Lucas 20
INTATA ȽE'ȽIJEI (MCA) vs NAA
1 Qa ƚunye'jkii iye pakha'aj pa' ewi'ƚ neƚuji' pa' Jesús in mexe yijatshen pa'aj pe' jukhew ke' qi witlijtsitjiyifi qa nifeli'm eke' ƚe'sits wi'tlijei, qa namets pa'aj pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset.
1 Aconteceu que, num daqueles dias, estando Jesus a ensinar o povo no templo e a evangelizar, chegaram os principais sacerdotes e os escribas, juntamente com os anciãos,
2 Pekhewe'en qa nifaakan pa'aj pa' Jesús, qa yit'ijets pa'aj: —¿Pa'n ƚunye'j pa' witt'unha'x ta'ƚets in ƚaqsiijkii aka'an? ¿Pa'n ƚii pa' tenek'enhei neƚisij aka'an qu' aqsiijkii?—
2 e lhe perguntaram: — Diga-nos com que autoridade você faz estas coisas? Ou quem lhe deu esta autoridade?
3 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús: —Yakhap ji'jek qu' k'afaakani'ƚij pa'qu' ewi'ƚe', qa' enfeli'ƚ ye'm:
3 Jesus respondeu:
4 In wenqimpuujinkii ka' Juan, ¿me ta'ƚets na' Dios, me i'nƚi'i ene' jukhewƚe?—
4 O batismo de João era do céu ou dos homens?
5 Ma' qa wapilij wetju'ƚ pa'aj in iyetijju', qa yit'ijju': —Qu' jintittaxijets nukin pa' Dios, ma' qa nit'ij inwets: “¿Inhats'ekek in nite' ƚ'ek'eni'ƚets?”
5 Então discutiram entre si: — Se dissermos: “Do céu”, ele dirá: “Por que não acreditaram nele?”
6 Qa nite' ƚeke' iye qu' jintit'ijets qu' enewe'ye' jukhewƚe qu' nata'ƚets, qe qu' jintit'ijets ma' qa jinijele'ejkii ne' utel qu' jinilanju'ha, qe enewe'en week yumti in yijaa'ija ka' Juan in profeta.—
6 Mas, se dissermos: “Dos homens”, o povo todo nos apedrejará, porque está convicto de que João era profeta.
7 Ma' qa in yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en, qa yit'ijets in nite' nikfe'lets pa' ta'ƚets in inqimpuujinkii ka' Juan.
7 Por fim, responderam que não sabiam de onde era.
8 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj: —Yakhap ji'jek qa'nte' k'efeli'iƚi'm nakha' hata'ƚijets aka' yit'unha'x in haqsiijkii aka'an.—
8 E Jesus lhes disse:
9 Ma' qa hik pakha'aj qa yit'ijets iye pa'aj pekhewe' jukhew qa efuts aka' yejeyumtshenijupi': —Ewi'ƚ pa' jukhew yeni'ju' pa' ƚeq'ejinqa'wet pa' uwaket. Ma' qa yatkinheninets pekhewe' jukhew qa' hikpe' nejeƚets qa qu' netei qa' niwjafiti'ƚje'm. Ma' qa ik pa'aj qa yamii pa' toxii witset qa yape'eikii pa'aj.
9 A seguir, Jesus passou a contar ao povo esta parábola:
10 Qa in yamets in tei qa yukinii pa' ewi'ƚ ƚeqejkunenek pekhewe' jukhew qu' niyinijets pa' uja'xek pekhewe' qu' ƚekheweli'ijek pa' t'enheiju'. Pe' jukhew qa yilanje'mkii pa' wit'ukinektax qa yipilhenin iye, ham tisi'ij.
10 No devido tempo, mandou um servo aos lavradores para que lhe dessem do fruto da vinha. Mas os lavradores, depois de espancá-lo, o despacharam de mãos vazias.
11 Qa yukintax iye pakhap iye ƚeqejkunenek, qa hik ƚeqfenyejeyij iye in qi in yilanje'mkii iye, tejitheyetskii qa yipilhenin iye, ham tisi'ij iye.
11 Em vista disso, enviou-lhes outro servo, mas também a este espancaram e, depois de insultá-lo, despacharam de mãos vazias.
12 Qa yukintax iye pakhap iye ma' qa hats wetshetk'ewi'ƚ, qa pakha'an qa yeqfe'meten iye pa'aj, qa yiwutshenfik'i pa'aj.
12 Mandou ainda um terceiro; também a este, depois de feri-lo, expulsaram.
13 Qa yit'ij pa' yatsat'axij pa' uwaket: “¿Paa's qu' yeqfenye'ji'ij? Ye'ehe, nakha' yaa'sija qi in hisu'un qu' hukinii iye, axe'm qu' hik nakha'ye' qu' niwqinhetji' qa' netk'enets.”
13 Então o dono da vinha disse: “Que farei? Enviarei o meu filho amado; talvez o respeitem.”
14 Pekhewe' jukhew in yi'wen iye pa'aj, qa yit'ijju' pa'aj: “Hik nakha' qu' naya'xtaxij hatse' ha'ne ƚeq'ejinqa'wet. Jitalan hats'inha qa' inekhewele' qu' jinatsat'etsijha hatse' ha'ne ƚ'ejinqa'wet.”
14 — Mas, quando os lavradores viram o filho, começaram a discutir entre si: “Este é o herdeiro; vamos matá-lo, para que a herança seja nossa.”
15 Ma' qa t'eku'mi' pa'aj qa yeka'xik'uifik'i pa' ƚ'ejinqa'wet, ma' qa yilan pa'aj.— Qa yit'ijets pa'aj pa' Jesús pekhewe' jukhew qa efuts: —Ye'ehe, ¿qa pa'n qu' ƚeqfenye'ji'ij hatse' pa' yatsat'axij pa' uwaket pekhewe'en?
15 E, lançando-o fora da vinha, o mataram.
16 Namii hatse' qa' nanlanju' pekhewe' jukhew, qa pa' uwaket qa' netisij pekhewepe' iye.— In yepi'ye' ek'i pa'aj aka'an pe' jukhew qa efuts iye, qa yit'ijju': —Hasu'uj qek nana'l pa'qu' ƚunye'je' kakha'an.—
16 Virá, exterminará aqueles lavradores e entregará a vinha a outros. Ao ouvir isto, disseram: — Que tal não aconteça!
17 Pa' Jesús qa yejeƚ ji'teje'mkii pa'aj, qa yit'ij: —¿Qa pa'n ikji' ek kakha' yit'ij ke' hats we'nika'ajji' Dios ƚe'lijei, in yit'ij: “Ne' ute yuten qa yiwu'mfik'i nekhewe' niihinpha'm ne' wititsi', hane'ej qa hats ewi'ƚ ute les in weju'ƚij in teniihinijpha'm ne' wititsi'”?(Sal 118:22)
17 Mas Jesus, com o olhar fixo neles, disse:
18 Week pakha' qu' nilantaxifi qa' nanamipji' ene' ute qa' nenepƚetju' ƚenutsik'i, qa ene'ƚe ute pa'qu' nanamipji' qa' niƚipipinhetji'ha.—
18 Todo o que cair sobre esta pedra ficará em pedaços; e aquele sobre quem ela cair ficará reduzido a pó.
19 Qa hik pakha'aj pekhewe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij iye ke' Moisés ƚe'lijei qa nilithiyu'taxets pa'aj qu' net'eku'mi' pa' Jesús, qe nikfe'lik'i aka' iyetij pa'aj pa' Jesús in t'ejuiƚe'ets pekhewe'en. Qa nijiweiƚi'iju'ƚ pa'aj pe' jukhew.
19 Naquela mesma hora, os escribas e os principais sacerdotes procuravam prender Jesus, porque entenderam que ele havia contado essa parábola contra eles; mas temiam o povo.
20 Qa pe' tenek'enhe'yij pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, ma' qa yejeƚijupkii pa'aj. Ma' qa yukinii pa'aj pe' uja'x qa' notjonketi'k'i qu' natsathen, qe qa' nitjuƚatij pe'qu' ƚe'lijeye' qe wo'taxii qu' uƚ'axi'ik'uyi' pa'qu' nit'ij qa' iwemetsaxe' qu' net'eku'mi' qa' netisij pakha' gobernador pa' witset.
20 Eles passaram a vigiar Jesus. Enviaram espiões que se fingiam de justos para ver se o apanhavam em alguma palavra, a fim de entregá-lo à jurisdição e à autoridade do governador.
21 Pekhewe'en qa nifaakan pa'aj, qa yit'ijets: —Maestro, tsikfe'li'ƚets kekhewe' ƚit'ij qa ke' ƚi'nq'ijatshenij iye in yatsathenik'iha. Akha' week eqjunyejeyij iye ene' week. Akha' ƚinq'ijatshenijha pakha' yijaa'ija in ƚunye'j pa' ƚ'ikheyi'j pa' Dios.
21 Então lhe perguntaram: — Mestre, sabemos que o senhor fala e ensina corretamente e não se deixa levar pela aparência das pessoas, mas ensina o caminho de Deus segundo a verdade.
22 ¿Me ƚe'wisijupi' in jitajaninkii eke' wekwek qu' net'ejuyets pa' Roma ƚatata (César), me i'nƚi'i qu' nite' ƚe'wisi'ijupi'?—
22 É lícito pagar imposto a César ou não?
23 Pa' Jesús qa hatsƚe nikfe'lets in tewqeleiƚetaxik'ui pekhewe'en, qa yit'ijets pa'aj:
23 Mas Jesus, percebendo a artimanha deles, respondeu:
24 —Ets'ethini'ƚij ewi'ƚe' ƚ'astaki'ye' ne'ej denario. ¿Ƚek ƚesi'nq'al ha'ne i'nji' qa ha'ne witii, ƚek ƚii iye?— Pekhewe'en qa yeku'ƚ pa'aj: —Pa' Roma ƚatata (César) ƚesi'nq'al.—
24 — Mostrem-me um denário. De quem é a figura e a inscrição? Eles responderam: — De César. Então Jesus lhes disse:
25 Qa pa' Jesús qa yit'ij: —Ye'ehe, qa' ƚisi'ƚij pa' Roma ƚatata (César) pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Roma ƚatata, qa na' Dios qa pekhewe' yatsat'etsƚi'ijek in Dios.—
25 — Pois deem a César o que é de César e a Deus o que é de Deus.
26 Qa pakha'an qa ham pa'qu' nit'ij in iyet qu' net'ejuyiju'ƚ pekhewe' week in yepi'ye' pa'aj, ma' qekha niwq'axintaxij qu' net'eku'mi'. Qa qi in yitjuƚaxijpha'mkii, qa ham pa'qu' nit'ijju' pa'aj pekhewe' tewqeleiƚetaxik'ui.
26 Não puderam apanhá-lo em palavra alguma diante do povo; e, admirados da sua resposta, calaram-se.
27 Ma' qa uja'x pe' saduceol namii qu' ni'wen pa'aj pa' Jesús. Pe' saduceol yit'ijetsek in nite' iƚii iye pe'qu' hats nanaxju'. Qa hik ta'ƚijupi' in nifaakanij pa'aj aka' ewi'ƚ ƚunye'jkii qa yit'ijets:
27 Chegando alguns dos saduceus, que dizem não haver ressurreição,
28 —Maestro, pa' Moises'ik'i yika' ine'm pa'aj in yit'ij: “Pa'qu' jukhewe' qu' nawa'm qa mexe hamtax ƚelitsi'iƚ pe'qu' ƚewhe'ye'ye', qa pa' ƚek'inij i'nƚi'i qu' ƚamats'e qa' ƚewhe'ye'yi'ij pe' ƚewju'lelaxtax, ma' qa qu' nataltsa'yi'ƚ qa' ƚa'si'ij pa' ƚejefe'ik'i.”(Dt 25:5)
28 perguntaram a Jesus: — Mestre, Moisés nos deixou escrito que, se um homem casado morrer sem deixar filhos, o irmão desse homem deve casar com a viúva e gerar descendentes para o falecido.
29 Na'l pa'aj pe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k. Pa' yojo'oj in tewhe'yei qa wa'm pa'aj qa mexe hamtax ƚa'si'iƚ pe' ƚewhe'ye'tax.
29 Ora, havia sete irmãos: o primeiro casou e morreu sem filhos;
30 Ma' qa ƚewhe'ye'ej iye pa'aj pa' te'weyiju'ƚ, qa wa'm iye pa'aj qa mexe hamtax iye ƚa'si'iƚ pekhe'en.
30 o segundo
31 Qa pa' te'weiji' iye ƚeqewuk'u qa ƚewhe'ye'ej iye pa'aj qa hik ƚunye'j iye pa'aj, qa week in ƚunyejei pa'aj aka'an in naxju' pekhewe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k, ham taltsayi'iƚ pe' efu.
31 e o terceiro também casaram com a viúva, e assim foi com os sete. Todos morreram sem deixar filhos.
32 Qa teke'lenju' qa wa'm iye pa'aj pe' efu'uk'i.
32 Por fim, morreu também a mulher.
33 Qa hane'ej, qu' iƚiye' iye pe' hats naxtaxju', ¿pa'n ƚii pa'qu' namijfik'i qu' ƚewhe'yeyi'ijha pe' efu in hats week ƚewhe'ye'tsij pe' wetsjuk tatsai (7) witjefeye'k?—
33 Portanto, na ressurreição, de qual deles a mulher será esposa? Porque os sete casaram com ela.
34 Qa pa' Jesús qa yeku'ƚ pa'aj, qa yit'ij: —Enewe' hane'ej ƚahats'ij tewhe'yeiju'kii, qa testiiji'jij iye qu' netewhe'yeiju',
34 Jesus respondeu:
35 qa pekhewe'ƚe hats jutsiqets qu' namets hatse' nakha' ink'ayik hatse' ƚahats'ij qa na' ƚiƚijii iye kekhewe' hats naxtaxju', qa hats nite' tewhe'yei hatse' nite' testi'yij iye qu' netewhe'yeiji'ijju',
35 mas os que são considerados dignos de alcançar a era vindoura e a ressurreição dentre os mortos não casam, nem se dão em casamento.
36 qe hats nite' ƚeke' qu' nawa'm hatse', hik qu' ƚunyejeye' ne' angelits. Pekhewe'en ƚelitsijha hatse' na' Dios qe ƚelitsij na' witiƚijii.
36 Pois não podem mais morrer, porque são iguais aos anjos e são filhos de Deus, sendo filhos da ressurreição.
37 Pe' hats naxtaxju' iƚii iye hatse', ka' Moises'ik'i i'nq'ijatshenij qa yenji' pa' ƚafaakanek qa yika'ajji pa' ƚunye'jkii pekhe' tujje'm pa'aj najkak ƚasi', in hik pakha'a' pa'aj in taya'yets nakha' Yatsat'ax'inij, ƚeqe Dios ka' Abraham, ka' Isaac qa ka' Jacob.(Ex 3:6)
37 E que os mortos ressuscitam, Moisés o indicou no trecho referente à sarça, quando afirma que o Senhor é o Deus de Abraão, o Deus de Isaque e o Deus de Jacó.
38 Nakha'an nite' ƚeqe Dios pe' naxju', qe ƚeqe Dios yijat'ij pe' iƚii, qe nakha'an week iƚiyi'm.—
38 Ora, Deus não é Deus de mortos, e sim de vivos; porque para ele todos vivem.
39 Qa uja'x pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro ¡hayits qa ƚ'asinik'iha kakha' ƚit'ij in ƚ'inku'ƚ!—
39 Então alguns dos escribas disseram: — Boa resposta, Mestre!
40 Ma' qa hik pakha'aj pa'aj qa hats wetjeyepunets qu' nanfaakanij iye pe'ye' iye.
40 E não ousaram mais fazer perguntas a Jesus.
41 Ma' qa pa' Jesús qa nifaakanek pa'aj, qa yit'ijets: —¿Pa'n ƚunye'j in titijiti'yijets pa' Cristo qu' ƚa'se' ka' David'ik'i?
41 Mas Jesus lhes perguntou:
42 Ka' David'ik'i hik kakha'ija in yit'ij qa yika'ajji' na' ƚafaakanek Salmos, in yit'ij: “Pa' Yatsat'ax'inij yit'ijets pa' Yatsat'axyij: ‘Niju' ni'iju' ha'ne ts'iyayik'i,
42 Pois o próprio Davi afirma no Livro dos Salmos:
43 ipƚu'ui qu' hentaxiiju' ne' week ejuihifets ne' ef'iyei.’”(Sal 110:1)
43 até que eu ponha
44 Ma' hayits, ka' David'ik'i in yit'ijets: “Yatsat'axyij,” ¿qa pa'n ƚunye'j in wenit'ijets qu' ƚa'se'?—
44 — Portanto, Davi o chama de Senhor. Então como ele pode ser filho de Davi?
45 Week pekhewe' jukhew qa efuts iye in mexe tek'enets pa'aj, qa yit'ijets pa'aj he' ƚ'ijatshenhei:
45 Quando todo o povo estava ouvindo, Jesus disse aos seus discípulos:
46 —Jeƚi'ƚiju'ƚ nekhewe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei, nekhewe'en yisu'unƚe qu' nijalkisijkii ne' ƚ'uihitjiyits juffufuf, qa qi'ija iye in yisu'un qu' neniwqinhetji'ha qu' netniwetfelhiyi'm in neki'kii na'aj joofji'ju', wo'oiji' iye qu' na'nipji' ne'ej ƚots'oji'laxits ne'ej tenek'enhei nekhewe' witlijtsitjiyitsifi, wo'oiji' iye qu' na'nipji' ne'ej qitsji' ƚots'oji'laxits na'aj qi ƚekujiiji'.
46 — Cuidado com os escribas, que gostam de andar com vestes talares e muito apreciam as saudações nas praças, as primeiras cadeiras nas sinagogas e os primeiros lugares nos banquetes.
47 Nitka'mij iye ne' wikiihalei ne' ƚetsil. Qa yape'ejets iye qe iyin qe yisu'unƚe qu' ne'twenhetii ma' qa' netjumtaxtii qu' yijaayi'ija qu' nijayan na' Intata. Nekhewe'en les qu' qiye' qu' nattanithenhetii hatse'.—
47 Eles devoram as casas das viúvas e, para o justificar, fazem longas orações. Estes sofrerão juízo muito mais severo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 20, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.