João 11

Piunga Ba Bonga A Pau (MEE) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Na ka apanung te a giana nge Lasarus ke soali. Ka i e nga maga ae Betani. Ba Betani ka i a maga ae Maria bae tataokia ae Marta.
1 Um homem chamado Lázaro estava doente. Ele era do povoado de Betânia, onde Maria e a sua irmã Marta moravam.
2 Bae Maria laekia, a liuna ae Lasarus kana ka soaling, ka i a avale laeala ame pala ne kelingia saulang a koina masi nge Iesus kaename ba ke taupunu rea ka gilina bulvunna.
2 (Esta Maria era a mesma que pôs perfume nos pés do Senhor Jesus e os enxugou com os seus cabelos. Era o irmão dela, Lázaro, que estava doente.)
3 Minmina nae liuna piau memename keke ba ka pangamologa te Iesus roma, “Avolau, agau ama one materaumane ke soali.”
3 As duas irmãs mandaram dizer a Jesus: — Senhor, o seu querido amigo Lázaro está doente!
4 Ava ka inae Iesus longe pangamologa laeala, na i ke role roma, “Soaling laekia ke sane lele ta baina apanung laeala nge mate mana. Ke sa. Ke lele ta pangavolaunge Nutu giana, ta baina Nutu Tuna nge rave gia bolinglaungana kia.”
4 Quando Jesus recebeu a notícia, disse:
5 Nae Iesus ke materaumane Marta bae teiteikia ae Maria bae Lasarus.
5 Jesus amava muito Marta, e a sua irmã, e também Lázaro.
6 Ava ka ine longe pangamologa laeala e ta Lasarus soalingana, na i ke momo ka kae lua muni nga inaeala a i momo ngia.
6 Porém quando soube que Lázaro estava doente, ainda ficou dois dias onde estava.
7 Ngarume na i ke role ka barangalele ra kanna roma, “Ita ngaka galiu tae Iurea.”
7 Então disse aos seus discípulos:
8 Na ri keke ale roma, “Rabai, ngallao mana nae Iurame ameke bai ta tamaling one ka lollome. Ko meimia na ko bai ta galiunga ta inaeala muni?”
8 Mas eles disseram: — Mestre, faz tão pouco tempo que o povo de lá queria matá-lo a pedradas, e o senhor quer voltar?
9 Nae Iesus ke ala rea roma, “Kae ka lamana ka kae mataname ka ri tangulelu ba lua mana. Agau e tatao nga kae lamana sane nge pupu, ta i ke tatao nga mogalo laekia e ngape kana olamana.
9 Jesus respondeu:
10 Ava agau e tatao ka rigo ke umma ta pupunga kurumea, sana olamana ngallo nge i.”
10 Mas, se anda de noite, tropeça porque nele não existe luz.
11 Ka inae Iesus role minmina tapu, na i ke role kerea roma, “Kolingara ae Lasarus ke kenrau, ava iau ka la loanga ta pangonge.”
11 Jesus disse isso e depois continuou:
12 Na barangalele ra kanna keke ale roma, “Avolau, ngaroma i nge kenrau, na i ke la penga.”
12 — Senhor, se ele está dormindo, isso quer dizer que vai ficar bom! — disseram eles.
13 Avae Iesus ke sane rorole ta Lasarus kenangaraungana. Ke sa. I ke rorole ta Lasarus matengana, ava barangalele ra kanna ka loreangana roma i e rorole ta agau e kenrau mana.
13 Mas o que Jesus queria dizer era que Lázaro estava morto. Porém eles pensavam que ele estivesse falando do sono natural.
14 Minmina nae Iesus ke papote pangamologangana mirana nga karakarangana roma, “Lasarus ke mate tapu.
14 Então Jesus disse claramente:
15 Ba ka lausereng nga ina sana momo nga inaeala, ta ollaekia ke la pangagingginge lopatokona ae miau te iau. Ava ita ngaka loa te i.”
15 mas eu estou alegre por não ter estado lá com ele, pois assim vocês vão crer. Vamos até a casa dele.
16 Nae Tomas (a ri ke patoe kae Ririmas) ke role ka kolingana memena ra ri kinung ra barangalele rae Iesus kanna roma, “Ita ngaka loa bole, nga baina ita ngaka mate kala nge i.”
16 Então Tomé, chamado “o Gêmeo”, disse aos outros discípulos: — Vamos nós também a fim de morrer com o Mestre!
17 Ka inae Iesus lele, na i ke longe pangamologa e te Lasarus ine momo nga malle a reke mate ka kaeme ka ri tugulu tapu.
17 Quando Jesus chegou, já fazia quatro dias que Lázaro havia sido sepultado.
18 Bae Betani ke momo lagapotu ngae Ierusalem basema pamau bename ka ri mologi mana.
18 Betânia ficava a menos de três quilômetros de Jerusalém,
19 Minmina nae Iura papatu keke loa te Marta bae Maria ta ri pangalopenge loreame kurumea ri lua loreataningana kae liurea.
19 e muitas pessoas tinham vindo visitar Marta e Maria para as consolarem por causa da morte do irmão.
20 Ka inae Marta longe inae Iesus tatu, na ke loa te i. Avae Maria ke momo nga bale.
20 Quando Marta soube que Jesus estava chegando, foi encontrar-se com ele. Porém Maria ficou sentada em casa.
21 Ba ka inae Marta lele nge Iesus, na i ke role kia roma, “Avolau, taroma one to momo nakai, nae ligu sane te mate.
21 Então Marta disse a Jesus: — Se o senhor estivesse aqui, o meu irmão não teria morrido!
22 Ava ka laumatana roma, ngaroma one ngo ballage Nutu ta i kumangng ka otte gialgiala bole, na i nge tunge te one.”
22 Mas eu sei que, mesmo assim, Deus lhe dará tudo o que o senhor pedir a ele.
23 Nae Iesus ke role kia roma, “Liung ke la sigingpaga muni.”
23 — O seu irmão vai ressuscitar! — disse Jesus.
24 Nae Marta ke ale roma, “Iau ka laumatana roma, i ke la sigingpaga muni ina reke mate ke la sigingpaga nga mateng ka kae a ronga.”
24 Marta respondeu: — Eu sei que ele vai ressuscitar no último dia!
25 Nae Iesus ke role kia roma, “Ka iau a sigingpaga nga mateng puna, ba ka iau a mauling puna. Agau a lonapatokona te iau ave mate ke la mauling.
25 Então Jesus afirmou:
26 Ba agau e momomauli ba lonapatokona te iau ke sane la mateng. One ka longpatokona ta pangamologa laeala, o ke sa?”
26 e quem vive e crê em mim nunca morrerá. Você acredita nisso?
27 Nae Marta ke ale roma, “Iii Avolau, iau ka laupatokona roma, ka one ae Karais. Ba ka laupatokona roma, ka one ae Nutu Tuna ae Nutu baꞌe ta mogalo laekia e ngape.”
27 — Sim, senhor! — disse ela. — Eu creio que o senhor é o Messias , o Filho de Deus, que devia vir ao mundo.
28 Ka inae Marta role minmina tapu, na i ke kagaliu ba ke kiue teiteikia ae Maria balakala. Na ke role kia roma, “Apangalomatanakana iale tatu, ba i ke balaglaga te one.”
28 Depois de dizer isso, Marta foi, chamou Maria, a sua irmã, e lhe disse em particular: — O Mestre chegou e está chamando você.
29 Ka inae Maria longe pangamologa laeala, na i ke sigipaga bolvole na ke lola te Iesus.
29 Quando Maria ouviu isso, levantou-se depressa e foi encontrar-se com Jesus.
30 Avae Iesus ke sane lele nga maga tale. I ke momo tale nga inaeala ae Marta kalipa kia ngia.
30 Pois ele não tinha chegado ao povoado, mas ainda estava no lugar onde Marta o havia encontrado.
31 Ba ka inae Iura reke momo nga bale kala nge Maria beke umma ta pangalopenge lona keke kele ine sigipaga bolvole be lelemalaga, na keke loakurumea. Ta ri ka loreangana roma, i e lola ta malle a reke mate ta taning nga inaeala.
31 As pessoas que estavam na casa com Maria, consolando-a, viram que ela se levantou e saiu depressa. Então foram atrás dela, pois pensavam que ela ia ao túmulo para chorar ali.
32 Na ka inae Maria lele nga inae Iesus momo ngia, na i ke loa te i ba ke pupu nga kaena puna. Na ke role kia roma, “Avolau, taroma one to momo nakai, nae ligu sane te mate.”
32 Maria chegou ao lugar onde Jesus estava e logo que o viu caiu aos pés dele e disse: — Se o senhor tivesse estado aqui, o meu irmão não teria morrido!
33 Ka inae Iesus kele Maria ine tantani bae Iura reke atu kurumea Maria ineke tantani bole, na i ka lonatani ba ke kanimaia maenang ngallo nge i.
33 Jesus viu Maria chorando e viu as pessoas que estavam com ela chorando também. Então ficou muito comovido e aflito
34 Na ke ballaga rea roma, “Kaka pakenoe nga ine ngaetai?”
34 e perguntou: — Venha ver, senhor! — responderam.
35 Nae Iesus ke tani.
35 Jesus chorou.
36 Minmina nae Iurame keke role roma, “Ngaka kele. I ke matea Lasarus raumana!”
36 Então as pessoas disseram: — Vejam como ele amava Lázaro!
37 Ava palu nge ri keke role roma, “Aekia ame pala ne papea agau a matasu matana kanname, ava ke meimia na i ka sana likina ta bainga ka apanung laekia ta i nga manenasa mateng?”
37 Mas algumas delas disseram: — Ele curou o cego. Será que não poderia ter feito alguma coisa para que Lázaro não morresse?
38 Minmina nae Iesus ke kanimaia maenang muni ngallo nge i, na ke lele nga malle a agau e mate. Ka i a baveng eke biukale kaona ka lollo te.
38 Jesus ficou outra vez muito comovido. Ele foi até o túmulo, que era uma gruta com uma pedra colocada na entrada,
39 Nae Iesus ke role kerea roma, “Ngaka patalele patali ka lollo laekolong.”
39 e ordenou: Marta, a irmã do morto, disse: — Senhor, ele está cheirando mal, pois já faz quatro dias que foi sepultado!
40 Nae Iesus ke ale roma, “Iau ama role kone tapu roma, ngaroma nga longopatokona, na ko la kelange Nutu ginggingngana.”
40 Jesus respondeu:
41 Minmina nae keke patalele patali ka lollo. Nae Iesus ke kela lakailu ba ke role roma, “Tamau, iau ka kinpataetaea giang kurumea ino longe pangamologangau.
41 Então tiraram a pedra. Jesus olhou para o céu e disse:
42 Iau ka laumatana tapu roma, ko longlonge pangamologangau ka kaeme kinung. Ava iau ka role minmina ta baina reke meisinsi ikia ngeke longo, na nga loreapatokona roma one ko ba iau.”
42 Eu sei que sempre me ouves; mas eu estou dizendo isso por causa de toda esta gente que está aqui, para que eles creiam que tu me enviaste.
43 Ka ine rolea pangamologa nginngina tapu, na i ke kiu kaligi roma, “Lasarus, ngo lelemalaga.”
43 Depois de dizer isso, gritou:
44 Na agau laeala e mate ke lelemalaga ka piungapita ngareangana ka kamaname ba kaename ka malo iname, ba ka rugungpita ngareangana ka raguna ka malo inte. Minmina nae Iesus ke role kerea roma, “Ngaka luvarure malo iname ta baina nge tao.”
44 E o morto saiu. Os seus pés e as suas mãos estavam enfaixados com tiras de pano, e o seu rosto estava enrolado com um pano. Então Jesus disse:
45 Minmina na ragau papatu nga Iura nginngina reke loa ta kelange Maria beke kele killa laeala e bollau ae Iesus kuma kia ka loreapatokona te i.
45 Muitas pessoas que tinham ido visitar Maria viram o que Jesus tinha feito e creram nele.
46 Ava palu nge ri keke loa te Parisiome, na keke ture oru rae Iesus kuma ki.
46 Mas algumas pessoas voltaram e contaram aos fariseus o que ele havia feito.
47 Minmina na piris re kapunu bae Parisiome keke kiukinunge Iurame ravollalaukerea memena,
47 Então os fariseus e os chefes dos sacerdotes se reuniram com o Conselho Superior e disseram: — O que é que nós vamos fazer? Esse homem está fazendo muitos milagres!
48 Ngaroma ita ngaka kelapalikovauu kia mana ine umma minmina, na ragau kinung nga loreapatokona te i. Bae Romme ngeke atu, na ngeke ravupatali ka tempel ae ita kala nga ragau rae ita.”
48 Se deixarmos que ele continue fazendo essas coisas, todos vão crer nele. Aí as autoridades romanas agirão contra nós e destruirão o Templo e o nosso país.
49 Ava te e nge ri a giana nge Kaiapas a i a piris e kapunu ka pesingmatana laeala ke role kerea roma, “Miau ka sana lomiaumatana ka otte bavakena!
49 Então Caifás, que naquele ano era o Grande Sacerdote , disse: — Vocês não sabem nada!
50 Ba ka sana ka kelapatokonkona roma, ke pe ta miau tunge agau kena ta i mateng ta kalaunge ragau rae ita nga baina ri kinung sane ngeke kauu.”
50 Será que não entendem que para vocês é melhor que morra apenas um homem pelo povo do que deixar que o país todo seja destruído?
51 Ka ine role minmina na i ke sane rolea oru e lelemana nga i muni lonamatanangana. Ke sa. Ka i a piris e kapunu ka pesingmatana laeala. Minmina na nga pangamologa laeala i ke tokale Iesus matengana ngarume ta kalaunge ragau rae ri.
51 Naquele momento Caifás não estava falando por si mesmo. Mas, como ele era o Grande Sacerdote naquele ano, estava profetizando que Jesus ia morrer pela nação.
52 Ba matengana sane nge kalaue ragau rae ri mana. Ke sa. I ke la mateng ta baina i nge pulikinunge goe rae Nutu reke momo nga ina re kalaoka ta ri momong nga ginunga kena mana.
52 E não somente pela nação, mas também para reunir em um só corpo todos os filhos de Deus que estão espalhados por toda parte.
53 Minmina na, ngarume nga kae laeala, na reke taoamugmuga nge Iurame keke potolulu Iesus kana ta ri samungpununge.
53 Então, daquele dia em diante, os líderes judeus fizeram planos para matar Jesus.
54 Minmina nae Iesus ke sane tatao nga Iurame ragurea tale. Ava ke kaꞌe inaeala, na ke loa ta inte kokoro ta ina a sana ragau ngia, ta maga kunna te e bollau eke patoe kae Ipriam. Na i ke momo nga inaeala kala nga barangalele ra kanna.
54 Por isso ele já não andava publicamente na Judeia, mas foi para uma região perto do deserto, a uma cidade chamada Efraim, e ficou ali com os seus discípulos.
55 Na kaning e bollau ae Iurame a ri ke patoe kae Paska ke lele kokoro. Minmina na ragau papatu keke lelemalaga nga ina re ngapotu ngae Ierusalem, na keke loapatae tae Ierusalem ta ri leleng pala nga Paska. Keke loapataetae ta ri kumangng kurumea baingarea te nga pangalellepaꞌe ri muni.
55 Faltava pouco tempo para a Festa da Páscoa . Muitos judeus foram a Jerusalém antes da festa para tomar parte na cerimônia de purificação .
56 Ka ina ragau ke lele ngae Ierusalem tapu, na keke ella te Iesus. Ba ke meisinsi nga malle re nga tempel, na keke palibalaglaga rea roma, “Ka lomiauvavai mina ngaetai? I ke la atung ta Kaning E Bollau, o ke sa?”
56 Eles procuravam Jesus e, no pátio do Templo, perguntavam uns aos outros: — O que é que vocês acham? Será que ele vem à festa?
57 Ba piris re kapunu bae Parisiome keke role gingging ka ragau roma, ngaroma agau te nga lonamatana ka malle a Iesus momo ngia, na nge ture nga baina ngeke laue.
57 Os chefes dos sacerdotes e os fariseus queriam prender Jesus. Por isso tinham dado ordem para que, se alguém soubesse, contasse onde ele estava.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.