João 6
Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs NVT
1 Pegkapenga dutu, miglapas e man-e ensi Hisus diye te Lanew te Galiliya ne egngaranan degma te Lanew te Tibiryas.
1 Depois disso, Jesus atravessou o mar da Galileia, conhecido também como mar de Tiberíades.
2 Amana ne masalig ne me etew ka migsinsinundul engki Hisus su nakakita sikandan te me kein-inuwan ne innimu rin te pegpamawi din te egmanderalu.
2 Uma grande multidão o seguia por toda parte, pois tinham visto os sinais que ele havia realizado ao curar os enfermos.
3 Ne migpatakereg e ensi Hisus duma te me hibateen din diye te bubungan wey diye migpinpinnuu.
3 Então Jesus subiu a um monte e sentou-se com seus discípulos.
4 Te seeye ne timpu, mahaan e man-e ka Sahakeen te Peglihad te Panalihan te Manama.
4 Era quase tempo da festa judaica da Páscoa.
5 Te pegtengteng ni Hisus, nakita rin ka susuluhi ne me etew ne egpeendiye te kandan. Ne migkahiyan din si Pilipi, “Hendei ki egpakabebeli te egkakeen ne igpakeen ta te seini ne me etew?”
5 Jesus logo viu uma grande multidão que vinha a seu encontro. Voltando-se para Filipe, perguntou: “Onde podemos comprar pão para alimentar toda essa gente?”.
6 (Inlalag din sika eyew te peg-eleg-eleg ki Pilipi, kunaleg te tapey e sikandin nakanengneng ke nekey ka eggimuwen din.)
6 Disse isso para pôr Filipe à prova, pois já sabia o que ia fazer.
7 Ne migtabak si Pilipi, “Minsan pad ke egbebeli ki te paan ne bali te daruwa ne gatus (200) ne dinaryu, wey egdereiseken te re te pegpamehey, kene de egkakeenan ka seini ne me etew.”
7 Filipe respondeu: “Mesmo que trabalhássemos vários meses, não teríamos dinheiro suficiente para dar alimento a todos!”.
8 Ne migkahiyan sikandin te sabeka te me hibateen din ne egngaranan ki Andris ne suled ni Simun Pidru,
8 Então um de seus discípulos, André, irmão de Simão Pedro, falou:
9 “Due lukes-lukes kayi ne due paan ne lalimma ne malisen wey daruwa ne ngalap te weyig. Piru nekegmenu naan de iya sika te iling kayi ne kasuluhan?” Ka bewu te bate (6:9). |src=" HK006A.TIF" size="span" ref="Huwan 6:9"
9 “Aqui está um rapaz com cinco pães de cevada e dois peixes. Mas que adianta isso para tanta gente?”.
10 Ne migkahi si Hisus, “Ne papinnuuwa niyu ka me etew.” Purisu immapinnuu ran e ka me etew diye te me hilamunen, su dakel ka me hilamunen dutu. Lalimma ne libu (5,000) ka kasuluhan te me lukes de.
10 Jesus respondeu: “Digam ao povo que se sente”. Todos se sentaram na grama que cobria o monte. Só os homens eram cerca de cinco mil.
11 Nataman, ingkuwa ni Hisus ka me paan wey migpasalamat pad sikandin te Manama hendue ipamehey diye te me etew ne namminnuu. Ne iling ded ka ngalap, impanalad din ded degma diye te me etew, wey nangeen sikandan taman te igkeupii ran.
11 Então Jesus tomou os pães, agradeceu a Deus e os repartiu entre o povo. Em seguida, fez o mesmo com os peixes. E todos comeram à vontade.
12 Te nabulung-bulung e sikandan langun, migkahiyan e ni Hisus ka me hibateen din, “Limura niyu ka nasame su egkaraat.”
12 Depois que todos estavam satisfeitos, Jesus disse a seus discípulos: “Agora juntem os pedaços que sobraram, para que nada se desperdice”.
13 Seeye naa, impanlimud dan e ka nasame puun te lalimma ne paan, wey nakapenu te sapulu wey daruwa (12) ne liyang ka nasame.
13 Eles juntaram o que restou e encheram doze cestos com as sobras.
14 Te pegkakita te me etew te kein-inuwan ne innimu ni Hisus, migkahi sikandan, “Seinid en iya ka Prupita ne nasulat diye te Kasulatan ne eggendini te ampew te tane!”
14 Quando o povo viu Jesus fazer esse sinal, exclamou: “Sem dúvida ele é o profeta que haveria de vir ao mundo!”.
15 Ne tapey e nakanengneng si Hisus ne egpehesen sikandin te me etew eyew eggimuwen dan ne Hari, seeye naa ka mig-awe sikandin diye wey miglibed migtakereg diye te bubungan ne migsabsabeka.
15 Jesus sabia que pretendiam obrigá-lo a ser rei deles, de modo que se retirou, sozinho, para o monte.
16 Ne hengkayi se egpangilumkilum e, nanupang e ka me hibateen din diye te lanew
16 Ao entardecer, os discípulos de Jesus desceram à praia,
17 wey nanguntud te balangey ka eglapas diye te Kapirnaum. Ne nasagkup de due, ware pad nakasundul si Hisus kandan.
17 entraram no barco e atravessaram o mar em direção a Cafarnaum. Quando escureceu, porém, Jesus ainda não tinha vindo se encontrar com eles.
18 Taheed te eglapas e sikandan, migpangalamag te kekesehi wey migdakel e ka me bunlud.
18 Logo, um vento forte veio sobre eles, e o mar ficou muito agitado.
19 Te me lalimma e wey ke hen-em e ne kilumitru ka imbaye dan te pegpamegsey, nakita ran si Hisus ka miggipanew diye te weyig ne egpeendiye te unturanan dan, wey nenaaldek sikandan.
19 Depois de remarem cinco ou seis quilômetros, de repente viram Jesus caminhando sobre o mar, em direção ao barco. Ficaram aterrorizados,
20 Piru migkahiyan sikandan ni Hisus, “Kene kew kaaldek su sikeddiey seini.”
20 mas ele lhes disse: “Sou eu! Não tenham medo”.
21 Ne dutu, igkeupii ran ne eg-untud si Hisus te balangey, wey sahuhune ne nakatuhun sikandan diye te eggendiyaan dan.
21 Eles o receberam no barco e, logo em seguida, chegaram a seu destino.
22 Te seup ne aldew, ka me etew ne migpalunggehaat pad diye te deyipag te linew nakamaan-maan te nangawe e ka me hibateen ni Hisus ne nanguntud te sabsabeka ne balangey diye. Nanengnengan dan man-e ne ware migduma si Hisus te me hibateen din su sikandan de ka nangipanew.
22 No dia seguinte, a multidão que tinha ficado do outro lado do mar viu que os discípulos haviam pegado o único barco dali e que Jesus não fora com eles.
23 Ne dutu, due me balangey puun te Tibiryas ne nanginguma diye te marani te nangeenan dan te paan te napasalamatan e seeye te Magbebaye.
23 Alguns barcos de Tiberíades se aproximaram do lugar onde o povo tinha comido os pães depois que o Senhor os abençoou.
24 Purisu te pegkanengneng dan ne ware bes e si Hisus diye wey ka me hibateen din, nanguntud e sikandan te me balangey wey nangendiyad te Kapirnaum ka egpammitew ki Hisus.
24 Quando a multidão viu que nem Jesus nem os discípulos estavam ali, todos entraram nos barcos e atravessaram para Cafarnaum, a fim de procurá-lo.
25 Pegginguma te me etew diye te deyipag te lanew, nakita ran si Hisus wey mig-insaan dan, “Talagpanulu, ken-u ke bes pad kayi?”
25 Encontraram-no do outro lado do mar e lhe perguntaram: “Rabi, quando o senhor chegou aqui?”.
26 Ne migtabak si Hisus, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: kene ne iyan niyu igpammitew keddi su nakakita kew te me kein-inuwan ne neyimu ku, ke kene, puun de su impakeen ku sikaniyu te paan wey nenabulung kew.
26 Jesus respondeu: “Eu lhes digo a verdade: vocês querem estar comigo não porque entenderam os sinais, mas porque lhes dei alimento.
27 Kene kew pakannekal ne eggimu para te keenen ne eglihad de, ke kene, te keenen ne egpakabehey te umul ne ware egtamanan. Ne ka Anak te Etew iyan egbehey kaniyu kayi su sikandin ka imbehayan te Amey ne Manama te katenged te pegbehey kayi.”
27 Não se preocupem tanto com coisas que se estragam, como a comida, mas usem suas energias buscando o alimento que permanece para a vida eterna, o qual o Filho do Homem pode lhes dar. Pois Deus, o Pai, colocou em mim seu selo de aprovação”.
28 Puun due, mig-inse sikandan kandin, “Nekey naa ka eleg ne eggimuwen ney eyew egkatuman ney ka igpeyimu te Manama?”
28 “Nós também queremos realizar as obras de Deus”, disseram eles. “O que devemos fazer?”
29 Ne migtabak si Hisus, “Seini ka igkeupii te Manama ne eggimuwen niyu: palintutuu wey salig kew te insuhu din.”
29 Jesus lhes disse: “Esta é a única obra que Deus quer de vocês: creiam naquele que ele enviou”.
30 Ne migtabak sikandan, “Nekey naa ne kein-inuwan ka igkapapitew nu kanami eyew egpakapalintutuu key keykew? Nekey ka eggimuwen nu?
30 Eles responderam: “Se deseja que creiamos no senhor, mostre-nos um sinal. O que o senhor pode fazer?
31 Ka me kaap-apuan ney dengan, nangeen te mana te diye pad sikandan te mammara ne inged ne kene egkeugpaan. Su sumale te nasulat te Kasulatan, ‘Imbehayan din sikandan te keenen ne diye egpuun te langit.’ ”
31 Afinal, nossos antepassados comeram maná no deserto! As Escrituras dizem: ‘Moisés lhes deu de comer pão do céu’”.
32 Ne migkahi si Hisus, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: kene ne si Muwisis ka migbehey kaniyu te egkeenen ne egpuun diye te langit, su ka Amey ku. Ne sikandin ded man-e ka egbehey kaniyu te malehet ne keenen ne egpuun diye te langit.
32 Jesus disse: “Eu lhes digo a verdade: não foi Moisés quem lhes deu pão do céu. É meu Pai quem dá o verdadeiro pão do céu a vocês.
33 Su ka keenen ne igbehey te Manama, iyan sika se egpamaneug puun te langit wey egbehey te umul te me etew kayi te ampew te tane.”
33 O verdadeiro pão de Deus é aquele que desce do céu e dá vida ao mundo”.
34 Ne migkahiyan dan si Hisus, “Ahalen, behayi key ma layun te sika ne keenen.”
34 “Senhor, dê-nos desse pão todos os dias”, disseram eles.
35 Ne migkahiyan ni Hisus sikandan, “Sikeddiey ka keenen ne egbehey te umul. Ka egparani keddi kenad iya eggutasan, wey ka egpalintutuu wey egsalig keddi, kenad egkammaraan.
35 Jesus respondeu: “Eu sou o pão da vida. Quem vem a mim nunca mais terá fome. Quem crê em mim nunca mais terá sede.
36 Piru iling te nakahi kud e kaniyu ne minsan nakita ad nikaniyu, kene kew red iya man-e egpalintutuu.
36 Mas vocês não creram em mim, embora me tenham visto.
37 Ka langun ne etew ne igbehey te Amey ku keddi, egparani keddiey. Ne ka egparani keddi, kene ku egdeldelen.
37 Contudo, aqueles que o Pai me dá virão a mim, e eu jamais os rejeitarei.
38 Su wara a migpamaneug puun te langit eyew te pegtuman te keddi ne igkeupii, ke kene, eyew te pegtuman te igkeupii te Amey ku ne migsuhu keddiey.
38 Pois desci do céu para fazer a vontade daquele que me enviou, e não minha própria vontade.
39 Ne seini ka igkeupii te migsuhu keddiey: egtantanuran ku ka imbehey rin keddi ne kene egkatarinan te minsan sabeka, piru eg-uyahen ku sikandan te katammanan ne aldew.
39 E esta é a vontade de Deus: que eu não perca um sequer de todos que ele me deu, mas que ressuscite todos no último dia.
40 Su seini ka igkeupii te Amey ku: ka langun ne egpammitew wey egpalintutuu wey egsalig te Anak, egpakaangken te umul ne ware egtamanan wey eg-uyahen ku sikandan te katammanan ne aldew.”
40 Pois é a vontade de meu Pai que todo aquele que olhar para o Filho e nele crer tenha a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia”.
41 Seeye naa, migsalew-salew e ka me Hudiyu meyitenged kandin tenged te ingkahi rin ne sikandin ka keenen ne diye egpuun te langit.
41 Então os judeus começaram a criticá-lo, pois ele havia afirmado: “Eu sou o pão que desceu do céu”.
42 Migkahi sikandan, “Si Hisus ma sika ne anak ni Husi. Nakataha ki ke hentew-a ka amey wey ka iney rin, ne mania te egkahi sikandin te diye din egpuun te langit?”
42 Diziam: “Este não é Jesus, filho de José? Conhecemos seu pai e sua mãe. Como ele pode dizer: ‘Desci do céu?’”.
43 Ne migtabak si Hisus, “Kene kew e pasalsalawey.
43 Jesus, porém, respondeu: “Parem de me criticar.
44 Ware egpakaparani keddi ke kene egpeparaniyen te Amey ne migsuhu keddi. Ne seeye se egparani keddi, eg-uyahen ku red te katammanan ne aldew.
44 Pois ninguém pode vir a mim se o Pai, que me enviou, não o trouxer a mim; e no último dia eu o ressuscitarei.
45 Due insulat te me prupita ne eggenendue, ‘Egpanuluen sikandan langun te Manama.’ Purisu, ka langun ne egpammineg te Amey wey egdawat te iglalag din, egparani keddiey.
45 Como dizem as Escrituras: ‘Todos eles serão ensinados por Deus’. Todo aquele que ouve o Pai e aprende dele vem a mim.
46 Ne ware seini migpasabut ne due etew ne nakakita te Amey, su ware iya nakakita kandin angin e keddi te diye migpuun te Manama.
46 Não que alguém tenha visto o Pai; somente eu, que fui enviado por Deus, o vi.
47 Egnangenan ku sikaniyu te malehet: ka egpalintutuu wey egsalig keddi, due umul ne ware egtamanan.
47 “Eu lhes digo a verdade: quem crê tem a vida eterna.
48 Sikeddi ka keenen ne egbehey te umul.
48 Sim, eu sou o pão da vida!
49 Ka me kaap-apuan niyu, nangeen te mana te diye pad sikandan te mammara ne inged ne kene egkeugpaan, piru nammatey man ded sikandan.
49 Seus antepassados comeram maná no deserto, mas morreram;
50 Piru lein ka seini se keenen ne migpamaneug puun te langit. Minsan hentew ne egkeen kayi, kenad e egpatey.
50 quem comer o pão do céu, no entanto, jamais morrerá.
51 Sikeddiey ka manekal ne keenen ne migpamaneug puun te langit. Minsan hentew ne egkeen te seini ne keenen, egkeuyag te ware egtamanan. Ne iyan keenen ka lawa ku ne igbehey ku eyew egpakaangken te umul ne ware egtamanan ka me etew kayi te ampew te tane.”
51 Eu sou o pão vivo que desceu do céu. Quem comer deste pão viverá para sempre; e este pão, que eu oferecerei para que o mundo viva, é a minha carne”.
52 Ne dutu, nenekeg-apul ka me Hudiyu diye. Ne migkahi sikandan, “Egmenuwen te seini ne etew te pegbehey te lawa rin eyew igpakeen kanta?”
52 Então os judeus começaram a discutir entre si a respeito do que ele queria dizer. “Como pode esse homem nos dar sua carne para comer?”, perguntavam.
53 Ne migkahiyan sikandan ni Hisus, “Egnangenan ku sikaniyu te malehet: emun ke kene kew egkeen te lawa te Anak te Etew, wey kene eg-inum te kandin ne langesa, kene kew egpakaangken te umul.
53 Então Jesus disse novamente: “Eu lhes digo a verdade: se vocês não comerem a carne do Filho do Homem e não beberem o seu sangue, não terão a vida em si mesmos.
54 Piru ka minsan hentew ne egkeen te keddi ne lawa, wey eg-inum te keddi ne langesa, due umul ne ware egtamanan, wey eg-uyahen ku te katammanan ne aldew.
54 Mas quem come minha carne e bebe meu sangue terá a vida eterna, e eu o ressuscitarei no último dia.
55 Su ka lawa ku, iyan sika ka malehet ne keenen, ne ka langesa ku, iyan sika ka malehet ne inumen.
55 Pois minha carne é a verdadeira comida, e meu sangue é a verdadeira bebida.
56 Ka minsan hentew ne egkeen te keddi ne lawa wey eg-inum te keddi ne langesa, eg-uugpe sikandin kayi te keddiey wey eg-ugpa a degma diye te kandin.
56 Quem come minha carne e bebe meu sangue permanece em mim, e eu nele.
57 Ka manekal ne Amey ka migsuhu keddi, wey neuyag a tenged kandin. Ne iling naan ded degma due, ka egkeen keddiey, egkeuyag tenged keddi.
57 Eu vivo por causa do Pai, que vive e me enviou; da mesma forma, quem se alimenta de mim viverá por minha causa.
58 Ne iyan iya seini ka keenen ne egpuun diye te langit, kene ne iling seini te keenen ne mana ne ingkeen te me kaap-apuan niyu, su nammatey red sikandan. Su ka egkeen te seini ne keenen, egkeuyag te ware egtamanan.”
58 Eu sou o verdadeiro pão que desceu do céu. Seus antepassados comeram maná e morreram; quem comer este pão não morrerá, mas viverá para sempre”.
59 Inlalag seeye ni Hisus te pegpanulu din diye te simbaan te me Hudiyu diye te Kapirnaum.
59 Ele disse essas coisas quando ensinava na sinagoga de Cafarnaum.
60 Masalig ne me hibateen din ka nakarineg kayi wey nakakahi, “Malised seini se impanulu din. Hentew-a ka egpekeuyun kayi?”
60 Muitos de seus discípulos disseram: “Sua mensagem é dura. Quem é capaz de aceitá-la?”.
61 Ne minsan ware migpanugtul ki Hisus, piru nanengnengan din ne migsalew-salew ka me hibateen din meyitenged te impanulu din. Sikan naa ka migkahiyan din sikandan, “Neenenduenan kew te ingkahi ku?
61 Jesus, sabendo que seus discípulos reclamavam, disse: “Isso os ofende?
62 Emun ke iling due, wey naan pa iya ke egkiteen niyud ka Anak te Etew ne egbatunen igpalibed diye te impuunan din.
62 Então o que pensarão se virem o Filho do Homem subir ao céu, onde estava antes?
63 Ka egbehey te umul iyan ka Panisingan te Manama wey kene seini egkeyimu te etew. Ka inlalag ku kaniyu, diye egpuun te Panisingan te Manama wey egpakabehey te umul.
63 Somente o Espírito dá vida. A natureza humana não realiza coisa alguma. E as palavras que eu lhes disse são espírito e vida.
64 Piru due duma niyu kayi ne kene egpalintutuu keddi.” (Ingkahi seini ni Hisus su tapey rin e nanengnengi ke hentew ka kene egpalintutuu wey ke hentew degma ka eg-akal kandin.)
64 Mas alguns de vocês não creem em mim”. Pois Jesus sabia, desde o princípio, quem não acreditava nele e quem iria traí-lo.
65 Ne migpabulus sikandin migkahi, “Sika ka egpuunan ne migkahiyan ku sikaniyu te ware egpakaparani keddi, angin e te igpeparani keddi te Amey.”
65 E acrescentou: “Por isso eu disse que ninguém pode vir a mim a menos que o Pai o dê a mim”.
66 Ne puun dutu, masalig ka me hibateen din ne mig-engked wey warad migduma kandin.
66 Nesse momento, muitos de seus discípulos se afastaram dele e o abandonaram.
67 Ne migkahiyan ni Hisus ka sapulu wey daruwa (12) ne hibateen din, “Ne sikaniyu, eg-engkeran e naa degma nikaniyu?”
67 Então Jesus se voltou para os Doze e perguntou: “Vocês também vão embora?”.
68 Migtabak si Simun Pidru kandin, “Magbebaye, hentew naa ka egkeendiyaan ney? Sikeykew re ka due lalag ne egpakabehey te umul ne ware egtamanan.
68 Simão Pedro respondeu: “Senhor, para quem iremos? O senhor tem as palavras da vida eterna.
69 Migpalintutuu key keykew wey nanengnengan ney ne sikeykew iya ka Matulus ne in-alam te Manama.”
69 Nós cremos e sabemos que o senhor é o Santo de Deus”.
70 Ne migkahiyan sikandan ni Hisus, “Sikeddiey iya ka mig-alam kaniyu te sapulu wey daruwa (12). Piru ahalen te me busew ka sabeka kaniyu.”
70 Então Jesus disse: “Eu escolhi vocês doze, mas um de vocês é um diabo”.
71 Si Hudas ne anak ni Simun Iskaryuti ka egkahiyen ni Hisus, su minsan sabeka sikandin te sapulu wey daruwa (12) ne hibateen, sikandin iya ka eg-akal ki Hisus.
71 Ele se referia a Judas, filho de Simão Iscariotes, um dos Doze, que mais tarde o trairia.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 6, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.