João 7
Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs NTLH
1 Ngarume nga ollaeala, nae Iesus ke tatao nga ine ngae Galili. Ava i ka sana omona ta taonga ngae Iurea, ta Iura re nga inaeala keke sissilia pamau ta ri samungpununge.
1 Depois disso, Jesus começou a andar pela Galileia; ele não queria andar pela Judeia, pois os líderes judeus dali estavam querendo matá-lo.
2 Na kaning e bollau ae Iurame a ri ke patoe ka Kaning E Bollau E Nga Balvaleme ke lele kokoro.
2 Aconteceu que a festa dos judeus chamada Festa das Barracas estava perto.
3 Minmina nae Iesus teiteikia memena keke role kia roma, “Ngo kaꞌe inaekia ba ngo loa tae Iurea, nga baina barangalele ra kaning ngeke kele killa reke bollalau ra one umma ki bole.
3 Então os irmãos de Jesus disseram a ele: — Saia daqui e vá para a Judeia a fim de que os seus seguidores vejam o que você está fazendo.
4 Ngaroma agau te nge bai ta ragau loreamatanangana kia, na i ke sane nge pakokoea kumangng a kanna. Ko kumkuma ka oru nginngina, minmina na ngo pakosining kone ta re nga mogalo laekia e ngape.”
4 Pois quem quer ser bem-conhecido não deve esconder o que está fazendo. Já que você faz essas coisas, deixe que todos o conheçam.
5 Ri keke rorole minmina, ta ri ka sana loreapatokona te i bole.
5 Até os irmãos de Jesus não criam nele.
6 Minmina nae Iesus ke role kerea roma, “Kae ae iau mannangana ke sane lele tale, ava kaeme kinung ka ri ra kae rae miau mana.
6 Ele respondeu:
7 Ragau re nga mogalo laekia e ngape ke sane ngeke baiꞌiu kamiau. Ava keke baiꞌiu kau, ta iau ka turupote baingarea reke sosoali ra ri ke umma ki.
7 O mundo não pode ter ódio de vocês, mas tem ódio de mim porque eu afirmo que o que o mundo faz é mau.
8 Miau ngaka loapatae ta kaning e bollau, ava iau sana nga loapatae ngana, ta kae ae iau mannangana ke sane lele tale.”
8 Vão vocês à festa, mas eu não vou porque a minha hora ainda não chegou.
9 Ka ine role kerea minmina tapu, na ke momo ka kae palu ngae Galili.
9 Jesus disse isso e ficou na Galileia.
10 Ava ngarume, ka inae teiteikia memena ke loapatae ta kaning e bollau tapu, na i ke loapatae bole. Ava i ke sane tao nga karakarangana, ta i ka sana omona ta ragau papatu kelange.
10 Depois que os seus irmãos foram à festa, Jesus também foi, mas fez isso em segredo e não publicamente.
11 Minmina nae Iurame keke kelatonto te i nga kaning e bollau, ba keke balaglaga roma, “Agau laeala ka i aetai?”
11 Os líderes judeus o procuravam na festa e perguntavam: — Onde é que está aquele homem?
12 Na maluame keke palivalikala rea ka pangamologa. Palu nge ri keke rorole roma, “Ka i a agau e pe.”
12 Na multidão havia muita gente comentando sobre ele. Alguns diziam: — Ele é bom. — Não é não; ele engana o povo! — afirmavam outros.
13 Ava ri ke sane ke rorolea pangamologa e te i nga karakarangana kurumea, keke matautaue reke taoamugmuga kae Iurame.
13 Mas ninguém falava abertamente sobre ele porque todos tinham medo dos líderes judeus.
14 Ava ngarume, ka ina Kaning E Bollau E Nga Balvaleme ke pa ngaliua, nae Iesus ke loapatae, ba ke lu lakallo ta malle re nga tempel. Na i ke paturu ta pangalomatane ragau.
14 Quando a festa já estava no meio, Jesus foi ao Templo e começou a ensinar.
15 Na Iurame keke magio raumana ba keke rorole roma, “Agau laekia ke sane loa ta pangalomatana, ava ke rave lonamatanangana ta Lau Ae Nutu Kanna mina ngaetai?”
15 Os líderes judeus ficaram muito admirados e diziam: — Como é que ele sabe tanto sem ter estudado?
16 Minmina nae Iesus ke ala rea roma, “Pangalomatana a iau palomatantane ragau kia ka sana orae iau. Ke sa. Ke pa nge i e ba iau.
16 Jesus disse:
17 Ngaroma agau te nga omona ta i loangakurumea Nutu lonanganame, na i ka la lonamatana ka pangalomatana laekia puna. I ka la lonamatana roma, ke pa nge Nutu, o iau ka patomane ka laumatanangana.
17 Quem quiser fazer a vontade de Deus saberá se o meu ensino vem de Deus ou se falo em meu próprio nome.
18 Agau e patomane pangamologa ka i muni lonamatanangana ke bai ta kiningpataenge i muni giana, ava agau e umma ta kiningpataenge i e baꞌe giana ka ora kaomannmannangana kia, ba ka sana bainga te e soali nge i.
18 Quem fala em seu próprio nome está procurando ser elogiado. Mas quem quer conseguir louvores para aquele que o enviou, esse é honesto, e não há falsidade nele.
19 Moses ke tunge bangapagame te miau, ava ka sana te e nge miau lolakurume rea. Ke meimia, na kaka amva ta samungpunu iau?”
19 Foi Moisés quem deu a
20 Nae maluame keke ale roma, “Kannu e soali ke lu one. Ka sana agau te amva ta samungpunu one.”
20 A multidão respondeu: — Você está dominado por um demônio! Quem é que está querendo matá-lo?
21 Nae Iesus ke role kerea roma, “Iau ama kuma ka killa kena, na miau kinung amaka kallo.
21 Então Jesus disse:
22 Iau ka papea agau mirana ba bainga e nga totongtaliu a Moses tunge te miau ke kuma minmina bole. (Ava ka sana Moses e tunge bainga e nga totongtaliu. Ke sa. Ke pa nge sisiukita memena). Ba miau kaka umma ta totongtaliunge ragau ka kae a Sabat bole.
22 Vocês
23 Miau kaka tototaliue agau te ka Sabat ta baina sana ngaka karitaue bangapaga ae Moses kanna. Ke meimia, na ka iukamiau kau ka ina iau papea agau mirana iname karolu ka kae a Sabat?
23 Para não deixarem de cumprir a Lei de Moisés, vocês circuncidam um menino, mesmo no sábado. Então por que ficam com raiva de mim quando eu curo completamente uma pessoa no sábado?
24 Sana ngaka kalinana kurumea oru re ngapotu ra miau ka kela rea ka matamiau kanname. Ngaka kalinana kurumea kalingnana ore tupu.”
24 Parem de julgar pelas aparências e julguem com justiça.
25 Minmina na ragau palu re ngae Ierusalem keke balaglaga roma, “Aekia ka i a agau laeala mana ameke bai ta samungpununge, o ke sa?
25 Algumas pessoas que moravam em Jerusalém perguntavam: — Não é este o homem que estão querendo matar?
26 Ngaka kele. I ke umma ta pangamologa nga ragau kinung ragureame, ava ri ke sane ke rorole kia ka inte. Reke taoamugmuga ka ragau keke roma ka i ae Karais nanguni.
26 Vejam! Ele está falando em público, e ninguém diz nada contra ele! Será que as autoridades sabem mesmo que ele é o Messias ?
27 Ava nge aekia, ita ka loramatana tapu ka ine pa ngia. Ava ka inae Karais nge atu, na ka sana nga agau te la lonamatana roma ke pa nga ina ngaetai.”
27 No entanto, quando o Messias vier, ninguém saberá de onde ele é; e nós sabemos de onde este homem vem.
28 Minmina nae Iesus ke palomatantane ragau nga malle re nga tempel, ba ke pamologa kaligi te ri roma, “Miau ka lomiaumatana kau, ba ka lomiaumatana bole roma ka iau e nga ina ngaetai. Iau ka sana atu nasai ka logungana mana. Ke sa. I a kaomannmannangana kia ke ba iau. Ba miau ka sana lomiaumatana kia.
28 Quando estava ensinando no pátio do Templo, Jesus disse bem alto:
29 Iau ka laumatana kia, ta iau ka pa nge i, ba i ke ba iau.”
29 Mas eu o conheço porque venho dele e fui mandado por ele.
30 Ka ina ragau ke longe Iesus pangamologangana laeala, na ri keke bai ta launge. Ava ka sana agau te boea kamana te i, ta kae ae i ke sane lele tale.
30 Então quiseram prender Jesus, mas ninguém fez isso porque a sua hora ainda não tinha chegado.
31 Ava papatu nga maluame ka loreapatokona te i, ba keke rorole roma, “Ka inae Karais nge atu, na i sane la kumangng ka killa papatu reke bollalau nga agau laekia. Ka i ae Karais tapu ikia nanguni.”
31 Porém muitas pessoas que estavam na multidão creram nele e perguntavam: — Quando o Messias vier, será que vai fazer milagres maiores do que este homem tem feito?
32 Na ka inae Parisiome ke longe maluame ineke magungunu ka pangamologa nginngina re te Iesus, na ri kala nga piris re kapunu keke baꞌe ra kurtalingling re nga tempel ta ri launge.
32 Os fariseus ouviram a multidão comentando essas coisas sobre Jesus, e por isso eles e os chefes dos sacerdotes mandaram guardas para o prenderem.
33 Nae Iesus ke role roma, “Iau ka la momong kala nge miau ka panna inte tale, na ngarume na iau ka la loanga te i e ba iau.
33 Jesus disse:
34 Miau kaka la kelang te iau, ava ka sana ka la kalingpa kau. Ba ina iau la momong ngia, miau ka sana la loanga te.”
34 Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou.
35 Nae Iurame keke palibalaglaga rea roma, “Ke meimia na ita sana ngaka kalipa kae aekia. I ke la loanga ta ina ngaetai? I nge loa te Iura reke momo nga iname kalaoka nga Girikme, ba nge palomatane Girikme ae?
35 Então os líderes judeus começaram a comentar: — Para onde será que ele vai que não o poderemos achar? Será que ele vai morar com os judeus que moram no estrangeiro? Será que vai ensinar os não judeus?
36 Pangamologanganame ine role roma, ‘Miau kaka la kelang te iau, ava ka sana ka la kalingpa kau,’ ba ‘Ina iau la momong ngia, miau ka sana la loanga te’ ka mirarea mina ngaetai?”
36 O que será que ele quis dizer quando afirmou: “Vocês vão me procurar e não vão me achar, pois não podem ir para onde eu vou”?
37 Ka kae a ronga a i a kae e bollau raumana nga kae re nga Kaning E Bollau E Nga Balvaleme, nae Iesus ke maisi ba ke pamologa kaligi ta ragau roma, “Ngaroma agau nga mate kana me, na i nge atu te iau na nge inu.
37 O último dia da festa era o mais importante. Naquele dia Jesus se pôs de pé e disse bem alto:
38 Na me reke potpotu beke mauli keke la potungmalaga nga agau a lonapatokona te iau lona. Ollaeala ke loakurumea pangamologa ra ri ke pa rea pala nga Lau Ae Nutu Kanna.”
38 Como dizem as
39 Ka inae Iesus role minmina na i ke rorolea pangamologa e ta Kannu Ae Nutu a ragau ra loreapatokona te i keke la ravunge ngarume. Ta Nutu ke sane tunge Kannu ae i kurumea, Iesus ke sane loagaliu ta Nutu mallena nga tava tale.
39 Jesus estava falando a respeito do Espírito Santo, que aqueles que criam nele iriam receber. Essas pessoas não tinham recebido o Espírito porque Jesus ainda não havia voltado para a presença gloriosa de Deus.
40 Ka ina ragau ke longe Iesus pangamologangana nginngina, na palu nge ri keke role roma, “Ka kaomannmannangana, aekia ka i agau laeala e toe Nutu kaona a i role pala ta i bange.”
40 Muitas pessoas que ouviram essas palavras afirmavam: — De fato, este homem é o
41 Ba palu keke role roma, “Ka i ae Karais.”
41 Outros diziam: — Ele é o E ainda outras pessoas perguntavam: — Mas será que o Messias virá da Galileia?
42 ta pangamologa a ri ke paꞌe pala nga Lau Ae Nutu Kanna ke role roma, Karais ke la leleng nge Revit sivuna memena. Ba ke role roma, i ke la panga nga maga kunna e bollau ae Betleem, a i ae Revit magapuna ae i.”
42 As Escrituras Sagradas dizem que o Messias será descendente de Davi e vai nascer em Belém, onde Davi morou.
43 Minmina na ragau pangamologangarea re te Iesus keke bai ka kalingpala ngaliua nge ri.
43 Então o povo se dividiu por causa dele.
44 Ba palu keke bai ta launge, ava ka sana agau te boea kamana te i.
44 Alguns queriam prender Jesus, mas ninguém fez isso.
45 Minmina na ra kurtalingling re nga tempel keke galiu ta piris re kapunu ba Parisiome, na ra nginngina keke ballage ra kurtalingling roma, “Ke meimia na ka sana ka atu kia te mangng?”
45 Os guardas voltaram para o lugar onde estavam os chefes dos sacerdotes e os fariseus , e eles perguntaram: — Por que vocês não trouxeram aquele homem?
46 Na ra kurtalingling keke ala rea roma, “Ka sana agau te pamologa basema agau laeo ka kae te.”
46 Eles responderam: — Nunca ninguém falou como ele!
47 Minmina na Parisiome keke ala rea roma, “Ke pataopa miau bole ae?
47 Então os fariseus disseram aos guardas: — Será que vocês também foram enganados?
48 Ngaka kele. Ka sana te nga reke taoamugmuga ba nga Parisiome ora lonapatokona te i. Ke sa.
48 Por acaso alguma autoridade ou algum fariseu creu nele?
49 Malua kokorong mana ra sana loreamatana ka bangapagame. Ka ri ra ragau rae Nutu la tungnge alanga e soali te ri.”
49 Essa gente que não conhece a Lei está amaldiçoada por Deus.
50 Nae Nikoremus, a i a agau ame pala ne loa te Iesus ba ka i a Parisio te bole, ke ballaga rea roma,
50 Mas Nicodemos, que era um deles e que certa ocasião havia falado com Jesus, disse:
51 “Bangapaga rae ita ke sane ngeke kalinane agau ba nge tunge alang te i pala, ba ngarume na nge longe pangamologangana ba nga lonamatana ka oru ra i bavai rea. Ke sa.”
51 — De acordo com a nossa Lei não podemos condenar um homem sem ouvi-lo primeiro e descobrir o que ele fez.
52 Na keke ale ka mologangarea kia roma, “Ka one e ngae Galili bole ikolong ae? Ngo kela nga Lau Ae Nutu Kanna, na ka la longmatana roma, ka sana agau te e toe Nutu kaona ore pa ngae Galili.”
52 — Por acaso você também é da Galileia? — perguntaram eles. — Estude as Escrituras Sagradas e verá que da Galileia nunca surgiu nenhum profeta .
53 Ngarume na kenakena nge ri ke lao ta bale ae i.
53 — ausente —
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.