João 6

Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs VC

Sair da comparação
VC Versão Católica
1 Pegkapenga dutu, miglapas e man-e ensi Hisus diye te Lanew te Galiliya ne egngaranan degma te Lanew te Tibiryas.
1 Depois disso, atravessou Jesus o lago da Galiléia {que é o de Tiberíades.}
2 Amana ne masalig ne me etew ka migsinsinundul engki Hisus su nakakita sikandan te me kein-inuwan ne innimu rin te pegpamawi din te egmanderalu.
2 Seguia-o uma grande multidão, porque via os milagres que fazia em beneficio dos enfermos.
3 Ne migpatakereg e ensi Hisus duma te me hibateen din diye te bubungan wey diye migpinpinnuu.
3 Jesus subiu a um monte e ali se sentou com seus discípulos.
4 Te seeye ne timpu, mahaan e man-e ka Sahakeen te Peglihad te Panalihan te Manama.
4 Aproximava-se a Páscoa, festa dos judeus.
5 Te pegtengteng ni Hisus, nakita rin ka susuluhi ne me etew ne egpeendiye te kandan. Ne migkahiyan din si Pilipi, “Hendei ki egpakabebeli te egkakeen ne igpakeen ta te seini ne me etew?”
5 Jesus levantou os olhos sobre aquela grande multidão que vinha ter com ele e disse a Filipe: Onde compraremos pão para que todos estes tenham o que comer?
6 (Inlalag din sika eyew te peg-eleg-eleg ki Pilipi, kunaleg te tapey e sikandin nakanengneng ke nekey ka eggimuwen din.)
6 Falava assim para o experimentar, pois bem sabia o que havia de fazer.
7 Ne migtabak si Pilipi, “Minsan pad ke egbebeli ki te paan ne bali te daruwa ne gatus (200) ne dinaryu, wey egdereiseken te re te pegpamehey, kene de egkakeenan ka seini ne me etew.”
7 Filipe respondeu-lhe: Duzentos denários de pão não lhes bastam, para que cada um receba um pedaço.
8 Ne migkahiyan sikandin te sabeka te me hibateen din ne egngaranan ki Andris ne suled ni Simun Pidru,
8 Um dos seus discípulos, chamado André, irmão de Simão Pedro, disse-lhe:
9 “Due lukes-lukes kayi ne due paan ne lalimma ne malisen wey daruwa ne ngalap te weyig. Piru nekegmenu naan de iya sika te iling kayi ne kasuluhan?” Ka bewu te bate (6:9). |src=" HK006A.TIF" size="span" ref="Huwan 6:9"
9 Está aqui um menino que tem cinco pães de cevada e dois peixes... mas que é isto para tanta gente?
10 Ne migkahi si Hisus, “Ne papinnuuwa niyu ka me etew.” Purisu immapinnuu ran e ka me etew diye te me hilamunen, su dakel ka me hilamunen dutu. Lalimma ne libu (5,000) ka kasuluhan te me lukes de.
10 Disse Jesus: Fazei-os assentar. Ora, havia naquele lugar muita relva. Sentaram-se aqueles homens em número de uns cinco mil.
11 Nataman, ingkuwa ni Hisus ka me paan wey migpasalamat pad sikandin te Manama hendue ipamehey diye te me etew ne namminnuu. Ne iling ded ka ngalap, impanalad din ded degma diye te me etew, wey nangeen sikandan taman te igkeupii ran.
11 Jesus tomou os pães e rendeu graças. Em seguida, distribuiu-os às pessoas que estavam sentadas, e igualmente dos peixes lhes deu quanto queriam.
12 Te nabulung-bulung e sikandan langun, migkahiyan e ni Hisus ka me hibateen din, “Limura niyu ka nasame su egkaraat.”
12 Estando eles saciados, disse aos discípulos: Recolhei os pedaços que sobraram, para que nada se perca.
13 Seeye naa, impanlimud dan e ka nasame puun te lalimma ne paan, wey nakapenu te sapulu wey daruwa (12) ne liyang ka nasame.
13 Eles os recolheram e, dos pedaços dos cinco pães de cevada que sobraram, encheram doze cestos.
14 Te pegkakita te me etew te kein-inuwan ne innimu ni Hisus, migkahi sikandan, “Seinid en iya ka Prupita ne nasulat diye te Kasulatan ne eggendini te ampew te tane!”
14 À vista desse milagre de Jesus, aquela gente dizia: Este é verdadeiramente o profeta que há de vir ao mundo.
15 Ne tapey e nakanengneng si Hisus ne egpehesen sikandin te me etew eyew eggimuwen dan ne Hari, seeye naa ka mig-awe sikandin diye wey miglibed migtakereg diye te bubungan ne migsabsabeka.
15 Jesus, percebendo que queriam arrebatá-lo e fazê-lo rei, tornou a retirar-se sozinho para o monte.
16 Ne hengkayi se egpangilumkilum e, nanupang e ka me hibateen din diye te lanew
16 Chegada a tarde, os seus discípulos desceram à margem do lago.
17 wey nanguntud te balangey ka eglapas diye te Kapirnaum. Ne nasagkup de due, ware pad nakasundul si Hisus kandan.
17 Subindo a uma barca, atravessaram o lago rumo a Cafarnaum. Era já escuro, e Jesus ainda não se tinha reunido a eles.
18 Taheed te eglapas e sikandan, migpangalamag te kekesehi wey migdakel e ka me bunlud.
18 O mar, entretanto, se agitava, porque soprava um vento rijo.
19 Te me lalimma e wey ke hen-em e ne kilumitru ka imbaye dan te pegpamegsey, nakita ran si Hisus ka miggipanew diye te weyig ne egpeendiye te unturanan dan, wey nenaaldek sikandan.
19 Tendo eles remado uns vinte e cinco ou trinta estádios, viram Jesus que se aproximava da barca, andando sobre as águas, e ficaram atemorizados.
20 Piru migkahiyan sikandan ni Hisus, “Kene kew kaaldek su sikeddiey seini.”
20 Mas ele lhes disse: Sou eu, não temais.
21 Ne dutu, igkeupii ran ne eg-untud si Hisus te balangey, wey sahuhune ne nakatuhun sikandan diye te eggendiyaan dan.
21 Quiseram recebê-lo na barca, mas pouco depois a barca chegou ao seu destino.
22 Te seup ne aldew, ka me etew ne migpalunggehaat pad diye te deyipag te linew nakamaan-maan te nangawe e ka me hibateen ni Hisus ne nanguntud te sabsabeka ne balangey diye. Nanengnengan dan man-e ne ware migduma si Hisus te me hibateen din su sikandan de ka nangipanew.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar percebeu que Jesus não tinha subido com seus discípulos na única barca que lá estava, mas que eles tinham partido sozinhos.
23 Ne dutu, due me balangey puun te Tibiryas ne nanginguma diye te marani te nangeenan dan te paan te napasalamatan e seeye te Magbebaye.
23 Nesse meio tempo, outras barcas chegaram de Tiberíades, perto do lugar onde tinham comido o pão, depois de o Senhor ter dado graças.
24 Purisu te pegkanengneng dan ne ware bes e si Hisus diye wey ka me hibateen din, nanguntud e sikandan te me balangey wey nangendiyad te Kapirnaum ka egpammitew ki Hisus.
24 E, reparando a multidão que nem Jesus nem os seus discípulos estavam ali, entrou nas barcas e foi até Cafarnaum à sua procura.
25 Pegginguma te me etew diye te deyipag te lanew, nakita ran si Hisus wey mig-insaan dan, “Talagpanulu, ken-u ke bes pad kayi?”
25 Encontrando-o na outra margem do lago, perguntaram-lhe: Mestre, quando chegaste aqui?
26 Ne migtabak si Hisus, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: kene ne iyan niyu igpammitew keddi su nakakita kew te me kein-inuwan ne neyimu ku, ke kene, puun de su impakeen ku sikaniyu te paan wey nenabulung kew.
26 Respondeu-lhes Jesus: Em verdade, em verdade vos digo: buscais-me, não porque vistes os milagres, mas porque comestes dos pães e ficastes fartos.
27 Kene kew pakannekal ne eggimu para te keenen ne eglihad de, ke kene, te keenen ne egpakabehey te umul ne ware egtamanan. Ne ka Anak te Etew iyan egbehey kaniyu kayi su sikandin ka imbehayan te Amey ne Manama te katenged te pegbehey kayi.”
27 Trabalhai, não pela comida que perece, mas pela que dura até a vida eterna, que o Filho do Homem vos dará. Pois nele Deus Pai imprimiu o seu sinal.
28 Puun due, mig-inse sikandan kandin, “Nekey naa ka eleg ne eggimuwen ney eyew egkatuman ney ka igpeyimu te Manama?”
28 Perguntaram-lhe: Que faremos para praticar as obras de Deus?
29 Ne migtabak si Hisus, “Seini ka igkeupii te Manama ne eggimuwen niyu: palintutuu wey salig kew te insuhu din.”
29 Respondeu-lhes Jesus: A obra de Deus é esta: que creiais naquele que ele enviou.
30 Ne migtabak sikandan, “Nekey naa ne kein-inuwan ka igkapapitew nu kanami eyew egpakapalintutuu key keykew? Nekey ka eggimuwen nu?
30 Perguntaram eles: Que milagre fazes tu, para que o vejamos e creiamos em ti? Qual é a tua obra?
31 Ka me kaap-apuan ney dengan, nangeen te mana te diye pad sikandan te mammara ne inged ne kene egkeugpaan. Su sumale te nasulat te Kasulatan, ‘Imbehayan din sikandan te keenen ne diye egpuun te langit.’ ”
31 Nossos pais comeram o maná no deserto, segundo o que está escrito: Deu-lhes de comer o pão vindo do céu {Sl 77,24}.
32 Ne migkahi si Hisus, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: kene ne si Muwisis ka migbehey kaniyu te egkeenen ne egpuun diye te langit, su ka Amey ku. Ne sikandin ded man-e ka egbehey kaniyu te malehet ne keenen ne egpuun diye te langit.
32 Jesus respondeu-lhes: Em verdade, em verdade vos digo: Moisés não vos deu o pão do céu, mas o meu Pai é quem vos dá o verdadeiro pão do céu;
33 Su ka keenen ne igbehey te Manama, iyan sika se egpamaneug puun te langit wey egbehey te umul te me etew kayi te ampew te tane.”
33 porque o pão de Deus é o pão que desce do céu e dá vida ao mundo.
34 Ne migkahiyan dan si Hisus, “Ahalen, behayi key ma layun te sika ne keenen.”
34 Disseram-lhe: Senhor, dá-nos sempre deste pão!
35 Ne migkahiyan ni Hisus sikandan, “Sikeddiey ka keenen ne egbehey te umul. Ka egparani keddi kenad iya eggutasan, wey ka egpalintutuu wey egsalig keddi, kenad egkammaraan.
35 Jesus replicou: Eu sou o pão da vida: aquele que vem a mim não terá fome, e aquele que crê em mim jamais terá sede.
36 Piru iling te nakahi kud e kaniyu ne minsan nakita ad nikaniyu, kene kew red iya man-e egpalintutuu.
36 Mas já vos disse: Vós me vedes e não credes...
37 Ka langun ne etew ne igbehey te Amey ku keddi, egparani keddiey. Ne ka egparani keddi, kene ku egdeldelen.
37 Todo aquele que o Pai me dá virá a mim, e o que vem a mim não o lançarei fora.
38 Su wara a migpamaneug puun te langit eyew te pegtuman te keddi ne igkeupii, ke kene, eyew te pegtuman te igkeupii te Amey ku ne migsuhu keddiey.
38 Pois desci do céu não para fazer a minha vontade, mas a vontade daquele que me enviou.
39 Ne seini ka igkeupii te migsuhu keddiey: egtantanuran ku ka imbehey rin keddi ne kene egkatarinan te minsan sabeka, piru eg-uyahen ku sikandan te katammanan ne aldew.
39 Ora, esta é a vontade daquele que me enviou: que eu não deixe perecer nenhum daqueles que me deu, mas que os ressuscite no último dia.
40 Su seini ka igkeupii te Amey ku: ka langun ne egpammitew wey egpalintutuu wey egsalig te Anak, egpakaangken te umul ne ware egtamanan wey eg-uyahen ku sikandan te katammanan ne aldew.”
40 Esta é a vontade de meu Pai: que todo aquele que vê o Filho e nele crê, tenha a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
41 Seeye naa, migsalew-salew e ka me Hudiyu meyitenged kandin tenged te ingkahi rin ne sikandin ka keenen ne diye egpuun te langit.
41 Murmuravam então dele os judeus, porque dissera: Eu sou o pão que desceu do céu.
42 Migkahi sikandan, “Si Hisus ma sika ne anak ni Husi. Nakataha ki ke hentew-a ka amey wey ka iney rin, ne mania te egkahi sikandin te diye din egpuun te langit?”
42 E perguntavam: Porventura não é ele Jesus, o filho de José, cujo pai e mãe conhecemos? Como, pois, diz ele: Desci do céu?
43 Ne migtabak si Hisus, “Kene kew e pasalsalawey.
43 Respondeu-lhes Jesus: Não murmureis entre vós.
44 Ware egpakaparani keddi ke kene egpeparaniyen te Amey ne migsuhu keddi. Ne seeye se egparani keddi, eg-uyahen ku red te katammanan ne aldew.
44 Ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o atrair; e eu hei de ressuscitá-lo no último dia.
45 Due insulat te me prupita ne eggenendue, ‘Egpanuluen sikandan langun te Manama.’ Purisu, ka langun ne egpammineg te Amey wey egdawat te iglalag din, egparani keddiey.
45 Está escrito nos profetas: Todos serão ensinados por Deus {Is 54,13}. Assim, todo aquele que ouviu o Pai e foi por ele instruído vem a mim.
46 Ne ware seini migpasabut ne due etew ne nakakita te Amey, su ware iya nakakita kandin angin e keddi te diye migpuun te Manama.
46 Não que alguém tenha visto o Pai, pois só aquele que vem de Deus, esse é que viu o Pai.
47 Egnangenan ku sikaniyu te malehet: ka egpalintutuu wey egsalig keddi, due umul ne ware egtamanan.
47 Em verdade, em verdade vos digo: quem crê em mim tem a vida eterna.
48 Sikeddi ka keenen ne egbehey te umul.
48 Eu sou o pão da vida.
49 Ka me kaap-apuan niyu, nangeen te mana te diye pad sikandan te mammara ne inged ne kene egkeugpaan, piru nammatey man ded sikandan.
49 Vossos pais, no deserto, comeram o maná e morreram.
50 Piru lein ka seini se keenen ne migpamaneug puun te langit. Minsan hentew ne egkeen kayi, kenad e egpatey.
50 Este é o pão que desceu do céu, para que não morra todo aquele que dele comer.
51 Sikeddiey ka manekal ne keenen ne migpamaneug puun te langit. Minsan hentew ne egkeen te seini ne keenen, egkeuyag te ware egtamanan. Ne iyan keenen ka lawa ku ne igbehey ku eyew egpakaangken te umul ne ware egtamanan ka me etew kayi te ampew te tane.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá eternamente. E o pão, que eu hei de dar, é a minha carne para a salvação do mundo.
52 Ne dutu, nenekeg-apul ka me Hudiyu diye. Ne migkahi sikandan, “Egmenuwen te seini ne etew te pegbehey te lawa rin eyew igpakeen kanta?”
52 A essas palavras, os judeus começaram a discutir, dizendo: Como pode este homem dar-nos de comer a sua carne?
53 Ne migkahiyan sikandan ni Hisus, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: emun ke kene kew egkeen te lawa te Anak te Etew, wey kene eg-inum te kandin ne langesa, kene kew egpakaangken te umul.
53 Então Jesus lhes disse: Em verdade, em verdade vos digo: se não comerdes a carne do Filho do Homem, e não beberdes o seu sangue, não tereis a vida em vós mesmos.
54 Piru ka minsan hentew ne egkeen te keddi ne lawa, wey eg-inum te keddi ne langesa, due umul ne ware egtamanan, wey eg-uyahen ku te katammanan ne aldew.
54 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue tem a vida eterna; e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Su ka lawa ku, iyan sika ka malehet ne keenen, ne ka langesa ku, iyan sika ka malehet ne inumen.
55 Pois a minha carne é verdadeiramente uma comida e o meu sangue, verdadeiramente uma bebida.
56 Ka minsan hentew ne egkeen te keddi ne lawa wey eg-inum te keddi ne langesa, eg-uugpe sikandin kayi te keddiey wey eg-ugpa a degma diye te kandin.
56 Quem come a minha carne e bebe o meu sangue permanece em mim e eu nele.
57 Ka manekal ne Amey ka migsuhu keddi, wey neuyag a tenged kandin. Ne iling naan ded degma due, ka egkeen keddiey, egkeuyag tenged keddi.
57 Assim como o Pai que me enviou vive, e eu vivo pelo Pai, assim também aquele que comer a minha carne viverá por mim.
58 Ne iyan iya seini ka keenen ne egpuun diye te langit, kene ne iling seini te keenen ne mana ne ingkeen te me kaap-apuan niyu, su nammatey red sikandan. Su ka egkeen te seini ne keenen, egkeuyag te ware egtamanan.”
58 Este é o pão que desceu do céu. Não como o maná que vossos pais comeram e morreram. Quem come deste pão viverá eternamente.
59 Inlalag seeye ni Hisus te pegpanulu din diye te simbaan te me Hudiyu diye te Kapirnaum.
59 Tal foi o ensinamento de Jesus na sinagoga de Cafarnaum.
60 Masalig ne me hibateen din ka nakarineg kayi wey nakakahi, “Malised seini se impanulu din. Hentew-a ka egpekeuyun kayi?”
60 Muitos dos seus discípulos, ouvindo-o, disseram: Isto é muito duro! Quem o pode admitir?
61 Ne minsan ware migpanugtul ki Hisus, piru nanengnengan din ne migsalew-salew ka me hibateen din meyitenged te impanulu din. Sikan naa ka migkahiyan din sikandan, “Neenenduenan kew te ingkahi ku?
61 Sabendo Jesus que os discípulos murmuravam por isso, perguntou-lhes: Isso vos escandaliza?
62 Emun ke iling due, wey naan pa iya ke egkiteen niyud ka Anak te Etew ne egbatunen igpalibed diye te impuunan din.
62 Que será, quando virdes subir o Filho do Homem para onde ele estava antes?...
63 Ka egbehey te umul iyan ka Panisingan te Manama wey kene seini egkeyimu te etew. Ka inlalag ku kaniyu, diye egpuun te Panisingan te Manama wey egpakabehey te umul.
63 O espírito é que vivifica, a carne de nada serve. As palavras que vos tenho dito são espírito e vida.
64 Piru due duma niyu kayi ne kene egpalintutuu keddi.” (Ingkahi seini ni Hisus su tapey rin e nanengnengi ke hentew ka kene egpalintutuu wey ke hentew degma ka eg-akal kandin.)
64 Mas há alguns entre vós que não crêem... Pois desde o princípio Jesus sabia quais eram os que não criam e quem o havia de trair.
65 Ne migpabulus sikandin migkahi, “Sika ka egpuunan ne migkahiyan ku sikaniyu te ware egpakaparani keddi, angin e te igpeparani keddi te Amey.”
65 Ele prosseguiu: Por isso vos disse: Ninguém pode vir a mim, se por meu Pai não lho for concedido.
66 Ne puun dutu, masalig ka me hibateen din ne mig-engked wey warad migduma kandin.
66 Desde então, muitos dos seus discípulos se retiraram e já não andavam com ele.
67 Ne migkahiyan ni Hisus ka sapulu wey daruwa (12) ne hibateen din, “Ne sikaniyu, eg-engkeran e naa degma nikaniyu?”
67 Então Jesus perguntou aos Doze: Quereis vós também retirar-vos?
68 Migtabak si Simun Pidru kandin, “Magbebaye, hentew naa ka egkeendiyaan ney? Sikeykew re ka due lalag ne egpakabehey te umul ne ware egtamanan.
68 Respondeu-lhe Simão Pedro: Senhor, a quem iríamos nós? Tu tens as palavras da vida eterna.
69 Migpalintutuu key keykew wey nanengnengan ney ne sikeykew iya ka Matulus ne in-alam te Manama.”
69 E nós cremos e sabemos que tu és o Santo de Deus!
70 Ne migkahiyan sikandan ni Hisus, “Sikeddiey iya ka mig-alam kaniyu te sapulu wey daruwa (12). Piru ahalen te me busew ka sabeka kaniyu.”
70 Jesus acrescentou: Não vos escolhi eu todos os doze? Contudo, um de vós é um demônio!...
71 Si Hudas ne anak ni Simun Iskaryuti ka egkahiyen ni Hisus, su minsan sabeka sikandin te sapulu wey daruwa (12) ne hibateen, sikandin iya ka eg-akal ki Hisus.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, porque era quem o havia de entregar não obstante ser um dos Doze.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.