Marcos 10
Jalapa de Díaz Mazatec NT (MAJ_BTT) vs NTLH
1 Tsitju Jesu yo̱ nga ngji a̱nte xi tjín Judea̱ ko̱ a̱nte xi tjín ngabantá ntáje̱ Jordan. Ta̱ kama ñjakút'a ṉkjúhún ngáha̱ ra̱ xu̱ta̱. Tsakúyaha̱ éhe̱n Nti̱a̱ná xi nkú nga ts'ín tehe̱nte.
1 Jesus saiu daquele lugar e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão. Uma grande multidão se ajuntou outra vez em volta dele, e ele ensinava todos, como era o seu costume.
2 A̱s'a̱i k'u̱a̱ já fariseo̱ j'aisehe̱ tu̱ xi kjút'ayák'uhu̱n ra̱. B'i̱ ts'ín kingjásjaiyaha̱: —¿A ka̱ma nku nda̱ chu̱ba̱ ts'i̱ínkjehé kju̱a̱bixaha̱n nga k'u̱éjña chju̱úhu̱n?
2 Alguns fariseus , querendo conseguir uma prova contra ele, perguntaram: — De acordo com a nossa
3 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Nkú ts'ín y'éjñanu̱u Moise?
3 Jesus respondeu com esta pergunta:
4 B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —Moise kitsjá kju̱a̱ nga nku nda̱ ka̱ma kjésíntje̱n nku xu̱ju̱n má nga ja títs'ínkje kju̱a̱bixaha̱n ko̱ b'a̱ ts'ín ka̱ma k'u̱éjñaha chju̱úhu̱n.
4 Eles responderam: — Moisés permitiu ao homem dar à sua esposa um documento de divórcio e mandá-la embora.
5 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —A̱t'aha̱ ndjá ani̱ma̱nu̱u, kui kju̱a̱ha nga b'a̱ ts'ín y'éjnaha̱nu̱u Moise.
5 Então Jesus disse:
6 Tu̱nga nga tuts'ihi̱n ni, nk'ie nga kits'ínnda Nti̱a̱ná a̱sunntee̱, “nku chju̱ún nku x'i̱n kits'ínnda xu̱ta̱” tjít'a.
6 Mas no começo, quando foram criadas todas as coisas, foi dito: “Deus os fez homem e mulher.
7 Ko̱ ta̱ tjít'a ya: “Kui kju̱a̱ha nga nku nda̱ k'u̱éjñaha na̱'mihi̱ ko̱ na̱aha̱ nga k'úéjñako̱ chju̱úhu̱n.
7 Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher,
8 Nga joo̱ nkuhú ku̱i̱chú ma.” Kui nga najmi ta̱ jo ma saha. Nku ní yjoninte i̱ncha maha.
8 e os dois se tornam uma só pessoa.” Assim, já não são duas pessoas, mas uma só.
9 Kui b'a̱ maha, ni xi y'é'yúhun Nti̱a̱ná, najmi xu̱ta̱ kjéndáya.
9 Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
10 A̱s'a̱i já ni'yakuyáha̱ ta̱ kuihí niu̱ kingjásjaiya ngáha̱ ra̱ nk'ie nga ja i̱ncha j'ai ni'yaha̱.
10 Quando já estavam em casa, os discípulos tornaram a fazer perguntas sobre esse assunto.
11 B'i̱ kitsú Jesu: —Tu̱ yáhá ni xi k'u̱éjña chju̱úhu̱n ko̱ ku̱i̱xanko̱ kj'a̱í ta̱chju̱ún, kui xi tíbangane kju̱a̱bixaha̱n.
11 E Jesus respondeu:
12 Ko̱ tsa nku ta̱chju̱ún k'u̱éjña x'i̱hi̱n ko̱ ku̱i̱xanko̱ kj'a̱í nda̱, kui xi ta̱ tíbangane kju̱a̱bixaha̱n.
12 E, se a mulher mandar o seu marido embora e casar com outro homem, ela também estará cometendo adultério.
13 A̱s'a̱i i̱ncha j'aiko̱ xu̱ta̱ ntíhi̱ tu̱ xi Jesu ngju̱énnehe̱ ra̱ ntsja. Tu̱nga já ni'yakuyóo̱hó b'a̱ kitsúhu̱ xu̱ta̱ nga najmi b'a̱ i̱ncha ts'i̱ín.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças a Jesus para que ele as abençoasse, mas os discípulos repreenderam aquelas pessoas.
14 Nk'ie nga kikie Jesu ni xi tíi̱ncha ts'ín jóo̱, najmi kisasíhi̱n niu̱. A̱s'a̱i b'a̱ kitsúhu̱: —Tjehe̱nntoho̱o jántíu̱ nga kanibásena. Najmi tu̱ jun b'ech'óho̱o. A̱t'aha̱ xu̱ta̱ xi b'a̱ ts'ín tjíntuyáha̱ xi nkú joyaha jántí xi̱, kui xi tje̱he̱n ra̱ nga Nti̱a̱ná ku̱a̱téxumaha̱.
14 Quando viu isso, Jesus não gostou e disse:
15 Kju̱axi̱ ni xi tíxinnu̱u. Xi najmi ts'i̱ínkjáíhi̱n nga Nti̱a̱ná xi batéxuma xi nkú ts'ín ts'ínkjáíhi̱n nku nda̱ chí ni xi 'ba̱i̱hi̱, kui xi ndaha̱chí najmi kju̱a̱s'enjin nga Nti̱a̱ná xi ku̱a̱téxumaha̱.
15 Eu afirmo a vocês que isto é verdade: quem não receber o Reino de Deus como uma criança nunca entrará nele.
16 A̱s'a̱i jakj'á jántí xi̱u̱ nga ts'ank'a ko̱ kingjénne ntsja nga nda kinchja̱ne.
16 Então Jesus abraçou as crianças e as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Nk'ie nga ja tíbitju Jesu yo̱ nga ts'i̱ín ni̱yá, a̱s'a̱i j'ai tsuntsu nku nda̱. Tsasinkúnch'int'aha̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ji nda̱ maestru̱, ji xi ndai, ¿mí nihi xi ts'ian tu̱ xi ka̱ma ts'inkjáíhi̱n ra̱ nga kúáte̱jña tík'un síán?
17 Quando Jesus estava saindo de viagem, um homem veio correndo, ajoelhou-se na frente dele e perguntou: — Bom Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
18 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —¿Á an xi nda tí'mihiní? Najmi tjín xi ndaha̱, nku tutuhú Nti̱a̱ná.
18 Jesus respondeu:
19 Yai xi nkú ts'ín tjít'a kju̱a̱téxumoo̱: “Najmi tu̱ n'ek'iein. Najmi tu̱ biyunéí kju̱a̱bixoo̱n. Najmi tu̱ ndyjé n'ei. Najmi tu̱ testiyu̱ tsank'á n'ei. Najmi tu̱ ch'ana̱ch'a̱i̱hi̱ xu̱ta̱ xingisoo̱. Cha̱nkjúín na̱'mihi̱ ko̱ na̱ahi̱.”
19 Você conhece os mandamentos: “Não mate, não cometa adultério, não roube, não dê falso testemunho contra ninguém, não tire nada dos outros, respeite o seu pai e a sua mãe.”
20 B'a̱ kitsú ndo̱: —Ji nda̱ maestru̱, ngayjee̱ ni xu'bo̱ títs'intjusan santa nkúhu nga ndyjana.
20 — Mestre, desde criança eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o homem.
21 A̱s'a̱i Jesu kama ni̱ma̱ha̱ ndo̱ nga tsase'a ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Nku ni ndyjat'a sahi. T'ihi̱nteñai ni xi tjíhin ko̱ tjeihi̱n xu̱ta̱ x'a̱n. B'a̱ ts'ín s'e̱he ri kju̱a̱nchi̱ná ndji̱o̱jmi ján. A̱s'a̱i ni̱báí nga tsjénnkiní.
21 Jesus olhou para ele com amor e disse:
22 Tu̱nga nk'iehé nga kint'é ndo̱ éi̱n, kik'ie babaha̱ ko̱ kik'ie nusin nusihi̱n nga ngji, a̱t'aha̱ 'yún ṉkjún nchi̱ná.
22 Quando o homem ouviu isso, fechou a cara; e, porque era muito rico, foi embora triste.
23 A̱s'a̱i tsase Jesu a̱ndaihi̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱ já ni'yakuyáha̱: —¡Á b'a̱ 'yún 'ni tjíhin tsa xu̱ta̱ xi nchi̱ná ṉkjúhun kju̱a̱s'enjihin nga Nti̱a̱ná xi ku̱a̱téxumaha̱!
23 Jesus então olhou para os seus discípulos, que estavam em volta dele, e disse:
24 Kama nkjúhu̱n já ni'yakuyóo̱ én xi kitsú Jesu, tu̱nga b'a̱há ta̱ kitsú ngáha̱ Jesu: —Jun ntína̱, ¡á b'a̱ 'yún 'ni tjíhin nga kju̱a̱s'enjihin xu̱ta̱ nga Nti̱a̱ná ku̱a̱téxumaha̱!
24 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantados, mas Jesus continuou:
25 Tu̱ sahá najmi 'ni tjín tsa nku chu̱ camello̱ kju̱a̱s'en ti̱xa̱ha̱ nku nintu nga nku nda̱ nchi̱ná kju̱a̱s'enjin nga Nti̱a̱ná xi ku̱a̱téxumaha̱.
25 É mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
26 Tu̱ ni xí kama nkjúhún saha̱ jóo̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱ xinkjín: —¿Yá xi ka̱ma k'u̱a̱nki ni̱ ma?
26 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram espantadíssimos e perguntavam uns aos outros: — Então, quem é que pode se salvar?
27 A̱s'a̱i tsase'a Jesu jóo̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Xu̱ta̱ ndaha̱chí najmi ka̱maha̱ ts'i̱ínk'anki yjoho̱, tu̱nga Nti̱a̱ná maha̱ ts'ínk'anki xu̱ta̱. A̱t'aha̱ tu̱ mí nihí ni xi maha̱ ts'ín Nti̱a̱ná.
27 Jesus olhou para eles e disse:
28 A̱s'a̱i b'a̱ kitsú Pedro̱: —Xi nkúhu ji̱n, ja y'entu tentei̱ ni xi tjínni̱ ko̱ tje̱nnkihi̱ nd'a̱i̱.
28 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor.
29 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Kju̱axi̱ ni xi tíxinnu̱u. Tu̱ yáhá ni xi y'éjña ni'yaha̱, tsa já nts'e̱, tsa jminchjín nichja, tsa na̱aha̱, tsa na̱'mihi̱, tsa ntíhi̱ ko̱ tsa jñá xi tjíhi̱n nga̱t'ana̱ ko̱ nga̱t'aha̱ én nda tsuhu̱ Nti̱a̱ná,
29 Jesus respondeu:
30 kui xu̱ta̱i̱ k'u̱a̱i̱ ngáha̱ ra̱ unchan ni̱yá tjíhin ni xi y'éjña. Nd'a̱i̱ a̱sunnte xu'bi̱ k'u̱a̱i̱hi̱ ni'ya, já nts'e̱, jminchjín nichja, na̱aha̱, ntí ko̱ jñá, ko̱ ta̱ tsjénnki uncha. Ko̱ ni̱stjin xi nibá a̱skahan k'u̱a̱i̱hi̱ nga k'úéntu tík'un sín.
30 receberá muito mais, ainda nesta vida. Receberá cem vezes mais casas, irmãos, irmãs, mães, filhos, terras e também perseguições. E no futuro receberá a vida eterna.
31 Nkjin xu̱ta̱ xi tjun nd'a̱i̱ tsjénnki, ko̱ nkjin xi yjanki nd'a̱i̱ xi tsjén títjun ka̱ma ngáha.
31 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
32 Nk'ie nga tíi̱ncha ts'ín ni̱yá nga tíi̱ncha fi nanki Jerusalen, Jesu tje̱n títjuhu̱n xu̱ta̱ ni'yakuyáha̱. Kama nkjúhu̱n jóo̱ ko̱ tíi̱ncha tsankjún nga tje̱nnkihi̱. A̱s'a̱i ta̱ kinchja̱ t'axíhín ngáha̱ ra̱ já ni'yakuyá xi te joo̱ ko̱ kik'atuts'i̱hi̱n nga kitsúyaha̱ ni xi ka̱mat'ain.
32 Jesus e os discípulos iam pela estrada, subindo para Jerusalém. Ele caminhava na frente, e os discípulos, espantados, iam atrás dele; as outras pessoas que iam com eles estavam com medo. Então Jesus chamou outra vez os discípulos para um lado e começou a falar sobre o que ia acontecer com ele. Jesus disse:
33 B'i̱ kitsúhu̱ jóo̱: —Tjenñju. Ja tíbankíaán nanki Jerusalen. Ja n'e̱kjas'en Ntíhi̱ Nda̱x'i̱u̱n a̱ya ntsja já na̱'mi k'aku̱ ko̱ já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱. Kui xi i̱ncha tsjá kju̱a̱ nga n'e̱k'ien ko̱ a̱s'a̱i ts'i̱ínkjas'ehe̱n xu̱ta̱ xi najmi ntje̱ Israel tje̱he̱n ra̱.
33 — Escutem! Nós estamos indo para Jerusalém, onde o
34 Kui xi ku̱a̱jnu̱kiehe̱ ko̱ ku̱a̱tétéjnuhu̱. K'u̱éhe̱ ko̱ ts'i̱ínk'ien. Tu̱nga nk'iehé nga ja kj'u̱a̱ jan ni̱stjin, kj'u̱a̱íya ngáha̱ ra̱ ngabayoo̱.
34 Estes vão zombar dele, cuspir nele, bater nele e matá-lo; mas três dias depois ele ressuscitará.
35 A̱s'a̱i Santiago̱ ko̱ Jua xi jáha̱ Zebedeo̱ maha, kui xi i̱ncha j'aise tiñaha̱ Jesu ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ji nda̱ maestru̱, mjeni̱ nga k'u̱a̱i̱ni̱ ni xi ku̱i̱nchíhi̱.
35 Depois Tiago e João, filhos de Zebedeu, chegaram perto de Jesus e disseram: — Mestre, queremos lhe pedir um favor.
36 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Mí nihi xi mjenu̱u nga ts'ian?
36 — O que vocês querem que eu faça para vocês? — perguntou Jesus.
37 B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —K'u̱a̱i̱nteni̱ nga nku xi k'úéjña kixi̱hi̱ ko̱ nku xi k'úéjña skjúhi̱n ni̱stjin nga n'e̱kjáíhi̱n kju̱a̱chákahi̱.
37 Eles responderam: — Quando o senhor sentar-se no trono do seu
38 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Najmi yo ni xi tíbinchu. ¿A ku̱i̱chúkju̱a̱nu̱u nga un sku̱e̱nu̱u xi nkú ts'ín un sku̱e̱na? ¿A ku̱i̱chúkju̱a̱nu̱u nga n'e̱kjóho̱on kju̱a̱ni̱ma̱ xi ts'inkjáíhi̱n?
38 Jesus respondeu:
39 B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —Ku̱i̱chúkju̱a̱ni̱. A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Kju̱axi̱ nga un sku̱e̱nu̱u xi nkúhu an ko̱ nga cho̱o kju̱a̱ni̱ma̱ xi ts'inkjáíhi̱n.
39 Eles disseram: — Podemos. Então Jesus disse:
40 Tu̱nga tsa ku̱i̱ntsu̱bo̱o nga kixi̱na̱ ko̱ tsa skjúnna̱, najmi an tíjñana nga tsja niu̱. Ja tjíntu xi tíjña ndaha̱ kui a̱ntee̱.
40 Mas eu não tenho o direito de escolher quem vai sentar à minha direita e à minha esquerda. Pois foi Deus quem preparou esses lugares e ele os dará a quem quiser.
41 Nk'ie nga kint'é já ni'yakuyá xi tee̱ niu̱, i̱ncha kits'ínkjanko̱ Santiago̱ ko̱ Jua.
41 Quando os outros dez discípulos ouviram isso, começaram a ficar zangados com Tiago e João.
42 Tu̱nga kinchja̱ ñjahá ra̱ Jesu jóo̱ ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Yo xi nkú ts'ín xu̱ta̱ xi tjíhi̱n xá e̱i̱ a̱sunntei̱ 'yún ndjá ts'ínko̱ xu̱ta̱ xingisoo̱, ko̱ xi tjíhi̱n nga'yún ts'ín nga nu'yá'éhe̱n.
42 Então Jesus chamou todos para perto de si e disse:
43 Tu̱nga a̱jinnu̱u najmi b'a̱ ka̱ma. Xi mje níhi̱ nga nda̱ k'aku̱ ka̱ma a̱jinnu̱u, kui xi kats'ín ni xi nda ngandanu̱u.
43 Mas entre vocês não pode ser assim. Pelo contrário, quem quiser ser importante, que sirva os outros,
44 Xi mjehe̱ nga tjun ka̱ma a̱jinnu̱u, kui xi katuma nda̱ musu̱nu̱u.
44 e quem quiser ser o primeiro, que seja o escravo de todos.
45 A̱t'aha̱ ta̱ ndaha Ntíhi̱ Nda̱x'i̱u̱n najmi j'ai tsa tu̱ xi kui nda n'e̱he̱ ra̱. J'ai ní tu̱ xi ni xi ngandaha̱ xu̱ta̱ j'ai ts'íhin ko̱ tu̱ xi ts'i̱ínkjas'ehen yjoho̱ nga k'u̱échjíntjai nkjin xu̱ta̱.
45 Porque até o
46 A̱s'a̱i i̱ncha tsichu nanki Jerico. Ko̱ nk'ie nga tíbitju Jesu yo̱ ko̱ já ni'yakuyáha̱ ko̱ xu̱ta̱ nkjin xi tje̱nko̱, tu̱ yo̱hó a̱ndai ni̱yóo̱ kab'ejña nga tíbanki chje̱ nku nda̱ ka̱ xi 'mi Bartimeo̱, xi ntíhi̱ Timeo̱ maha.
46 Jesus e os discípulos chegaram à cidade de Jericó. Quando ele estava saindo da cidade, com os discípulos e uma grande multidão, encontrou um cego chamado Bartimeu, filho de Timeu. O cego estava sentado na beira do caminho, pedindo esmola.
47 Nk'ie nga kint'é nga nibá tiña Jesu nda̱ Nazaret, a̱s'a̱i kik'atuts'i̱hi̱n nga kikjintáya: —¡Ji Jesu, ji xi ntje̱he̱ David, katuma ni̱ma̱hi an!
47 Quando ouviu alguém dizer que era Jesus de Nazaré que estava passando, o cego começou a gritar: — Jesus,
48 Nkjin xu̱ta̱ kinchja̱tiko̱ho̱ tu̱ xi k'u̱échja'aha ts'a. Tu̱nga tu̱ sahá 'yún kikjintáya sa: —¡Ji xi ntje̱he̱ David, katuma ni̱ma̱hi an!
48 Muitas pessoas o repreenderam e mandaram que ele calasse a boca, mas ele gritava ainda mais: — Filho de Davi, tenha pena de mim!
49 A̱s'a̱i tsasin'yún Jesu ko̱ b'a̱ kitsú: —Chu̱boho̱o ndo̱. A̱s'a̱i b'i̱ kik'ihi̱n nda̱ ko̱: —Tsjo katumahi. Ti̱síntje̱i̱n, a̱t'aha̱ tínchja̱hi.
49 Então Jesus parou e disse: Eles chamaram e lhe disseram: — Coragem! Levante-se porque ele está chamando você!
50 Kikjaníya najyun ndjuhu̱ ndo̱ ko̱ xu̱úhu̱n tsisintje̱n nga ngjik'úhu̱n Jesu.
50 Então Bartimeu jogou a sua capa para um lado, levantou-se depressa e foi até o lugar onde Jesus estava.
51 A̱s'a̱i Jesu kingjásjaiyaha̱: —¿Mí xi mjehi nga ts'ihin? B'a̱ kitsú nda̱ ko̱: —Ji nda̱ maestru̱, mjena nga ka̱ma chjina.
51 — O que é que você quer que eu faça? — perguntou Jesus. — Mestre, eu quero ver de novo! — respondeu ele.
52 B'i̱ kitsú Jesu: —T'in ngáhani. A̱t'aha̱ kuas'ejihin nga Nti̱a̱ná kits'ín nibána, kui nga kama nkihi ri. Ta̱ kuihi chu̱bo̱ kama chjihi̱ ndo̱ ko̱ kitsjennkíhi̱ Jesu nga kits'ínko̱ ni̱yá.
52 — Vá; você está curado porque teve fé! — afirmou Jesus. No mesmo instante, Bartimeu começou a ver de novo e foi seguindo Jesus pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.