamatana roma, i ke rorole kerea te Tamana.
27 Ainda assim, não entenderam que ele lhes falava a respeito do Pai.
28 Minmina nae Iesus ke role roma, “Nga ina miau ngaka kinpataea Agau Tuna lakailu nga maiskovu tapu, na miau ka la lomiaumatana roma ka iau a agau amae Nutu patokala pala ta i bange. Ba ka la lomiaumatana roma iau ka sana bavaia otte kurumea iau muni laumatanangana, ava ka rorolea pangamologa rae Tamau palomatana iau ki mana.
28 Então Jesus disse: “Quando vocês me levantarem, entenderão que eu sou o Filho do Homem. Não faço coisa alguma por minha própria conta; digo apenas o que o Pai me ensinou.
29 Ba i e ba iau ke momo kala nge iau. Ke sane ka mana iau, ta iau ka kumkuma palimule ka oru ra i mate rea.”
29 E aquele que me enviou está comigo; ele não me abandonou, pois sempre faço o que lhe agrada”.
30 Ka inae Iesus umma ta rolenge pangamologa nginngina tale, na ragau papatu ka loreapatokona te i.
30 Muitos que o ouviram dizer essas coisas creram nele.
31 Minmina nae Iesus ke role kae Iura ra loreapatokona te i roma, “Ngaroma ngaka kamopite pangalomatanangau, na ka miau ra barangalele ra kanau mannangana.
31 Jesus disse aos judeus que creram nele: “Vocês são verdadeiramente meus discípulos se permanecerem fiéis a meus ensinamentos.
32 Na ka la lomiaumatana ka pangamologa ora kaomannmannangana kia, ba pangamologa ora kaomannmannangana kia ke la ulongmalaga miau nga oru reke bai ka miau ta miau ra kumangngatulu.”
32 Então conhecerão a verdade, e a verdade os libertará”.
33 Na keke ale roma, “Ka mangng rae Abaram sivuna memena ba ka sana mangng ra kumangngatulu ra agau te kanna ka kae te. Ke meimia na ko role roma, mangng nga kapatali nga oru reke bai ka mangng ta mangng ra kumangngatulu?”
33 “Mas somos descendentes de Abraão”, disseram eles. “Nunca fomos escravos de ninguém. O que quer dizer com ‘Vocês serão libertos’?”
34 Nae Iesus ke role kerea roma, “Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, agau e bavaia bainga e soaling ka i a akumangngatulu ora bainga e soali kanna.
34 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: todo o que peca é escravo do pecado.
35 Ba akumangngatulu ka sana mallena mannangana nga balekaina. Ava balekaina tamana tuna ka mallena nga balekaina ore momo passavele.
35 O escravo não é membro permanente da família, mas o filho faz parte da família, para sempre.
36 Minmina na ngaroma Nutu Tuna nge ulomalaga miau, na miau ngaka kapatali mannangana nga oru reke bai miau ta miau ra kumangngatulu.
36 Portanto, se o Filho os libertar, vocês serão livres de fato.
37 Iau ka laumatana kamiau roma, ka miau rae Abaram sivuna memena. Ava kaka bai ta samungpunu iau kurumea, pangamologa a kanau ke sane momo ngallo nge miau.
37 Sim, eu sei que vocês são descendentes de Abraão. E, no entanto, procuram me matar, pois não há lugar em seu coração para a minha mensagem.
38 Iau ka rorolea oru ra iau kela rea ina iau momo kala nge Tamau, ba miau kaka kumkuma ka oru ra miau ka longo rea nge tamamiau.”
38 Eu lhes digo o que vi quando estava com meu Pai, mas vocês seguem o conselho do pai de vocês”.
39 Na ri keke ale roma, “Ka tamamangng nge Abaram.”
39 “Nosso pai é Abraão!”, declararam eles. Jesus respondeu: “Se vocês fossem, de fato, filhos de Abraão, seguiriam o exemplo dele.
40 Ava miau ka sana kumkuma minmina. Ke sa. Kaka bai ta samungpunu iau a agau e role kamiau ka pangamologa ora kaomannmannangana kia a iau longe nge Nutu. Abaram ke sane kuma minmina.
40 Em vez disso, procuram me matar porque eu lhes disse a verdade que ouvi de Deus. Abraão nunca fez isso.
41 Miau kaka kumkuma ka tamamiau bainganame.”
41 Vocês estão imitando seu verdadeiro pai”. “Não somos filhos ilegítimos!”, retrucaram. “O próprio Deus é nosso verdadeiro Pai!”
42 Nae Iesus ke role kerea roma, “Ngaroma nga tamamiau nge Nutu ka kaomannmannangana, na miau ngaka materaumana iau, ta iau ka pa nge Nutu na ka momo ikia. Iau ka sana atu mana ka laungana. Ke sa. I ke ba iau.
42 Jesus lhes disse: “Se Deus fosse seu Pai, vocês me amariam, porque eu venho até vocês da parte de Deus. Não estou aqui por minha própria conta, mas ele me enviou.
43 Miau ka sana lomiaumatana ka oru ra iau rorole rea kurumea, miau kaka longpalikovauu ka pangamologangau.
43 Por que vocês não entendem o que eu digo? É porque nem sequer conseguem me ouvir!
44 Ka miau ra goe rae tamamiau ae Satan, ba kaka bai ta kumangng ka oru ra tamamiau mate rea. I ka i a abalingpunukana pala nga orume pangaturu ngareangana. Ba ke sane kamopitpite pangamologa ora kaomannmannangana kia kurumea, ka sana pangamologa ora kaomannmannangana kia inte momo ngallo nge i. Ka ine goga na i ke turupotpote oru reke momo ngallo nge i. Ta i ka i a agoangakana ba ka i a goangame tamarea.
44 Pois são filhos de seu pai, o diabo, e gostam de fazer as coisas perversas que ele deseja. Ele foi assassino desde o princípio. Sempre odiou a verdade, pois não há verdade alguma nele. Quando ele mente, age de acordo com seu caráter, pois é mentiroso e pai da mentira.
45 Ava miau ka sana lomiaupatokona ta pangamologangau kurumea, iau ka rorolea pangamologa ora kaomannmannangana kia.
45 Portanto, quando eu digo a verdade, é natural que não creiam em mim!
46 Miau rigau te nge pakosining ka baingau te e soali. Ngaroma pangamologangau nga kaomannmannangana kia, na ke meimia na miau ka sana lomiaupatokona te?
46 Qual de vocês pode me acusar de pecado? E, uma vez que lhes digo a verdade, por que não creem em mim?
47 Agau ae Nutu ke longlonge onrae Nutu rorole rea. Ava miau ka sana ka longlongo rea, ta ka sana miau ra ragau rae Nutu.”
47 Quem pertence a Deus ouve as palavras de Deus. Mas vocês não ouvem, pois não pertencem a Deus”.
48 Nae Iurame keke ale roma, “Mangng ka role ka kaomanna roma, ka one ae Sameria te ba kannu e soali ke lu one.”
48 “Samaritano endemoninhado!”, responderam os líderes judeus. “Não temos dito desde o início que está possuído por demônio?”
49 Nae Iesus ke ala rea roma, “Kannu e soali ke sane lu iau. Ke sa. Iau ka kalapagpage Tamau, ava miau kaka rorolebainga kau.
49 “Não tenho em mim demônio algum”, disse Jesus. “Pelo contrário, honro meu Pai, e vocês me desonram.
50 Ba iau ka sana amva ta kiningpataenge giau, ava ka te ore kinpataetaea, ba i ka i a akalingnanakana.
50 Eu não procuro minha própria glória; há quem a procure para mim, e ele é o Juiz.
51 Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, agau a lonapatokona be lolakurumea pangamologangau ke sane la kelange mateng.”
51 Eu lhes digo a verdade: quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!”
52 Ka ine role minmina nae Iurame keke role kia roma, “Ikia na ka lomangngmatana mannangana roma kannu e soali ke lu one. Abaram ke mate, ba ragau reke toe Nutu kaona keke mate bole. Ava one ko role roma, agau a lonapatokona be lolakurumea pangamologangang ke sane la kaningmainge mateng.
52 Os líderes judeus disseram: “Agora sabemos que você está possuído por demônio. Até Abraão e os profetas morreram, mas você diz: ‘Quem obedecer a meu ensino jamais morrerá!’.
53 Ko roma one a bollau nga tamamangng ae Abaram ae? I ke mate ba ragau reke toe Nutu kaona keke mate bole. Ko roma one a tai mannangana ikolong?”
53 Por acaso você é maior que nosso pai Abraão? Ele morreu, assim como os profetas. Quem você pensa que é?”.
54 Nae Iesus ke ala rea roma, “Ngaroma iau nga kinpataetaea giau, na kiningpataengau laeala ka sana puna. Avae Tamau, a miau ka role roma ka i ae Nutu ae miau, i muni ka i e kinpataetaea giau.
54 Jesus respondeu: “Se eu quisesse glória para mim mesmo, essa glória não contaria. Mas é meu Pai quem me glorifica. Vocês dizem: ‘Ele é nosso Deus’,
55 Miau ka sana lomiaumatana kia, ava iau ka laumatana kia. Ba ngaroma iau nga role roma iau ka sana laumatana kia, na nga iau a goangkana baseme miau. Ava iau ka laumatana kia ka kaomannmannangana, ba ka lolakurumea pangamologa a kanna.
55 mas nem o conhecem. Eu o conheço. Se eu dissesse que não o conheço, seria tão mentiroso quanto vocês! Mas eu o conheço e lhe obedeço.
56 Tamamiau ae Abaram ke momalle kae ae iau ka serengngana, ba i ke kele na ke serengkale.”
56 Seu pai Abraão exultou com a expectativa da minha vinda. Ele a viu e se alegrou”.
57 Minmina na Iurame keke role kia roma, “Ka sana kang pesingmataname ka ri 50 tale, ava ko role roma one ko kele Abaram ae?”
57 Os líderes judeus disseram: “Você não tem nem cinquenta anos. Como pode dizer que viu Abraão?”.
58 Nae Iesus ke ala rea roma, “Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, pala, ka inae Abaram naname sane toapisigia tale, na iau ka momo tapu.”
58 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: antes mesmo de Abraão nascer, Eu Sou!”.
59 Ka ine role minmina, na ri keke rave lollome ta ri tamalinge ki. Avae Iesus ke ko nge ri, na ke lelemalaga nga tempel.
59 Então apanharam pedras para atirar em Jesus, mas ele se ocultou deles e saiu do templo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 8, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.