Mateus 12

Got Nga Nambuha Ik Kai (MED) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Mowi kor ou ui ei kʉn, Jisas kʉn elim nga kitip kʉni wu mbʉ kʉn, wit pana kuta tetʉm ei nga, rʉk ting nombuⱡa mam ila purung. Jisas elim nga kitip kʉni wu ni kʉⱡ, kump kun ndi kolk, wit ropa pitim nimbʉ nga mong mat, oldʉk kont norung.
1 Poucos dias depois, num sábado, Jesus estava atravessando uma plantação de trigo. Os seus discípulos estavam com fome e por isso começaram a colher espigas e a comer os grãos de trigo.
2 I etʉng uⱡ ni, Perisi wu mat ndi kandʉk, Jisas kundʉk nʉk mel, “Kana! Nim nga kitip kʉni wu kʉⱡ ndi, Moses nga mi ik ei, rok puⱡa rok, mowi kor ui ila, iti nʉtʉi nʉtʉm. Wote, uⱡ kʉⱡ enmin ei ka!” nʉtʉng.
2 Quando alguns fariseus viram aquilo, disseram a Jesus: — Veja! Os seus discípulos estão fazendo uma coisa que a nossa
3 Wote Jisas ndi, nimba mel, “Buk Wingti ila, Depit kʉn elim nga wu mbʉ kʉn, kump kun kurung ei kʉn, namba uⱡ ti etʉng ei, enim kʉmp rok pʉtmin, muna mon?
3 Então Jesus respondeu:
4 Elim Got nga manga ila murʉk mba, Got kʉn angge nʉk, bret ngorung mbʉ, tʉpa elim numba, elim nga wu kunda purung mbʉ, bret mat nguⱡnga norung. Angge bret mbʉ, Moses nga mi ik ei ndi, nimba mel, ‘Wu pris kʉⱡ mint neing,’ nʉtʉm.
4 Davi entrou na casa de Deus, e ele e os seus companheiros comeram os pães oferecidos a Deus, embora isso fosse contra a Lei. Pois somente os sacerdotes tinham o direito de comer esses pães.
5 Ei kupa, enim Moses nga mi ik ei, kʉmp rok kandʉrmin ei? Mowi kor ei kʉn, kongun mon nʉtʉm. Ei nga wote, wu pris kʉⱡ ndi, mowi kor ei kʉn, Got nga manga wingti ila murʉk puk, Got kʉn rʉng kalk tindiⱡim mundʉk etʉng. Ei wote, ⱡawa iti natʉtmin.
5 Ou vocês não leram na Lei de Moisés que, nos sábados, os sacerdotes quebram a Lei, no Templo, e não são culpados?
6 Pʉnmʉn ye! Mel ti ya omba morum ei ndi, manga wingti nga ronduⱡ mbʉ, akpa tʉpa oⱡa ndupa morum.
6 Eu afirmo a vocês que o que está aqui é mais importante do que o Templo.
7 Got nga ik mong ti, painui wu mbʉ ndi, rorung ei ndi nimba mel, ‘Wamp kont kul uⱡ ei, na numan ngor, omba kng rʉng mbʉ kapⱡa tʉndʉtʉm mundi uⱡ ei, na numan ngui nganggʉr.’ Ik ei nga puⱡ ei, enim pilingina ndam, ya wu nit muⱡi nʉmbʉⱡi kʉⱡ ik, ngui nganggʉⱡina.
7 Se vocês soubessem o que as
8 Na Muⱡʉl Wu Kupa ei, mowi kor ei nga Nuim ei,” nitim.
8 Pois o
9 — ausente —
9 Jesus saiu dali e foi para uma sinagoga .
10 — ausente —
10 Estava ali um homem que tinha uma das mãos aleijada. Então algumas pessoas que queriam acusar Jesus de desobedecer à Lei lhe perguntaram: — É contra a nossa Lei curar no sábado?
11 Jisas ndi, punt ropa nimba mel, “Akup enim mormun wamp kʉⱡ nga, kng sipsip tenda ti mowi kor ei kʉn, mba kut tila mana pum ndam, enim nambuⱡ ti iting? Kng puⱡ wu ei ndi, kelpa oⱡa ti natʉmba ye? Ei mon, kng ei oⱡa tʉmba mint.
11 Jesus respondeu:
12 Ei kʉn, enim wamp mbʉ, kng sipsip na mel nʉrnga mbʉ mel mon! Enim wamp mel imp ei nga, wamp ti mowi kor ei kʉn, wamp ti tʉpa rapʉndʉm ndam, kapⱡa etmba,” nitim.
12 Pois uma pessoa vale muito mais do que uma ovelha. Portanto, a nossa Lei permite ajudar os outros no sábado.
13 I nimba kʉn, ki kuⱡpa kel itim wu ni kundpa nimba mel, “Nim nga ki ei, tʉkʉn ron ndui!” nitim. Nilinga, ki ni ron nduⱡnga, tʉngʉnda mint ki ni, omba kai itim.
13 E disse para o homem: Ele estendeu, e ela sarou e ficou igual à outra.
14 Perisi wu ni kʉⱡ, Jisas itim uⱡ ni kandʉk, popʉⱡ kolk int puk, kanggʉp ambulk, Jisas rop kundmin, nʉtʉng.
14 Então os fariseus que estavam ali saíram e começaram a fazer planos para matar Jesus.
15 Jisas elim ruimin nʉtʉng ik ni pilpa, kona ei wak ropa, kona elpa ronggʉt ku purum. Wamp minal ndi, purum ni mel, akil tek pep rok orung. Wote, rʉk ting mbila, kui peng itim wamp mat orung nimbʉ, etpa kai mundrum.
15 Quando Jesus soube disso, foi embora dali, e muita gente o seguiu. Ele curou todos os que estavam doentes
16 Wamp etpa kai itim nimbʉ kundpa, int puk, na enim nga endʉnt uⱡ mbʉ wamp mat kundʉk, ‘Ni nʉnʉi! nitim.
16 e mandou que não contassem nada a ninguém a respeito dele.
17 I itim uⱡ kʉⱡ ndi, unt painui wu Aisaiya ndi, ik ti pai numba nitim ik ei, omba kupa itim,
17 Isso aconteceu para se cumprir o que o profeta Isaías tinha dito:
18 “Ya wu ei, na kandʉp mbi ndup, tʉp mundʉr kongun wu ei, wu na numan ngor ei, wote na nga numan ei ndi, numan minal ngor ku. Na nga Muⱡnga ei, tʉp mundamba omba, wu ei kʉn moⱡmba, na nga wamp kʉmp timp uⱡ ei, muⱡ uⱡ wamp mormun mbʉ kʉn, kundpa nʉndpa kapⱡa endʉmba.
18 “Disse Deus: Aqui está o meu servo que escolhi, aquele que amo e que dá muita alegria ao meu coração. Eu porei nele o meu Espírito, e ele anunciará o meu julgamento a todos os povos.
19 Wote, nombuⱡa mam ʉldʉ mbila, elim nga kʉng orunga, mepa oⱡa mba el ik nimba, ik mura etpa iti natʉmba.
19 Não discutirá, nem gritará, nem fará discursos nas ruas.
20 El elim ndi, wamp wening em mbʉ kʉn, raka raka nimba uⱡ mbʉ etmba. El elim ndi, wamp wening eng mbʉ kʉn, uⱡ kai etʉk tʉk, rʉpʉndeing ei mel tʉpa ora ndumba. Uⱡ mbʉ, etpa mint pangga, Got nga pʉtʉm uⱡ kʉⱡ pilik, kapⱡa ending ei kʉn, uⱡ kit mbʉ, el etpa int pendʉmba.
20 Não esmagará o galho que está quebrado, nem apagará a luz que já está fraca. Ele agirá assim até que a causa da justiça seja vitoriosa.
21 Wu ei ndi, enim muⱡ uⱡ ila wamp mbʉ, etpa tʉmba nʉk, nokundʉk muⱡeing,” nitim.
21 E todos os povos vão pôr nele a sua esperança.”
22 Ei kʉn wamp mat ndi, kur kit ei ndi, wu ti nga rukʉr orunga moⱡpa, wu ei nga mong ei, kit etpa, keta mum petʉm wu ni, mek Jisas murum ila orung. Wu ni, Jisas ndi, etpa tilinga wu ei nga mong na, keta na mbʉ piral nilinga, ik nimba kona kandpa itim.
22 Então levaram a Jesus um homem que era cego e mudo porque estava dominado por um demônio. Jesus o curou, e ele começou a ver e a falar.
23 Wamp minal morung nimbʉ, Jisas uⱡ itim ei kandʉk, min ngʉn mundʉk, “Wu ei Depit nga kangʉm ei muna?” nʉk waldʉtʉng.
23 A multidão ficou admirada e perguntava: — Será que este homem é o
24 Perisi wu ni kʉⱡ wamp mbʉ nga, waldʉtʉng ik ni pilik, punt rok nʉk mel “Kur kit mbʉ nga nuim Biyelsipul ndi, wu ei ronduⱡ nguⱡnga, ronduⱡ mondpa, kur kit ei tʉpa ekit ndonʉm,” nʉtʉng.
24 Alguns fariseus ouviram isso e responderam: — É
25 Perisi wu kʉⱡ, i nʉk pilik etʉng ik nimbʉ, Jisas tʉpa mendpa ei mel nitim, “Wu rʉⱡaip tenda ti, rʉk ila palk, orung orung etkʉⱡ, el int yant enggil ndam, molk roⱡ pi nʉpʉnggil. Wote, kona peng ti muna, wamp mbo tenda kat kep, rʉk ila palk, orung orung etʉk, el eng ndam, kona peng muna, wamp mbo tenda kʉⱡ molk, roⱡ pi nʉpʉng!
25 Mas Jesus conhecia os pensamentos deles e disse:
26 Ei mel ku, akup Seitan nga kona mumuk ila wu rʉⱡaip mbʉ, geka nangga, el rʉk eng ndam, Seitan elim nga rʉⱡaip mbʉ namba etʉk, ronduⱡ mundʉk muⱡing?
26 Assim, se no reino de Satanás um grupo está combatendo contra outro, isso quer dizer que esse reino já está dividido e logo vai desaparecer.
27 Enim na kur kit mbʉ nga nuim Biyelsipul ei ndi, na ronduⱡ nguⱡnga, kur kit mbʉ, tʉp mundunt ninmin. Akup enim kʉn, pep rormʉn wamp mbʉ nam ndi, ronduⱡ nguⱡnga, kur kit mbʉ tʉk mundʉnmʉn? I ninmin ik ei ndi, enim kʉn pep rok ormʉn wamp mbʉ ndi, kur kit tʉk mundʉnmʉn uⱡ ei ndi, ora ndupa, enim ⱡawa enmin.
27 Vocês dizem que eu expulso demônios porque Belzebu me dá poder para fazer isso. Mas, se é assim, quem dá aos seguidores de vocês o poder para expulsar demônios? Assim, os seus próprios seguidores provam que vocês estão completamente enganados.
28 Wote, na kur kit tʉp mondunt uⱡ ei, Got nga Muⱡnga ei ndi, ronduⱡ nguⱡnga int ndam, ya ila ekpi mendpʉⱡ ora ndupa, Got nga tʉpa mumuk rui uⱡ ei, enim kʉn omba morum.
28 Na verdade é pelo poder de Deus que eu expulso demônios, e isso prova que o
29 “Wamp nam ti ndi, wu mong kundi ti nga mel mbʉ, namba etʉk, manga ambulk kʉndʉp ting. Tʉmba ndam, wu ei kapⱡa ambuⱡpa, kan ngumba, akil tepa mel mbʉ tʉmba.
29 — Ninguém pode entrar na casa de um homem forte e roubar os seus bens, sem primeiro amarrá-lo. Somente assim essa pessoa poderá levar as coisas que ele tem em casa.
30 “Na kʉn, rʉmp nanim ti ndi, na tʉpa rei ndupa, na nga wamp mbʉ, tʉpa rapundpa, tʉpa kʉkʉp iti natʉm ti ndi, ropa mboⱡ mbaⱡ etʉm.
30 — Quem não é a meu favor é contra mim; e quem não me ajuda a ajuntar está espalhando.
31 Ei kʉn, enim kundʉp nʉnt, wamp mbʉ nga wei uⱡ menʉpi na, ik kit Got kʉn, muna wamp ti kʉn, nʉng ndam, Got ndi, uⱡ nit mbʉ, wak romba. Wote, wamp nam ti ndi, Muⱡnga Wingti ei kʉn, ik kit minʉpi mat nimba, em ndam, wamp ei nga uⱡ nit mbʉ, Got ndi, wak rui narʉmba.
31 Por isso eu afirmo a vocês que as pessoas serão perdoadas por qualquer pecado ou
32 Omba, wamp nam ti ndi, Muⱡʉl Wu Kupa ei kʉn, ik kit mat nim ndam, wamp ei nga nit ei, Got ndi, wak romba. Wote, wamp nam ti ndi, Muⱡnga Wingti ei kʉn, ik kit mat nimba em ndam, nit mbʉ akup kep, wote kep, Got ndi, wak rui narʉmba.
32 Se alguém disser alguma coisa contra o
33 “Nde kit ei ndi, mong kit mbʉ rorum. Nde kai ei ndi, mong kai mbʉ rorum. Nde kit muna, kai ei mong rorum. Ei kʉn, kandʉp kun etmin.
33 — Vocês só poderão ter frutas boas se tiverem uma árvore boa. Mas, se tiverem uma árvore que não presta, vocês terão frutas que não prestam. Porque é pela qualidade das frutas que sabemos se uma árvore é boa ou não presta.
34 Enim kimbuⱡa mbʉ ye! Enim uⱡ kit mbʉ etmin. Ei nga wote, ik kai mbʉ etʉk, ning mel nant? Wamp numan ila peka ropa petʉm uⱡ mbʉ, keta ila ekit orum.
34 Ninhada de cobras venenosas! Como é que vocês podem dizer coisas boas se são maus? Pois a boca fala do que o coração está cheio.
35 Wamp kai ei ndi, numan kai mbʉ pendʉtʉm. Ei mel ku, ik kai mbʉ nʉtʉm. Wamp kit ei ndi, numan kit mbʉ pendʉtʉm. Ei mel ku, ik kit mbʉ nʉtʉm.
35 A pessoa boa tira o bem do seu depósito de coisas boas, e a pessoa má tira o mal do seu depósito de coisas más.
36 Pʉnmʉn an! Wamp kit kai raⱡ kʉmp tʉm Ui Ou ei kʉn, wamp mbʉ ndi, elpa elpa ik kurpa karpa nʉk mek andinmin mbʉ mel, wote Got kundʉk ning.
36 — Eu afirmo a vocês que, no Dia do Juízo, cada pessoa vai prestar contas de toda palavra inútil que falou.
37 Nim tʉpa mong ngumba muna, tʉpa kun mundʉmba ei, nim nga nʉtʉn ik kʉⱡ ndi, nimba kʉmp tʉmba,” nitim.
37 Porque as suas palavras vão servir para julgar se você é inocente ou culpado.
38 Ei kʉn, mi ik mbo wu mat kʉn, Perisi wu mat kʉn ok, Jisas waldʉk, “Ik mbo wu ye! Nim uⱡ rʉpndi ti itana kʉnmʉn ka!” nʉtʉng.
38 Então alguns mestres da Lei e alguns fariseus disseram a Jesus: — Mestre, queremos ver o senhor fazer um milagre.
39 Ni kʉn, Jisas ndi, nimba mel, “Enim akup kalk tʉnmin wamp mbʉ, meka rok kelik, Got nga ik tʉk rui nduk enmin. Enim na uⱡ rʉpndi ti itamba kʉnmʉn ninmin ei? Ei mon! Na uⱡ rʉpndi ti itamba, kʉning ei, unt kor nga painui wu Jona kʉn, itim uⱡ kandrung ei mel ku.
39 Jesus respondeu:
40 Jona ant raldika rumbʉⱡ raldika oma mam ei nga, oⱡ rukʉr ila pitim ei mel, Muⱡʉl Wu Kupa ei, mana urum mʉi min mana orunga piyangga, ant raldika rumbʉⱡ raldika etmba.
40 Porque assim como Jonas ficou três dias e três noites dentro de um grande peixe, assim também o
41 Wamp kit, kai raⱡ kʉmp tʉm ui ei kʉn, Ninipa kona ila wamp mbʉ ndi, oⱡa anggilik, enim ik mura nguing. Ei nambuⱡ emel, wamp mbʉ ndi, Jona Got nga ik puⱡ nimba ngurum ei kʉn pilik, numan ropʉl rorung. Pʉnmʉn ye! ‘Ya ila wamp ti, omba morum ei Jona mel mon, wamp ama muⱡ ei!
41 No Dia do Juízo o povo de Nínive vai se levantar e acusar vocês, pois eles se arrependeram dos seus pecados quando ouviram a pregação de Jonas. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Jonas.
42 Wamp kit kai raⱡ kʉmp tʉm ui ou ei kʉn, mek Sipa kona Amp Kwin ei ndi anggilpa, enim ik mura ngumba. Ei nambuⱡ emel, amp ei, elim nga mʉi mana kona roⱡ ei wak ropa omba, king Solomon nga ik pilpa, kungʉndi mbo endʉtʉm mbʉ nga mat, pilimp nimba urum. Ei mel ku, enim nʉmp ndoimp rundamp, ya ila wu ti omba morum ei, King Solomon murum ei mel mon. Wu ei, ama oⱡa ndupa ei, omba morum!” nitim.
42 No Dia do Juízo a Rainha de Sabá vai se levantar e acusar vocês, pois ela veio de muito longe para ouvir os sábios ensinamentos de Salomão. E eu afirmo que o que está aqui é mais importante do que Salomão.
43 — ausente —
43 Jesus continuou:
44 — ausente —
44 Então diz: “Vou voltar para a minha casa, de onde saí.” Aí volta e encontra a casa vazia, limpa e arrumada.
45 Ei kʉn int mba, kur kit 7 elim, ei mel mon, ok ila pek mormin. Ei kʉn, wamp ei akup morum ni, unt moⱡnga kit murum ei mel mon. Wote ama muⱡangga, kit elpa ti mel moⱡmba. Akup ui ila wamp rʉⱡaip kalk tʉnmin mbʉ, uⱡ ei mel etmba,” nitim.
45 Depois sai, vai buscar outros sete espíritos piores ainda, e todos ficam morando ali. Assim a situação daquela pessoa fica pior do que antes. E isso também acontecerá com esta gente má de hoje.
46 Jisas wamp nimba kʉn, ik nimba moⱡnga, elim nga ʉngʉnʉl mbʉ kʉn, mam kʉn orung. Ok pena orunga molk, Jisas kʉn ik rungʉndmin nʉmp onmʉn ei, ka nʉk, wamp morung nimbʉ waldʉtʉng.
46 Quando Jesus ainda estava falando ao povo, a mãe e os irmãos dele chegaram. Ficaram do lado de fora e pediram para falar com ele.
47 Waldʉtʉng ik ni, wamp morung nimbʉ nga ti ndi, pilpa mba Jisas kundpa nimba mel, “Pʉn ei! Nim nga manim kʉn, ʉngʉnʉl mbʉ kʉn ok, nim kʉn ik rungʉndmin nʉk, pena anggilik mormun ei ka,” nitim.
47 Então alguém disse a Jesus: — Escute! A sua mãe e os seus irmãos estão lá fora e querem falar com o senhor.
48 Wote Jisas ndi nimba mel, “Na nga manʉm kʉn, na nga ʉngʉnʉl kʉⱡ namin?” nitim.
48 Jesus perguntou:
49 I nimba kʉn, elim nga kitip kʉni wu morung ni kʉⱡ kʉn, ki ruⱡ ropa nimba mel, “Kanmin ei! Ya kʉⱡ, na nga mam kupa kʉn ʉngʉnʉl kupa mbʉ.
49 Então apontou para os seus discípulos e disse:
50 Wamp nam ti ndi, na nga muⱡ kona Wuta ei ndi, itangga nimba pʉtʉm uⱡ kʉⱡ mel etʉm wamp, ei na nga ʉngʉn, na nga kimʉn, omba na nga mam,” nitim.
50 Pois quem faz a vontade do meu Pai, que está no céu, é meu irmão, minha irmã e minha mãe.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.