Romanos 11
Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NTLH
1 Mi'i pote apo'are ehepe sio Tupana Iuteuria ky'e te sio yt sio toi'atupugha sio waure'e ra'yn Iuteuria ywania kai temiit'in kai sio yt i te are'e. Yt rat pãi toi'atuky'e kahato te mi'iria e. Uito ti mekewat Iuteuria ywania kaipywiat hat pote atikuap kahato uruky'e hap pãi. Atikuap kahato Tupana yt uruwaure hin i te hap. Uha'ase'i pot ti mekewat Tupana mohey hat akag sese Aparãu are. Pywo ti rat uha'ase'i Pesamĩ ti Aparãu emiariru toĩne'en sa'awy'i.
1 Então eu pergunto: será que Deus rejeitou o seu próprio povo? É claro que não! Eu mesmo sou israelita, descendente de Abraão e membro da tribo de Benjamim.
2 Yt karãpe i aru Tupana ti'atoiat temiit'in sese Iuteuria ywania e. Katupono toi'airo mi'iria to'ywania wo wuat'i e'yianmete. Sa'awy'i Tupana ehay moherep hat Eria to'e Tupana pe tomiwan me — Uru'ywania yt naku i kahato e. Ta'atunug sa'ag kahato yne emiky'esat ko'i ete e.
2 Deus não rejeitou o seu povo, que ele havia escolhido desde o princípio. Vocês sabem muito bem o que as Escrituras Sagradas dizem naquele trecho em que Elias acusa o povo de Israel diante de Deus. Elias diz assim:
3 Ta'atu'uka kahato emipo'oro ehay moherep hanuaria e. Yt naku i aikope aikope emiit'in tunug emõtypot hamuat aikope aikope ta'atuwuk ta'atuhũria emõtypot hamo mi'iria kape tõ'ẽ kahato uru'ywania wãita'atu'e hamo e. Ta'atupugha emõtypot yat ko'i e. Ta'atu'aporok yne emõtypot yat e. Ta'atumoma teran yne emiit emipo'oro ko'i e. Pywo ti rat Tupana mesup ta'yn uikat kahato ui'auka hamo e tomiwan me. Uito yn ni emiit sese mesuwarote areĩne'en Iuteuria py'asetpe pote e Eria sa'awy'i Tupana pe.
3 “Senhor, eles mataram os teus profetas e destruíram os teus altares. Eu sou o único que sobrou, e eles estão querendo me matar!”
4 Mi'i hawyi Tupana tiwesat — Eria e yt en yn i uimõtypot hat itote katupono uhemiit'in sese uhehay moherep haria tukupte'en ne 7000 miit itote uimõtypot haria sok yt karãpiat i tupanaria ne'i mõtypot haria mi'iria e. Yt ta'atumõtypot hin i mekewat tupana iã'ãkap Paeu e hap het rakat. Yt en yn hin i uimõtypot hat topyhu'at itote e Tupana Eria pe.
4 O que foi que Deus disse a ele? Ele disse: “Eu guardei para mim sete mil homens que não adoraram o deus Baal .”
5 Mi'i hap ewy Tupana to'e mesup Isareu ywania etiat uruepe yt i'atu i wen i'ewyte Iesui mohey haria ma'ato tukupte'en ne Iuteuria ywania uimi'airoria e Tupana uruepe katupono aho'oekyi ra'yn uhowawi mi'i ywania kaipyi ipat'ok hit ihaky'e'i uhepiat rakaria katupono paa'are hawyi aho'oekyi heĩpyt uhowawi e Tupana.
5 A mesma coisa também acontece agora, isto é, por causa da graça de Deus, ainda existe um pequeno número daqueles que ele escolheu.
6 Aho'o'airo mi'iria uhepiat i'atuky'e hap ete katupono i'atuehaky'e'i uhepiat hap kaipyi atunug mi'iria uhemiit'in no e. Yt i'atuminug wakuap upi hin i ati'atu'airo mi'iria e. Uiwepyi ati'atu'airo mi'iria uipy'a pyi e Tupana. Mi'i hap ewy koitywy Tupana ai'airo yt aiminug wakuap upi hin i ma'ato tuwepyi ai'airo haty wo aiky'e haype yt kat i i watunug wakuap pytkai ahehaky'e'i pote. Ma'ato wakuaria aito hawyi ahewaku hap upi aiky'e wato'e pote mi'i ti yt pywo pe i katupono watoĩne'en tewanĩkap mo turan hap e'at pe aiky'e.
6 Essa escolha se baseia na graça de Deus e não no que eles fizeram. Porque, se a escolha de Deus se baseasse no que as pessoas fazem, então a sua graça não seria a verdadeira graça.
7 Pyno Aito Tupana mohey haria watopyhu'at aiky'e hap kaipyi hawyi Tupana mowakuaria watoĩne'en. Koitywy aimikuap mu'ap Tupana kapiat Iuteuria ywania tikat kahato. Isareu ywania tiky'esat kahato Tupana piat — Waku eipe e hap ma'ato mi'iria yt ipuẽti i katupono te'eruwepyi ta'atunug Tupana kapiat yt mu'ap i. Mi'i pytkai Tupana to'e kahato i'atuepe — Uha'yru mohey hap upi ro uipuẽti e ma'ato yt i'atu'e Tupana ihay at ka'ap pytkai. Meiũran te'eruwewaurehik ta'yn ma'ato kurin kurin ipuẽti ui'ywania Iuteuria kawiat. Ta'i imi'airoria yn ipuẽti.
7 E isso quer dizer que não foi o povo de Israel que encontrou o que estava procurando. Quem encontrou foi apenas um pequeno grupo que Deus escolheu; os outros não quiseram ouvir o chamado de Deus.
8 Aikotã to'e miwan me hap ewy — Yt yt i'atu'e hawyi — Pyno waku eweikupte'en yt iwe'eg i rakaria wo waku eweikupte'en ipy'a heg nakaria wo e. Pyno eweikupte'en yt ikuap kuap takaria wo i e Tupana Iuteuria pe. Mi'i pote mesup e'at pe e — Iuteuria yt ikuap kuap i pywuat sehay Iesui ehay moherep haria henoi i'atuehamo pytkai yt put'ok'e i i'atupy'a pe. Tupana ehay miwan miat te'era'akasa hawyi teke i'atueha py pe ma'ato yt put'ok'e i i'atupy'a pe.
8 Como dizem as Escrituras Sagradas: “Deus endureceu o coração e a mente deles; deu-lhes olhos que não podem ver e ouvidos que não podem ouvir até o dia de hoje.”
9 Yt ta'atumohey teran i rakaria Iuteuria aikotã miwan me morekuat Tawi to'e hap ewy — Tupana uru'ywania yt emohey teran i pote waku etunug iheg me i'atuenuk hap ewamiri kape hap ewy waku i'atuenuk hap topyhu'at i'atu'auka hap e. Waku i'atupu'ap tote ehewãhik yi ka'a i'atu'at hamo i'atuminug sa'ag upi i'atu'apiheg hamo e Tawi.
9 E Davi disse: “Que nas suas festas eles sejam apanhados e enganados, que eles caiam e sejam castigados!
10 Waku eti'atueha py sasep mi'iria yt emohey teran i haria pote e. Waku eti'atuewaure ka'a hik i'atuwo'okak'i hap pupi e. Waku myk puo yne mi'iria yt emohey teran hin i pote e morekuat Tawi Tupana pe tuwepy hawe.
10 Ó Deus, faze com que eles fiquem cegos e que fiquem sempre curvados debaixo do peso das suas dificuldades!”
11 Uru'ywania Iuteuria i'aparap kahato Tupana kapiat mu'ap kuap hap ete aikotã miit ta'at yi hot pe hap ewy yt ihapytig i pote e. Ma'ato mi'i pytkai atu'aparap pytkai Tupana yt ti'atuwaure hin i — Atomog aru mi'iria e. Yt karãpe i aru woroho'o'atoiat ui'atoiat eipe pytkai e. Yt eweiky'esat i ehehakyera'at uhepiat hap pote atum irania'in ywania yi totiaria pe. Mi'i atunug hawyi irania'in ywania etiat iha'ywywi rakaria wo eweikupte'en katupono uimiehakyera'at ko'i wo tukupte'en mi'iria uimẽpyt'in ko'i wo e Tupana Iuteuria pe.
11 Agora eu pergunto: quando os judeus tropeçaram, será que eles caíram para nunca mais se levantarem? É claro que não! Mas, porque eles pecaram, a salvação veio para os não judeus, para fazer com que os judeus ficassem com ciúmes deles.
12 Uru'ywania Tupana piat ta'atupoityro hap pun haria ta'atu'aparap kahato Tupana imiium ta'atuehakyera'at hamuat ete. Yt ta'atuky'esat i hawyi ihaky'e'i rakaria ewy tukupte'en mesuwe. Katupono pya kahato Tupana kai tukupte'en. Uru'ywania mipun irania'in ywania ewy topyhu'at. Mi'i hawyi koitywy irania'in ywania Tupana mipoityro wo tukupte'en aikotã Tupana Pã'ãu kuap haria wo. Ta'atumohey Tupana hawyi Tupana mihu'ihu'i ko'i wo tukupte'en. Ma'ato meiũran aru Iuteuria ywania urutoria yne Iesui mohey haria wo urutukupte'en aru imi'airoria ok tã aikotã irania'in ywania mesuwat yi tote wẽtup sok yn watukupte'en hap ewy. Mi'i hap e'at pe Tupana mipoityro ko'i yne miit'in. Mi'i pote mesuwat yi yne Tupana mipoityro wo topyhu'at. Waku kahato mi'i hap e'at topyhu'at waku sakpo e.
12 O pecado dos judeus trouxe grandes bênçãos para o mundo, e a sua pobreza espiritual trouxe ricas bênçãos para os não judeus. Então, quando se completar o número de judeus que voltarão para Deus, as bênçãos serão muito maiores ainda.
13 Pyno koitywy uhehay teran eiwywo irania'in ywania yt uru'ywania i yt Iuteuria i ko'i kape uhehay teran. Sa'awy'i Tupana uikaykay eimu'e hamo tehay moherep ehepiat hamo ui'airo Tupana. Yt Iuteuria i pe Tupana ehay moherep hat kahato uito ma'ato Tupana ehay moherep wẽtup ywania piat hat uito. Yt aremõti hin i mesuwat motpap nug hamo. Waku kahato atipuẽti ui'airo hap.
13 Agora estou falando a vocês que não são judeus. Enquanto eu for o apóstolo dos não judeus, terei orgulho do meu trabalho.
14 Yt atiwaure i uru'ywania ma'ato ahã'ãg kahato i'atuehakyera'at hap nug hamo. Ui'ywania teha'at uiminug irania'in ywania mu'e hap kape hawyi atiky'esat i'atuesy'at rakaria ewy te'eropyhu'at i'atupy'a piat Iesui mohey hap ky'ewi yt kat i Tupana poityro hap i'atukai pote. Ta'atukuap irania'in poityro hap hawyi atiky'esat ta'atukat kahato Iuteuria poityro hap i'atueha'ywywi hap kaipyi. Mi'i hap atiky'esat kahato.
14 Talvez eu possa fazer com que os que são da minha própria raça fiquem com ciúmes, e assim seja possível salvar alguns deles.
15 Sa'awy'i — Yt uruiky'esat i En Uruporekuat no i'atu'e Iesui pe. Mi'i pote Tupana tuwemorem i'atuewawi uru'ywania pyi hawyi. — Pyno yt ta'atuky'esat i En pote uruiky'esat En Uruporekuat no i'atu'e irania'in ywania Iesui pe. Mi'i pote koitywy irania'in ywania tukupte'en Tupana wy oktia wo kahato ma'ato meiũran aru uru'ywania te'eruwemorem i ra'yn — Uruiky'esat En Uruporekuat no i'atu'e aru Iesui pe hawyi — Pyno uiwanuaria eipe e Tupana aru i'atuepe uiwanuaria i ra'yn eipe e. I'atupap i ra'yn Iesui upi uru'ywania. Mekewat e'at pe aru wakuap kahato topyhu'at mesuwarote aikotã gu'uro pyi worohenõtem hap waku kahato hap ewy e.
15 Porque, quando os judeus foram rejeitados, o resto do mundo se tornou amigo de Deus. O que acontecerá então quando eles forem aceitos? Os que estiverem mortos receberão a vida!
16 Pyno ahenoi teran iã'ãkap ewy uru'ywania ete. Woroho'oium aimikoi mani Tupana kape pote aimiium kaipyi topyhu'at Tupana wano u'i. Mi'i pote Aparãu topyhu'at aimiso'oium aimikoi aiko pywiat ewy. Mi'i hawyi Iuteuria topyhu'at u'i mani kaipywiat ewy. Pyno wẽtup sehay iã'ãkap wuo ahenoi teran ehepe. Karãpe watikoi kat ypia i'yp watum Tupana kape pote mi'i hawyi haga ete topyhu'at Tupana wat yne. I'yp hapo topyhu'at Aparãu ewy miaria urue'yianmiaria uru'ywania Iuteuria tukupte'en haga ewy.
16 Pois, se o primeiro pão assado depois da colheita é dedicado a Deus, isso quer dizer que todos os outros pães também são dedicados a ele. E, se as raízes de uma árvore são oferecidas a Deus, os galhos também são dele.
17 Uruetama puo toĩne'en Uriweira yp ko'i urumikoi wakuaria kahato i'ewyte toĩne'en Uriweira yp ga'apy piat nop sese rakaria Uriweira ran uruto'e. Mi'i yp ewywuat kahato eiperia Humanu ywania. Uruto Iuteuria mekewat Uriweira yp sese ewywuaria. Ha'awytepyi uruikuap Tupana sese ma'ato eiperia Humanu ywania yne tupanaria mohey haria eipe. Sa'awy'itewuat tupana iã'ãkap mohey haria mesuwat yi totiat yt Iuteuria i ko'i tukupte'en aikotã mekewat Uriweira ran yp nop takat ewy ma'ato uruto Iuteuria yt iky'esat i Iesui Uruporekuat no hawyi Uriweira yp sese yp pik'e hap ewy yp tek hap ewy urutukupte'en. Mi'i hawyi Tupana tipag irania'in ywania itote haga howapy piat ewy. Mi'i hawyi sat'e koitywy haat kahato irania'in ywania kat pote i'ypy Iuteuria ywania kaipyi haga ewy irania'in ywania.
17 Alguns galhos da oliveira cultivada foram quebrados, e um galho de oliveira brava foi enxertado nela. Pois vocês, os não judeus, são como aquela oliveira brava e agora tomam parte na força e na riqueza espiritual dos judeus.
18 Yt etimohit rei'o ehay wo Iuteuria ywania. Yt ereĩne'en nei'o haiwot i'atuetiat rakano katupono hatek hap ewy Uriweira yp tek hap ewy tukupte'en. Yt ere'e tei'o — Uruwehay pyi urutuwenug uruto po'og Iuteuria kai yt ewei'e tei'o. Mio tã ewei'e pote yt eiwe'eg hin i kat pote haga yt haat kuap i yt i'ypy'a ete i pote katupono yt tuwemosat kuap i yt i'ypy'a i pote. Yt naku i haga to'e i'ypy kape — Yt naku i en e mi'i hap ewy yt wato'e kuap i Iuteuria ywania pe — Yt kat hamo i eipe katupono mi'iria tukupte'en hapo sese ewywuat i'ypy ewy ma'ato irania'in ga'apy piat Uriweira ypia nop takaria ewy.
18 Portanto, vocês não devem desprezar os galhos que foram quebrados. Como é que vocês podem estar orgulhosos? Vocês são somente galhos. Não são vocês que sustentam a raiz — é a raiz que sustenta vocês.
19 Ma'ato irania'in te'ero'e — Toitek haga sa'ag nakat mi'i hawyi watipehik po'og waku rakat haga totopag itote i'atu'e sa'ag. Mi'i hap ewy urutukupte'en. Toihep Iuteuria haga pot'i ewy hawyi uruto urupehik itote waku po'og nakaria uruto pote i'atu'e sa'ag yt pywo pe hin i i'atu'e irania'in.
19 Porém vocês dirão: “Sim, mas os galhos foram quebrados a fim de darem lugar para nós.”
20 Pywo ti toihep Iuteuria aikotã haga watihep hap ewy ma'ato yt i'atuminug sa'ag myi i toihep ma'ato yt ta'atumohey i Tosa'yru pote. Mi'i hawyi totopag eipe aikotã haga watipehik hap ewy Ha'yru mohey haria eipe pote. Yt naku i eiwanẽtup hawe — Uruto po'og Iuteuria kai ewei'e eiwanẽtup hawe. Waku po'og paa'ewei'e — Tupana kat pote uru'airo ewanuat po'og waku wato'e. Ta'i Ha'yru mohey haria aito pote uru'airo waku wato'e yn kat pote yt ahewaku hap upi i ahehakyera'at.
20 Isso é verdade. Mas lembrem que eles foram quebrados porque não creram; no entanto vocês continuam na oliveira porque creem. E não tenham orgulho disso; pelo contrário, tenham medo.
21 Ta'i yt tomohey po'og i hap upi toihep Iuteuria haga sese ikahu rakat pytkai toihep aikotã Uriweira yp haga sese rakat ewywuat. Pyno eipe Uriweira yp aga ran kahato ewywuat eweikupte'en. Pyno Iuteuria ewy yt eweimohey po'og i pote eipe i'ewyte eihep.
21 Se Deus não deixou de castigar os judeus, que são como galhos naturais, vocês acham que ele vai deixar de castigar vocês?
22 Iwese kahato Tupana ma'ato towese pytkai ai'apiheg kuap mekewat to'ywania sese Iuteuria yt tomohey po'og i ra'yn hawyi toi'atuhep toi'atu'apiheg na'yn. Mi'i tupono eipe yt to'ywania sese i Tosa'yru mohey haria pote topyhu'at iwese rakano ehete ma'ato meiũran eweipun iwese hap pote yt eweimohey i aikotã tutunug to'ywania hap ewy aikotã haga watihep hap ewy te toihep eipe e.
22 Vejam como Deus é bom e também é duro. Ele é duro para os que caíram e bom para vocês, se continuarem sempre confiando na bondade dele. Se não, vocês também serão cortados.
23 Ma'ato meiũran aru to'ywania Iuteuria Ha'yru mohey haria tukupte'en mote mi'i hawyi tohytmoi i ra'yn mekewat aikotã tomihep hap tote te Iuteu ywania tomohey sese i ra'yn hawyi. Ta'i Tupana ti'atupehik kuap kahato Iuteu ywania i ra'yn to'yp etiat ne'i pote. Eipe yt Iuteuria hin i.
23 E, se os judeus abandonarem a sua descrença, serão enxertados na oliveira cultivada, pois Deus pode enxertá-los de novo.
24 Eipe ti Humanu'in ko'i eipe wẽtup pusu kuap haria. Eipe eweikupte'en aikotã Uriweira yp haiwot rakat ewywuat aikotã haga Uriweira ran ewy. Aikotã imihep haga hawyi totopag wẽtup yp tote tomihep saipepiano hap ewywuat. Toihep eipe haga ran hawyi toipehik Uriweira yp sese wakuat ete ra'yn hap ewy mekewat Uriweira he rakat hewo kahato aimi'u wuat rakat ewy Iuteuria tukupte'en. Niatpo kahato watopag wẽtup yp kaipyi haga hap wẽtup yp kape. Watunug kuap i ma'ato niatpo kahato. Yt niatpo hin i iwat haga te watopag hap tote wẽtup yp kaipywiat yn na'yn haga i'ewyte hapo pote yt niatpo i mi'i ewywuat eihep eipe hawyi totopag Iuteuria towat to'yp ete sese ra'yn hap ewy yt niatpo hin i totopag.
24 Vocês, os não judeus, são como aquele galho de oliveira brava que foi cortado e enxertado, contra a natureza, na oliveira cultivada. Os judeus são como essa oliveira cultivada. Portanto, para Deus será muito mais fácil enxertar de novo, na própria árvore deles, esses galhos quebrados.
25 Koitywy ehepe irania'in ywania pe atimoherep teran Tupana ehay ehepe yt uwe mikuap i te hap. Mi'i eweikuap hawyi yt ewei'e kuap i — Uruto po'og we'eg haria ywania Iuteuria kawiat e hap. Koitywy Iuteuria yt timohey kahato i Tupana Mipo'oro Aiporekuat nuat Iesui i'atupy'a heg kahato rakaria pote ma'ato meiũran aru paa'i'atu'e hawyi ta'atuky'esat kahato imohey hap. Koitywy yt ta'atuky'esat i pote — Pyno ati'atuehakyera'at irania'in ywania ta'atumohey kahato Uimipo'oro Iesui I'atuporekuat nuat pote e Tupana. Meiũran aru yt uwe i eipe Tupana Mipo'oro Aiporekuat nuat mohey haria hawyi yt uwe i po'og iky'esat hawyi mekewat e'at pe ti uimi'airoria Iuteuria i'atupap i ra'yn imohey hap ete mi'i hap e'at pe yt niatpo hin i tuwehyt'ok Uha'yru mohey hawe e. Katupono mi'iria tukupte'en Uriweira yp haga sese ko'i ewy e Tupana ahepe.
25 Meus irmãos, quero que vocês conheçam uma verdade secreta para que não pensem que são muito sábios. A verdade é esta: a teimosia do povo de Israel não durará para sempre, mas somente até que o número completo de não judeus venha para Deus.
26 Ta'i Iuteu ywania aru topyhu'at Iesui mohey haria aikotã sa'awy'i Tupana ehay moherep haria te'ero'e ta'atumiwan me hap ewy topyhu'at aru. Mio tã e Tupana — Meiũran aru atipo'oro Iuteuria ehakyera'at hat sese e. Tuwẽtem aru tawa Ierusarẽi yity'ok Siãu tote pyi. Tuwemoherep yity'ok Siãu tote hawyi toi'atuhep ta'yn yne i'atuminug sa'ag ko'i Iuteuria wanuat. Yne i'atuminug ko'i yt Tupana ewywuat ko'i i toimoweityk yne. Mekewat ase'i Iako emiariru emiariru ko'i iminug sa'ag ko'i toiporera'at yne i'atuehakyera'at hamuat e Tupana.
26 É assim que todo o povo de Israel será salvo. Como dizem as Escrituras Sagradas : “O Redentor virá de e tirará toda a maldade dos descendentes de Jacó.
27 Atunug aru sehay i'atuwywo waku ui'e hap aikotã are'e atunug aru ui'e hap ewy. Mekewat e'at ati'atumoweityk yne i'atuminug uhetiat i'atuminug sa'ag ko'i hap mekewat e'at pe e Tupana temiit Ieremia miwan me 31.31 pe.
27 Eu, o Senhor, farei esta aliança com eles, quando tirar os seus pecados.”
28 Koitywy Iuteuria tunug na'yn Tupana ta'atuewanĩkap wo katupono ta'atupun ne'en ne'i yne mekewat sehay wakuat Iesui etiat. Mi'i pote yt ati'atuehakyera'at kuap i mi'iria e Tupana mesup i'atuepe. Ma'ato yt eweiwaure tei'o Tupana Mipo'oro Aiporekuat nuat mi'iria ewy. Koitywy tukupte'en ne Tupana e hap sa'awy'iwuat Aparãu Isaki Iako kapiat hap ewy. Mi'i pote to'ywania towyria'in ne mi'iria tukupte'en Tupana mi'airoria. Koitywy eweipyhu'at ra'yn Tupana wy ko'i aikotã Iako kape hap ewy. Ma'ato to'ywania iwyria'in ne mi'iria tukupte'en ne.
28 Os judeus rejeitaram o evangelho e por isso são inimigos de Deus, para o bem de vocês, os não judeus. Mas, pela escolha de Deus, eles são amigos dele, por causa dos patriarcas .
29 Aikotã to'e sa'awy'i tomohey sa'awy'i haria pe mekewat Tupana ehay moherep haria sa'awy'i sese rakaria Aparãu Isaki hawyi ase'i Irau'in me — Meiũran aru atunug irania'in ywania torania uimẽpyt'in ko'i wo e. Mi'i hap ewy karãpe Tupana to'e — Meiũran aru atunug to'e mi'i pote tutunug. Yt uwe i wãi'e kuap Tupana kape. Uwe toiky'esat topoityro hap ewy Tupana mi'airoria te'eropyhu'at ra'yn. Mio tã e Tupana — Woroho'opoityro uiwepyi e. Ati'atupoityro miit'in yne uimiky'esat ewy e. Mi'i pote tutunug tuwemiky'esat ewy. Yt uwe i wãi'e kuap Tupana kape.
29 Porque Deus não muda de ideia a respeito de quem ele escolhe e abençoa.
30 Pyno eipe wẽtup ywania ko'i yt Iuteuria ywania i. Sa'awy'i yt kat i Tupana miky'esat nug haria eipe ma'ato mesup Tupana mi'atuky'e kahato wo eweikupte'en. Pyno yt woroho'o'apiheg hin i e ehepe katupono uimohey haria mesup. Atum ne'en ne'i ehepe Iuteuria poityro hap ko'i katupono Iuteuria yt i'atupap i uimiky'esat nug hap ete e Tupana mesup ehepe yt Iuteuria i pe.
30 Mas no passado vocês, que não são judeus, desobedeceram a Deus. Porém agora vocês receberam a misericórdia de Deus por causa da desobediência dos judeus.
31 Pyno koitywy Iuteuria yt te'eropyhu'at i Tupana kai ma'ato tut aru wẽtup e'at hawyi paa'i'atu'e. Mi'i hap e'at pe tukupte'en haky'e'i ko'i ei'ewy tukupte'en aru Iuteuria. Meiũran — Uruehakyera'at Tupana i'atu'e haria ei'ewy te'eropyhu'at.
31 Assim, por causa da misericórdia que vocês receberam, os judeus agora desobedecem a Deus para que eles também possam receber agora a misericórdia dele.
32 Pyno Tupana to'e wuat'i ywania pe — Eipe torania yt uimiky'esat ko'i nug haria i e mi'i pote ho'owasat rakaria sese wo eweikupte'en eiminug sa'ag py'asetpe eweikupte'en. Eheko sa'ag po pe eweikupte'en iheg me hap ewy. Mi'i tã e Tupana pytkai — Meiũran wuare wo areĩne'en eiminug sa'ag ko'i kai e. Woroho'oky'e haype Uha'yru mohey haria e wuat'i ywania pe.
32 Pois Deus fez com que todos se tornassem prisioneiros da desobediência a fim de mostrar misericórdia a todos.
33 Mi'i hawyi mio tã to'e sa'awy'i Tupana ehay moherep hat Isaia — Wakuat wakuat kahato tig Tupana. Wakuat sese kahato En. Urutuwanẽtup kahato hawyi yt uruikuap hin i ekuap hap ko'i ewe'eg hap ko'i e. Kurin kurin uruikuap ewakuap sese hap kaipyi ewato hap sese hap ete e. Ewe'eg hap iwato kahato. Ekuap hap po'og wuat'i kai e. Yt uwe i uruto aikotã etunug hap ikuap kat pote etunug aikope aikope ewyry hap upi e. Kat som etunug yt uwe i uruto uruikuap yt uruikuap kuap i kahato e.
33 Como são grandes as riquezas de Deus! Como são profundos o seu conhecimento e a sua sabedoria! Quem pode explicar as suas decisões? Quem pode entender os seus planos?
34 Aikotã to'e miwan me — Uwe uwe mesuwat yi tote Tupana kuap hat topyhu'at e. Yt uwe i mesuwat yi tote Tupana nãpin kuap hat yt uwe i pãi e Isaia miwan me 40.13 pe.
34 Como dizem as Escrituras Sagradas : “Quem pode conhecer a mente do Senhor? Quem é capaz de lhe dar conselhos?
35 Ta'i Tupana yt ahepiat weteweru hat i. Yt watunug kuap i Tupana aimiium kaipywiat weteweru hano.
35 Quem já deu alguma coisa a Deus para receber dele algum pagamento?”
36 Katupono aikope aikope toĩne'en kat ko'i kat ko'i sio heremo sio yt Tupana tunug yne mi'i yt kat kawiat i tutunug. Tuwekaipyi tutunug yne yne. I'ewyte yne mesuwat yi tote toĩne'en katupono Tupana imoieĩne'en pote. Tesaika hap kaipyi tutunug yne tomõtypot hamuat yne yne iminug ko'i. Mi'i pote — Urutuwehum kahato ewawi Tupana uruto'e. Waku kahato En waku kahato En uruto'e epe Tupana. Mio tã wato'e Tupana pe are uito Pauru.
36 Pois todas as coisas foram criadas por ele, e tudo existe por meio dele e para ele. Glória a Deus para sempre! Amém !
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Romanos 11, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.