Lucas 19

INTATA ȽE'ȽIJEI (MCA) vs NTLH

Sair da comparação
NTLH Nova Tradução na Linguagem de Hoje 2000
1 Pa' Jesús qa yamji'teje'm pa'aj pa' witset Jericó, ma' qa nek ji'teje'm pa'aj pa' witset.
1 Jesus entrou em Jericó e estava atravessando a cidade.
2 Qa ewi'ƚ pa'aj pa' jukhew ƚii Zaqueo, tenek'enhe'yipji' pekhewe' yijaninkii wekwek t'ejuyets pa' Roma, pakha'an qi yiwq'axin iye pa'aj wekwek.
2 Morava ali um homem rico, chamado Zaqueu, que era chefe dos cobradores de impostos.
3 Pakha'an neqwenkeyu'taxij pa'aj pa'n ƚunye'jija pa' Jesús, qa nite'ƚe ƚeke' qu' ni'wen qe olots pe' jukhew qa efuts iye, qe ik'ajiyit pa'aj pa' Zaqueo.
3 Ele estava tentando ver quem era Jesus, mas não podia, por causa da multidão, pois Zaqueu era muito baixo.
4 Hik ta'ƚijupi' in wekuma'x pa'aj qu' yojo'ok'oyii pa' teiji', qa weƚik'ipha'm pa'aj pe' najkak hats'inha qu' ni'wen, qe pa' Jesús hats k'esiyu'ui qa' neneki' pakha'an.
4 Então correu adiante da multidão e subiu numa figueira brava para ver Jesus, que devia passar por ali.
5 Qa pa' Jesús in yamets pa'aj, qa yeeƚik'ipha'm pe' najkak, qa yit'ijetspha'm pa'aj: —Zaqueo, if'elitik'i, ilitju', qe hane'ej qu' ya'mane' eku'ni' pe' etsi'ii.—
5 Quando Jesus chegou àquele lugar, olhou para cima e disse a Zaqueu:
6 Ma' qa pa' Zaqueo qa yif'elitik'i pa'aj in t'ilitju', qi in ƚe'wisi'mkii pa'aj qu' namiƚii pe' ƚetsi'.
6 Zaqueu desceu depressa e o recebeu na sua casa, com muita alegria.
7 In te'wenheti'yij pa'aj aka'an, ma' qa week in t'ayijji' pa'aj, qa yit'ijju': —Hats ikii qu' amani'i' pe' ƚetsi'ii aka' ewi'ƚ jukhew uƚ'ax.—
7 Todos os que viram isso começaram a resmungar: — Este homem foi se hospedar na casa de um pecador!
8 Pa' Zaqueo qa niipha'm pa'aj, ma' qa yit'ijets pa'aj pa' Yatsat'ax'inij: —Ma' hayits, Yatsat'axyij, pa' ƚapk'as enewe' na'l ye'm qa' hetisij nekhewe' if'iljetsits. Qa qu' nana'l pa'qu' he'yejteni'm pa'qu' ƚuk'eye'en qa' les ƚe'wis qu' ikwetju'ƚi'ij (4) qu' hanhinipji' qu' hepiletets.—
8 Zaqueu se levantou e disse ao Senhor: — Escute, Senhor, eu vou dar a metade dos meus bens aos pobres. E, se roubei alguém, vou devolver quatro vezes mais.
9 Pa' Jesús qa yit'ijets pa'aj: —Hane'ej na' witiƚa'x nite' yili'ij hats namets ene' wititsi', qe ha'ne jukhew ƚa's iye ka' Abraham'ik'i qe hik ƚunye'j in nite' inqeku'.
9 Então Jesus disse:
10 Qe ha'ne Ƚa's na' Jukhew nam qa' nowo'oikii qa' nenƚinju' iye pekhewe' hamitstaxiikii.—
10 Porque o
11 Pe' jukhew in yepi'ye' ek'i pa'aj ekewe' wekwek, pa' Jesús qa ewi'ƚij iye in nifel pa' ewi'ƚ yejeyumtshenijupi' iye, qe hats meti'mii ha' pa'aj ha' Jerusalén, qa pekhewe'en qa yumtitax pa'aj qu' hats k'esiyuye'etsha qa' na'nju' pa' tenek'enheiji' pa' Dios.
11 Jesus contou uma parábola para os que ouviram o que ele tinha dito. Agora ele estava perto de Jerusalém, e por isso eles estavam pensando que o Reino de Deus ia aparecer logo.
12 Qa hik ta'ƚijupi' in yit'ij pa'aj: —Na'l pa'aj pa' ewi'ƚ qiji' patun pa' ewi'ƚ witset, yamii pa' toxii witset qa' netestiyiji' qu' wittatayi'i pakha' ta'ƚi', ma' qa' ink'aye'ƚe qa' netpil iye.
12 Então Jesus disse:
13 Qa mexe taya'yii pa'aj pekhewe' week inyaqsii (10) ƚeqejkunenhei, qa week ewiƚeyi'mkii tinajits ƚelits pe' ƚ'astai in netisijju', qa yit'ijets iye pa'aj: “Ithayi'yi'ƚij enewe'en ipƚu'ui qu' hetpiltax iye.”
13 Antes de viajar, chamou dez dos seus empregados, deu a cada um uma moeda de ouro e disse: “Vejam o que vocês conseguem ganhar com este dinheiro, até a minha volta.”
14 Qa pekhewe'ƚe ƚetsetifets qa qi in napjaxi'm, ma' qa yijayankeninijpha'm pe' uja'x jukhew, qu' nit'ijets: “Nite' hisu'uni'ƚ qu' wittatayi'i ha' yitset'iƚ.”
14 — Acontece que o povo do seu país o odiava e por isso mandou atrás dele uma comissão para dizer que não queriam que aquele homem fosse feito rei deles.
15 Qa hasƚe testi'yij qu' wittatayi'ij, qa tepilii iye pa' ƚetset. Ma' qa in namii pa'aj qa iyinii iye pekhewe' ƚeqejkunenhei netisijju' pa'aj pe' ƚaq'astai, qe qa' nenikfe'lets pa'n uja'x pe'qu' ƚaxifkinele' in t'ithayi'yij.
15 — O homem foi feito rei e voltou para casa. Aí mandou chamar os empregados a quem tinha dado o dinheiro, para saber quanto haviam conseguido ganhar.
16 Pa' yojo qa nekets pa'aj, qa yit'ijets: “Yaqa patun, ene' aq'astai qi in ha'yanijfik'i, qa week inyaqsii (10) ene' tinajits ƚelits ene' ha'yanij.”
16 O primeiro chegou e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei dez.”
17 Qa yit'ij pa' wittata: “¡Hayits yijat'ij! Akha' ƚeniyayij in e'witqejkunene'k, qe in nite' ƚawitjiƚe ke' nite' olotstax, qa hane'ej qa' k'eƚisij qu' enek'enhe'yipji' nekhewe' week inyaqsii (10) witsetits.”
17 — “Muito bem!” — respondeu ele. — “Você é um bom empregado! E, porque foi fiel em coisas pequenas, você vai ser o governador de dez cidades.”
18 Ma' qa nekets iye pakhap iye, qa yit'ijets: “Yaqa patun, ene' aq'astai qi in ha'yanijfik'i lee'fij (5) ene' ti'najits ƚelits ene' ha'yanij.”
18 — O segundo empregado veio e disse: “Patrão, com aquela moeda de ouro que o senhor me deu, eu ganhei cinco.”
19 Qa yeku'ƚ iye pa'aj pakha'an, qa yit'ijets: “Akha' qa' leefi'ijek (5) pe'qu' enek'enhe'yipji' ek witsetits.”
19 — “Você vai ser o governador de cinco cidades!” — disse o patrão.
20 Qa pakhap iye qa nekets iye, qa yit'ijets iye pa'aj: “Yaqa patun, enewe'en he' aq'astai. Hijuphe'ƚji' ka' penyilo in hat'inkii.
20 — O outro empregado chegou e disse: “Patrão, aqui está a sua moeda. Eu a embrulhei num lenço e a escondi.
21 Qe ts'ijiwei eju'ƚ qe akha' ewi'ƚ jukhew its'iyoptox, ƚ'eku'mi' qa ƚeka'x na'aj nite' akha' qu' eni' pakha' we'nentaxi' qa ƚenit'ijji' iye ne'ej ƚei ne'ej nite' akha' qu' enju'.”
21 Tive medo do senhor, porque sei que é um homem duro, que tira dos outros o que não é seu e colhe o que não plantou.”
22 Ma' qa pa' wittata qa yit'ij: “Akha' ham e'wejuƚi'ij in e'witqejkunene'ktax, kekhewe' akha'ƚe in e'lijei hik kekhewe' qu' nata'ƚets qu' atanithenhetii. In ƚenikfe'l yiwets in yits'iyoptox qa he'yeku'mi' qa heka'x iye na'aj nite' yakha' qu' heni' pakha' we'nentaxi' qa henit'ijji' iye ƚei ne'ej nite' yakha' qu' henju'.
22 — Ele respondeu: “Você é um mau empregado! Vou usar as suas próprias palavras para julgá-lo. Você sabia que sou um homem duro, que tiro dos outros o que não é meu e colho o que não plantei.
23 ¿Qa inhats'ek in nite' ƚekaxii ne' yaq'astai pe'qu' bancoye', hats'inha qekha nana'ltax pe' qek nat'antaxfik'i in hetpil iye?”
23 Então por que você não pôs o meu dinheiro no banco? Assim, quando eu voltasse da viagem, receberia o dinheiro com juros.”
24 Qa yit'ijets pekhewe' i'nijup: “Enitka'mi'ƚij ne' ƚ'astai qa' ƚisi'ƚij nakha' t'anij ne' week inyaqsii (10) ti'naj ƚelits.”
24 — E disse para os que estavam ali: “Tirem dele a moeda e deem ao que tem dez.”
25 Pekhewe'en qa yit'ijju': “Yaqa patun, qa in hats week inyaqsii (10) iye ne' t'anij nakha'an.”
25 Eles responderam:
26 Qa yeku'ƚ pa' wittata: “Yakha' hit'iƚij ewets pakha' qu' ƚunye'je'ƚe qu' hats nana'li'm qa' les netesti'yij iye, qa pa'qu' hami'im qa' netitkamhiti'yij iye pa'qu' nana'ltaxi'm.
26 — E o patrão disse:
27 Qa nekhewe' yejuihifets, hik nekhewe' ne' nite' yisu'untax qu' ƚatataye'yij in ye'wittata, enka'xi'ƚ met hane'e'in qa' k'eweni'ƚij qu' anlani'ƚju'.”—
27 E agora tragam aqui os meus inimigos, que não queriam que eu fosse o rei deles, e os matem na minha frente.”
28 In yili'ij in yit'ij ekewe'en pa' Jesús, ma' qa yojofik'i iye qu' namii ha' Jerusalén.
28 Depois de dizer isso, Jesus foi adiante deles para Jerusalém.
29 In hats meti'm pa'aj ha' witset ƚa's Betfagé qa ha' Betania meti'm ha' puumupha'm uteket ƚii Olivos, qa yukin pa'aj he' wetsjuk ƚ'ijatshenhei.
29 Quando iam chegando aos povoados de Betfagé e Betânia, que ficam perto do monte das Oliveiras, enviou dois discípulos na frente,
30 Qa yit'ijets: —Ma'aƚii na' witset ƚa's, nakha' jiwankaajuƚesteje'm, na' les in met. Qa qu' ami'ƚetsteje'm qa' i'weni'ƚi' pa'qu' ewi'ƚ matikataxe' wo'nophe'ƚ, mexe ham i'ni' ipji'. Qa' enit'iƚijii qa' enka'xi'ƚ met.
30 com a seguinte ordem:
31 Qa qu' nana'l pa'qu' nafaakantaxiƚij: “¿Inhats'ek in ƚenit'iƚijii?” qa' it'iƚijiju'ƚ: “Yisu'un ha' Yatsat'ax'inij.”—
31 Se alguém perguntar por que vocês estão fazendo isso, digam que o Mestre precisa dele.
32 Ma' qa ikkii pa'aj pekhewe' t'ukinhetii. Qa week yi'wen ekewe' hats yit'ijets pa'aj pa' Jesús.
32 Eles foram e acharam tudo como Jesus tinha dito.
33 In mexe nit'ijii pa'aj pa' matikatax, qa pe' yatsat'etsij qa nifaakan pa'aj: —¿Inhats'ek in ƚenit'iƚijii?—
33 Quando estavam desamarrando o jumentinho, os donos perguntaram: — Por que é que vocês estão desamarrando o animal?
34 Qa yeku'ƚ pa'aj pekhewe'en: —Qe ha' Yatsat'ax'inij yisu'un.—
34 Eles responderam: — O Mestre precisa dele.
35 Ma' qa neka'xii pa'aj pa' Jesús, qa yipk'enipji'kii pe' ƚe'ntaafitits, ma' qa yinhini'pji' pa'aj pa' Jesús.
35 Então eles levaram o jumentinho para Jesus, puseram as suas capas sobre o animal e ajudaram Jesus a montar.
36 Qa in ikij pa'aj pa' Jesús, ma' qa pe' jukhew qa efuts iye qa yipk'enik'uiyi'jukii pa' witikheyijji' pe' ƚe'ntaafitits.
36 Conforme ele ia passando, o povo estendia as suas capas no caminho.
37 In hats meti'm pa'aj ha' kiimiju' ma' qa' hats nakik'iju' ke' uteket Olivos, qa week pekhewe' olots ƚ'ijatshenhei qa taya'yijipji'kii qe ƚe'sitsi'mkii qa qi in yiwqinhetji' iye pa' Dios, qe hikpa' ta'ƚets pekhewe' week ham ƚunyejeyi'iju'ƚ in yi'wenij pa'aj.
37 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém, na descida do monte das Oliveiras, uma grande multidão de seguidores ia com ele. E eles, cheios de alegria, começaram a louvar a Deus em voz alta por tudo o que tinham visto.
38 Qa yit'ijju': —¡Qi in ƚe'wis ha'ne wittata namij aka' ƚii pa' Yatsat'ax'inij!(Sal 118:26) ¡Wit'ikesimeya'xƚekii hatse' pa' wa'sji'pha'm qa' neniwqinhetji'ha iye pakha' i'ni' pa' les toxpha'mha!—
38 Eles diziam: — Que Deus abençoe o Rei que vem em nome do Senhor! Paz no céu e
39 Qa uja'x pekhewe' fariseol i'nji'teje'm pa'aj pekhewe' jukhew, qa yit'ijets pa'aj: —Maestro, aq'ayinij aka' yit'ijju' enewe' ijatshenhei.—
39 Aí alguns fariseus que estavam no meio da multidão disseram a Jesus: — Mestre, mande que os seus seguidores calem a boca!
40 Qa yeku'ƚ pa'aj pa' Jesús, qa yit'ij: —Yakha' hit'iƚij ewets, qu'nte' net'ewuyetax enewe'en qa' nekhewe'ye' utel qu' natyai wetju'ƚ.—
40 Jesus respondeu:
41 Qa in hats meti'm pa'aj ha' Jerusalén, qa pa' Jesús in hats yi'wenii pa'aj ha' witset, ma' qa yayinju' pa'aj
41 Quando Jesus chegou perto de Jerusalém e viu a cidade, chorou com pena dela
42 qa yit'ij pa'aj: —Qek akha'ye'ƚe iye qek enikfe'lets ha'ne neƚuji' nakha' qek k'eƚistaxij wit'ikesimeya'xƚekii. Qa ha'neƚi'ij qa hats wanat'in ek'uikii qa' nite' i'wene'.
42 e disse:
43 Qe nam ewets hatse' nekhewe' uƚ'ets neƚuts. Ma' qa nekhewe' ejuihifets qa' nam ejupkii, qa' neqetsitenij ejup pa'qu' qiye'pha'm qa'nte' maye'fik'i.
43 Pois chegarão os dias em que os inimigos vão cercá-la com rampas de ataque, e vão rodeá-la, e apertá-la de todos os lados.
44 Week qu' nonopƚaxju' na' witset qa week qu' nalani'ƚju' iye akha' qa ene' elits. Ham nejete'pha'm pe'qu' uteye' qu' amani'ipji' pekhepe' iye uteye', qe nite' ƚenikfeliyu'ets ha'ne ƚahats'ij in hats namtax ei ha'ne Dios.—
44 Eles destruirão completamente você e todos os seus moradores. Não ficará uma pedra em cima da outra, porque você não reconheceu o tempo em que Deus veio para salvá-la.
45 Pa' Jesús qa uyifi pa'aj ke' qi witlijtsitjii. Ma' qa yiwutshenijfik'ikii pa'aj pekhewe' i'ntaxijifi pe' t'ihinij,
45 Jesus entrou no pátio do Templo e começou a expulsar dali os vendedores.
46 qa yit'ijji'ju' pa'aj: —Ke' we'nika'ajji' ƚe'lijei na' Dios yit'ij: “Ene' yitsi' qu' ƚetsiyi'ij pa' wit'iyinheye'j”(Jer 7:11) qa ekheweli'ƚ qa eqiwe'jtaxiƚij nekhewe' ejtenhetsilets.—
46 Ele lhes disse:
47 Qa week neƚuts i'nq'ijatshenifi pa'aj pa' Jesús ke' qi witlijtsitjii. Qa pekhewe'ƚe tenek'enhe'yipji' pe' pa'il qa pe' i'nq'ijatshenij ke' Moisés ƚe'lijei qa pekhewe' iye tenek'enheiji' ha' witset qa wotaxiikiyek pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij qu' nilan.
47 Jesus ensinava no pátio do Templo todos os dias. Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes do povo queriam matá-lo.
48 Qa nite'ƚe yi'wen pa'qu' ƚeqfenyejeyi'ij, qe week pakha' witset yisu'unjiija qu' nepiye' qa i'nq'ijatshenji'ij pa'aj pa' Jesús.
48 Mas não achavam jeito de fazer isso, pois todos o escutavam com muita atenção.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.