Atos 10
Meupiya ne panugtulen: Bibliya ne Matigsalug (MBTNT) vs ARC
1 Due lukes ne egngaranan ki Kurnilyu ne diye mig-ugpe te siyudad te Sisarya. Sabeka sikandin ne kepitan te Rumanhun ne me sundalu ne egngaranan te “Punduk te Italyanu.”
1 E havia em Cesareia um varão por nome Cornélio, centurião da coorte chamada Italiana,
2 Migpamakey sikandin te Manama wey migsimba te Manama duma te langun ne pamilya rin. Dakel ka nabulig din diye te me etew ne egkaayu-ayu, wey layun eg-ampu sikandin diye te Manama.
2 piedoso e temente a Deus, com toda a sua casa, o qual fazia muitas esmolas ao povo e, de contínuo, orava a Deus.
3 Sabeka ne maapun te me alas tris e, hendue te impataheinep sikandin te Manama. Nakita rin ka sabeka ne panalihan te Manama ne migparani kandin wey migkahi, “Kurnilyu!”
3 Este, quase à hora nona do dia, viu claramente numa visão um anjo de Deus, que se dirigia para ele e dizia: Cornélio!
4 Migmemetmet sikandin te panalihan duma te pegkaaldek ne mig-inse, “Nekey-a, Ahalen?”
4 Este, fixando os olhos nele e muito atemorizado, disse: Que é, Senhor? E o anjo lhe disse: As tuas orações e as tuas esmolas têm subido para memória diante de Deus.
5 Ne kuntee, suhu ka te me lukes ne egpeendiyeen te Hupi ne egpaangayen te lukes ne egngaranan ki Simun Pidru.
5 Agora, pois, envia homens a Jope e manda chamar a Simão, que tem por sobrenome Pedro.
6 Diye sikandin miglemung ki Simun ne talagderampil te laplap te ngalap, marani te dahat ka baley rin.”
6 Este está com um certo Simão, curtidor, que tem a sua casa junto do mar. Ele te dirá o que deves fazer.
7 Te peg-awe e te panalihan ne miglalag kandin, migpangumew e si Kurnilyu te daruwa ne suluhuanen din wey sabeka ne sundalu ne sinalihan din ne migpamakey degma te Manama.
7 E, retirando-se o anjo que lhe falava, chamou dois dos seus criados e a um piedoso soldado dos que estavam ao seu serviço.
8 Ne dutu, impangguhuran din e sikandan te innangen kandin te panalihan te Manama. Nataman, impeendiye din e ka tatelu ne etew diye te Hupi.
8 E, havendo-lhes contado tudo, os enviou a Jope.
9 Te seup ne aldew, te sasangan e sikandan ne miggipanew, wey te marani e sikandan diye te siyudad, migpamaneyik si Pidru diye te atep eyew eg-ampu, meudtu en iya seeye.
9 E, no dia seguinte, indo eles seu caminho e estando já perto da cidade, subiu Pedro ao terraço para orar, quase à hora sexta.
10 Ne dutu, miggutasan e si Pidru wey egkeupian e ne egkeen. Taheed te nanusubba pad te egkeenen, hendue te impataheinep sikandin te Manama.
10 E, tendo fome, quis comer; e, enquanto lhe preparavam, sobreveio-lhe um arrebatamento de sentidos,
11 Nakita rin ne nalukatan ka langit wey due intuntun kayi te tane ne egpekeiling te dakel ne manggad ne miggiketan ka tagse pikungan. Si Pidru wey ka impakita kandin ne egpuun diye te langit (10:11). |src=" UBSN240.TIF" size="span" ref="Me Himu 10:11"
11 e viu o céu aberto e que descia um vaso, como se fosse um grande lençol atado pelas quatro pontas, vindo para a terra,
12 Iyan tahu dutu ka langun ne klasi te me ngalap ne egmangipanew wey egmanlayang wey egmandul-ug.
12 no qual havia de todos os animais quadrúpedes, répteis da terra e aves do céu.
13 Ne due laheng ne migkahi kandin, “Pidru, enew ka wey gilang ke naa wey keen ka!”
13 E foi-lhe dirigida uma voz: Levanta-te, Pedro! Mata e come.
14 Piru migtabak si Pidru, “Kena a Magbebaye, su ware e pad nakakeen te minsan nekey ne in-isip ney te me Hudiyu ne malindit wey ke mareet naa.”
14 Mas Pedro disse: De modo nenhum, Senhor, porque nunca comi coisa alguma comum e imunda.
15 Ne migkahi man-e ka laheng, “Kene nu sumsumana ne malindit ka minsan nekey ne inlinisan e te Manama.”
15 E segunda vez lhe disse a voz: Não faças tu comum ao que Deus purificou.
16 Neyitabu seini te katatelu, ne nataman, miglibed ded diye te langit ka intuntun.
16 E aconteceu isto por três vezes; e o vaso tornou a recolher-se no céu.
17 Ne taheed te migsusuman-suman pad si Pidru ke nekey ka kaluwasan te impakita kandin, mig-inse e ka me etew ne insuhu ni Kurnilyu ke hendei lenged ka baley ni Simun. Diyad e sikandan te egkatangkaan te gumawan.
17 E, estando Pedro duvidando entre si acerca do que seria aquela visão que tinha visto, eis que os varões que foram enviados por Cornélio pararam à porta, perguntando pela casa de Simão.
18 Ne migpangumew sikandan ka mig-inse ke miglemung naa dutu si Simun ne egngaranan ded degma ki Pidru.
18 E, chamando, perguntaram se Simão, que tinha por sobrenome Pedro, morava ali.
19 Te seeye ne timpu, migpabulus pad si Pidru ka egsusuman-suman te impakita kandin. Ne migkahiyan sikandin te Panisingan te Manama ne miggenendue, “Due tatelu ne etew ne egpammitew keykew.
19 E, pensando Pedro naquela visão, disse-lhe o Espírito: Eis que três varões te buscam.
20 Ne enew ka wey pamaneug ka wey kene ka duwa-ruwa ka egduma kandan su sikeddiey ka migpeendini kandan.”
20 Levanta-te, pois, e desce, e vai com eles, não duvidando; porque eu os enviei.
21 Purisu, migpamaneug e si Pidru wey migkahi diye te me etew, “Sikeddiey ka egpamitawen niyu. Ne mania te miggendini kew?”
21 E, descendo Pedro para junto dos varões que lhe foram enviados por Cornélio, disse: Sou eu a quem procurais; qual é a causa por que estais aqui?
22 Ne migtabak sikandan, “Impeendini key ni Kurnilyu ne kepitan te me sundalu. Matareng sikandin ne etew wey migpamakey degma te Manama, wey amana tahura te langun ne me Hudiyu. Insuhu sikandin te matulus ne panalihan te Manama ne egpeyinggaten keykew te eggendiye te baley rin eyew egpakarineg sikandin te iglalag nu.”
22 E eles disseram: Cornélio, o centurião, varão justo e temente a Deus e que tem bom testemunho de toda a nação dos judeus, foi avisado por um santo anjo para que te chamasse a sua casa e ouvisse as tuas palavras.
23 Nataman, impalasud e ni Pidru ka me etew wey diyad sikandan peyirehaa te seeye ne karusileman.
23 Então, chamando-os para dentro, os recebeu em casa. No dia seguinte, foi Pedro com eles, e foram com ele alguns irmãos de Jope.
24 Te seup e man-e ne aldew, henduen pad ne nekeuma sikandan diye te Sisarya. Ne migtetahad e kandan ensi Kurnilyu duma te me pamilya rin wey me alukuy rin ne impanginggat din.
24 E, no dia imediato, chegaram a Cesareia. E Cornélio os estava esperando, tendo já convidado os seus parentes e amigos mais íntimos.
25 Ne hengkayi te eglasud e perem si Pidru, migsinug-ung de sikandin ni Kurnilyu ne mig-usengul diye te tangkaan din ka egsimba kandin.
25 E aconteceu que, entrando Pedro, saiu Cornélio a recebê-lo e, prostrando-se a seus pés, o adorou.
26 Piru impasasindeg sikandin ni Pidru wey migkahiyan, “Sasindeg ka. Etew e re degma.”
26 Mas Pedro o levantou, dizendo: Levanta-te, que eu também sou homem.
27 Ne miglasud e si Pidru ka migpahuhurey ka Kurnilyu. Ne iyan din nakita ka masalig ne etew ne nalibulung diye te seled.
27 E, falando com ele, entrou e achou muitos que ali se haviam ajuntado.
28 Ne migkahiyan sikandan ni Pidru, “Nakanengneng kew e ne sikanami se me Hudiyu, ingkenaan ne egduma-ruma wey ke egpanumbaley te kene ne me Hudiyu. Piru impapitew a te Manama te keilangan ne kene ku egsumsumanen ne malindit wey ke mareet ka minsan hentew.
28 E disse-lhes: Vós bem sabeis que não é lícito a um varão judeu ajuntar-se ou chegar-se a estrangeiros; mas Deus mostrou-me que a nenhum homem chame comum ou imundo.
29 Purisu te pegpaangey niyu keddi, wara a mig-apul. Ne eg-insa a kaniyu, mania te impeendini a nikaniyu?”
29 Pelo que, sendo chamado, vim sem contradizer. Pergunto, pois: por que razão mandastes chamar-me?
30 Ne migkahi si Kurnilyu, “Te iling kayi ne uras, te me alas tris te maapun te seeye se neep-atan, mig-ampu a diye te seled te baley ku. Sahuhune ne due sabeka ne lukes ne migkukumbale te egpakasilang ne migsasindeg kayi te tangkaan ku
30 E disse Cornélio: Há quatro dias estava eu em jejum até esta hora, orando em minha casa à hora nona.
31 wey migkahi, ‘Kurnilyu, narineg te Manama ka peg-ampu nu wey nakita rin ka pegbulig nu diye te egkaayu-ayu.
31 E eis que diante de mim se apresentou um varão com vestes resplandecentes e disse: Cornélio, a tua oração foi ouvida, e as tuas esmolas estão em memória diante de Deus.
32 Ipaangey nu diye te Hupi si Simun Pidru, diye sikandin miglemung ki Simun ne talagderampil te laplap te ngalap ne diye te marani te dahat.’
32 Envia, pois, a Jope e manda chamar Simão, o que tem por sobrenome Pedro; este está em casa de Simão, curtidor, junto do mar, e ele, vindo, te falará.
33 Purisu impaangey ku sikeykew paragdahawi wey salamat te miggendini ka. Ne kuntee, seini key langun te tangkaan te Manama ka egpammineg te langun ne igpalalag keykew te Magbebaye.”
33 E logo mandei chamar-te, e bem fizeste em vir. Agora, pois, estamos todos presentes diante de Deus, para ouvir tudo quanto por Deus te é mandado.
34 Ne migkahi si Pidru, “Kuntee nanengnengan kud e ne ware bes iya indapihan te Manama.
34 E, abrindo Pedro a boca, disse: Reconheço, por verdade, que Deus não faz acepção de pessoas;
35 Ka etew ne due pegkaaldek te Manama wey matareng ka eggimuwen, egdawaten sikandin te Manama minsan ke nekey ka tribu rin.
35 mas que lhe é agradável aquele que, em qualquer nação, o teme e faz o que é justo.
36 Nakataha kew e te guhuren ne impeuyan din kayi te me kabuhalan ni Israil, ne migpanugtul te Meupiya ne Panugtulen ne egpekeg-uli ka meupiya ne geyinawa ta kandin pinaahi ki Hisu Kristu, ka Magbebaye te langun ne etew.
36 A palavra que ele enviou aos filhos de Israel, anunciando a paz por Jesus Cristo (este é o Senhor de todos),
37 Nakataha kew e man-e te neyitabu diye te intiru ne prubinsya te Hudiya, ne migbunsud diye te Galiliya te pegkapenga ni Huwan te migwali meyitenged te bewutismu.
37 esta palavra, vós bem sabeis, veio por toda a Judeia, começando pela Galileia, depois do batismo que João pregou;
38 Ne nakataha kew e man-e meyitenged ki Hisus ne matig-Nasarit ne in-alam te Manama wey imbehayan te Panisingan din wey geem. Ne puun su migdumaan sikandin te Manama, miggiphipanew sikandin ne miggimu te meupiya wey migpamawi te langun ne etew ne migbaybayaran te ahalen te me busew.
38 como Deus ungiu a Jesus de Nazaré com o Espírito Santo e com virtude; o qual andou fazendo o bem e curando a todos os oprimidos do diabo, porque Deus era com ele.
39 Ne sikanami ka egpamalehet te langun ne neyimu rin diye te siyudad te Hirusalim wey diye te duma ne lungsud te me Hudiyu. Innimatayan dan sikandin pinaahi te peglansang kandin te krus.
39 E nós somos testemunhas de todas as coisas que fez, tanto na terra da Judeia como em Jerusalém; ao qual mataram, pendurando-o num madeiro.
40 Piru in-uyag sikandin te Manama te igkatelu ne aldew wey migpakita pad sikandin kanami.
40 A este ressuscitou Deus ao terceiro dia e fez que se manifestasse,
41 Ware migpakita sikandin te langun ne etew, ke kene, kayi re te kanami te in-alam te Manama ne talagpamalehet. Te neuyag e sikandin, nenekegduma key pad iya ka migkeen wey mig-inum.
41 não a todo o povo, mas às testemunhas que Deus antes ordenara; a nós que comemos e bebemos juntamente com ele, depois que ressuscitou dos mortos.
42 Insuhu key nikandin te pegwali te Meupiya ne Panugtulen diye te me etew, wey te pegpamalehet ne sikandin iya ka in-alam te Manama te peggukum te neuyag pad wey te nammatey e.
42 E nos mandou pregar ao povo e testificar que ele é o que por Deus foi constituído juiz dos vivos e dos mortos.
43 Si Hisu Kristu ka ingguhud te langun ne me prupita ne ka minsan hentew ne egpalintutuu kandin, egkapasaylu se me sale pinaahi te ngaran din.”
43 A este dão testemunho todos os profetas, de que todos os que nele creem receberão o perdão dos pecados pelo seu nome.
44 Te sasangan pad ne eglalag si Pidru, miglene ka Panisingan te Manama diye te langun ne migpammineg te wali.
44 E, dizendo Pedro ainda estas palavras, caiu o Espírito Santo sobre todos os que ouviam a palavra.
45 Neinu-inu ka migmalintutuu ne me Hudiyu ne migduma ki Pidru puun te Hupi te migbehayan degma te Manama te Panisingan ka kene ne me Hudiyu.
45 E os fiéis que eram da circuncisão, todos quantos tinham vindo com Pedro, maravilharam-se de que o dom do Espírito Santo se derramasse também sobre os gentios.
46 Su nakarineg sikandan te kene ne me Hudiyu ne eglalag te nalein-lein ne me linalahan wey migdayan te karesen te Manama. Ne dutu, migkahi e si Pidru,
46 Porque os ouviam falar em línguas e magnificar a Deus.
47 “Minsan kene sikandan ne me Hudiyu, piru nakarawat te Panisingan iling te pegkarawat ta degma. Purisu, kene ne meupiya ke egbalabahan sikandan ka egpabewutismu te weyig.”
47 Respondeu, então, Pedro: Pode alguém, porventura, recusar a água, para que não sejam batizados estes que também receberam, como nós, o Espírito Santo?
48 Nataman, insuhu din e sikandan ne egpabewutismu te ngaran ni Hisu Kristu. Pegkapenga dutu, inhangyu dan e si Pidru ne diye pad egpeugpaa te kandan seled te me pila ne aldew.
48 E mandou que fossem batizados em nome do Senhor. Então, rogaram-lhe que ficasse com eles por alguns dias.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.