João 1

Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs NAA

Sair da comparação
NAA Nova Almeida Atualizada 2017
1 Pala nganige, ka ina orume ke sane ke lele tale, nae Pangamologa ke momo. Pangamologa laeala ke momo kala nge Nutu, bae Pangamologa laeala ka i ae Nutu.
1 No princípio era o Verbo, e o Verbo estava com Deus, e o Verbo era Deus.
2 Pala nganige, ka ina orume ke sane ke lele tale, nae i ke momo kala nge Nutu.
2 Ele estava no princípio com Deus.
3 Orume kinung keke lele nge Pangamologa laeala, ba ka sana otte lele balakala nge i.
3 Todas as coisas foram feitas por ele, e, sem ele, nada do que foi feito se fez.
4 Mauling ka puna nge i, ba mauling laeala ke tunge olamana ta ragau kinung.
4 A vida estava nele e a vida era a luz dos homens.
5 Olamana laeala ka lamana nga osuguna, ba osuguna ka sana kana gingginga ta ulongpite.
5 A luz resplandece nas trevas, e as trevas não prevaleceram contra ela.
6 Na agau te a Nutu baꞌe ke atu ora giana nge Ion.
6 Houve um homem enviado por Deus, e o nome dele era João.
7 I ke atu ta i a aturungpotakana ta turungpotange olamana laeala, ta baina ragau kinung nga loreapatokona kurumea pulingmalagangana ka pangamologa.
7 Este veio como testemunha para testificar a respeito da luz, para que todos viessem a crer por meio dele.
8 I muni ka sana i a olamana laeala. Ke sa. I ke atu ta i turungpotange olamana laeala.
8 Ele não era a luz, mas veio para dar testemunho da luz,
9 Olamana a kaomannmannangana kia ore tunge olamana ta ragau kinung ke atu ta mogalo laekia e ngape.
9 a verdadeira luz, que, vinda ao mundo, ilumina toda a humanidade.
10 I ke momo nga mogalo laekia e ngape, ba oru re nga mogalo laekia keke lele nge i, ava re nga mogalo laekia ke sane ke kelapatokone.
10 O Verbo estava no mundo, o mundo foi feito por meio dele, mas o mundo não o conheceu.
11 I ke atu ta ragau rae i, ava ragau rae i ka sana loreangatakale.
11 Veio para o que era seu, e os seus não o receberam.
12 Ava ta ragau ra loreangatakale ba loreapatokona te i, ri keke rave Nutu patongana kerea ka goe rae i.
12 Mas, a todos quantos o receberam, deu-lhes o poder de serem feitos filhos de Deus, a saber, aos que creem no seu nome,
13 Ava ka sana ri ra goe rae Nutu kurumea lelengareangana nga agau te, o kurumea agau lonangana o avale natale lonangana. Ke sa. Keke lele nge Nutu mana.
13 os quais não nasceram do sangue, nem da vontade da carne, nem da vontade do homem, mas de Deus.
14 Bae Pangamologa laeala ke lele i a agau, na ke momo ngaliua nge mangng. Ba mangng ka kele lamanangana e toakala. Ka i a Tamana goe kena mana ae i lamanangana. Ba ka i a lama ora lopengana ae Nutu a i tungumane ba pangamologa a kaomannmannangana keke ponu nge i.
14 E o Verbo se fez carne e habitou entre nós, cheio de graça e de verdade, e vimos a sua glória, glória como do unigênito do Pai.
15 Ion ke role ka turungpotangana e ta Pangamologa laeala e lele i a agau, ba ke kiu roma, “Aekia ka i ae aelama a iau rorole te roma, ‘Agau e la atung ngarume nge iau ke ngailu nge iau, ta i ke momo pala nge iau.’”
15 João dá testemunho a respeito dele e exclama: — Este é aquele de quem eu dizia: “Ele vem depois de mim, mas é mais importante do que eu, pois já existia antes de mim.”
16 Ba lonana ae i ke ponutalao, minmina na ita kinung kaka rave lonana raumana muni.
16 Porque todos nós temos recebido da sua plenitude e graça sobre graça.
17 Ta ragau ravungareangana ka bangapagame ke lele kurumea Nutu tungngana ka bangapaga nginngina te Moses. Ava ragau ravungareangana ka lopengana ae Nutu a i tungumane ba ragau ravungareangana ka pangamologa a kaomannmannangana ke lele kurumea Nutu tungngana kae Iesus Karais.
17 Porque a lei foi dada por meio de Moisés; a graça e a verdade vieram por meio de Jesus Cristo.
18 Ka sana agau te kele Nutu ka kae te, avae Nutu Tuna a i kena mana ore momo nge Tamana bavana ke papote Nutu.
18 Ninguém jamais viu Deus; o Deus unigênito, que está junto do Pai, é quem o revelou.
19 Na ka inae Iura re ngae Ierusalem ke baꞌe pirisme ba Livaime ta ri balinglage roma, “Ka one a tai?” nae Ion ke panane i muni.
19 Este foi o testemunho de João, quando os judeus lhe enviaram de Jerusalém sacerdotes e levitas para perguntar: “Quem é você?”
20 I ke sane kauli ava ke turupota roma, “Ka sana iau ae Karais.”
20 Ele confessou e não negou; confessou: — Eu não sou o Cristo.
21 Na ri keke ballage roma, “Ava, ka one a tai? Ka one ae Ilaia?”
21 Diante disso, lhe perguntaram: — Quem é você, então? Você é Elias? Ele disse: — Não sou. Então perguntaram: — Você é o profeta? Ele respondeu: — Não, não sou.
22 Na keke ballage muni roma, “Ka one a tai? Ngo turu te mangng nga baina mangng nga loagaliu ka pangamologa alangana ta reke ba mangng. Ko role mina ngaetai kone?”
22 Disseram-lhe, então: — Diga quem é você, para podermos dar uma resposta àqueles que nos enviaram. O que é que você diz a respeito de si mesmo?
23 Nae Ion ke ala rea ka pangamologa a Aisaia a i a agau e toe Nutu kaona paꞌe pala roma,
23 Então ele respondeu: — Eu sou “a voz do que clama no deserto: Endireitem o caminho do Senhor”, como disse o profeta Isaías.
24 Ka baina Parisio palu ra ri ke ba rea
24 Ora, os que haviam sido enviados eram do grupo dos fariseus.
25 keke ballage roma, “Ngaroma sana one ae Karais, o Ilaia, o agau laeala e toe Nutu kaona, na ke meimia na one ko pamagoegoea ragau?”
25 E perguntaram a João: — Então por que você batiza, se não é o Cristo, nem Elias, nem o profeta?
26 Nae Ion ke ala rea roma, “Iau ka pamagoegoea ragau ka me, ava ka agau te ke momo ngaliua nge miau ora sana lomiaumatana kia.
26 João respondeu: — Eu batizo com água, mas no meio de vocês está alguém que vocês não conhecem.
27 I ka i a agau e atu ngarume nge iau, ba ka sana iau a agau e pe ta iau polange oalo nge nga kesingsilagi ngae i.”
27 Ele vem depois de mim, mas não sou digno de desamarrar as correias das suas sandálias.
28 Na oru nginngina keke lele ngae Betani nga Me Ae Ioran bavana tetoto, nga inaeala ae Ion pamagoegoea ragau ngia.
28 Essas coisas aconteceram em Betânia, do outro lado do Jordão, onde João estava batizando.
29 Me ngangaila, nae Ion ke kele Iesus ine tatu, na ke role roma, “Ngaka kele. Sipsip Goekia ae Nutu ore atu ta ravunglelepatali ka re nga mogalo laekia e ngape nga baingarea reke sosoali ikolong e tatu!
29 No dia seguinte, vendo que Jesus vinha em sua direção, João disse: — Eis o Cordeiro de Deus, que tira o pecado do mundo!
30 Aekia ka i a agau ama iau rorole te roma, ‘Agau e la atung ngarume nge iau ke ngailu nge iau, ta i ke momo pala nge iau.’
30 Este é aquele a respeito de quem eu falava, quando disse: “Depois de mim vem um homem que é mais importante do que eu, porque já existia antes de mim.”
31 Iau muni ka sana kelapatokone, ava iau ka atu ba ka pamagoegoea ragau ta baina ragau re ngae Israel nga loreamatana kia.”
31 Eu mesmo não o conhecia, mas vim batizando com água a fim de que ele fosse manifestado a Israel.
32 Nae Ion ke role ka turungpotangana roma: “Iau ka kele Kannu Ae Nutu ke atupisigi nga tava ma i a manu a kulao ba ke mommo nge i.
32 E João testemunhou, dizendo: — Vi o Espírito descer do céu como pomba e pousar sobre ele.
33 Taroma i e ba iau ta pangamagoenge ragau ka me sane te role kau ka pangamologa pala, na iau ala sana ta kelapatokone. Ava i ke role kau pala roma, ‘Agau a one kele Kannu ae iau ine atupisigi be mommo nge i ka i a agau e la pangamagoenge ragau kae Kannu E Tupu.’
33 Eu não o conhecia; aquele, porém, que me enviou a batizar com água me disse: “Aquele sobre quem você vir descer e pousar o Espírito, esse é o que batiza com o Espírito Santo.”
34 Ba iau ae Ion ka kele tapu, ba ka turupota roma, agau laeala ka i ae Nutu Tuna.”
34 Pois eu mesmo vi e dou testemunho de que ele é o Filho de Deus.
35 Ka kae tetoto muni, nae Ion ke meisinsi kala nga barangalele lua ra kanna.
35 No dia seguinte, João estava outra vez na companhia de dois dos seus discípulos
36 Na i ke kele Iesus ine tatao na ke role roma, “Ngaka kele. Sipsip Goekia ae Nutu iala e tatao.”
36 e, vendo Jesus passar, disse: — Eis o Cordeiro de Deus!
37 Na ka ina barangalele lua rae Ion kanna ke longe ine role minmina, na keke loakurumea Iesus.
37 Os dois discípulos, ouvindo-o dizer isso, seguiram Jesus.
38 Minmina nae Iesus ke kampiliu, na ke kela rea ineke tataokurumea, na ke ballaga rea roma, “Kaka meimia?”
38 E Jesus, voltando-se e vendo que o seguiam, disse-lhes: Eles disseram: — Rabi, onde o senhor mora? (“Rabi” quer dizer “Mestre”.)
39 Nae Iesus ke ala rea roma, “Ka atu, na ngaka kele.”
39 Jesus respondeu: Então eles foram, viram onde Jesus estava morando e ficaram com ele aquele dia. Eram mais ou menos quatro horas da tarde.
40 Nae Saimon Pita teiteikia ae Anru ka i a te nga pana lua nginngina reke longe Ion pangamologangana beke loakurumea Iesus.
40 André, o irmão de Simão Pedro, era um dos dois que tinham ouvido o testemunho de João e seguido Jesus.
41 Ba oru e kapunu ta i kumangng kia, i ke loa ta kalingpa ka tataokia ae Saimon ba ta roleng kia roma, “Mangng ka kalipa ka agau a i ae Mesaia” (ora mirana roma Karais).
41 Ele encontrou primeiro o seu próprio irmão, Simão, a quem disse: — Achamos o Messias! (“Messias” quer dizer “Cristo”.)
42 Ngarume na i ke loa kae Saimon te Iesus.
42 E o levou a Jesus. Jesus olhou para ele e disse:
43 Ka kae tetoto nae Iesus ke bai ta kulungtapu tae Galili. Na i ke kalipa kae Pilip, na ke role kia roma, “Atu kurume iau.”
43 No dia seguinte, Jesus resolveu ir para a Galileia e encontrou Filipe, a quem disse:
44 Bae Pilip kala nge Anru bae Pita ka ri re nga maga kunna e bollau ae Betsaira.
44 Esse Filipe era de Betsaida, cidade de André e de Pedro.
45 Nae Pilip ke kalipa kae Nataniel, na ke role kia roma, “Mangng ka kalipa ka agau amae Moses pa te pala ngallo nga Bangapagame. Ba ka i a agau ama ragau reke toe Nutu kaona ke pa te bole. Ka i ae Iesus e ngae Nasaret a i ae Iosep tuna.”
45 Filipe encontrou Natanael e lhe disse: — Achamos aquele de quem Moisés escreveu na Lei, e a quem se referiram os profetas: Jesus, o Nazareno, filho de José.
46 Nae Nataniel ke magio, na ke ballaga galiu roma, “Koee! Ka otte e pe ke pa nge Nasaret?” Nae Pilip ke ale roma, “Atu, ngo kele.”
46 Então Natanael perguntou: — De Nazaré pode sair alguma coisa boa? Filipe respondeu: — Venha ver!
47 Ka inae Iesus kele Nataniel ine tatu te i, na ke role roma, “Ngaka kele. Israel te mannangana ora sana otte a goanga momo nge i.”
47 Jesus viu Natanael se aproximar e disse a respeito dele:
48 Minmina nae Nataniel ke ballage roma, “Ko maimia ka longmatanangang kau?”
48 Natanael perguntou a Jesus: — De onde o senhor me conhece? Jesus respondeu:
49 Nae Nataniel ke ale roma, “Rabai, ka one ae Nutu Tuna. Ba ka one a Kelangpatali ae Israel.”
49 Então Natanael exclamou: — Mestre, o senhor é o Filho de Deus! O senhor é o Rei de Israel!
50 Nae Iesus ke role kia roma, “Lopatokona ae one ke lele kurumea longang ngana ka pangamologangau ina iau role kone roma, ka kela one ino momo nga bega a pik siana. Ava ngarume na one ko la kelange oru reke bollau raumana nga ollaeala.”
50 Ao que Jesus lhe respondeu:
51 Bae Iesus ke role bole roma, “Iau nga role kamiau ka kaomannmannangana roma, ngarume na miau kaka la kelange tava ine nge pulapatali, ba anggelo rae Nutu ine ngeke lopataetae ba ngeke somalingling te Agau Tuna.”
51 E acrescentou:

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 1, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.