1 Pedro 3
Goti Hanjuwä Iqueqä Kukŋui (MCR) vs AAI
1 Asä ii eŋqä-pa, apäkä qokätäŋä iuenä, he hiqä qokiquau qätä äwiyäpu, iquauä yäpä iqinyä iqäpŋqe. Iwä hiqä qokä iqua, Goti Hanjuwä Iqueä kukŋui hŋgisanä imipqe, quuvqe heqäpŋqeŋqe, he iquauqä apäkiuenä kukŋuä tquaŋguwä duta maeqiyqä danä, iqua quuvqe, he suqä äŋguänäŋä iqaŋguwä duta, i heqäpnä.
1 Baibin, a’aaw oro’orot fanah kwanab kwanayara’iyi babahimaim kwanama, saise a’aaw oro’orot God ana tur gewasin men nabitumitum boro kwa ayawas gewasinamaim dogoron kwanikitabir hinan baitumatumayah hinamatar. Men kwa a turamaim baise kwa a yawas ana itininamaim.
2 He apäkiuenä, suqä quvqä kiyä mätqä du mäwqä ipu, suqä jänänäŋä dunä ipu, Goti Iqueä yäpä iqinyä itqätaŋgä eqämbiyä-qae, quuvqä heqäpŋqe.
2 Anayabin kwa ayawas ana itinin i uhewbitan.
3 He qeqätqe, huiwä haqä täŋgisa imäkŋqetä, dä qeqätqä imäknäpu, gquä yatqä qeqätqä imäknäpu, qäkämä qeqätqä imäknäpiyi, huiwä haqä täŋgisa mimäkŋqä ipŋqe.
3 Kwa baibin men taiyuw biya ufunane ana itininamaim kwaniwa’an kwanan sa’er kwanamatar, arib a baisuwaramaim, tain tenasour o debad ya’amaim, o faifuw osenamaim. Nati sa’er boro men nama manin.
4 He qeqätqe, suqä qae haŋuä pmeqä iqutä, itaŋga äwqä quvqä maqänä miŋqä iqutä, qeqä-quuvqä yäpä imda qeqätqe, imäkŋgpŋqe. Suqä ii qui mimäkŋqä itä, Goti Iqueä hiŋuä iqiŋi ämäwqätäuä.
4 Baise nati efanin, kwa a yawas wanawanan ana sa’er hina’i’itin i tufuw nuwarob naatu yara’iyen. Sa’er iti na’atube God i’itin i ra’at naatu igewasin kwanekwan.
5 Apäkä hiŋuiqänä, Goti Iqueqä hiŋuä iqiŋi jänänäŋä eäpu, Goti Iqu kukŋuä ätätä ekqeŋqä hiŋuä äqumbu äpmamiŋuwä iua, qu qeqätqe, suqä iitä imäkmbu, ga iua iuauqä qokiquauä yäpä iqinyä ipu äpmamiŋuwi.
5 Marasika baibin iyab kakafiyinamaim hima’am, i hai nuhifot God biyanamaim hiyei sa’er himatar, anayabin i a’aawah oro’orot babahimaim hima.
6 Serai, apäkä iiŋi eä, ii Aprähamä iqueŋi, “Ŋqä naqä iqukiyqä” ätumiŋqe. He nätmatqä hnjua-hnjuaŋqä zä miqä danä, suqä jänänäŋä du itquetqäŋuwi, he Serayqä meqäenä eŋä.
6 Babin Sarah i nati na’atube ma, Abraham fanan bosiyasiyar naatu ana regah rouw eaf. Kwa i Sarah natunatun, kwa gewasin kwanasisinaf na’at, boro men abisa ta isan kwanabir.
7 Asä ii eŋqä-pa, he qokiquenä, hiqä apäkiyqa, qu yäŋänäqŋqe heyaqetäŋi asänäŋä maetqe, häŋä hea ique-ique pmeqe, hesäŋi iua-pqe inä mapnuwä etaŋgi, he iuauŋqä kŋuä äŋguänäŋä ämepu, suqä jänänäŋä du itquepu, iuatä quamä qeiqinyä pmetpŋqe. Iiŋä iquwi, hiqä Goti Iqutä kukŋuä tqä duŋi, nätmatqä huiu maeqäŋqä yänä.
7 Kwa oro’orot auman a’aaw baibin kwanasu’ubih gewas bairi kwanama, baibin i ririmih men boun kwa fair kwabai kwama’am na’atube. Isah sinafumih erekakaf kwanasinaf, anayabin wanatowan ana siwar God nabit, i auman boro bairi nafarami. Nati na’atube kwanasisinaf ayoyobanamaim boro men sawar ta a ef nahirimih.
8 Kukŋuä eeqänäŋä ii ätqa äpätŋqe, qäpuŋi tiiŋä ätätmä himqe. He qäyqä-qäquenä, äwqä naqä-hŋqunä änyäpu äpmapu, hita-hiŋguäkatä miŋqä-pa, i äminyäpu äpmapu, Goti Iqueqä ämaqä duŋqe qeqä hetqaŋguti, hŋgisa ipu yäŋi-yäŋi miquenä, qae haŋuä pmepŋqe.
8 Abistan anotanot yomaninamaim anao kwananowar auman anisawar. Kwa turanah bairi anot ta’imon, ananiyan ta’imon; sabuw bairi kwaniyabow tait ruburub na’atube, naatu turanah isah kwanayara’iyi naatu kwananot yawananih.
9 Suqä quvqä etquepu, kukŋuä quvqä isua hetqaŋgpqe, he kima miqä danä, Goti Iqu quŋi äŋguä iwimäkätŋqä, Ique tquäpŋqe. Goti Iqu heŋi tääqe, iiŋqä etätmeqe, iwä he Iquesaŋi, nätmatqä äŋguänäŋi mapnuwäŋqä.
9 Tur kakafin hina’u’uwi o hinao’orarafi men wan kwanay, baise nati efanin baigegewasinamaim wan kwanay, anayabin baigegewasin i God eomatani boro nit ana maramaim kwa na’a’afi.
10 Goti Iqueqä bukä iuŋi, kukŋuä tiiŋä ätnä.
10 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube hikirum hi’o,
11 Iqu suqä quvqä duŋi, hiŋuinä äqunätä, qänaknäŋi suqä jänänäŋä du iquätŋqe. Suqä haŋä-iqä maeqä, äŋguänäŋä pmeqä duŋqä itä, ga iqu suqä iu ändämiqa uwquätŋqe.
11 Sinaf kakafin nihamiyen natatabir gewasin nasinaf,
12 Tiiŋä äyuwä. Naqä Iqu qokä-apäkä jänänäŋä eäŋuwä iuŋi, Iqu ämitä itaŋga quvaqä Iqutä kukŋuä anä tqä iuŋi, Iqu Iqueqä qäte ävä, mä ämaqä suqä quvqä imäkqä iuŋqe, Iqu mäwiŋqä danä eä, qätä äyä.”
12 Anayabin sabuw hai yawas mutufurin Regah ekakaifih,
13 He hiqä eŋqä du, he suqä jänänäŋä dinä imäkpŋqä enyäŋqe, ga heŋi suqä quvqä etquetä, quiŋi, tqu emäkätŋqe? Aaŋqe.
13 Bowabow gewasin kwanasisinaf isan yait boro kwa ni’a’afiyi naborabirabi?
14 Iŋäqe he suqä jänänäŋä dunä imäkäpiyiŋqä tmi-tmiqä-tqä ämeqäpi, he, “Neŋi, Goti Hanjuwä Iqu äŋguä inemäkätqänä” kŋuä heyätŋqe.
14 Baise gewasin kwasisinaf isan kwanabi’akir, kwa i boro baigegewasin kwanab, imih men yait ta isan kwanabir naatu kwaniyababan.
15 Mä he hiqä qeqä-quuvqä imŋi, Kraisi Ique itmepu, Naqe, Iquenyä imäkpŋqe. Nätmatqä kŋuä yäŋänäqŋqä ämapu äpmeŋuwiŋqä yatŋqä heyqaŋgpqäŋga, tupŋqä diŋqe, näwinyä imäkmbu pmetpŋqe.
15 Baise Keriso isan yatenanub dogor tutufin etei kwanab naatu Regah na’atube isan kwanakakafiy kwanakwafir.
16 He kimaŋi, qae haŋuä ätuäpu, hŋgisa mitqueqä ipŋqe. He ämaqä jänänäŋä pmepŋqe, hiqä yäpä imŋi, haŋä-iqä hui maeqä, äŋguänäŋä hetŋqä. Iŋi ämaqe, he Kraisi Ique qänaknä äväpu, suqä jänänäŋä imäkqaŋguwiŋqä, kukŋuä quvqä etapqä-qua, iiŋqä womba winyätŋqänänji.
16 Baise sabuw isah yara’iyen naatu kakafemaim kwanasinaf. A not gewasinamaim iu’uwi mar etei imaim kwanasinaf, saise ubar hinabit ana maramaim sabuw iyab Keriso ana gewasin isan tur kakafih hina’u’uwi boro hai tur isan biyah na’ohow.
17 Iŋäqe Goti Iqu neqä suqä duŋqä tmi-tmiqä-tqe, qäyä metuŋquä wiŋgaŋgutqe, tmi-tmiqä iiŋi, suqä äŋguä duŋqä meqe, quvqä iuŋi ämäwqätäunä.
17 Anayabin God ana kok gewasin kwanasisinaf isan kwanabi’akir, i gewasin maiyow, naatu kakafin kwanasisinaf isan kwanabi’akir i men gewasin.
18 Kraisi Iqu, Ämaqä Jänänäŋä-qu eäqä-qe, Iqu ämaqä jänänäŋä maeqä quvqä iuqä aŋi ämetä, ga suqä quvqe huätä ämamäutä, i äpäkoŋgqe. Iqu iiŋi, hui mapäkoŋqä yäniqe, Kiqä Iqunäŋi i qe äpäkoŋgqäqe. Iqueŋi pizqe, Iqueä huiwi äpäsquwä-qe, Iqu dŋä-qu aŋgumä häŋä eätä, heŋi, Goti Hanjuwä Iquenyqä etma wätŋqä eqäqe.
18 Anayabin sabuw etei hai kakafin isan Keriso mar ta’imon morob, sabuw gewasih naatu sabuw kakafih isah, saise tabonawiyit tatan God nanamaim tatatit. Biyan i morob, baise ayubin i yawasin.
19 Iqu dŋä-qu äpme, ga dŋä guä pmetaŋguwä iuŋqä äwätä, Goti Iqueä kukŋui awä ätukqe.
19 Naatu Anunin na sabuw murubih ayubih ana diburamaim hiya hima’am isah binan.
20 Dŋä ii, quwqä suqä quvqe Noa iqueäŋgaŋi, naqänäŋä timäutqätaŋgqä-qe, Goti Iqu kimaŋi maqänä mitqueqä danä, hiŋuinä qunätaŋgi, Iqueä kukŋui hŋgisanäŋi, hea Noa iqu iqueqä yimbae qäpu imäkqaŋgaŋqä imiŋuwä iyi. Yimba yäŋgisaŋi, ämaqe atäŋqäpu, 8 iqua äpekuwi. Iwä, Goti Iqu quŋi häŋi, eqeta iqumuatkqe.
20 Iti sabuw i Noah ana wa wowowab ana veya, ayubihine God fanan hisair, baise God yaten nub ma sabuw etei eight buwih wa wanawanan hirun gis yey ana veya, harew wanane tafafarih hima.
21 Eqä iiŋi, Goti Iqu heŋi häŋä di, täŋgaŋi asŋä meqaŋguwä duta emäkäqumuatätŋqeŋqä ekqe. Asŋä ämequwi, hiqä huiwä kiyi huätä päwätŋqä mämeqä iqä. He asŋä ämequwi, ii Goti Iqueŋi, “Ne saqä hiŋuä iqiŋi, ämaqä jänänäŋä heatuŋqueqä” ätäpu, ämeqä. Heŋi häŋä di, Goti Iqu, Kraisi Jisasi Iqueŋi, qua buta aŋgumä häŋä ävauqumuatkqä duta emäkäqumuatqi.
21 Naatu iti harew i bapataito ana i’inanen boun imaim kwa iyawasi. Men biya kato ekukusouw, baise not gewasin iuwi God kwa’o’omatan isan. Jesu Keriso morobone mimisir imaim kwa iyawasi.
22 Iqu qäukuä yätuŋqä äyäqetaŋi, täŋgaŋi Goti Hanjuwä Iqueä hipa ämuaŋgisa äpme. Eŋätqä, dŋä yäŋänäqŋqä äki-äkitaŋä, yoqä naqä äki-äkitaŋä qoŋqä, qu eeqänäŋi, Iqueä yäpä iqi etaŋgä äpme.
22 Naatu yen au mar naatu God ana asukwafune mare ema’am, tounamatar etei naatu mar hai fair hai roubabaruwen etei i babanamaim ebobonawiyih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Pedro 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.