Mateus 21

INTATA ȽE'ȽIJEI (MCA) vs ACF

Sair da comparação
ACF Almeida Corrigida Fiel
1 In hats metitsi'm ha' Jerusalén, hats yamets ha' witset ƚa's ƚii Betfagé, qa ke' utek ƚii Olivos. Ha' Jesús qa yukin he' wetsjuk ƚ'ijatshenhei,
1 E, quando se aproximaram de Jerusalém, e chegaram a Betfagé, ao Monte das Oliveiras, enviou, então, Jesus dois discípulos, dizendo-lhes:
2 qa yit'ijets: —Ma'aƚetsteje'm na' witset ƚa's. Qa' hikna' i'weni'ƚi' pe'qu' matikkatekiye' wo'nophe'ƚ qa ewi'ƚ wo'nopheƚiƚiju' pa'qu' ƚa'se'. Qa' enit'iƚijii pe' wetsjuk qa enka'xi'ƚyii.
2 Ide à aldeia que está defronte de vós, e logo encontrareis uma jumenta presa, e um jumentinho com ela; desprendei-a, e trazei-mos.
3 Qa qu' nana'l pa'qu' nayajitaxiƚijets, qa' it'iƚijiju'ƚ: “Ha' Yatsat'axi'ƚyij yisu'un. Aje'eƚƚete' ek nepilet hatse'.”—
3 E, se alguém vos disser alguma coisa, direis que o Senhor os há de mister; e logo os enviará.
4 Aka'an in ƚunye'j ma' qa hats yasiinik'iha pa' nifel pa'aj pa' profeta in yit'ij:
4 Ora, tudo isto aconteceu para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta, que diz:
5 —Enfeli'ƚi'm na' witset Sión, qa' it'iƚijets: “Jeƚju', hats nam ei ha'ne qiji' wittata. Nite' weniwqinhetji', i'nipji' na' ewi'ƚ matikkatax, ewi'ƚ matikkatax ƚa's.”—(Zac 9:9)
5 Dizei à filha de Sião: Eis que o teu Rei aí te vem,Manso, e assentado sobre uma jumenta,E sobre um jumentinho, filho de animal de carga.
6 He' wetsjuk ƚ'ijatshenhei qa ikkii qa yaqsiijkii ka' hats yit'ijets ha' Jesús.
6 E, indo os discípulos, e fazendo como Jesus lhes ordenara,
7 Qa neka'x ke' matikkateki' qa ha' ƚa's iye, qa yipk'eni'pji' he' ƚe'ntaafitits ƚaqlatiyij, qa i'nipji' ha' Jesús.
7 Trouxeram a jumenta e o jumentinho, e sobre eles puseram as suas vestes, e fizeram-no assentar em cima.
8 Olootsija he' jukhew qa efuts iye, yipk'enik'uijiju'kii ha' wit'ikheyi'j ke' ƚe'ntaafitits qa hekhewep qa yifekinik'i ek ke' najkakui ƚesejets qa yenik'uiji' ha' wit'ikheyi'j.
8 E muitíssima gente estendia as suas vestes pelo caminho, e outros cortavam ramos de árvores, e os espalhavam pelo caminho.
9 He' yojo'ok'oi ha' Jesús qa he' teke'lenijupju' iye qa week ewi'ƚ ka' ƚ'anyejei in taya'yijipji'kii: —¡Qi in ƚe'wis ha'ne Ƚa's pa' David'ik'i! ¡Qi in ƚe'wis ha'ne namij ka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij! ¡Qi in ƚe'wis pa' Intata wa'sji'!—(Sal 118:26)
9 E a multidão que ia adiante, e a que seguia, clamava, dizendo: Hosana ao Filho de Davi; bendito o que vem em nome do Senhor. Hosana nas alturas!
10 Ha' Jesús in hats yamji'teje'mha ha' Jerusalén, qa week ha' witset in yeƚ'ilax wetju'ƚ qa yit'ijju': —¿Pa'n ƚunye'j ha'ne nam inwets?—
10 E, entrando ele em Jerusalém, toda a cidade se alvoroçou, dizendo: Quem é este?
11 Qa yeku'ƚji'ij hekhewe' yojo'ok'oi: —Hik ha'ne Jesús, profeta, ta'ƚii na' witset Nazaret Galilea ƚeqe sehe'.—
11 E a multidão dizia: Este é Jesus, o profeta de Nazaré da Galiléia.
12 Ha' Jesús qa uyifi ke' qi witlijtsitjii qa yiwutshenfik'ikii week hekhewe' taqha'yets qa he' t'ihinij iye ke' wekwek. Qa yiwu'mkii iye ke' ƚeqe mesal he' yepiletets ƚ'astai qa yiwu'mkii iye ke' ƚots'oji'laxits he' ofol t'ihinij.
12 E entrou Jesus no templo de Deus, e expulsou todos os que vendiam e compravam no templo, e derribou as mesas dos cambistas e as cadeiras dos que vendiam pombas;
13 Qa yit'ijets: —Ke' we'nika'ajji' yit'ij: “Ene' yitsi' qu' ƚenqiyi'ij wit'iyinhetjii,”(Is 56:7) qa ekhewelƚi'iƚ qa ƚaqsiiƚijkii in “ƚewejij ne' ejtenhetsits.”—(Jer 7:11)
13 E disse-lhes: Está escrito: A minha casa será chamada casa de oração; mas vós a tendes convertido em covil de ladrões.
14 He' puk'alets qa he' onqokits qa he' otshimetetsju' iye qa nekets ha' Jesús ke' witlijtsitjiyifi, qa niƚinju'.
14 E foram ter com ele no templo cegos e coxos, e curou-os.
15 Qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei in yi'wenij ke' yaqsiijkii in ham ƚunyejeyi'iju'ƚ qa in yepi'ye' iye he' omehets in taya'yijipji'kii ke' witlijtsitjiiyifi in yit'ijju': —Qi in ƚe'wis ha'ne Ƚa's pa' David'ik'i,— ma' qa qi in nayutaxkii hekhewe'en,
15 Vendo, então, os principais dos sacerdotes e os escribas as maravilhas que fazia, e os meninos clamando no templo: Hosana ao Filho de Davi, indignaram-se,
16 qa yiyajitaxets ha' Jesús: —¿Me nite' ƚepiye' enewe'en aka' yit'ijju'?— Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Ehe, hepi'ye'. Qa ekheweli'ƚ ¿me nite' les qu' ejeƚi'ƚ kekhewe' we'nika'ajji' in iyetij aka'an, qa yit'ij: “Ene' omehets qa ene' mexe tu'f, hats watji'let e'm qu' netlijtsii ei qa' newqinhetija iye”?—(Sal 8:2)
16 E disseram-lhe: Ouves o que estes dizem? E Jesus lhes disse: Sim; nunca lestes: Pela boca dos meninos e das criancinhas de peito tiraste o perfeito louvor?
17 Ma' qa ha' Jesús qa yiwejinƚe hekhewe'en, qa ikik'uifik'i iye ha' witset qa wapilii ha' witset ƚa's ƚii Betania qa hikha' i'wi' wete'm.
17 E, deixando-os, saiu da cidade para Betânia, e ali passou a noite.
18 Qa neƚukii leefiju' qa wapilii iye ha' witset, ha' Jesús qa yoksi'wentax in iyipkun.
18 E, de manhã, voltando para a cidade, teve fome;
19 Qa yi'wen ke' ewi'ƚ higokuk metetsju' ha' wit'ikheyi'j qa iktaxets wo'taxiikii ƚeye' qa hamƚe, uja'xƚe kekhewe' ƚesejets. Ma' qa yit'ijets: —Nite' ƚ'anuyi' hane'ej qu' nana'l pe'qu' eye'.— Ma' qa aje'eƚ wa'mji' ke' higokuk'ik'i qa yisƚax.
19 E, avistando uma figueira perto do caminho, dirigiu-se a ela, e não achou nela senão folhas. E disse-lhe: Nunca mais nasça fruto de ti! E a figueira secou imediatamente.
20 In yi'wen aka'an hekhewe' ƚ'ijatshenhei qa yitjuƚaxijpha'mkii, qa nifaakan ha' Jesús: —¿Pa'n ƚunye'j eke' higokuk'ik'i in aje'eƚ yisƚax?—
20 E os discípulos, vendo isto, maravilharam-se, dizendo: Como secou imediatamente a figueira?
21 Qa yeku'ƚ ha' Jesús: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets qu' nana'liƚ'em pa' nite' witqekuye'j qa' qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i iye, nite' ewi'ƚƚe qu' ƚeke'ye' qu' aqsiiƚijkii aka' yeqfenye'jij ke' higokuk'ik'i, qe ƚeke' iye qu' it'ijets ne' utek: “Ma'ak'ui na' ƚa'ni' qa' anamji'ju' na' qi lejtax,” qa' hik aka' qu' ƚunye'je'.
21 Jesus, porém, respondendo, disse-lhes: Em verdade vos digo que, se tiverdes fé e não duvidardes, não só fareis o que foi feito à figueira, mas até se a este monte disserdes: Ergue-te, e precipita-te no mar, assim será feito;
22 Week pa'qu' iyini'ƚets qu' iyini'ƚ, qu' nite' eqeku'yi'iƚik'i pa'qu' iyinheyejeyi'iƚ ma' qa' yijayejek qu' esti'yi'ƚij.—
22 E, tudo o que pedirdes em oração, crendo, o recebereis.
23 In hats yamii iye ha' Jesús ke' witlijtsitjii, qa he' tenek'enhe'yij he' pa'il qa hekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa nekets ha' Jesús in mexe i'nq'ijatshen, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚii pa' tenek'enhei neƚisij qu' aqsiijkii ekewe' wekwek in ƚaqsiijkii? ¿Ƚekpa' neƚisij in ƚaqsiijkii?—
23 E, chegando ao templo, acercaram-se dele, estando já ensinando, os príncipes dos sacerdotes e os anciãos do povo, dizendo: Com que autoridade fazes isto? e quem te deu tal autoridade?
24 Ha' Jesús qa yeku'ƚ: —Yakhap ji'jek iye qu' k'afaakani'ƚ. Qu' enfeli'ƚ ye'm pa'qu' k'afaakani'ƚij, qa' henfeljii'ƚ e'mek nakha' ta'ƚets in haqsiijkii ekewe' wekwek.
24 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Eu também vos perguntarei uma coisa; se ma disserdes, também eu vos direi com que autoridade faço isto.
25 ¿Ƚekpa' ta'ƚijets in inqimpuujin ka' Juan'ik'i? ¿Me ta'ƚijets na' Dios? ¿Me i'nƚi'i ene' jukhewƚe?— Ma' qa wapilij wetju'ƚ in iyetijju', qa yit'ijju': —Qu' jintit'ijets ta'ƚijets pa' Dios, ma' qa nit'ij inwets: “¿Qa inhats'ek in nite' ƚ'ek'eni'ƚets?”
25 O batismo de João, de onde era? Do céu, ou dos homens? E pensavam entre si, dizendo: Se dissermos: Do céu, ele nos dirá: Então por que não o crestes?
26 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintittaxijets qu' nata'ƚets ene' jukhew, qe ji'nijiweyiju'ƚ ene' jukhew qe week yit'ijets ka' Juan'ik'i in profeta.—
26 E, se dissermos: Dos homens, tememos o povo, porque todos consideram João como profeta.
27 Ma' qa hekhewe'en in yeku'ƚ ha' Jesús qa yit'ijju': —Nite' tsikfe'li'ƚets.— Ha' Jesús qa yit'ijiju'ƚek: —Qa' yakhape' ji'jek qu'nte' k'efeli'iƚi'm ƚekpa' tenek'enhei tseƚisij qa haqsiijkii ekewe'en.—
27 E, respondendo a Jesus, disseram: Não sabemos. Ele disse-lhes: Nem eu vos digo com que autoridade faço isto.
28 Ha' Jesús qa nifaakan iye hekhewe'en: —¿Pa'n qu' eqjunyejeyi'iƚij aka'an? Pa' jukhew wetsjuk pe' ƚelits. Qa yit'ijets pa' ewi'ƚ pekhewe'en: “Ya's, hane'ej qu' ma'aiju' qu' ithayiki na' yeqe uwaket.”
28 Mas, que vos parece? Um homem tinha dois filhos, e, dirigindo-se ao primeiro, disse: Filho, vai trabalhar hoje na minha vinha.
29 Pa' wita's qa inku'ƚ: “Nite' ts'ikheyu'uiju'.” Ma' qa i'nk'aƚe qa yijamtikii, ma' qa ikiiju'.
29 Ele, porém, respondendo, disse: Não quero. Mas depois, arrependendo-se, foi.
30 Ma' qa pa' ƚatata qa yiyaji'ets iye pakhap iye ƚa's, qa aka' hats ƚ'anye'jets iye pa'aj. Qa pakha'an qa yeku'ƚ qa yittaxijets yijat'ij: “Ehe tata, hakiiju' hane'ej.” Qa nite'ƚe ikiiju'.
30 E, dirigindo-se ao segundo, falou-lhe de igual modo; e, respondendo ele, disse: Eu vou, senhor; e não foi.
31 ¿Ƚek pakha' enewe' wetsjuk yaqsiijkii pa' yisu'un pa' ƚatata?— Hekhewe'en qa yeku'ƚ: —Pa' yojo in nifaakan.— Qa yit'ij ha' Jesús: —Yijaa'ija aka' hit'iƚij ewets nekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma ƚatata qa nekhewe' iye efuts natkinkii ene' jukhew, enewe'en yojo'oƚ ek'ui qu' nuiji'teje'm na' tenek'enheiji' na' Dios.
31 Qual dos dois fez a vontade do pai? Disseram-lhe eles: O primeiro. Disse-lhes Jesus: Em verdade vos digo que os publicanos e as meretrizes entram adiante de vós no reino de Deus.
32 Qe in namtaxi'ƚ ei ka' Juan Bautista'ik'i qa nijatshentaxiƚij pa' yatsathen qu' ejunyejeyi'iƚ yijat'ij, qa nite'ƚe ƚ'ek'eni'ƚets. Qa enewe'ƚe yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma ƚatata qa nekhewe' iye efuts natkinkii ene' jukhew qa qi in tek'enets yijat'ij. Qa ekheweli'ƚ qa hats ƚi'wentaxi'ƚha aka'an, qa ƚunye'j ji'ij in nite' ƚitujtseikanini'ƚ pa'qu' ejunyejeyi'iƚ hats'inha qu' ek'eni'ƚets.—
32 Porque João veio a vós no caminho da justiça, e não o crestes, mas os publicanos e as meretrizes o creram; vós, porém, vendo isto, nem depois vos arrependestes para o crer.
33 Qa yit'ijets ha' Jesús hekhewe'en: —Ek'eni'ƚik'i iye aka' qu' hejeyumtshenijupi' iye. Ewi'ƚ pa' jukhew yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet pa' uwaket qa yeqetsitenijijup pe' utel. Qa tijju' iye pa' ewi'ƚ ƚeq'itset'ij qu' nenq'umutju' pe'qu' ƚeye'. Qa yaqsiijkii iye pe' ewi'ƚ qipha'm t'ejuyets qu' nejeƚipji'kii pa' uwaket.(Is 5:1,2) Ma' qa i'nk'aƚe qa yatkinhenets pe' jukhew pa' uwaket, ma' qa ik inji'witshen.
33 Ouvi, ainda, outra parábola: Houve um homem, pai de família, que plantou uma vinha, e circundou-a de um valado, e construiu nela um lagar, e edificou uma torre, e arrendou-a a uns lavradores, e ausentou-se para longe.
34 In hats k'esiyu'ets ƚahats'ij qu' netenifte'ji' pe' ƚei, qa nukintaxii pe' ƚeqejkunenhei pekhewe' natkin pa' uwaket, hats'inha qu' netisij qa neka'xii pe'qu' natsat'etsijek ƚeqei pa' yatsat'axij pa' uwaket.
34 E, chegando o tempo dos frutos, enviou os seus servos aos lavradores, para receber os seus frutos.
35 Qa pe' amaneyij in natkin pa' uwaket, qa t'eku'mi' pe' wit'ukinheitax, qa ewi'ƚ pa' yilanje'mkii, qa pakhap qa yilaanija qa pakhap iye qa nijele'ejkii pe' utel.
35 E os lavradores, apoderando-se dos servos, feriram um, mataram outro, e apedrejaram outro.
36 Pa' yatsat'axij pa' uwaket qa ewi'ƚij iye in yukin pekhewep iye ƚeqejkunenhei, qa hats les in olotstax. Qa pekhewe'en qa hik ƚeqfenyejeyij iye pa' hats ƚeqfenyejeyij pe' yojo.
36 Depois enviou outros servos, em maior número do que os primeiros; e eles fizeram-lhes o mesmo.
37 Ma' qa teke'lenju' in yukintax pa' ƚaa'sija, qa yit'ij: “Tees qu' ƚeqfenyejeyi'ij pe'ye' ha'ne ya's.”
37 E, por último, enviou-lhes seu filho, dizendo: Terão respeito a meu filho.
38 Qa in yi'weniju'ƚ pekhewe'en qa yit'ijju' pa'aj: “Hik ha'ne ha' ƚaa'sija. Hik ha'ne qu' naya'xtaxij ha'ne ƚetset ha' ƚatata. Jitalan hats'inha qa' jinatsat'etsij ha'ne sehe' yatsat'axij ha' ƚatata.”
38 Mas os lavradores, vendo o filho, disseram entre si: Este é o herdeiro; vinde, matemo-lo, e apoderemo-nos da sua herança.
39 Ma' qa t'eku'mi' qa yeka'xik'uifik'i pa' uwaket qa yilan.
39 E, lançando mão dele, o arrastaram para fora da vinha, e o mataram.
40 Qa hane'ej, qu' nanamtax pa' yatsat'axij pa' uwaket, ¿pa'n ƚumti'iƚ qu' ƚeqfenyejeyi'ij pekhewe' nejettaxij yatkinhenintaxets pa' ƚeq'ejinqa'wet?—
40 Quando, pois, vier o senhor da vinha, que fará àqueles lavradores?
41 Qa yeku'ƚ hekhewe'en: —Nilanju' tees qu' ne'nq'eletij ene' uƚ'ets natkintax pa' uwaket. Qa' ni'nk'aihit iye pe'qu' nejeƚinenij qu' nanatkin iye pa' ƚeqe uwaket qa' hik pekhewe'ye' yijat'ij qu' netisji'jij pa' uja'x pe'qu' netisji'jij pa' yatsat'axij pa' uwaket qa yamji'jets ƚahats'ij qu' netenifte'ji'.—
41 Dizem-lhe eles: Dará afrontosa morte aos maus, e arrendará a vinha a outros lavradores, que a seu tempo lhe dêem os frutos.
42 Qa ha' Jesús qa yit'ij: —¿Me nite' les qu' ejeƚi'ƚ ke' we'nika'ajji' in yit'ij: “Ne' ute yuten qa yiwu'mfik'i ne' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa ewi'ƚƚe in les weju'ƚij in teniihinijpha'm ne' wititsi'. Qa pa' Yatsat'ax'inij hikpa' yaqsiijkii aka'an qa in jitejeƚju' qa qi in ƚe'sits ine'm”?(Sal 118:22)
42 Diz-lhes Jesus: Nunca lestes nas Escrituras:A pedra, que os edificadores rejeitaram,essa foi posta por cabeça do ângulo;pelo Senhor foi feito isto,E é maravilhoso aos nossos olhos?
43 Qa hik ta'ƚijupi' in hit'iƚij ewets qu' itkamhiti'yi'ƚij na' tenek'enheiji' na' Dios qa' netesti'yij pakhap witset'e, qa hik pakha'ye' yijat'ij qu' olotse' pe'qu' ƚeqeye'.
43 Portanto, eu vos digo que o reino de Deus vos será tirado, e será dado a uma nação que dê os seus frutos.
44 Yakha' hik ƚunye'j ute, pakha' qu' nanamipji' ene' ute, qa' qaƚaƚe'ju'. Qa ene'ƚe ute pa'qu' nanamipji' qa' netweyik'uiju', ma' qa' ƚipipeju'.—
44 E, quem cair sobre esta pedra, despedaçar-se-á; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
45 Hekhewe' tenek'enhe'yij he' pa'il qa he' fariseol iye in yepi'ye' ek'i ekewe' yejeyumtshenijupi' ha' Jesús, ma' qa nikfe'lik'i in ƚekhewelƚe in t'ejuyets.
45 E os príncipes dos sacerdotes e os fariseus, ouvindo estas palavras, entenderam que falava deles;
46 Qa in yisu'untax qu' nophe'ƚ qa nijiweiƚi'iju'ƚ he' olots jukhew qa efuts, qe enewe'en nikfe'lets ha' Jesús in profeta.
46 E, pretendendo prendê-lo, recearam o povo, porquanto o tinham por profeta.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 21, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.