1 Tessalonicenses 5

Goti Hanjuwä Iqueqä Kukŋui (MCR) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Neyämaqäuä, hiunji nätmatqä iiŋi timäuqäŋqe, ne tuwaŋuä maqiyqä yanä.
1 Baise taitu tuwai’inah, veya abisa’amaim iti sawar hinamamatar isan ana veya o ana sumar boro men anakirum anao kwananowaramih.
2 Iiŋqe, hiqä-hiuäŋi näqŋqä äŋguänä tiiŋi ae ämakuwi. Hiunji Naqä Iqu äquvepqäŋqe, “Ämaqä quwä-meqä hŋqu maquvepqä yäŋqiyä” kŋuä ämenä pmetaŋgua, maqŋqä äquvepqä-paŋi, maqänä ii timäuniqe.
2 Anayabin kwa etei kwaso’ob, Regah ana Veya i boro bainowan mowan gugumin enan na’atube boro nan natit.
3 Ämaqe, “Ne täŋgaŋi haŋä-iqä mänemeqä äŋguä äpmeŋunä” tätqätaŋguwäŋga, apäkiqua ymeqä mipŋqänä täŋä-huŋqä naqänäŋä maqänä äwimeqä-paŋi, qui iwimäkätŋqä-pqe maqänä ii wimeniqe. Iŋgaŋi qu haŋä-iqä naqä iqueŋqe, zä mäpmeqä ipnuwi.
3 Nati ana Veya sabuw boro hinao, “It boro’obo tufuw yasisiramaim tanama.”
4 Ämaqe, quwä-meqä hŋqu quvepqaŋgi äqumbiyäŋga, iquenyqä yäuŋuä ipnä. Iŋäqe, neyämaqäuä, he suqä hiawiqä qua täutaŋä iu mäpmeqä ipinjqae, hiunji iqu quwä-meqä eŋqä-pa, quvepqaŋga, he yäuŋuä ipnuwä ma, oee.
4 Baise taitu tuwai’inah, kwa i men gugumin wanawanan kwama’am boro nati Veya bainowan mowan na’atube natitit kwana’oror sa’ir.
5 Ne hea witaŋgi pisqä imä asusua itanä imäkätuŋquä iqune maetqe, oee. Ne hiunji imänätaŋgi, nätmatqä eeqäpnä we-huŋqä iqi hiŋuä äqunanä, imäkätuŋquä iquneyi.
5 Kwa etei i marakaw nowan naatu mar natunatun, it men gugumin natunatun o fainaiwan natunatun.
6 Iŋi, ne hiaqäqe, ämaqä huizi äwiŋuwä-paŋi mäwiqä itanä, neqä Naqä Jisasi Iqu aŋgumä quvepqeŋqä hiŋuä äqänanä, kŋuä yasämä ämetanä pmetatuŋque.
6 Isanimih men sabuw afa ti’inu’in na’atube tana’inumih, baise matat toniwa’an tanama ef tanakaif.
7 Ii tiinji. Ämaqä hiaqäqeŋqänä äwinyätŋqä iqua, qu heatqäŋgaŋi hiaqäqä witpnä. Itaŋga ämaqä wainqä-eqä yäŋänäqŋqeta, kŋuä iqe qämä-qämä iwimäkätŋqä iqua, qu heatqäŋgaŋi i imäkpnä.
7 Sabuw inuyah mar nafof boro hina’in. Naatu sabuw tom kwanekwaneyah mar nafof boro hinatom kwanekwan hinaremor.
8 Iŋäqe ne iiŋä ma, we-huŋqä iutaŋä eanitaŋi, ne kŋuä yasämä ämetanä tiiŋä pmetatuŋque. Ämaqä mäkä-iqä hŋqu, nätmatqä quikuä iqi ktqä äqumuätänäŋqä-paŋi, ne suqä quuvqä heqiyqä iqutä, ämaqä huizi iuŋqä neqä qeqä-quuvqä imda änenyätŋqä iqutä, iquaqu mävquatämäuqä, a yäŋänäqŋqä äqätanä. Itaŋga ämaqä mäkä-iqä hŋqu, nyuäŋä ämuasmäŋqe nyuäŋä qui imäkŋqäŋqä ämäuŋqä-paŋi, ne Jisasi Iqu aŋgumä änyä-häŋä imäkäqumuatänaiyäniŋqä diŋqe, kŋuä iqä yäŋänäqŋqä ämenä, hiŋuä äqänanä äpmenä.
8 Baise it i mar nowan, imih gewasin it boro matat toniwa’an taiyuwit tanakaifit, baitumatum yabow hairi ata beromih tanabora’aten tanabow, naatu Jesu yawas bitit i nuhit nafot ata kowasamih tanayara’ah.
9 Ii tiinji. Goti Hanjuwä Iqu, Iqueqä äwqä tnäŋiŋqä zä iquatuŋquä mänätänaiyqä ikqe. Iqu ne, neqä Naqä Jisasi Kraisi Iquesa, häŋä inemäkäqumuatäniqä diŋqä ätänaikqe.
9 Anayabin God rurubinit i men ana yaso’ar wanawanan run biyababan bain isan rubinitamih. Baise ata Regah Jesu Keriso wanawananamaim tanarun natafafarit, saise God men nagurusit.
10 Jisasi Iqu, ne häŋä yqänä pmetaŋgquäŋga, ä ae äpäkonatquäŋga äpätqe, ne Iqutä hea ique-ique anä pmetaniqueŋqä, äpäkoŋgqe.
10 Jesu it isat morob, saise it yawasit tama’am o tamorob ta’inu’in, i nanan ana veya boro bairit tanan efan ta’imonamaim tanama.
11 Iŋi he suqä täŋga tä itqäŋuwä-paŋä tiiŋi, hiqä-hiuä kukŋuä tque ätnäpiyitaŋi, yäŋänäqŋqä imäkŋgaŋgpu.
11 Isan imih yawas nati boun kwama kwasisinaf na’atube, taiyuw kwanibaibaisbonen, koufair kwanab kwanama.
12 Neyämaqäuä, he tii imäkpŋqä yatŋqä iqu. Ämaqä, heyaqä awä iqi wäuŋuä dŋä huqä ipu, Naqä Iqueä äwiŋqä dunä ämeyäpu, “suqä quvqä ii mimäkqä pambiyä” etätqäŋuwä iquauŋi, heqä naqä eŋqä-pa quŋgpŋqe.
12 Taitu tuwai’inah abifefeyani sabuw iyab wanawananamaim bowabow gagamin na’in tebowabow naatu Regah ana o’onowatenamaim kwa hinawiy tibi’obaiyi, nati sabuw i kwanakakafiyih.
13 Iqua he yätamäkqä e eyätqäŋuwä iuŋqe, kŋui äŋguänä indqänäpu, heqä äwqä imda eŋgaŋguti, iquau mändi makittqiyqä, iquauqä yoqe, haqä muämuäqäpŋqe. Hiqä äwqe, haŋuä imbu, pmetpŋqe.
13 Naatu kwanabuwih gewas wanawanamaim kwanayariyi yabowamaim merarayow kwanitih, anayabin kwa isa tebowabow, kwa taiyuw wanawanamaim tufuw yasisiramaim kwanama.
14 Neyämaqäuä, ne kukŋuä tiiŋä-pqe, yäŋänäqŋqä etqu. Ämaqä wäuŋuäŋqä enyqä itqäŋuwä iquauŋi, “Enyqä miqä wäuŋuä ipiyä” ätuäpu, ämaqä zä iqaŋguwä iquauŋi, yäŋänäqŋqä iwimäkqä kukŋuä isua ätuäpu, ämaqä aquvä-aquvä miqaŋguwä iquauŋi, yätamäkqä äväpu, itaŋga ämaqä eeqänäŋä iiŋä iquauŋi, qeiqi iwimäkqäpŋqe.
14 Taitu tuwai’inah ao’ototofari, sabuw nukunukuwih kwanimatnuwih, sabuw iyab tibirubir koufair kwanitih, ririmih kwanibaisih, naatu sabuw etei isah yatenanub.
15 Ämaqä he suqä quvqä etqueqä iqu, iiŋä emäkqaŋgqeŋqe, kima miqä pambu.|alt="2 men fighting" src="DN00464B.tif" size="col" copy="Illustrations by Darwin Dunham, © United Bible Societies, 1989." ref="5:15" Ämaqä he suqä quvqä etqueqä iqu, iiŋä emäkqaŋgqeŋqe, kima miqä pambu. Iŋäqe, hea ique-iqueŋi, hiqä-hiuätä, qokä-apäkä huizitä, äŋguänä äminyäpu pmetpŋqänä, suqä äŋguä dinä imäkqaŋgpu.
15 Kwana’itin gewas men yait ta kakafin hinasisinaf isan wan nay kakafin nasinafumih, baise mar etei kwanasinaftobon taiyuw isa kwanibaibaisbonen naatu sabuw afa isah auman.
16 — ausente —
16 Mar etei kwanakawasa, naatu
17 — ausente —
17 yoyoban i kwana’onofar,
18 — ausente —
18 bit ta ta wanawananamaim mar etei merarayow auman kwanama.
19 Hiqä häŋä-pmeqä iuŋi, Dŋä Äŋguä Iqueqä tä äsäŋqe, mequmuäkqä pambu.
19 Anun Kakafiyin ana wairaf etoto’ab men kwasirabun.
20 Dŋä Iiŋä Iqu, ämaqe, Goti Iqueqä kukŋui hiŋuä tpŋqä iwimäkqaŋgi ätquwi, he iiŋqe, kŋuä quvqä ämepu, mändi makittqiyqä pambu.
20 Sabuw iyab dinab tur teo’orereb men kakafinamaim kwanarukouwihimih.
21 — ausente —
21 Baise sawar etei kwanafufunen. Abisa gewasin kwanabotan,
22 — ausente —
22 naatu abisa kakafin i kwanahaiw.
23 Goti äwqä haŋuä änyanä pmeqä nätapqä Iqu, tiiŋä emäkätŋqä tääqä ätqu. Iqu he Iqueqänä epu, aaŋä ikikinyäŋä emäkätŋqä ätuätqäŋu. Iŋi neqä Naqä Jisasi Kraisi Iqu aŋgi äquvepätqäŋga, heqä dŋitä, quuvqetä, huiwitä, quvqä maeqä, aaŋä qäyunä imäkmbu pmetpŋqä, yätamäkqä eyätŋqä, tääqä i ätuätqäŋu.
23 Iti God tufuw wairafin, i ef tata’ane nayasaisiri kakafiyi kwanama, naatu ayawasamaim anot tutufin etei, ayub tutufin etei, biya tutufin etei ana ubar en kwanabat ata Regah Jesu Keriso namatabir nanan ana veya’amaim.
24 Goti He tääqä etätmakqä Iqu, hiŋgi-mända mimäkqä, Iqueqä kukŋuä ätätqä du qäyunä Imäkqä Iquvi. Iŋi Iqu he iiŋä pmetpŋqe, emäkquänä.
24 God akisin kwa ea’afi boro nasinaf, anayabin ana tur abisa eo mar etei esisinaf.
25 Neyämaqäuä, Goti Hanjuwä Iqu, ne yätamäkqä neyquätŋqeŋqä tääqä tquaŋgpu.
25 Taitu tuwai’inah aki auman isai kwanayoyoban.
26 He äminäpiyäŋgaŋi, quuvqä heqiyqä iquneqä suqä iuŋi, quneqä iŋgpŋqe.
26 Baitumatumayah etei merarayow gewasinamaim hai merar kwanay kwanamamayih.
27 Nyi neqä Naqä Iqueqä yäŋänäqŋqä iuta, tiiŋä etqä. “He tuwaŋuä tä, ämaqä quuvqä heqiyqä eeqänäŋä iu a tuepiyä” etqä.
27 Regah wabinamaim abifefeyani, akokok iti fef i kwaniyab tait etei’imak hinanowar.
28 Neqä Naqä Jisasi Kraisi Iqu, Iqueqä qeqä imäŋqeuta hiŋgi etapquä.
28 Manaw kabeber ata Regah Jesu Keriso’one kwa etei isa nama.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Tessalonicenses 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.