Mateus 27

Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Te pegkapawe e, migplanu e ka me pangulu te me talagpanubad wey ka me igbuyag te me Hudiyu ke egmenuwen dan ne egkeyimatayan si Hisus.
1 De manhã cedo, os principais sacerdotes e líderes do povo se reuniram outra vez para planejar uma maneira de levar Jesus à morte.
2 Ne imbebaku dan e si Hisus wey in-uyan dan e diye te ki Gubirnadur Pilatu, wey imbehey ran e kandin.
2 Então o amarraram, o levaram e o entregaram a Pilatos, o governador romano.
3 Te pegkakita ni Hudas ne talag-eakal ne innukuman dan e ne egpeyimatayan si Hisus, nekegsendit e sikandin wey in-uli din e ka seleppi ne tatelu ne pulu (30) ne timman diye te me pangulu te me talagpanubad wey diye te me igbuyag te me Hudiyu.
3 Quando Judas, que o havia traído, viu que Jesus tinha sido condenado à morte, encheu-se de remorso e devolveu as trinta moedas de prata aos principais sacerdotes e líderes do povo,
4 Migkahi sikandin, “Nakasala a te peg-akal ku te etew ne ware sale.”
4 dizendo: “Pequei, pois traí um homem inocente”. “Que nos importa?”, retrucaram eles. “Isso é problema seu.”
5 Ne insabulak e ni Hudas ka seleppi diye te timplu wey mig-awe sikandin. Nataman, miggipanew e ka mig-ehet-ehet ne migbibitin.
5 Então Judas jogou as moedas de prata no templo, saiu e se enforcou.
6 Impamurut te me pangulu te me talagpanubad ka seleppi te migkahi, “Ka seini ne seleppi, bayad te umul te etew, wey supak te balaud ta ke igtahu ta seini te tahuanan te seleppi kayi te timplu.”
6 Os principais sacerdotes juntaram as moedas e disseram: “Não seria certo colocar este dinheiro no tesouro do templo, pois é dinheiro manchado de sangue”.
7 Purisu nekegsabut sikandan ne igbeli ran ka seleppi te kamet te talaggimu te kuren eyew eggimuwen ne lebenganan te me mahaliyug.
7 Então resolveram comprar o campo do oleiro e transformá-lo num cemitério para estrangeiros.
8 Sikan naa, minsan kuntee migngaranan e seeye te, “Ka Tane ne Imbayaran te Langesa.”
8 Por isso, até hoje ele se chama Campo de Sangue.
9 Purisu natuman e ka ingkahi ni prupita Hirimiyas, “Ingkuwa ran e ka seleppi ne tatelu ne pulu (30) ne timman, ka kentiddad ne neuyunan te me kabuhalan ni Israil ne igbayad kandin.
9 Cumpriu-se, assim, a profecia de Jeremias que diz: “Tomaram as trinta peças de prata, preço pelo qual ele foi avaliado pelo povo de Israel,
10 Ne inggamit dan e ka seleppi wey imbeli ran te kamet te talaggimu te kuren, sumale te insuhu te Manama keddiey.”
10 e compraram o campo do oleiro, conforme o Senhor ordenou”.
11 Ne si Hisus diyad e te tangkaan ni Gubirnadur Pilatu, wey mig-insaan e sikandin ni Pilatu te migkahi, “Sikeykew iya ka Hari te me Hudiyu?”
11 Agora Jesus estava diante de Pilatos, o governador romano, que lhe perguntou: “Você é o rei dos judeus?”. Jesus respondeu: “É como você diz”.
12 Piru ware din tabaka ka imbebayung kandin te me pangulu te me talagpanubad wey te me igbuyag te me Hudiyu.
12 No entanto, quando os principais sacerdotes e os líderes do povo fizeram acusações contra ele, Jesus permaneceu calado.
13 Purisu migkahiyan sikandin ni Pilatu, “Ware nu narineg ka masalig ne imbebayung dan keykew?”
13 Então Pilatos perguntou: “Você não ouve essas acusações que fazem contra você?”.
14 Piru warad iya minsan sabeka te imbebayung dan ne intabak ni Hisus, purisu amana ne neinu-inu ka Gubirnadur.
14 Mas, para surpresa do governador, Jesus nada disse.
15 Nabatasan e ni Pilatu ne tagse Sahakeen te Peglihad te Panalihan, due eglekaan din ne pinirisu ne igkeupii te keet-etawan.
15 A cada ano, durante a festa da Páscoa, era costume do governador libertar um prisioneiro, qualquer um que a multidão escolhesse.
16 Te seeye ne timpu, due sabeka ne mabantug ne pinirisu ne egngaranan ki Barabas.
16 Nesse ano, havia um prisioneiro, famoso por sua maldade, chamado Barrabás.
17 Te nalibulung e ka masulug ne me etew, mig-insaan e sikandan ni Pilatu, “Hentew-a ka igkeupii niyu ne eglekaan ku? Si Barabas naa wey ke si Hisus ne egngaranan te Kristu?”
17 Quando a multidão se reuniu diante de Pilatos naquela manhã, ele perguntou: “Quem vocês querem que eu solte: Barrabás ou Jesus, chamado Cristo?”.
18 Su nakanengneng si Pilatu ne neimma re sikandan ki Hisus, sikan naa indakep dan e si Hisus wey imbehey e diye te kandin.
18 Pois ele sabia muito bem que os líderes religiosos judeus tinham prendido Jesus por inveja.
19 Taheed te migpinnuu si Pilatu diye te pinuuwan te eggukum, migpeuyanan sikandin te asawa rin te lalag ne migkahi, “Kene nu hilabeti sika se matareng ne etew, su amana a nabantali te taheinep ku gabii meyitenged kandin.”
19 Nesse momento, enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, sua esposa lhe mandou o seguinte recado: “Deixe esse homem inocente em paz. Na noite passada, tive um sonho a respeito dele e fiquei muito perturbada”.
20 Piru intipu te me pangulu te me talagpanubad wey te me igbuyag te me Hudiyu ka me etew ne si Barabas ka eghangyuen dan ne eglekaan, ne si Hisus ka egpeyimatayan.
20 Enquanto isso, os principais sacerdotes e os líderes do povo convenceram a multidão a pedir que Barrabás fosse solto e Jesus executado.
21 Ne mig-abey e man-e mig-inse si Pilatu diye te me etew, “Hentew-a kayi te daruwa ka igkeupii niyu ne eglekaan ku?”
21 Então o governador perguntou outra vez: “Qual dos dois vocês querem que eu lhes solte?”. A multidão gritou em resposta: “Barrabás!”.
22 Ne mig-inse si Pilatu kandan, “Ke iling due, nekey-a ka eggimuwen ku ki Hisus ne egngaranan te Kristu?”
22 Pilatos perguntou: “E o que farei com Jesus, chamado Cristo?”. “Crucifique-o!”, gritou a multidão.
23 Ne mig-insaan sikandan ni Pilatu, “Mania, nekey bes ka neyimu rin ne mareet?”
23 “Por quê?”, quis saber Pilatos. “Que crime ele cometeu?” Mas a multidão gritou ainda mais alto: “Crucifique-o!”.
24 Te pegkakita ni Pilatu ne warad e egkeyimu rin piru nasi e mule egkasamuk ka me etew, migkuwe e sikandin te weyig wey migpanlu-lu sikandin diye te tangkaan te me etew ne migkahi, “Ware labet ku te kamatayen te seini ne etew! Balahad kew e rue!”
24 Pilatos viu que de nada adiantava insistir e que um tumulto se iniciava. Assim, mandou buscar uma bacia com água, lavou as mãos diante da multidão e disse: “Estou inocente do sangue deste homem. A responsabilidade é de vocês”.
25 Ne migtabak ka langun ne etew, “Sikanami ka egpanabak duma te me anak ney te kamatayen din.”
25 Todo o povo gritou em resposta: “Que nós e nossos descendentes sejamos responsabilizados pela morte dele!”.
26 Nataman, impalekaan e ni Pilatu si Barabas, wey impalampesan din si Hisus wey imbehey rin diye te me sundalu eyew iglansang te krus.
26 Então Pilatos lhes soltou Barrabás. E, depois de mandar açoitar Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Nataman, in-uuyan e si Hisus te me sundalu diye te palasyu te gubirnadur, wey impalibulung dan e ka langun ne duma ran ne me sundalu.
27 Alguns dos soldados do governador levaram Jesus ao quartel e chamaram todo o regimento.
28 Inluungan dan sikandin wey insaluuban dan te kumbale ne malalab-lalab.
28 Tiraram as roupas de Jesus e puseram nele um manto vermelho.
29 Ne miggimu sikandan te kuruna ne duhi wey impakuruna ran e ki Hisus. Ne impatutuked dan e sikandin ne iyan impahen-gen ka kawanan ne belad din wey migpanimbuel sikandan diye te tangkaan din ka egbaley-baley ne egkahi, “Egmabantug ka Hari te me Hudiyu!”
29 Teceram uma coroa de espinhos e a colocaram em sua cabeça. Em sua mão direita, puseram um caniço, como se fosse um cetro. Ajoelhavam-se diante dele e zombavam: “Salve, rei dos judeus!”.
30 Nataman, mig-iileban dan e si Hisus wey ingkuwa ran ka tuked wey inlelampesan dan ka ulu rin.
30 Cuspiam nele, tomavam-lhe o caniço da mão e com ele batiam em sua cabeça.
31 Pegkapenga ran te egbaley-baley kandin, inluung dan e ka impasaluub dan wey inlibed dan ded ipasaluub ka tapey ne kumbale din. Nataman, in-uyan dan e sikandin diye te lihawangan eyew iglansang te krus.
31 Quando se cansaram de zombar dele, tiraram o manto e o vestiram novamente com suas roupas. Então o levaram para ser crucificado.
32 Te peglihawang dan e, due nasinug-ung dan ne matig-Sirini ne egngaranan ki Simun, ne impepehes dan sikandin patianga te krus ni Hisus.
32 No caminho, encontraram um homem chamado Simão, de Cirene, e os soldados o obrigaram a carregar a cruz.
33 Nataman, miggingume e sikandan diye te inged ne egngaranan te Gulguta (Inged te Angkal ka igpasabut kayi),
33 Então saíram para um lugar chamado Gólgota (que quer dizer “Lugar da Caveira”).
34 wey imbebehayan dan e si Hisus te eg-inumen ne binu ne insewuhan te mapeit, piru te naheraman din e seeye, ware din e inuma.
34 Os soldados lhe deram para beber vinho misturado com fel, mas, quando Jesus o provou, recusou-se a beber.
35 Nataman, inlansang dan e si Hisus diye te krus, wey imbaad-baad dan e ka me kumbale din pinaahi te pegpintut-pintut.
35 Depois de pregá-lo na cruz, os soldados tiraram sortes para dividir suas roupas.
36 Pegkapenga dutu, naminnuu e sikandan wey intamengan dan e sikandin.
36 Então, sentaram-se em redor e montaram guarda.
37 Ne due intahu dan diye te ampew te ulu ni Hisus ne keretula ne insulatan te sumbung meyitenged kandin ne migkahi, “Seini si Hisus ka Hari te me Hudiyu.”
37 Acima de sua cabeça estava presa uma tabuleta com a acusação feita contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos judeus”.
38 Due daruwa ne takawen ne inlansang dan duma kandin. Ka sabeka diye te igkakawanan din wey ka dangeb diye te igkahibang din.
38 Dois criminosos foram crucificados com ele, um à sua direita e outro à sua esquerda.
39 Ne seeye se egmanlihad dutu, egmanlengey-lengey ka egbaley-baley ki Hisus
39 O povo que passava por ali gritava insultos e sacudia a cabeça, em zombaria:
40 ne egkahi, “Ew, sikeykew bes iya ka egguhus te timplu wey igbalew-balew red igpes-ek seled te tatelu re ne aldew! Ke sikeykew ka Anak te Manama, luwasa nu ka pegkeetew nu wey pamaneug ka due te krus.”
40 “Você disse que destruiria o templo e o reconstruiria em três dias. Pois bem, se é o Filho de Deus, salve a si mesmo e desça da cruz!”.
41 Iling ded degma ka me pangulu te talagpanubad, me talagpanulu te Balaud te Manama, wey me igbuyag te me Hudiyu ne migdali-di kandin ne miggenendue,
41 Os principais sacerdotes, os mestres da lei e os líderes do povo também zombavam de Jesus.
42 “Inluwas din ka duma, piru kene sikandin egpakaluwas te pegkeetew rin! Sikandin kun ma ka Hari te Israil! Ke egpakapamaneug sikandin kuntee te krus, egpalintutuu kid e wey egsalig kandin.
42 “Salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo!”, diziam. “Quer dizer que ele é o rei de Israel? Que desça da cruz agora mesmo e creremos nele!
43 Migsalig kun sikandin te Manama, ne iyan e balahad ka Manama ne egpangabang kandin ke igkeupii rin, su migkahi sikandin, ‘Anak a te Manama.’ ”
43 Ele confiou em Deus, então que Deus o salve agora, se quiser. Pois ele disse: ‘Eu sou o Filho de Deus’.”
44 Ne migdali-di ded degma ki Hisus ka me duma rin te inlansang te krus.
44 Até os criminosos que tinham sido crucificados com ele o insultavam da mesma forma.
45 Te meudtu e, migmarusilem e ka intiru ne nasud taman te alas tris te maapun.
45 Ao meio-dia, desceu sobre toda a terra uma escuridão que durou três horas.
46 Te alas tris e te maapun, migpanguleyi e si Hisus te meemen ne miggenendue, “Ili, Ili, lima sabaktani?” Ke sikanta pa, “Manama, Manama, mania te in-engkeran a nikeykew?”
46 Por volta das três da tarde, Jesus clamou em alta voz: “ Eli, Eli, lamá sabactâni ?”, que quer dizer: “Meu Deus, meu Deus, por que me abandonaste?”.
47 Te pegkarineg te duma ne me etew ne nanasindeg dutu, migkahi sikandan, “Impangumew rin si Ilyas!”
47 Alguns dos que estavam ali pensaram que ele chamava o profeta Elias.
48 Ne due-rue ne migpallahuy ka sabeka kandan ne mig-angey te iling te kutsun ne in-eled din te maperes ne binu wey intagkes din diye te geed eyew igpasupsup ki Hisus.
48 Um deles correu, ensopou uma esponja com vinagre e a ergueu num caniço para que ele bebesse.
49 Piru migkahi ka duma, “Duen ke pa da, egpitawen ta ke eggendini iya si Ilyas ka egluwas kandin.”
49 Os outros, porém, disseram: “Esperem! Vamos ver se Elias vem salvá-lo”.
50 Nataman, migpanguleyi e man-e si Hisus te meemen, ne dutu nabigtawan e sikandin.
50 Então Jesus clamou em alta voz novamente e entregou seu espírito.
51 Te seeye de degma ne timpu, nahisi e ka kurtina diye te timplu puun diye te dibabew peendiye te diralem. Ne miglilinug e wey nenaperi e ka me dalama,
51 Naquele momento, a cortina do santuário do templo se rasgou em duas partes, de cima até embaixo. A terra estremeceu, rochas se partiram
52 wey nenallukatan ka me lebeng, wey neneuyag e ka nenammatey ne keet-etawan te Manama,
52 e sepulturas se abriram. Muitos do povo santo que haviam morrido ressuscitaram.
53 ne nanlihawang e sikandan te me lebeng dan. Te neuyag e si Hisus, nangendiyad e sikandan te matulus ne siyudad ne Hirusalim wey migpakita sikandan te masulug ne me etew.
53 Saíram do cemitério depois da ressurreição de Jesus, entraram na cidade santa de Jerusalém e apareceram a muita gente.
54 Ka kepitan te me sundalu wey ka me duma rin ne migtameng ki Hisus, amana ne naaldek te peglilinug e wey te pegkakita ran te me kein-inuwan ne neyitabu te pegpatey ni Hisus wey migkahi sikandan, “Malehet iya ne Anak te Manama ka sika ne etew!”
54 O oficial romano e os outros soldados que vigiavam Jesus ficaram aterrorizados com o terremoto e com tudo que havia acontecido, e disseram: “Este homem era verdadeiramente o Filho de Deus!”.
55 Ne due degma masulug ne me malitan ne namipitew diye te bayew madmariyu. Sikandan ka migsinundul wey migtanggu ki Hisus dengan puun pad te Galiliya.
55 Muitas mulheres que tinham vindo da Galileia com Jesus para servi-lo olhavam de longe.
56 Ne dutu ensi Mariya Magdalina, si Mariya ne iney ni Santiyagu wey ni Husi, wey ka iney te me anak ni Sibidiyu.
56 Entre elas estavam Maria Madalena, Maria, mãe de Tiago e José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Hengkayi te egkasagkup e, due migginguma ne meyaman ne matig-Arimatiya ne egngaranan ki Husi wey hibateen degma sikandin ni Hisus.
57 Ao entardecer, José, um homem rico de Arimateia que tinha se tornado seguidor de Jesus,
58 Miggendiye sikandin te ki Pilatu wey imbuyu din ka lawa ni Hisus. Ne migsuhu si Pilatu ne igpabehey e seini diye te kandin.
58 foi a Pilatos e pediu o corpo de Jesus. Pilatos ordenou que lhe entregassem o corpo.
59 Ne in-angey e ni Husi ka lawa ni Hisus wey imbukusan din seini te malinis ne hinabel,
59 José tomou o corpo e o envolveu num lençol limpo, feito de linho,
60 wey insabal rin e diye te dalama ne iyam pad neimpusi te eglulungag. Ne miglilid e sikandin te dakel ne batu eyew iglekeb te gumawan te insabalan, wey nataman, miggipanew e sikandin.
60 e o colocou num túmulo novo, de sua propriedade, escavado na rocha. Então rolou uma grande pedra na entrada do túmulo e foi embora.
61 Ne si Mariya Magdalina wey ka sangey rin, diye migpinpinnuu te egkatangkaan te insabalan.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente ao túmulo.
62 Te seup ne aldew, Aldew te Peggimeley, miggendiye te ki Pilatu ka me pangulu te me talagpanubad wey ka me Parisiyu
62 No dia seguinte, no sábado, os principais sacerdotes e os fariseus foram a Pilatos
63 wey migkahi, “Ahalen, nasuman-suman ney ka ingkahi te ware pad migpatey seeye se talaglimbung ne egkeuyag kun sikandin te igkatelu ne aldew.
63 e disseram: “Senhor, lembramos que, quando ainda vivia, aquele mentiroso disse: ‘Depois de três dias ressuscitarei’.
64 Purisu patamengi nu ka insabalan taman te igkatelu ne aldew su eyew kene egtakawen te me hibateen din ka lawa rin wey egkataman, igpangguhud dan e diye te me etew ne neuyag e sikandin. Ne seini se mewuri ne peglilimbung, egkeyimu ne subla pad ne mareet du te an-anayan.”
64 Por isso, pedimos que lacre o túmulo até o terceiro dia. Isso impedirá que seus discípulos roubem o corpo e depois digam a todos que ele ressuscitou. Se isso acontecer, estaremos em pior situação que antes”.
65 Ne migkahiyan sikandan ni Pilatu, “Kuwa kew te me sundalu wey hendiye kew e. Na, paay-ayari niyu naa patamengi kandan ka insabalan.”
65 Pilatos respondeu: “Levem soldados e guardem o túmulo como acharem melhor”.
66 Purisu nangendiyad sikandan wey inniresenan dan ka insabalan pinaahi te pegtahu dan te palinneu diye te batu ne lekeb. Ne nataman, impatamengan dan e.
66 Então eles lacraram o túmulo e puseram guardas para protegê-lo.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.