Efésios 4
Goti Hanjuwä Iqueqä Kukŋui (MCR) vs AAI
1 Poli iqunä, nyi Naqä Iqueä wäuŋuä iunä imäkätmä, guä äpmeŋqä iqunä, maŋä tiiŋä etmqe. “Goti Iqu suqä äŋgui näwinyä etä, tääqä etätmakqä eŋqe, iunä imäkäpu, suqä Naqä Iqu mäwiŋqä iiŋqä iquauŋi, mimäkqä pambiyä” etqä.
1 Ayu i Regah wabinamaim dibur arun ama’ama, imih kwa ao’ototofari, God ayawas ya’asair eaf kwana kwabaib imaim kwanama.
2 He hŋqunä-hŋqunä hiqä-hiuä mändi äkittqänäpu, huiziuŋi, quvqä miwitqueqä, qeiqinyä miŋgpŋqe. Heyaqä awä iqiŋi, haŋä-iqä timäuqaŋgaŋi, äwqä tnäŋä maqänä mimäkqä, suqä ämaqeŋqä äwiŋqä iqueŋi, a yäŋänäqŋqä äqätpu, haŋä-iqä eeqäpnäŋi ämeqäpŋqe.
2 Mar etei taiyuw kwanayara’iyi, kwanakakaf, yatenanub, yabowamaim taituwa kwanabuwih.
3 Dŋä Äŋguä Iqu he äwqä haŋuä imbu, naqä-hŋqunä hiätpŋqä emäkkqe. He äpakänä e pmetpŋqe, yäŋä qäŋgaŋgpu.
3 Anun Kakafiyin buwi kwana bita’imoni i kwanasinaftobon a kou’ay nati i kwanabukikin tufuwamaim kwanama.
4 He näqŋqe, ne Jisasi Iquesaŋi, huiwä naqä-hŋqunä eŋu. Dŋä nesä äpmeŋqe, Iqu Hŋqunänji. Itaŋga nätmatqä äŋguänäŋä Goti Hanjuwä Iqu nätapäniqä diŋqe, tääqä änatätmakqä-qae, ga ne asä iqueŋqä kŋuä yäŋänäqŋqä indqänätanä, hiŋuä äqänanä, äyä äpmeŋu.
4 Biyat i ta’imon, Anun Kakafiyin i ta’imon, God ea’afit i nuhifot ta’imon tabai,
5 Itaŋga neqä Naqä Iqu-pqe, Hŋqunänjqä. Neqä quuvqä eqiyätuŋquä-pqe, hŋqunänjqä. Itaŋga asŋä ämetuŋquä-pqe, hŋqunä inänjqä.
5 Regah i ta’imon, baitumatum i ta’imon, bapataito i ta’imon.
6 Itaŋga eeqänäŋuneqä Goti, Kiuänäŋä-qu eä, Iqu neqä Apiquvi. Iqu eeqänäŋuneqä haqä yäŋi äpme, eeqänäŋuneqä awä iqi äpme, itaŋga eeqänäŋuneqä yäpä imä äpme.
6 Naatu God i ta’imon, sabuw tutufin etei’imak Tamat, naatu iti etei’imak ata ukwarin, Regah ta’imon, etei’imak wanawanatamaim ebowabow, naatu wanawanatamaim ema’am.
7 Iŋäqe Iqueqä qeqä imäŋqeuta nätmatqä äŋguä hiŋgnä vqä iuŋi, Kraisi Iqu iwäsäutä, ne hŋqunä-hŋqunä änätapqäukqe.
7 It ta’ita’imon manaw kabeberamaim Keriso ana usar bitit i ra’at naatu igewasin kwanekwan.
8 Kukŋuä iiŋiŋqe, Goti Hanjuwä Iqueqä bukä iuŋi, tiiŋä ätä äqänä.
8 Buk Atamaninamaim iti na’atube eo,
9 Kukŋuä, “Iqu aaŋä haqä yäŋinyqä ekqeqä” ätääŋqä iqu, ii Iqu yäŋinyqänä ekqäŋqä matqä iqi, oee. Kiŋganäŋi, Iqu qua hŋque yäpä mäŋi äwiŋqä iqueŋqä ganä äwäkqä eä.
9 Tur iti, “Yen Auyom.” Ana’an i iti, wantoro’ot i marane ra’iy, re anababatun me wanawanan run.
10 Ämaqä qua iuŋqä äquveqäkqä Iqu, Asiqu, qäukuä aaŋä haqä yätuŋqä ekqe. Ii nätmatqä eeqänäŋä äsquä-äsqueŋi, qäyunänä witätŋqä imäkätŋqänä.
10 Imih orot nati taiyuwin yara’iy re’er, nati orot ta’imon yen auyomtoro’ot tit, naatu mar ana hanef etei natabir rabon mar tafaram tutufin etei ana’itinin bai karatan.
11 Ämaqä Iqu Qäqu, Iqueqä ämaqä iqune, nätmatqä äŋguänäŋi tii änätapqäukqe. Hŋqua, Iqueqä kukŋuä awä tuäkiqä epŋqä, hŋqua kukŋuä hiŋuä-tqäŋqä epŋqä, hŋqua kukŋuä äŋgui awä-tqäŋqä epŋqä, itaŋga hŋqua, quuvqä heqiyqä iquau ämipu, näqŋqä-vqäŋqä epŋqä, äwikqe.
11 Naatu i taiyuwin siwar bow orot ta ta faramih, orot afa tur abarayah himatar, afa dinab tur faramayah himatar, afa binanuyah himatar, afa Kirisiyan hai bonawiyenayah himatar, naatu afa bai’obaiyenayah himatar,
12 Iqu iiŋä imäkkqe, ämaqä Goti Iqu Iqueqäŋqä atäuŋuä ikqä iquau, Iqueqä wäuŋui, qäyasäqi miqä, qäyunä iqäŋqä iwimäkqäŋqä eä. Wäuŋui qäyunä ämipiyitaŋi, Kraisi Iqueqä huiwi naqä-hŋqunäŋqä yändi-yändi imäkqa peyqäŋqe.
12 saise God ana sabuw tatabobuna’ih bowabow ana ef hitaso’ob. Naatu bowabow tataburiri tatabow Keriso biyan tatawowab tara’at tayen
13 Iqua wäuŋuä ique imäkqaŋguwitaŋi, ne quuvqä anä eqiyätanä, naqä-hŋqunä äpmenä. Ga, Goti Hanjuwä Iqueqä Ymeqä Iquenyqe, näqŋqä ämenä. Itaŋga, ymeqä nandqä naqä hiätŋqänä imäŋga-imäŋga äpeyqä-ma, ne asä ii iqa-iqa äwätanä, Kraisi Iqu suqä jänänäŋinä imäkätŋqä-pa, qäyunänä hianä.
13 tanan it etei ata baitumatum an ta’imon tamatar. Naatu God Natun ana kirikirifot tataso’ob gewas, wanawanat takwat Keriso ana tutufin tatab.
14 Ne iiŋi ae ätimäuququäŋgaŋi, ymeqä wäŋqä isua iqä-ma mäpmeqä yatuŋque. Ämaqä kukŋuä quaŋgä ätuäpu, huiziquau qui imäkpŋqä näqŋqä huitaŋä-huitaŋä-täŋä iqua, neqä quuvqä heqiyqe yuuwä natäpŋqä diŋqe, yuŋui iŋgi-iŋgisa äqunätä, nätmatqä näŋi-mäŋi ätpekiqä-paŋi, ne iiŋi minemäkqäŋqe.
14 Saise it boro men kek na’atube tatama’am, sabuw baifufuwenayah hitan hitifufuwit ata baitumatum hitiyuwiyuwimih. Kotar yabat nane ebabin ebiyuwiyuwibe. Anayabin sabuw hai notamaim baifuwen tur afa himataren sabuw afa hifufuwih hinawiyih sa’ab tenan.
15 Iiŋi maeqä itanä, ämaqeuŋqä äneŋqä iutaŋi, kukŋuä naqä-qakuinä tquatuŋque. Ne iiŋä imäkqaŋguatqe, neqä quuvqä heqiyqe yäŋänäqŋqä eätä, neqä Nyuäŋä Kraisi Iqutäŋi, naqä-hŋqunä hianä.
15 En baise nati efanin, yabowamaim tur anababatun tanao, ef tata’ane ata orot ukwarin Keriso wanawananamaim tanawowabit tanayen.
16 Wiikä qäpaiqä isua, yäŋi äŋguä äuqätänäŋqä imäkätŋqä-pa, Iqu Iqueqä huiwä iqune iiŋä inemäkänä. Ne qokä-apäkä iqune, suqä ämaqeuŋqä äwiŋqä iqueŋi, qänaknä itanä, neqä wäuŋuä hŋqunä-hŋqunä imäkätuŋquä iuŋi, ne huiwi naqä-hŋqunä änyanitaŋi, naqä-naqä imäŋga peyänä.
16 I ana bainakokomaim biyat tutufin etei bai na ikokofan wowab gewas. Naatu biyat hai bowabow Regah bitih na’atube tebowabow ana veya biyat i erara’at naatu yabowamaim ewowowab gewas.
17 Iiŋiŋqe, nyi Naqä Iqueqä yoqetaŋi, kukŋuä yäŋänäqŋqänäŋi tiiŋä etmqe. “Ämaqä quuvqä maeqiyqä iqua imäkätqäŋuwä-pa, imäkqa mäwqä pambiyä” etqä. Iquauqä kŋuä iqe, quwqä äpmeqä iuŋi, häukuä äŋguä uwqiyqe, aaŋqä eä.
17 Regah ana onowatenamaim ayu kwa abimatnuwi, Eteni Sabuw tema’am na’atube men kwanama’amih, anayabin nati sabuw i hai not hikwaris koko’awabe tema’am.
18 Quwqä äwqe, ppinjqä yqänä imbu, kŋuä indqäŋqä äŋgui maeqä epiyitaŋi, quwqä näqŋqä meqäŋqe, we mauŋqä etaŋgqetaŋi, Goti Hanjuwä Iqueqä häŋä-pmeqe, mämeqä itqäŋä.
18 Hai not etei i gugumin awan karatan, God ana yawasamaim i hitabaratait nabin anababatun tebatabat, anayabin ukwarih i hifokar naatu dogoroh hikabay.
19 Iqua suqä quvqä imäkäpiyäŋgaŋi, “Tä aaŋä quvqä di imäkätqäŋunä” kŋuä iiŋi mindqäŋqä ipu, womba miqä ipnä. Iquauqä maŋä iuŋi, nätmatqä äwi iqä hnjua änäpnä, äwi ae ävqäqä-qae mävquatämäuqä yqänä imäkqäpnä. Iiŋiŋqe, “He iqua imäkätqäŋuwä-pa, imäkqa mäwqä pambiyä” etqä.
19 Biya’ohow naniyan i men kafai hiso’ob, hai yawas tutufin etei kakafin nowanamih hitin bai susuw, naatu in sesebar teo’onofar.
20 Ämaqä Kraisi Iqueŋqä näqŋqä etapäpiyä iqua, he suqä quvqä iiŋä iquau imäkqäpŋqänä mämetqueqä ikuwi.
20 Baise kwa i men iti na’atube hi’obaiyi kwana Keriso kwasu’ubimih.
21 He Iquenyqä kukŋui qätä äwikuwäŋga, Iqueqä kukŋuä naqä-qakuä, Iqueqä-kiuäŋqä ätääŋqä iiŋqe, qu näqŋqä ae etapkuwiŋqe, nyi näqŋqä eäŋänä.
21 Kwa Keriso isan i hio kwanowar, naatu Turobe yawas gewasin Jesu wanawananamaim ema’ama isan i hi’obaiyi.
22 — ausente —
22 Imih kanab atamanin nawiyi yawas kakafih, baifufuwen in kura’ara’ahi kwasinaf gugurusi, nati kanab atamanin i kwanikiya’ub kwanabosair.
23 — ausente —
23 Dogor naatu a not etei i kwanabow kwaniwa’an boubuh hinamatar,
24 Itaŋga he suqä änyä-häŋä, Goti Hanjuwä Iqu Kiqä-kiuä eŋqä-paŋä imäkätä ekqä iqueŋi, a maqätpiyä. Suqä tqu, Goti Iqueqä kukŋuä naqä-qakuä iutaŋä eä, jänänäŋä ikikinyäŋä eŋqä iiyi.”
24 naatu kanab boubun God ana’itininabe wowab yai inu’in i kwanab kwaniyoun, saise yawas anababatun, ana ef mutufor naatu kakafiyin boro imaim nirerereb.
25 Iŋi, he naqä-hŋqunä ae eäŋuwi, hiqä heyämaqä iquauŋi kukŋuä quaŋgi mätquä, naqä-qakuinä tquäpŋqe.
25 Naatu baifufuwen i kwanihamiy, taituwa isah i turobe hai tur kwana’owen, anayabin it etei tana taita’imon Keriso biyan tamatar.
26 Itaŋga he äwqä-tnäŋä eŋgqe, suqä quvqä imäkqä diŋqä wimasipu. Äwqä-tnäŋi, äpakänä, mäptqe känäwä äwqä mämä mŋgaŋgqäŋgaŋqä mimäkqä pambu. Iŋga-qäŋganä qäpu hiätŋqe.
26 Ya nasoso’ar na’at, men yaso’ar nabonawiyi bowabow kakafin inasinaf. Naatu men yaso’ar auman inama nan veya nare.
27 Äwqä-tnäŋi yqänä äwiŋqe, Setänä Goti Hanjuwä Iqutä mäkä-huŋqä iqu, ekittqiyätä ämaequtäqŋqä.
27 Men Demon Mowan veya nati’imaim initin narunamih.
28 Si quwä mequki sätäti, aŋgumŋi mämeqä, tqä-täuä wäuŋuä imäkätnä, tqäŋqätä, ämaqä äwa iqaŋguwä du yätamäkqä vqäŋqätä, iqätŋqe.
28 Orot yait ebabain, i bain nihamiy naatu nabusuruf nabow, saise ma gewasin nab nama gewas. Naatu sabuw yababan wairafih nibaisih.
29 Hiqä maŋä iutaŋi, kukŋuä quvqä matqäŋqä. Kukŋuä äŋguä, ämaqä haŋä-iqä metqätaŋguwä iu yätamäkqä äväpu, yeeqä iwimäkqäpŋqä dinä tquaŋgpu.
29 A tur men womararin ina’omih, baise baibais ana tur gewasin inao, saise sabuw baibais abisa tekokok boro hinab nawowabih hinara’at. Naatu sabuw iyab tur tenonowar boro nibaisih.
30 Itaŋga Goti Iqueqä Dŋä Äŋguä Iqu, wiuŋqä yätŋqä miwimäkqä pambiyä. Goti Iqu Dŋä Iqueŋi, he Iqueqä ämaqä-quenä hiätaŋgpi, itaŋga hiunji qänakŋäŋga haŋä-iqä mämeqäŋqä näweqä etmeniŋqä hiqŋqä eŋqä-pa etapkqe.
30 Naatu God Anun Kakafiyin men yababan kwanitin. Anayabin Anun Kakafiyin i God ana’i’inanen wanawanatamaim ema’am it i nowan. Saise nati Veya gagamin nanan ana veya it boro narufamit nabotaitit tanatit.
31 Itaŋga huizi, tiinji. Äwqä tptawä esqaŋguti, äkasuwä ätäpu, maŋä täqŋqä ätäpu, kukŋuä quvqä ämaqä mändi kittqiyeqetä, suqä quvqä huizi iquatäŋi, ävquatämäupŋqä etqä.
31 Imih dogor wanawanan tenakuyakuy, gagamat, yaso’ar, okwanekwan naniyah kakafih ta ta etei kwanihamiyen.
32 Ga hiqä-hiuäŋqä huäqä äumäknäpu, qeiqi itquatnäpu, itaŋga hŋqu quvqä etqueqe, äŋguä iwimäkäpu, hiqä äwqä tnäŋi, iqueqä quvqetaŋi, iiqä itmäkmbŋqe. Goti Hanjuwä Iqu, he Kraisi Iqutä ämuäŋäŋgaŋguwäŋga, Iqueqä äwqä tnäŋi iiqä itmäknätä, hiqä quvqe huätä ämaemäukqä-paŋä iiŋi.
32 Naatu nati sawar efanih, kwa i taituwa etei isah kwanamanaw kwanakabeber, kwaniwanbabanih. Naatu notawiyen isa nama, Jesu Keriso ana bowabowamaim God notanotawiyit na’atube.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Efésios 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.