Marcos 10
Jalapa de Díaz Mazatec NT (MAJ_BTT) vs ARIB
1 Tsitju Jesu yo̱ nga ngji a̱nte xi tjín Judea̱ ko̱ a̱nte xi tjín ngabantá ntáje̱ Jordan. Ta̱ kama ñjakút'a ṉkjúhún ngáha̱ ra̱ xu̱ta̱. Tsakúyaha̱ éhe̱n Nti̱a̱ná xi nkú nga ts'ín tehe̱nte.
1 Levantando-se Jesus, partiu dali para os termos da Judéia, e para além do Jordão; e do novo as multidões se reuniram em torno dele; e tornou a ensiná-las, como tinha por costume.
2 A̱s'a̱i k'u̱a̱ já fariseo̱ j'aisehe̱ tu̱ xi kjút'ayák'uhu̱n ra̱. B'i̱ ts'ín kingjásjaiyaha̱: —¿A ka̱ma nku nda̱ chu̱ba̱ ts'i̱ínkjehé kju̱a̱bixaha̱n nga k'u̱éjña chju̱úhu̱n?
2 Então se aproximaram dele alguns fariseus e, para o experimentarem, lhe perguntaram: É lícito ao homem repudiar sua mulher?
3 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Nkú ts'ín y'éjñanu̱u Moise?
3 Ele, porém, respondeu-lhes: Que vos ordenou Moisés?
4 B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —Moise kitsjá kju̱a̱ nga nku nda̱ ka̱ma kjésíntje̱n nku xu̱ju̱n má nga ja títs'ínkje kju̱a̱bixaha̱n ko̱ b'a̱ ts'ín ka̱ma k'u̱éjñaha chju̱úhu̱n.
4 Replicaram eles: Moisés permitiu escrever carta de divórcio, e repudiar a mulher.
5 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —A̱t'aha̱ ndjá ani̱ma̱nu̱u, kui kju̱a̱ha nga b'a̱ ts'ín y'éjnaha̱nu̱u Moise.
5 Disse-lhes Jesus: Pela dureza dos vossos corações ele vos deixou escrito esse mandamento.
6 Tu̱nga nga tuts'ihi̱n ni, nk'ie nga kits'ínnda Nti̱a̱ná a̱sunntee̱, “nku chju̱ún nku x'i̱n kits'ínnda xu̱ta̱” tjít'a.
6 Mas desde o princípio da criação, Deus os fez homem e mulher.
7 Ko̱ ta̱ tjít'a ya: “Kui kju̱a̱ha nga nku nda̱ k'u̱éjñaha na̱'mihi̱ ko̱ na̱aha̱ nga k'úéjñako̱ chju̱úhu̱n.
7 Por isso deixará o homem a seu pai e a sua mãe, {e unir-se-á à sua mulher,}
8 Nga joo̱ nkuhú ku̱i̱chú ma.” Kui nga najmi ta̱ jo ma saha. Nku ní yjoninte i̱ncha maha.
8 e serão os dois uma só carne; assim já não são mais dois, mas uma só carne.
9 Kui b'a̱ maha, ni xi y'é'yúhun Nti̱a̱ná, najmi xu̱ta̱ kjéndáya.
9 Porquanto o que Deus ajuntou, não o separe o homem.
10 A̱s'a̱i já ni'yakuyáha̱ ta̱ kuihí niu̱ kingjásjaiya ngáha̱ ra̱ nk'ie nga ja i̱ncha j'ai ni'yaha̱.
10 Em casa os discípulos interrogaram-no de novo sobre isso.
11 B'i̱ kitsú Jesu: —Tu̱ yáhá ni xi k'u̱éjña chju̱úhu̱n ko̱ ku̱i̱xanko̱ kj'a̱í ta̱chju̱ún, kui xi tíbangane kju̱a̱bixaha̱n.
11 Ao que lhes respondeu: Qualquer que repudiar sua mulher e casar com outra comete adultério contra ela;
12 Ko̱ tsa nku ta̱chju̱ún k'u̱éjña x'i̱hi̱n ko̱ ku̱i̱xanko̱ kj'a̱í nda̱, kui xi ta̱ tíbangane kju̱a̱bixaha̱n.
12 e se ela repudiar seu marido e casar com outro, comete adultério.
13 A̱s'a̱i i̱ncha j'aiko̱ xu̱ta̱ ntíhi̱ tu̱ xi Jesu ngju̱énnehe̱ ra̱ ntsja. Tu̱nga já ni'yakuyóo̱hó b'a̱ kitsúhu̱ xu̱ta̱ nga najmi b'a̱ i̱ncha ts'i̱ín.
13 Então lhe traziam algumas crianças para que as tocasse; mas os discípulos o repreenderam.
14 Nk'ie nga kikie Jesu ni xi tíi̱ncha ts'ín jóo̱, najmi kisasíhi̱n niu̱. A̱s'a̱i b'a̱ kitsúhu̱: —Tjehe̱nntoho̱o jántíu̱ nga kanibásena. Najmi tu̱ jun b'ech'óho̱o. A̱t'aha̱ xu̱ta̱ xi b'a̱ ts'ín tjíntuyáha̱ xi nkú joyaha jántí xi̱, kui xi tje̱he̱n ra̱ nga Nti̱a̱ná ku̱a̱téxumaha̱.
14 Jesus, porém, vendo isto, indignou-se e disse-lhes: Deixai vir a mim as crianças, e não as impeçais, porque de tais é o reino de Deus.
15 Kju̱axi̱ ni xi tíxinnu̱u. Xi najmi ts'i̱ínkjáíhi̱n nga Nti̱a̱ná xi batéxuma xi nkú ts'ín ts'ínkjáíhi̱n nku nda̱ chí ni xi 'ba̱i̱hi̱, kui xi ndaha̱chí najmi kju̱a̱s'enjin nga Nti̱a̱ná xi ku̱a̱téxumaha̱.
15 Em verdade vos digo que qualquer que não receber o reino de Deus como criança, de maneira nenhuma entrará nele.
16 A̱s'a̱i jakj'á jántí xi̱u̱ nga ts'ank'a ko̱ kingjénne ntsja nga nda kinchja̱ne.
16 E, tomando-as nos seus braços, as abençoou, pondo as mãos sobre elas.
17 Nk'ie nga ja tíbitju Jesu yo̱ nga ts'i̱ín ni̱yá, a̱s'a̱i j'ai tsuntsu nku nda̱. Tsasinkúnch'int'aha̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ji nda̱ maestru̱, ji xi ndai, ¿mí nihi xi ts'ian tu̱ xi ka̱ma ts'inkjáíhi̱n ra̱ nga kúáte̱jña tík'un síán?
17 Ora, ao sair para se pôr a caminho, correu para ele um homem, o qual se ajoelhou diante dele e lhe perguntou: Bom Mestre, que hei de fazer para herdar a vida eterna?
18 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —¿Á an xi nda tí'mihiní? Najmi tjín xi ndaha̱, nku tutuhú Nti̱a̱ná.
18 Respondeu-lhe Jesus: Por que me chamas bom? ninguém é bom, senão um que é Deus.
19 Yai xi nkú ts'ín tjít'a kju̱a̱téxumoo̱: “Najmi tu̱ n'ek'iein. Najmi tu̱ biyunéí kju̱a̱bixoo̱n. Najmi tu̱ ndyjé n'ei. Najmi tu̱ testiyu̱ tsank'á n'ei. Najmi tu̱ ch'ana̱ch'a̱i̱hi̱ xu̱ta̱ xingisoo̱. Cha̱nkjúín na̱'mihi̱ ko̱ na̱ahi̱.”
19 Sabes os mandamentos: Não matarás; não adulterarás; não furtarás; não dirás falso testemunho; a ninguém defraudarás; honra a teu pai e a tua mãe.
20 B'a̱ kitsú ndo̱: —Ji nda̱ maestru̱, ngayjee̱ ni xu'bo̱ títs'intjusan santa nkúhu nga ndyjana.
20 Ele, porém, lhe replicou: Mestre, tudo isso tenho guardado desde a minha juventude.
21 A̱s'a̱i Jesu kama ni̱ma̱ha̱ ndo̱ nga tsase'a ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Nku ni ndyjat'a sahi. T'ihi̱nteñai ni xi tjíhin ko̱ tjeihi̱n xu̱ta̱ x'a̱n. B'a̱ ts'ín s'e̱he ri kju̱a̱nchi̱ná ndji̱o̱jmi ján. A̱s'a̱i ni̱báí nga tsjénnkiní.
21 E Jesus, olhando para ele, o amou e lhe disse: Uma coisa te falta; vai vende tudo quanto tens e dá-o aos pobres, e terás um tesouro no céu; e vem, segue-me.
22 Tu̱nga nk'iehé nga kint'é ndo̱ éi̱n, kik'ie babaha̱ ko̱ kik'ie nusin nusihi̱n nga ngji, a̱t'aha̱ 'yún ṉkjún nchi̱ná.
22 Mas ele, pesaroso desta palavra, retirou-se triste, porque possuía muitos bens.
23 A̱s'a̱i tsase Jesu a̱ndaihi̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱ já ni'yakuyáha̱: —¡Á b'a̱ 'yún 'ni tjíhin tsa xu̱ta̱ xi nchi̱ná ṉkjúhun kju̱a̱s'enjihin nga Nti̱a̱ná xi ku̱a̱téxumaha̱!
23 Então Jesus, olhando em redor, disse aos seus discípulos: Quão dificilmente entrarão no reino de Deus os que têm riquezas!
24 Kama nkjúhu̱n já ni'yakuyóo̱ én xi kitsú Jesu, tu̱nga b'a̱há ta̱ kitsú ngáha̱ Jesu: —Jun ntína̱, ¡á b'a̱ 'yún 'ni tjíhin nga kju̱a̱s'enjihin xu̱ta̱ nga Nti̱a̱ná ku̱a̱téxumaha̱!
24 E os discípulos se maravilharam destas suas palavras; mas Jesus, tornando a falar, disse-lhes: Filhos, quão difícil é {para os que confiam nas riquezas} entrar no reino de Deus!
25 Tu̱ sahá najmi 'ni tjín tsa nku chu̱ camello̱ kju̱a̱s'en ti̱xa̱ha̱ nku nintu nga nku nda̱ nchi̱ná kju̱a̱s'enjin nga Nti̱a̱ná xi ku̱a̱téxumaha̱.
25 É mais fácil um camelo passar pelo fundo de uma agulha, do que entrar um rico no reino de Deus.
26 Tu̱ ni xí kama nkjúhún saha̱ jóo̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱ xinkjín: —¿Yá xi ka̱ma k'u̱a̱nki ni̱ ma?
26 Com isso eles ficaram sobremaneira maravilhados, dizendo entre si: Quem pode, então, ser salvo?
27 A̱s'a̱i tsase'a Jesu jóo̱ ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Xu̱ta̱ ndaha̱chí najmi ka̱maha̱ ts'i̱ínk'anki yjoho̱, tu̱nga Nti̱a̱ná maha̱ ts'ínk'anki xu̱ta̱. A̱t'aha̱ tu̱ mí nihí ni xi maha̱ ts'ín Nti̱a̱ná.
27 Jesus, fixando os olhos neles, respondeu: Para os homens é impossível, mas não para Deus; porque para Deus tudo é possível.
28 A̱s'a̱i b'a̱ kitsú Pedro̱: —Xi nkúhu ji̱n, ja y'entu tentei̱ ni xi tjínni̱ ko̱ tje̱nnkihi̱ nd'a̱i̱.
28 Pedro começou a dizer-lhe: Eis que nós deixamos tudo e te seguimos.
29 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Kju̱axi̱ ni xi tíxinnu̱u. Tu̱ yáhá ni xi y'éjña ni'yaha̱, tsa já nts'e̱, tsa jminchjín nichja, tsa na̱aha̱, tsa na̱'mihi̱, tsa ntíhi̱ ko̱ tsa jñá xi tjíhi̱n nga̱t'ana̱ ko̱ nga̱t'aha̱ én nda tsuhu̱ Nti̱a̱ná,
29 Respondeu Jesus: Em verdade vos digo que ninguém há, que tenha deixado casa, ou irmãos, ou irmãs, ou mãe, ou pai, ou filhos, ou campos, por amor de mim e do evangelho,
30 kui xu̱ta̱i̱ k'u̱a̱i̱ ngáha̱ ra̱ unchan ni̱yá tjíhin ni xi y'éjña. Nd'a̱i̱ a̱sunnte xu'bi̱ k'u̱a̱i̱hi̱ ni'ya, já nts'e̱, jminchjín nichja, na̱aha̱, ntí ko̱ jñá, ko̱ ta̱ tsjénnki uncha. Ko̱ ni̱stjin xi nibá a̱skahan k'u̱a̱i̱hi̱ nga k'úéntu tík'un sín.
30 que não receba cem vezes tanto, já neste tempo, em casas, e irmãos, e irmãs, e mães, e filhos, e campos, com perseguições; e no mundo vindouro a vida eterna.
31 Nkjin xu̱ta̱ xi tjun nd'a̱i̱ tsjénnki, ko̱ nkjin xi yjanki nd'a̱i̱ xi tsjén títjun ka̱ma ngáha.
31 Mas muitos que são primeiros serão últimos; e muitos que são últimos serão primeiros.
32 Nk'ie nga tíi̱ncha ts'ín ni̱yá nga tíi̱ncha fi nanki Jerusalen, Jesu tje̱n títjuhu̱n xu̱ta̱ ni'yakuyáha̱. Kama nkjúhu̱n jóo̱ ko̱ tíi̱ncha tsankjún nga tje̱nnkihi̱. A̱s'a̱i ta̱ kinchja̱ t'axíhín ngáha̱ ra̱ já ni'yakuyá xi te joo̱ ko̱ kik'atuts'i̱hi̱n nga kitsúyaha̱ ni xi ka̱mat'ain.
32 Ora, estavam a caminho, subindo para Jerusalém; e Jesus ia adiante deles, e eles se maravilhavam e o seguiam atemorizados. De novo tomou consigo os doze e começou a contar-lhes as coisas que lhe haviam de sobrevir,
33 B'i̱ kitsúhu̱ jóo̱: —Tjenñju. Ja tíbankíaán nanki Jerusalen. Ja n'e̱kjas'en Ntíhi̱ Nda̱x'i̱u̱n a̱ya ntsja já na̱'mi k'aku̱ ko̱ já chji̱ne̱'éhe̱n kju̱a̱téxumoo̱. Kui xi i̱ncha tsjá kju̱a̱ nga n'e̱k'ien ko̱ a̱s'a̱i ts'i̱ínkjas'ehe̱n xu̱ta̱ xi najmi ntje̱ Israel tje̱he̱n ra̱.
33 dizendo: Eis que subimos a Jerusalém, e o Filho do homem será entregue aos principais sacerdotes e aos escribas; e eles o condenarão à morte, e o entregarão aos gentios;
34 Kui xi ku̱a̱jnu̱kiehe̱ ko̱ ku̱a̱tétéjnuhu̱. K'u̱éhe̱ ko̱ ts'i̱ínk'ien. Tu̱nga nk'iehé nga ja kj'u̱a̱ jan ni̱stjin, kj'u̱a̱íya ngáha̱ ra̱ ngabayoo̱.
34 e hão de escarnecê-lo e cuspir nele, e açoitá-lo, e matá-lo; e depois de três dias ressurgirá.
35 A̱s'a̱i Santiago̱ ko̱ Jua xi jáha̱ Zebedeo̱ maha, kui xi i̱ncha j'aise tiñaha̱ Jesu ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ji nda̱ maestru̱, mjeni̱ nga k'u̱a̱i̱ni̱ ni xi ku̱i̱nchíhi̱.
35 Nisso aproximaram-se dele Tiago e João, filhos de Zebedeu, dizendo-lhe: Mestre, queremos que nos faças o que te pedirmos.
36 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Mí nihi xi mjenu̱u nga ts'ian?
36 Ele, pois, lhes perguntou: Que quereis que eu vos faça?
37 B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —K'u̱a̱i̱nteni̱ nga nku xi k'úéjña kixi̱hi̱ ko̱ nku xi k'úéjña skjúhi̱n ni̱stjin nga n'e̱kjáíhi̱n kju̱a̱chákahi̱.
37 Responderam-lhe: Concede-nos que na tua glória nos sentemos, um à tua direita, e outro à tua esquerda.
38 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Najmi yo ni xi tíbinchu. ¿A ku̱i̱chúkju̱a̱nu̱u nga un sku̱e̱nu̱u xi nkú ts'ín un sku̱e̱na? ¿A ku̱i̱chúkju̱a̱nu̱u nga n'e̱kjóho̱on kju̱a̱ni̱ma̱ xi ts'inkjáíhi̱n?
38 Mas Jesus lhes disse: Não sabeis o que pedis; podeis beber o cálice que eu bebo, e ser batizados no batismo em que eu sou batizado?
39 B'a̱ i̱ncha kitsú jóo̱: —Ku̱i̱chúkju̱a̱ni̱. A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Kju̱axi̱ nga un sku̱e̱nu̱u xi nkúhu an ko̱ nga cho̱o kju̱a̱ni̱ma̱ xi ts'inkjáíhi̱n.
39 E lhe responderam: Podemos. Mas Jesus lhes disse: O cálice que eu bebo, haveis de bebê-lo, e no batismo em que eu sou batizado, haveis de ser batizados;
40 Tu̱nga tsa ku̱i̱ntsu̱bo̱o nga kixi̱na̱ ko̱ tsa skjúnna̱, najmi an tíjñana nga tsja niu̱. Ja tjíntu xi tíjña ndaha̱ kui a̱ntee̱.
40 mas o sentar-se à minha direita, ou à minha esquerda, não me pertence concedê-lo; mas isso é para aqueles a quem está reservado.
41 Nk'ie nga kint'é já ni'yakuyá xi tee̱ niu̱, i̱ncha kits'ínkjanko̱ Santiago̱ ko̱ Jua.
41 E ouvindo isso os dez, começaram a indignar-se contra Tiago e João.
42 Tu̱nga kinchja̱ ñjahá ra̱ Jesu jóo̱ ko̱ b'i̱ kitsúhu̱: —Yo xi nkú ts'ín xu̱ta̱ xi tjíhi̱n xá e̱i̱ a̱sunntei̱ 'yún ndjá ts'ínko̱ xu̱ta̱ xingisoo̱, ko̱ xi tjíhi̱n nga'yún ts'ín nga nu'yá'éhe̱n.
42 Então Jesus chamou-os para junto de si e lhes disse: Sabeis que os que são reconhecidos como governadores dos gentios, deles se assenhoreiam, e que sobre eles os seus grandes exercem autoridade.
43 Tu̱nga a̱jinnu̱u najmi b'a̱ ka̱ma. Xi mje níhi̱ nga nda̱ k'aku̱ ka̱ma a̱jinnu̱u, kui xi kats'ín ni xi nda ngandanu̱u.
43 Mas entre vós não será assim; antes, qualquer que entre vós quiser tornar-se grande, será esse o que vos sirva;
44 Xi mjehe̱ nga tjun ka̱ma a̱jinnu̱u, kui xi katuma nda̱ musu̱nu̱u.
44 e qualquer que entre vós quiser ser o primeiro, será servo de todos.
45 A̱t'aha̱ ta̱ ndaha Ntíhi̱ Nda̱x'i̱u̱n najmi j'ai tsa tu̱ xi kui nda n'e̱he̱ ra̱. J'ai ní tu̱ xi ni xi ngandaha̱ xu̱ta̱ j'ai ts'íhin ko̱ tu̱ xi ts'i̱ínkjas'ehen yjoho̱ nga k'u̱échjíntjai nkjin xu̱ta̱.
45 Pois também o Filho do homem não veio para ser servido, mas para servir, e para dar a sua vida em resgate de muitos.
46 A̱s'a̱i i̱ncha tsichu nanki Jerico. Ko̱ nk'ie nga tíbitju Jesu yo̱ ko̱ já ni'yakuyáha̱ ko̱ xu̱ta̱ nkjin xi tje̱nko̱, tu̱ yo̱hó a̱ndai ni̱yóo̱ kab'ejña nga tíbanki chje̱ nku nda̱ ka̱ xi 'mi Bartimeo̱, xi ntíhi̱ Timeo̱ maha.
46 Depois chegaram a Jericó. E, ao sair ele de Jericó com seus discípulos e uma grande multidão, estava sentado junto do caminho um mendigo cego, Bartimeu filho de Timeu.
47 Nk'ie nga kint'é nga nibá tiña Jesu nda̱ Nazaret, a̱s'a̱i kik'atuts'i̱hi̱n nga kikjintáya: —¡Ji Jesu, ji xi ntje̱he̱ David, katuma ni̱ma̱hi an!
47 Este, quando ouviu que era Jesus, o nazareno, começou a clamar, dizendo: Jesus, Filho de Davi, tem compaixão de mim!
48 Nkjin xu̱ta̱ kinchja̱tiko̱ho̱ tu̱ xi k'u̱échja'aha ts'a. Tu̱nga tu̱ sahá 'yún kikjintáya sa: —¡Ji xi ntje̱he̱ David, katuma ni̱ma̱hi an!
48 E muitos o repreendiam, para que se calasse; mas ele clamava ainda mais: Filho de Davi, tem compaixão de mim.
49 A̱s'a̱i tsasin'yún Jesu ko̱ b'a̱ kitsú: —Chu̱boho̱o ndo̱. A̱s'a̱i b'i̱ kik'ihi̱n nda̱ ko̱: —Tsjo katumahi. Ti̱síntje̱i̱n, a̱t'aha̱ tínchja̱hi.
49 Parou, pois, Jesus e disse: Chamai-o. E chamaram o cego, dizendo-lhe: Tem bom ânimo; levanta-te, ele te chama.
50 Kikjaníya najyun ndjuhu̱ ndo̱ ko̱ xu̱úhu̱n tsisintje̱n nga ngjik'úhu̱n Jesu.
50 Nisto, lançando de si a sua capa, de um salto se levantou e foi ter com Jesus.
51 A̱s'a̱i Jesu kingjásjaiyaha̱: —¿Mí xi mjehi nga ts'ihin? B'a̱ kitsú nda̱ ko̱: —Ji nda̱ maestru̱, mjena nga ka̱ma chjina.
51 Perguntou-lhe o cego: Que queres que te faça? Respondeu-lhe o cego: Mestre, que eu veja.
52 B'i̱ kitsú Jesu: —T'in ngáhani. A̱t'aha̱ kuas'ejihin nga Nti̱a̱ná kits'ín nibána, kui nga kama nkihi ri. Ta̱ kuihi chu̱bo̱ kama chjihi̱ ndo̱ ko̱ kitsjennkíhi̱ Jesu nga kits'ínko̱ ni̱yá.
52 Disse-lhe Jesus: Vai, a tua fé te salvou. E imediatamente recuperou a vista, e foi seguindo pelo caminho.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.