1 Pedro 3

Tupana Ehay Satere Mawe Pusupuo (MAVNT) vs NVT

Sair da comparação
NVT Nova Versão Transformadora
1 Pyno waku watunug more­kuaria miky­'esat ewywuat. I'ewyte waku etunug e'aito miky­'esat ewywuat uheinyt'in are. E'aito toĩne'en pote etunug o imiky­'esat ewywuat. Ma'ato e'aito yt Iesui mohey hat i pote i'ewyte waku etunug imiky­'esat ewy. Mi'i tã etunug mote meremo etekyi Iesui mohey hap kape. Kat pote te'e­ra­ha'at kahato ewese hap kape ma'ato yt ehenoi hin i Tupana ehay tope pytkai. Eheĩne'en hap ikahu rakat kaipyi topy­hu'at Iesui mohey hano sa'a­wy'i yt tutunug neran hin i Tupana ehay pytkai are. Mi'i pote waku etunug e'aito e'akag wo uheinyt'in are.
1 Da mesma forma, vocês, esposas, sujeitem-se à autoridade de seu marido. Assim, mesmo que ele se recuse a obedecer à palavra, será conquistado por sua conduta, sem palavra alguma,
2 Waku etum epiit e'aito pe yn yt kat i ewaire waire hap wywo. Mi'i hawyi waku etimõ­typot kahato e'aito. Mi'i hap kape teha'at hawyi meremo ehekyi kuap Iesui kape.
2 mas por observar seu modo de viver puro e reverente.
3 Mi'i hawyi waku ewepainug hap ko'i eipy'a pe eiwese hap wywo ewepit hap wywo eiwa­nẽtup hawe. Waku pe eweikup­te'en Tupana miky­'esat ewywuat. I'ewyte eweikup­te'en hekat rakat ewy mekewat ewepainug hap wuat'i e'at piat hap ewy. Waku ewetopag wahi ko'i eimo­kahu hamuat eiwa­nẽtup hap ikahu rakat. I'ewyte eipy'a piat ikahu hap ewywuat are. Irania'in hary­po­ria'in mesu­wa­ro­tiaria te'e­ru­wa­nẽtup ta'a­tu­kahu hap kape yn ta'a­tupiit kape yn te'e­ru­wa­nẽtup.
3 Não se preocupem com a beleza exterior obtida com penteados extravagantes, joias caras e roupas bonitas.
4 Ta'a­tu­kyi'at ta'a­tuekat ikahu kahato rakat mekewat mehit rakat hekat rakat kawiat Uru kawiat saity ko'i hawyi ta'a­tupag yne ta'a­tu­'asap ta'a­tupiit ko'i ete Uru imehit rakat yn ta'a­tupag. Te'e­ru­we­painug kahato wen ma'ato ta'a­tupiit ete yn. Ma'ato eipe waku po'og ewetunug eipy'a pe ehekat ikahu hap eiwa­nẽtup hawe eiwese hap eiwepit hap ko'i. Mi'i ewetunug mote ikahu rakat sese wo eweikup­te'en Tupana wanẽtup hawe. Hekat rakaria sese wo eweikup­te'en Tupana wanẽtup hawe Tupana miky­'esat ewy ewetunug mote.
4 Em vez disso, vistam-se com a beleza que vem de dentro e que não desaparece, a beleza de um espírito amável e sereno, tão precioso para Deus.
5 I'atu kahato sa'a­wy­'i­wuaria hary­po­ria'in Tupana mohey haria wakuap nug kahato haria are. Mi'iria inug kahato ta'a­tue­'aito miky­'esat ewywuat. Ta'a­tue­'aito eropat haria kahato mi'iria tukup­te'en. Mi'iria te'e­ru­we­painug kahato Tupana mohey hap wywo.
5 Era assim que se adornavam as mulheres santas do passado. Elas depositavam sua confiança em Deus e se sujeitavam à autoridade do marido.
6 Sa'a­wy'i sese ahehary mana Sara tunug yne aha'a­se'i pot Aparãu miky­'esat ewy. — Uika­'iwat en e te'aito pe. Pyno waku hary­po­ria'in eweikup­te'en ehehary pot ko'i ewywuaria wo. Pywo ti rat ewetunug ehe'aito miky­'esat ewy ewetunug wakuat pote yt uwe i pupi i eweiken'ẽ aru are. Yt kowo'i kowo'i hin i eiwa­nẽtup hap topy­hu'at kat pote eika­'iwat ehe'aito topy­hu'at pote.
6 Sara, por exemplo, obedecia a Abraão e o chamava de senhor. Vocês são filhas dela quando praticam o bem, sem medo algum.
7 I'ewyte woro­ho­'o­nãpin neran yne eipe mehĩ'in. Toĩne'en ehary'i pote mio tã are'e ehepe — Eiwe'eg wo o yt eiwe'eg i hap pupi are. Ereĩne'en ehary'i wywo aikotã iwe'eg nakat ewy are. Etimõ­typot ro ehary'i are. Epiit po'og hesaika ehary'i kai pote etipo­wyro ehary'i epiit wywo. Pyno wẽtup miit ewywuat eweikup­te'en mote waku eweiwat atipy kape eiwo­'o­ky'e hap wywo eiwo­'o­wese hap wywo eiwo­'o­gyi'at hap wywo are. Waku wo'o­mo­wepit haria wo eweikup­te'en. Mi'i ewetunug mote karãpe ehehay Tupana kape eheha­ry'i wywo hawyi meremo Tupana eiwesat eipe wẽtup miit wanẽtup hap ewy eweikup­te'en mote.
7 Da mesma forma, vocês, maridos, honrem sua esposa. Sejam compreensivos no convívio com ela, pois, ainda que seja mais frágil que vocês, ela é igualmente participante da dádiva de nova vida concedida por Deus. Tratem-na de maneira correta, para que nada atrapalhe suas orações.
8 Pyno mesup ahenoi teran uiwe­nãpin hap yne Iesui mohey haria pe. Mio tã are aikotã wẽtup miit ewy waku eweikup­te'en eiwa­nẽtup hawe. Waku wo'o­ky'e kahato haria wo eweikup­te'en are. Waku eipy'a pe eiwo­'o­ky'e eiwo­'ope are. Waku eiwo­'o­ky'e Iesui mohey haria pote aikotã eheywyt'in eheyke­'et'in eheinyt'in ky'e hap ewywuat are. Aikotã eiky­wyt'in eiky­py­'yt'in eheki­'it'in ky'e hap ewy wẽtup mẽpyt'in sok ewy waku eiwo­'o­ky'e are. Karãpe ho'opot hap put'ok'e wẽtup ok Iesui mohey hat ete hawyi etipo­wyro o mi'i. I'ewyte karãpe irania'in hatek pote etipo­wyro mi'i eipy'a pyi iky'e hap wywo. Waku eweikup­te'en eiwese kahato irania'in etiat rakaria wo. Waku ewei'e irania'in Iesui mohey haria pe — Wẽtup yn aimi­mohey uhyt mana ewei'e o are. Ereke uhyt mana mimi ewei'e. Era'apyk o ewei'e. Mi'i hawyi hegyi'at rakaria wo aru eweikup­te'en Iesui mohey hap wywo are.
8 Por fim, tenham todos o mesmo modo de pensar. Sejam cheios de compaixão uns pelos outros. Amem uns aos outros como irmãos. Mostrem misericórdia e humildade.
9 Karãpe Iesui mohey haria irania'in yt i'atu­wese i ehete hawyi waku eweikup­te'en iwese rakaria wo. Yt eweipoepyk tei'o irania'in tunug sa'ag ehetiat pote. Ta'a­tunug sa'ag hawyi — Waku ewei'e emohit mi'iria pote. Eti'a­tu­mõ­typot mi'iria uhyt'i'in mana'in. Mi'i tã ewetunug mote Tupana mipoi­tyro ko'i wo eweikup­te'en. Yne Tupana ekat topy­hu'at eiwanuat atipy pe. Mi'i tã ewetunug mote — Woro­ho­'o­poi­tyro eipe e Tupana ahepe.
9 Não retribuam mal por mal, nem insulto com insulto. Ao contrário, retribuam com uma bênção. Foi para isso que vocês foram chamados, e a bênção lhes será concedida.
10 Uiwy­ria'in eweikup­te'en mesu­wa­rote iwese kahato rakaria wo iwepit sese rakaria wo eweikup­te'en are. Ma'ato eheĩne'en hap mesu­wa­rotiat i'ewyte wepit hap ikahu sese hap ko'i eweiky­'esat pote eiwe­nãpin ihay nug hap ete irania'in wywo. Eweimu'e ro ehẽku sehay wakuat nug hamo are. Karãpe ehẽku ihay teran sa'ag nug hap ete pote — Wãi'e­wei'e o ehẽku pe. Karãpe ehẽku timohit reran irania'in mote — Wãi'e­wei'e o ehay sa'ag nug hap ete.
10 Pois, “Se quiser desfrutar a vida e ver muitos dias felizes, refreie a língua de falar maldades e os lábios de dizerem mentiras.
11 Waku eweimu'e ehẽku sehay iwese rakat nug hamuat hap ete miit'in wywo. Mi'i hawyi eimo­wepit hap mesu­wa­rotiat eweipuẽti Tupana kaipyi are. Yt naku i aiwẽ pyi ahehay haiug nakat yt iwese rakat i yt hẽ'ẽ i rakat. Waku watu­we­mu'e sehay miit'in mowepit hamuat e hap nug hamuat ete are. Waku wati­'atoiat yne aiminug sa'ag ko'i aimi­ky­'esat ko'i aiminug sa'a­wy­'iwuat hap ewy. Mi'i hawyi waku watikat at ka'ap wo'o­wese nug hamuat hap. Aikotã wati­mohan miat yne ahesaika hap wywo hap ewy. Mi'i hap ewywuat yne ahesaika hap wywo wati­mohan aiwo­'o­mo­wepit hap are.
11 Afaste-se do mal e faça o bem; busque a paz e esforce-se para mantê-la.
12 Ta'i uiwy­ria'in Tupana tikuap kahato uwe uwe topy­hu'at waku nug hat waku wanẽtup hat iwese rakat. Mi'i hat kape Tupana ewaure ka'a tuwehik kahato. Tupana tikuap kahato mekewat miit miẽtup ko'i. Mekewat miit ihay hawyi meremo Tupana tiwesat. Ma'ato irania'in yt naku i nug haria ete Tupana yt tuwehum hin i i'atue­wawi ma'ato topy­hu'at yt naku i nug haria ewanĩkap mo are.
12 Os olhos do Senhor estão sobre os justos, e seus ouvidos, abertos para suas orações. O Senhor, porém, volta o rosto contra os que praticam o mal”.
13 Watunug Tupana miky­'esat ewy pote waku mekewat wati­mohan kahato inug hamo kat pote yt uwe i mesu­wa­rotiat aima'at kuap hat topy­hu'at.
13 Quem é que desejará lhes fazer mal se vocês se dedicarem a fazer o bem?
14 Uiwy­ria'in karãpe mesu­wa­ro­tiaria yt i'atu­wese i kahato ahete waku nug haria aito pote waku watu­we­mo­wepit mesu­wa­rote. Yt naku i wato­ken'ẽ i'atu­pupi. Yt naku i aiwa­nẽtup hap kowo'i kowo'i mi'iria pupi.
14 Mas, ainda que sofram por fazer o que é certo, vocês serão abençoados. Portanto, não se preocupem e não tenham medo de ameaças.
15 Waku po'og wati­mõ­typot Tupana aipy'a pe. Mi'i hawyi waku watikat sehay wakuat aiwa­nẽtup hawe yne miit'in wesat hamuat hap. Karãpe put'ok'e wẽtup ok ahowawi hawyi to'e ahepe — Kat pote etimohey Iesui. Mi'i hawyi waku wati­mo­herep i'atuepe aimi­mohey Iesui ahehay perup'i puo yt kat i — Uito po'og eikai ai'e hap wywo. Ma'ato aikotã paa'e haria ewy waku wati­'a­tuekyi miit'in aimi­mohey Iesui kape.
15 Em vez disso, consagrem a Cristo como o Senhor de sua vida. E, se alguém lhes perguntar a respeito de sua esperança, estejam sempre preparados para explicá-la.
16 Uiwy­ria'in waku watoiat yne aiminug ko'i aiwa­nẽtup sa'ag hap ko'i. Mi'i hawyi waku ahewyry yt kat i haty aipy'a piat wywo aiwa­nẽtup hawiat aiminug sa'ag wywo. Mi'i hawyi karãpe irania'in i'atu'e sa'ag kahato ahete i'atueso hap kaipyi yt kat i aiwe­mõti hap topy­hu'at kat pote watikuap yt kat i i sa'ag watunug pote. Watikuap Aika­'iwat Iesui miky­'esat ewy watunug mesu­wa­rote pote.
16 Façam-no, porém, de modo amável e respeitoso. Mantenham sempre a consciência limpa. Então, se as pessoas falarem mal de vocês, ficarão envergonhadas ao ver como vocês vivem corretamente em Cristo.
17 Pyno Tupana tiky­'esat tuereto ho'opot ahepiat hap waku nug haria aito pote. Mi'i hawyi mesu­wa­ro­tiaria ahaty­'i­ha­ty'i haria wo tukup­te'en. Karãpe ho'opot hap toĩne'en waku nug haria aito pote mi'i pote waku watu­wehum Tupana kape. Ma'ato karãpe aito Iesui mohey hat pytkai watunug sa'ag mote mesu­wa­ro­tiaria ahaty­'i­ha­ty'i hawyi haty sese hap topy­hu'at kat pote yt watu­wehum kuap i Tupana kape.
17 Lembrem-se de que é melhor sofrer por fazer o bem, se for da vontade de Deus, do que por fazer o mal.
18 Sa'a­wy'i Aipo­typot Aipo­rekuat Iesui miit'in miky­ry'i hamo topy­hu'at mesu­wa­rote aikotã aikotã ta'a­tunug sa'ag tuwete waku rakat pytkai ta'a­tu­'auka. Ma'ato yt kat i sa'ag tutunug pytkai toho­'opot kahato. Ma'ato aiminug sa'ag upi toho­'opot. Iesui hãpyk kahato rakat ma'ato iku'uro yt hãpyk i rakaria mohãpyk hamo. Iku'uro mu'ap nug hamo To'ywot Tupana kapiat mu'ap nug hamuat. Koitywy toĩne'en mu'ap Tupana kapiat Iesui ho'opot hap kaipyi. Yt hãpyk i sese rakat toimo­hãpyk kuap ta'yn. Pyno ipiit iku'uro aria'yp posak ete ma'ato mi'i hawyi Tupana Pã'ãu timoieĩ­ne'en Aika­'iwat.
18 Pois Cristo também sofreu por nossos pecados, de uma vez por todas. Embora nunca tenha pecado, morreu pelos pecadores a fim de conduzi-los a Deus. Sofreu morte física, mas foi ressuscitado pelo Espírito,
19 Iku'uro aria'yp posak ete hawyi Iesui toto aikope miit'in pã'ãu sem tukup­te'en hap kape aikope miit'in pã'ãu sem tukup­te'en i'atu­pyhyp hap kape toto. Mi'i tote toimo­herep i'atuepe tehay ikahu rakat toku­'uro hawyi.
19 por meio do qual pregou aos espíritos em prisão,
20 I'atu kahato miit itote yt naku i nug haria. Mi'i haria kape toto. Aikope tukup­te'en Nu'e mimu­'eria. Sa'a­wy'i Nu'e ti'a­tu­mu'e mi'iria. Tutunug mekewat yara wato koro turan toi'a­tu­mu'e ma'ato yt ta'a­tu­mohey i. Tupana ti'a­tu­ky­'esat kahato mi'iria tuwe­wawiat hap. Toi'a­tuekyi kahato Nu'e ehay wo ma'ato yt ta'a­tu­mohey i. Mi'iria kape Iesui toto toku­'uro hawyi aikope tukup­te'en iku'uro rakaria hap kape. Mi'i hawyi toimo­herep i'atuepe mekewat sehay wakuat. Katu­pono sa'a­wy'i mesuwat yi tote Nu'e'in yn Tupana mieha­kye­ra'at ko'i topy­hu'at. Mekewat yara wato pe tukup­te'en 8 ok yn Nu'e'in ko'i. Mi'i hawyi i'aman iwato ti'a­tu­'uka yne mesu­wa­ro­tiaria ma'ato mekewat Nu'e minug yara wato ti'a­tue­ha­kye­ra'at 8 ok takaria katupono mekewat yara wato pe tukupte'en Nu'e'in mekewat y'y wato yowa tote.
20 àqueles que, muito tempo atrás, desobedeceram a Deus quando ele esperou pacientemente enquanto Noé construía sua embarcação. Apenas oito pessoas foram salvas por meio da água do dilúvio,
21 Mi'i hap ewy kahato ahet'ok hap topy­hu'at. Y'y piat wateke aikotã Iesui iku'uro hap ewy. Watu­wẽtem y'y pyi hawyi aikotã Iesui tuwẽtem gu'uro pyi hap ewy watoĩ­ne'en. Ma'ato mekewat y'y yt aikoho kuap i aipitpit ok hap aiminug sa'ag ko'i ma'ato ahet'ok hap watunug hawyi yt kat i haty hap aiwa­nẽtup hawe kat pote Tupana miky­'esat ewy watunug aikotã Nu'e ewy y'y sakpo watuwat ahe'yara puo hap ewy.
21 e aquela água simboliza o batismo que agora os salva, não pela remoção da sujeira do corpo, mas porque no batismo vocês declaram ter boa consciência diante de Deus. Ela é eficaz por meio da ressurreição de Jesus Cristo.
22 Mesup ta'yn Aheyke'et Iesui teke ra'yn atipy pe. Koitywy ta'apyk Tupana po sese kai ta'apyk. Mi'i tote Tupana mimõ­typot no topy­hu'at — Koitywy Uha'yru woronug En wuat'i miit'in Akag wuat'i pore­kuaria Akag wuat'i atipy piaria akag wo woronug En e Tupana Tosa­'yru pe. Yne esaika hap atum epe e Tupana Tosa­'yru pe Iesui pe.
22 Agora, Cristo foi para o céu e está sentado no lugar de honra à direita de Deus, e todos os anjos, autoridades e poderes se sujeitam a ele.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Pedro 3, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.