João 7

Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs BKJ

Sair da comparação
1 Ngarume nga ollaeala, nae Iesus ke tatao nga ine ngae Galili. Ava i ka sana omona ta taonga ngae Iurea, ta Iura re nga inaeala keke sissilia pamau ta ri samungpununge.
1 Depois dessas coisas, Jesus andava pela Galileia; porque ele não queria andar pela Judeia, pois os judeus procuravam matá-lo.
2 Na kaning e bollau ae Iurame a ri ke patoe ka Kaning E Bollau E Nga Balvaleme ke lele kokoro.
2 Ora, estava próxima a festa dos tabernáculos dos judeus.
3 Minmina nae Iesus teiteikia memena keke role kia roma, “Ngo kaꞌe inaekia ba ngo loa tae Iurea, nga baina barangalele ra kaning ngeke kele killa reke bollalau ra one umma ki bole.
3 Portanto, os seus irmãos disseram-lhe: Parte daqui e vai para a Judeia, para que também os teus discípulos vejam as obras que tu fazes.
4 Ngaroma agau te nge bai ta ragau loreamatanangana kia, na i ke sane nge pakokoea kumangng a kanna. Ko kumkuma ka oru nginngina, minmina na ngo pakosining kone ta re nga mogalo laekia e ngape.”
4 Porque não há homem que faça coisa alguma em secreto, e que procure ser conhecido publicamente. Se tu fazes essas coisas, mostra-te ao mundo.
5 Ri keke rorole minmina, ta ri ka sana loreapatokona te i bole.
5 Porque nem seus irmãos acreditavam nele.
6 Minmina nae Iesus ke role kerea roma, “Kae ae iau mannangana ke sane lele tale, ava kaeme kinung ka ri ra kae rae miau mana.
6 Então, disse-lhes Jesus: Ainda não é chegado o meu tempo; mas o vosso tempo sempre está pronto.
7 Ragau re nga mogalo laekia e ngape ke sane ngeke baiꞌiu kamiau. Ava keke baiꞌiu kau, ta iau ka turupote baingarea reke sosoali ra ri ke umma ki.
7 O mundo não vos pode odiar, mas a mim odeia, porquanto dele dou testemunho, que são más as suas obras.
8 Miau ngaka loapatae ta kaning e bollau, ava iau sana nga loapatae ngana, ta kae ae iau mannangana ke sane lele tale.”
8 Subi vós à festa; eu ainda não subirei à esta festa, porque o meu tempo ainda não está cumprido.
9 Ka ine role kerea minmina tapu, na ke momo ka kae palu ngae Galili.
9 E, tendo dito estas palavras, ele permaneceu na Galileia.
10 Ava ngarume, ka inae teiteikia memena ke loapatae ta kaning e bollau tapu, na i ke loapatae bole. Ava i ke sane tao nga karakarangana, ta i ka sana omona ta ragau papatu kelange.
10 Mas, quando seus irmãos já tinham subido, ele também subiu para a festa, não em público, mas como que secretamente.
11 Minmina nae Iurame keke kelatonto te i nga kaning e bollau, ba keke balaglaga roma, “Agau laeala ka i aetai?”
11 Então os Judeus o buscavam na festa e diziam: Onde está ele?
12 Na maluame keke palivalikala rea ka pangamologa. Palu nge ri keke rorole roma, “Ka i a agau e pe.”
12 E havia muita murmuração entre a multidão a respeito dele; porque alguns diziam: Ele é um bom homem; e outros diziam: Não, pois ele engana o povo.
13 Ava ri ke sane ke rorolea pangamologa e te i nga karakarangana kurumea, keke matautaue reke taoamugmuga kae Iurame.
13 Todavia, nenhum homem falava dele publicamente, por medo dos judeus.
14 Ava ngarume, ka ina Kaning E Bollau E Nga Balvaleme ke pa ngaliua, nae Iesus ke loapatae, ba ke lu lakallo ta malle re nga tempel. Na i ke paturu ta pangalomatane ragau.
14 Ora, na metade da festa, Jesus subiu ao templo, e ensinava.
15 Na Iurame keke magio raumana ba keke rorole roma, “Agau laekia ke sane loa ta pangalomatana, ava ke rave lonamatanangana ta Lau Ae Nutu Kanna mina ngaetai?”
15 E os judeus se maravilhavam, dizendo: Como conhece este homem letras, não as tendo aprendido?
16 Minmina nae Iesus ke ala rea roma, “Pangalomatana a iau palomatantane ragau kia ka sana orae iau. Ke sa. Ke pa nge i e ba iau.
16 Jesus respondeu e disse-lhes: A minha doutrina não é minha, mas daquele que me enviou.
17 Ngaroma agau te nga omona ta i loangakurumea Nutu lonanganame, na i ka la lonamatana ka pangalomatana laekia puna. I ka la lonamatana roma, ke pa nge Nutu, o iau ka patomane ka laumatanangana.
17 Se algum homem quiser fazer a vontade dele, há de saber da doutrina, se ela é de Deus, ou se falo de mim mesmo.
18 Agau e patomane pangamologa ka i muni lonamatanangana ke bai ta kiningpataenge i muni giana, ava agau e umma ta kiningpataenge i e baꞌe giana ka ora kaomannmannangana kia, ba ka sana bainga te e soali nge i.
18 Quem fala de si mesmo busca a sua própria glória; mas o que busca a glória daquele que o enviou, esse é verdadeiro, e não há nele injustiça.
19 Moses ke tunge bangapagame te miau, ava ka sana te e nge miau lolakurume rea. Ke meimia, na kaka amva ta samungpunu iau?”
19 Não vos deu Moisés a lei? E, ainda assim, nenhum de vós cumpre a lei. Por que procurais matar-me?
20 Nae maluame keke ale roma, “Kannu e soali ke lu one. Ka sana agau te amva ta samungpunu one.”
20 A multidão respondeu e disse: Tu tens um demônio, quem procura matar-te?
21 Nae Iesus ke role kerea roma, “Iau ama kuma ka killa kena, na miau kinung amaka kallo.
21 Jesus respondeu e disse-lhes: Eu fiz uma obra, e todos vos maravilhais.
22 Iau ka papea agau mirana ba bainga e nga totongtaliu a Moses tunge te miau ke kuma minmina bole. (Ava ka sana Moses e tunge bainga e nga totongtaliu. Ke sa. Ke pa nge sisiukita memena). Ba miau kaka umma ta totongtaliunge ragau ka kae a Sabat bole.
22 Portanto, Moisés vos deu a circuncisão (não porque é de Moisés, mas dos pais); e no dia do shabat circuncidais um homem.
23 Miau kaka tototaliue agau te ka Sabat ta baina sana ngaka karitaue bangapaga ae Moses kanna. Ke meimia, na ka iukamiau kau ka ina iau papea agau mirana iname karolu ka kae a Sabat?
23 Se o homem recebe a circuncisão no dia do shabat, para que a lei de Moisés não seja violada, como vos irritais comigo, porque no dia do shabat eu fiz um homem inteiramente são?
24 Sana ngaka kalinana kurumea oru re ngapotu ra miau ka kela rea ka matamiau kanname. Ngaka kalinana kurumea kalingnana ore tupu.”
24 Não julgueis segundo a aparência, mas julgai segundo o reto juízo.
25 Minmina na ragau palu re ngae Ierusalem keke balaglaga roma, “Aekia ka i a agau laeala mana ameke bai ta samungpununge, o ke sa?
25 Então, alguns dos de Jerusalém diziam: Não é este que eles procuram matar?
26 Ngaka kele. I ke umma ta pangamologa nga ragau kinung ragureame, ava ri ke sane ke rorole kia ka inte. Reke taoamugmuga ka ragau keke roma ka i ae Karais nanguni.
26 Mas eis que ele fala publicamente, e nada lhe dizem. Porventura, sabem os governantes que este é verdadeiramente o Cristo?
27 Ava nge aekia, ita ka loramatana tapu ka ine pa ngia. Ava ka inae Karais nge atu, na ka sana nga agau te la lonamatana roma ke pa nga ina ngaetai.”
27 Entretanto, nós sabemos de onde este homem é; mas quando vier o Cristo, nenhum homem saberá de onde ele é.
28 Minmina nae Iesus ke palomatantane ragau nga malle re nga tempel, ba ke pamologa kaligi te ri roma, “Miau ka lomiaumatana kau, ba ka lomiaumatana bole roma ka iau e nga ina ngaetai. Iau ka sana atu nasai ka logungana mana. Ke sa. I a kaomannmannangana kia ke ba iau. Ba miau ka sana lomiaumatana kia.
28 Então, clamava Jesus no templo enquanto ensinava, dizendo: Vós me conheceis e sabeis de onde sou; e eu não vim de mim mesmo, mas aquele que me enviou é verdadeiro, o qual vós não conheceis.
29 Iau ka laumatana kia, ta iau ka pa nge i, ba i ke ba iau.”
29 Mas eu conheço-o; porque dele eu sou, e ele me enviou.
30 Ka ina ragau ke longe Iesus pangamologangana laeala, na ri keke bai ta launge. Ava ka sana agau te boea kamana te i, ta kae ae i ke sane lele tale.
30 Então, eles buscavam prendê-lo; mas nenhum homem lançou mão dele, porque ainda não era chegada a sua hora.
31 Ava papatu nga maluame ka loreapatokona te i, ba keke rorole roma, “Ka inae Karais nge atu, na i sane la kumangng ka killa papatu reke bollalau nga agau laekia. Ka i ae Karais tapu ikia nanguni.”
31 E muitos da multidão creram nele e diziam: Quando o Cristo vier, ele fará ainda mais milagres do que os que este homem tem feito?
32 Na ka inae Parisiome ke longe maluame ineke magungunu ka pangamologa nginngina re te Iesus, na ri kala nga piris re kapunu keke baꞌe ra kurtalingling re nga tempel ta ri launge.
32 Os fariseus ouviram a multidão murmurar essas coisas a respeito dele; e os fariseus e os principais sacerdotes enviaram oficiais para o prenderem.
33 Nae Iesus ke role roma, “Iau ka la momong kala nge miau ka panna inte tale, na ngarume na iau ka la loanga te i e ba iau.
33 Então, disse-lhes Jesus: Ainda por um pouco de tempo eu estou convosco, e então eu vou para aquele que me enviou.
34 Miau kaka la kelang te iau, ava ka sana ka la kalingpa kau. Ba ina iau la momong ngia, miau ka sana la loanga te.”
34 Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir.
35 Nae Iurame keke palibalaglaga rea roma, “Ke meimia na ita sana ngaka kalipa kae aekia. I ke la loanga ta ina ngaetai? I nge loa te Iura reke momo nga iname kalaoka nga Girikme, ba nge palomatane Girikme ae?
35 Disseram, pois, os judeus uns para os outros: Para onde ele irá que não o acharemos? Ele irá para os dispersos entre os gentios, e ensinará os gentios?
36 Pangamologanganame ine role roma, ‘Miau kaka la kelang te iau, ava ka sana ka la kalingpa kau,’ ba ‘Ina iau la momong ngia, miau ka sana la loanga te’ ka mirarea mina ngaetai?”
36 Que tipo de palavra é esta que ele disse: Vós me buscareis, e não me achareis; e onde eu estou, vós não podeis vir?
37 Ka kae a ronga a i a kae e bollau raumana nga kae re nga Kaning E Bollau E Nga Balvaleme, nae Iesus ke maisi ba ke pamologa kaligi ta ragau roma, “Ngaroma agau nga mate kana me, na i nge atu te iau na nge inu.
37 No último dia, o grande dia da festa, Jesus pôs-se em pé e clamou, dizendo: Se algum homem tem sede, deixai-o vir a mim, e beber.
38 Na me reke potpotu beke mauli keke la potungmalaga nga agau a lonapatokona te iau lona. Ollaeala ke loakurumea pangamologa ra ri ke pa rea pala nga Lau Ae Nutu Kanna.”
38 Quem crê em mim, como diz a escritura, do seu ventre fluirão rios de água viva.
39 Ka inae Iesus role minmina na i ke rorolea pangamologa e ta Kannu Ae Nutu a ragau ra loreapatokona te i keke la ravunge ngarume. Ta Nutu ke sane tunge Kannu ae i kurumea, Iesus ke sane loagaliu ta Nutu mallena nga tava tale.
39 (Mas isso ele falou do Espírito, que haviam de receber os que nele cressem; porque o Espírito Santo ainda não fora dado, pois Jesus ainda não tinha sido glorificado).
40 Ka ina ragau ke longe Iesus pangamologangana nginngina, na palu nge ri keke role roma, “Ka kaomannmannangana, aekia ka i agau laeala e toe Nutu kaona a i role pala ta i bange.”
40 Então, muitos da multidão, ouvindo este dizer, diziam: Verdadeiramente, este é o Profeta.
41 Ba palu keke role roma, “Ka i ae Karais.”
41 Outros diziam: Este é o Cristo. Mas diziam outros: Virá o Cristo da Galileia?
42 ta pangamologa a ri ke paꞌe pala nga Lau Ae Nutu Kanna ke role roma, Karais ke la leleng nge Revit sivuna memena. Ba ke role roma, i ke la panga nga maga kunna e bollau ae Betleem, a i ae Revit magapuna ae i.”
42 Não diz a escritura que o Cristo vem da semente de Davi, e da cidade de Belém, de onde era Davi?
43 Minmina na ragau pangamologangarea re te Iesus keke bai ka kalingpala ngaliua nge ri.
43 Assim, houve uma divisão entre o povo por causa dele.
44 Ba palu keke bai ta launge, ava ka sana agau te boea kamana te i.
44 E alguns deles queriam prendê-lo, mas nenhum homem lhe pôs as mãos.
45 Minmina na ra kurtalingling re nga tempel keke galiu ta piris re kapunu ba Parisiome, na ra nginngina keke ballage ra kurtalingling roma, “Ke meimia na ka sana ka atu kia te mangng?”
45 Então, os oficiais foram até os principais sacerdotes e fariseus, e eles lhes perguntaram: Por que não o trouxestes?
46 Na ra kurtalingling keke ala rea roma, “Ka sana agau te pamologa basema agau laeo ka kae te.”
46 Responderam os oficiais: Nunca homem algum falou assim como este homem.
47 Minmina na Parisiome keke ala rea roma, “Ke pataopa miau bole ae?
47 Então responderam-lhes os fariseus: Vós também fostes enganados?
48 Ngaka kele. Ka sana te nga reke taoamugmuga ba nga Parisiome ora lonapatokona te i. Ke sa.
48 Alguém dos governantes ou dos fariseus acreditou nele?
49 Malua kokorong mana ra sana loreamatana ka bangapagame. Ka ri ra ragau rae Nutu la tungnge alanga e soali te ri.”
49 Mas esta multidão, que não sabe a lei, é maldita.
50 Nae Nikoremus, a i a agau ame pala ne loa te Iesus ba ka i a Parisio te bole, ke ballaga rea roma,
50 Nicodemos (o que de noite fora até Jesus, sendo um deles) disse-lhes:
51 “Bangapaga rae ita ke sane ngeke kalinane agau ba nge tunge alang te i pala, ba ngarume na nge longe pangamologangana ba nga lonamatana ka oru ra i bavai rea. Ke sa.”
51 Porventura, julga a nossa lei algum homem sem primeiro ouvi-lo e ter conhecimento do que ele fez?
52 Na keke ale ka mologangarea kia roma, “Ka one e ngae Galili bole ikolong ae? Ngo kela nga Lau Ae Nutu Kanna, na ka la longmatana roma, ka sana agau te e toe Nutu kaona ore pa ngae Galili.”
52 Eles responderam, e disseram-lhe: És tu também da Galileia? Examina e vê; porque da Galileia não se levanta profeta.
53 Ngarume na kenakena nge ri ke lao ta bale ae i.
53 E cada homem foi para sua própria casa.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 7, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.