Lucas 10
Jalapa de Díaz Mazatec NT (MAJ_BTT) vs NTLH
1 A̱skahan ta̱ j'ájin Nda̱ Nti̱a̱ná cháte ko̱ kan jo já. Jo jo kits'ínk'a xinkjín nga kits'ínkji títjuhu̱n yjoho̱ ngayjee̱ nanki ko̱ a̱nte xi má nga tjíhin nga kj'u̱a̱ a̱skahan.
1 Depois disso o Senhor escolheu mais setenta e dois dos seus seguidores e os enviou de dois em dois a fim de que fossem adiante dele para cada cidade e lugar aonde ele tinha de ir.
2 B'i̱ kitsúhu̱ jóo̱: —Xu̱ta̱ xi tjín b'a̱ joyaha nkúhu nku ntje̱ chánka, tu̱nga chubahá maha já musu̱ xi ts'i̱ínxájin nii̱. Kui nga ti̱nchíhi̱ ru̱u xi ts'e̱ ntje̱ nga kats'ínkji já musu̱ a̱jin ntje̱.
2 Antes de os enviar, ele disse:
3 Tankíún. Títs'inkjínu̱u xi nkú joyaha chu̱tsa̱nka̱ a̱jihi̱n nañá kjan.
3 Vão! Eu estou mandando vocês como ovelhas para o meio de lobos.
4 Najmi tu̱ ch'o tsa, ko̱ ta̱ ndaha to̱on, ko̱ ta̱ ndaha tja̱ba̱xínnté. Ko̱ najmi tu̱ bincha'yún nga súniñoho̱ xu̱ta̱ a̱ya ni̱yóo̱.
4 Não levem bolsa, nem sacola, nem sandálias. E não parem no caminho para cumprimentar ninguém.
5 ’Nk'ie nga ku̱i̱tjás'o̱on nku ni'ya, tjun súniño. “Kju̱a̱jyu kas'e ni'ya xu'bi̱”, ti̱xíún.
5 Quando entrarem numa casa, façam primeiro esta saudação: “Que a paz esteja nesta casa!”
6 Tsa tjíntu yo̱ xu̱ta̱ xi tjíhi̱n kju̱a̱jyu, kju̱a̱jyu xi tí'bo̱o s'e̱jñaha̱. Tu̱nga tsa najmi, k'o̱óyak'un ngáha̱nu̱u kju̱a̱jyu xi tí'bo̱o.
6 Se um homem de paz morar ali, deixem a saudação com ele; mas, se o homem não for de paz, retirem a saudação.
7 Najmi tu̱ xki̱ ni'ya binimo. Nkuhú ni'ya ti̱ntsu̱bo̱o nga chi̱no̱o ko̱ s'i̱u ni xi k'u̱a̱i̱nu̱u. A̱t'aha̱ já xi ts'ínxá tjíhi̱n kixi̱ nga ka̱ma chjíhi̱.
7 Fiquem na mesma casa e comam e bebam o que lhes oferecerem, pois o trabalhador merece o seu salário. Não fiquem mudando de uma casa para outra.
8 ’Nk'ie nga ku̱i̱tjás'o̱on nku nanki, tsa nda ts'ín ts'i̱ínkjáínnu̱u xu̱ta̱ xi tjín yo̱, chi̱no̱o ni xi k'u̱éjñat'anu̱u.
8 — Quando entrarem numa cidade e forem bem-recebidos, comam a comida que derem a vocês.
9 N'e̱nkihu̱u xu̱ta̱ un xi tjín yo̱ ko̱: “Ja 'yún tiña tíjñanu̱u Nti̱a̱ná nga tíbatéxumanu̱u nd'a̱i̱”, ti̱xíhu̱un.
9 Curem os doentes daquela cidade e digam ao povo dali: “O
10 Tu̱nga tsa ku̱i̱tjás'o̱on nku nanki ko̱ tsa najmi nda ts'ín ts'i̱ínkjáínnu̱u xu̱ta̱ xi tjín yo̱, tankíún a̱jin na̱nti̱o̱ ko̱ b'a̱ ti̱xíún:
10 Porém, quando entrarem numa cidade e não forem bem-recebidos, vão pelas ruas, dizendo:
11 “Santaha ndyjoho̱ nankinu̱u xi kafajnu tsu̱kui̱ tíb'etsujnei̱. Tu̱nga tjíhín ni nga cho̱o ni xu'bi̱. Ja 'yún tiña tíjñanu̱u Nti̱a̱ná nga tíbatéxumanu̱u nd'a̱i̱”, ti̱xíún.
11 “Até a poeira desta cidade que grudou nos nossos pés nós sacudimos contra vocês! Mas lembrem disto: o Reino de Deus chegou até vocês.”
12 An b'a̱ tíxinnu̱u. Nk'ie nga ku̱i̱chú ni̱stjin nga cha̱se̱he̱ ni xi kits'ín nga nkúnkú xu̱ta̱, kui nanki xu'bo̱ xi 'yún un sku̱e̱ saha̱ nga xu̱ta̱ xi kis'e nanki Sodoma̱.
12 E Jesus disse mais isto:
13 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, xu̱ta̱ nanki Corazin! ¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, xu̱ta̱ nanki Betsaida̱! A̱t'aha̱ tsa xu̱ta̱ nanki Tiro̱ ko̱ xu̱ta̱ nanki Sidon kikie kju̱a̱nkjún xi kama a̱jinnu̱u, ja ra̱ nd'a̱i ngjikj'áha̱ ra̱ ani̱ma̱ha̱ nga kingja najyun kfe ko̱ y'entujín nasu.
13 Jesus continuou:
14 Tu̱nga ni̱stjin nga cha̱se̱he̱ mí nihi xi kits'ín nga nkúnkú xu̱ta̱, jun xi 'yún un sku̱e̱ sanu̱u nga xu̱ta̱ xi kis'e nanki Tiro̱ ko̱ nanki Sidon.
14 No Dia do Juízo, Deus terá mais pena de Tiro e de Sidom do que de vocês, Corazim e Betsaida!
15 ’Ko̱ jun xu̱ta̱ nanki Capernaum, tsa b'a̱ manu̱u nga santaha ndji̱o̱jmi ján cha̱nkjúnnu̱u, najmi. Tu̱ sa ní santaha nga̱k'i̱e̱n kuankínjo̱on.
15 E você, cidade de Cafarnaum, acha que vai subir até o céu? Pois será jogada no
16 A̱s'a̱i b'i̱ kitsúhu̱ Jesu já xi títs'ínkji: —Xu̱ta̱ xi tíbasínñjunu̱u, kui xi an tíbasínñjuna. Xi títs'ín t'axínnu̱u, kui xi an títs'ín t'axínna. Ko̱ xi títs'ín t'axínna, kui xi títs'ín t'axín xi kits'ín nibána.
16 Então disse aos discípulos:
17 Tsjo ṉkjún tíi̱ncha maha̱ já xi cháte ko̱ kan joo̱ nga kik'óya ngáha. B'a̱ i̱ncha kitsú: —Ji nda̱ maestru̱, ngajohi̱ kichubai̱ ko̱ santaha jánindoo̱ kint'é'énni̱.
17 Os setenta e dois voltaram muito alegres e disseram a Jesus: — Até os demônios nos obedeciam quando, pelo poder do nome do senhor, nós mandávamos que saíssem das pessoas!
18 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Joho̱n, kikie nga tsijne nda̱nindoo̱ xi nkú joyaha nku nd'ích'o̱n nga nibaha nk'a ján.
18 Jesus respondeu:
19 An ja kitsjanu̱u nga'yún xi má nga ku̱i̱sinno ye̱ ko̱ chándayá, ko̱ nga n'e̱ ngano̱ho̱ ngayje nga'yún xi tjíhi̱n nda̱ kontra̱. Najmi tjín ni xi ts'i̱ín'unnu̱u.
19 Escutem! Eu dei a vocês poder para pisar cobras e escorpiões e para, sem sofrer nenhum mal, vencer a força do inimigo.
20 Tu̱nga najmi tu̱ tsjohó manu̱u a̱t'aha̱ tsa jánindoo̱ nt'é'énnu̱u. Tsjo ní katumanu̱u a̱t'aha̱ ja tjíntut'á j'áínnu̱u ndji̱o̱jmi ján.
20 Porém não fiquem alegres porque os espíritos maus lhes obedecem, mas sim porque o nome de cada um de vocês está escrito no céu.
21 Ta̱ kuihi chu̱bo̱ j'aijíhi̱n Jesu kju̱a̱tsjo xi kitsjáha̱ Espiri̱tu̱ Santo̱. B'i̱ kitsú: —An títs'intsjoho, Na̱'mi, Nti̱a̱ xi ts'e̱ nk'a ján ko̱ t'anankiu̱. A̱t'aha̱ y'ejña chjihi̱ xu̱ta̱ xi b'a̱ k'un xi nkú joyaha jántí ni xi kik'iejña 'maihi̱ já nkjink'uu̱n ko̱ já xi mankjihi̱n ni xi tjín. Joho̱n, Na̱'mi, a̱t'aha̱ b'a̱ ts'ín kama tsjohi.
21 Naquele momento, pelo poder do Espírito Santo, Jesus ficou muito alegre e disse:
22 ’Ngayjee̱ ni xi tjín ja kits'ínkjas'en a̱ya ntsa̱ Na̱'mina̱. Najmi ch'a be yáha ntíu̱, tu̱ nkuhú Na̱'miu̱ xi be. Najmi ch'a be yáha Na̱'miu̱, tu̱ nkuhú Ntíu̱ xi be. Ko̱ xu̱ta̱ xi mjehe̱ Ntíu̱ nga ku̱a̱kúchjihi̱ Na̱'miu̱, kui xi sku̱e̱ Na̱'miu̱.
22 — O meu Pai me deu todas as coisas. Ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; e ninguém sabe quem é o Pai, a não ser o Filho e também aqueles a quem o Filho quiser mostrar quem o Pai é.
23 A̱s'a̱i kits'ínk'ótjiya Jesu nga tsasehe̱ já ni'yakuyáha̱ ko̱ b'i̱ kitsú t'axíhi̱n: —Á b'a̱ nda tjíhin ts'e̱ xi tíbe ni xi tíyo.
23 Então Jesus virou-se para os discípulos e disse só para eles:
24 A̱t'aha̱ an b'a̱ tíxinnu̱u nga nkjin já profeta̱ ko̱ já rei̱ xi kis'e ni̱stjin nk'ie i̱ncha kama mjehe̱ nga sku̱e̱ ni xi tíyo nd'a̱i̱, tu̱nga najmi kikiehé. Kama mjehe̱ nga ku̱i̱nt'é ni xi tínu'yó nd'a̱i̱, tu̱nga najmi kint'éhé.
24 Eu afirmo a vocês que muitos
25 Nku ni̱yá nku nda̱ maestru̱hu̱ kju̱a̱téxumoo̱ ngjikjut'ayák'un Jesu. B'a̱ kitsú nga kingjásjaiyaha̱: —Ji nda̱ maestru̱, ¿mí ni xi tjíhin nga ts'ian tu̱ xi sa̱kúhuna nga kúáte̱jña tík'un síán?
25 Um mestre da Lei se levantou e, querendo encontrar alguma prova contra Jesus, perguntou: — Mestre, o que devo fazer para conseguir a vida eterna?
26 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Mí nihi xi tjít'a kju̱a̱téxumoo̱? ¿Nkú n'e n'eyai?
26 Jesus respondeu:
27 B'a̱ kitsú ndo̱: —“N'e̱tjóí Nti̱a̱ná xi Nti̱a̱hi̱ maha ngayjee̱ ani̱ma̱hi̱ ko̱ ngayjee̱ nga'yíhi̱n. N'e̱tjóí xi nkú ts'ín tinchin ko̱ xi nkú ts'ín n'enkjíntak'uin. Ko̱ n'e̱tjóí xu̱ta̱hi̱ xi nkú nga ts'ín tjohi yjohi̱.”
27 O homem respondeu: — “Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com todas as forças e com toda a mente. E ame o seu próximo como você ama a você mesmo.”
28 B'i̱ kitsú Jesu: —B'a̱ tjín ni xi kuachubai. B'a̱ n'e̱i̱ ko̱ ku̱i̱nchun tík'uin.
28 — A sua resposta está certa! — disse Jesus. — Faça isso e você viverá.
29 Tu̱nga mjehé ra̱ ndo̱ kju̱a̱kúchji nga na̱xu̱ síjña nginku̱n Nti̱a̱ná. Kui nga b'a̱ kitsúhu: —¿Yá xi xu̱ta̱na̱ ma?
29 Porém o mestre da Lei, querendo se desculpar, perguntou: — Mas quem é o meu próximo?
30 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Nku nda̱ tsitju nanki Jerusalen nga tífijen ni̱yá xi fi nanki Jerico ko̱ tu̱ já ndyjéhé kisatéjin. Kui xi kikje'áha̱ santaha najyun xi yja, kik'íéhe̱ nga i̱xí kits'ínk'ienyahá ko̱ i̱ncha ngji jóo̱.
30 Jesus respondeu assim:
31 Tu̱ yo̱hó ta̱ nibájen nku nda̱ na̱'mi, tu̱nga nk'iehé nga kikie nda̱ uu̱n, j'at'a ni̱yáha̱.
31 Acontece que um sacerdote estava descendo por aquele mesmo caminho. Quando viu o homem, tratou de passar pelo outro lado da estrada.
32 Ta̱ j'ai a̱nte xu'bo̱ nku nda̱ xi ta̱ ts'ínxát'a ni̱nku̱. Nk'ie nga kikie nda̱ uu̱n, ta̱ j'at'a ni̱yáha̱.
32 Também um
33 ’Tu̱nga nkuhú nda̱ xi nibá Samari̱a̱ xi títs'ín ni̱yá ta̱ j'ai má kjijña nda̱ uu̱n. Nk'ie nga kikie ndo̱, kama ni̱ma̱ha̱.
33 Mas um
34 J'aise tiñaha̱ ko̱ kits'ínnkihi̱ má kama uhu̱n ndo̱. Kik'onjnuhu̱ seti̱ ko̱ binu̱ ko̱ kik'ontikjájnuhu̱ najyun má uhu̱n. A̱s'a̱i ta̱ kuihi chu̱ xi tje̱nko̱ kits'ínk'íésun nda̱ uu̱n. Ngjiko̱ ni'ya má nga ts'ínkj'áíya xu̱ta̱ xi ts'ín ni̱yá ko̱ yo̱ kikuhu̱n.
34 Então chegou perto dele, limpou os seus ferimentos com azeite e vinho e em seguida os enfaixou. Depois disso, o samaritano colocou-o no seu próprio animal e o levou para uma pensão, onde cuidou dele.
35 Ni̱stjin xi ma ndyjuu̱n, nk'ie nga ja tífi nda̱ xi nabá Samari̱a̱, ts'asje jo to̱on denari̱o̱ ko̱ kitsjáha̱ nda̱ xi ts'e̱ ni'yoo̱ nga b'a̱ kitsúhu̱: “Cha̱se̱i̱hi̱ i̱chí nda̱i̱. Ngayjee̱ ni xi n'e̱chjén sai, k'uechjíhi nk'ie nga kjúái̱ ngáhana.”
35 No dia seguinte, entregou duas moedas de prata ao dono da pensão, dizendo:
36 ’Nda tjín. Nk'ie nga nga jaa̱n jái̱ xi kikie nda̱ xi kisatéjin já ndyjée̱, ¿yá xi mahi ji nga xu̱ta̱ha̱ ndo̱ kits'ín ma yjoho?
36 Então Jesus perguntou ao mestre da Lei:
37 B'a̱ kitsú ndo̱: —Nda̱ xi tsase ni̱ma̱ha̱ ndo̱. A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —T'in, b'a̱ ta̱ n'e̱i̱ ko̱ ji.
37 — Aquele que o socorreu! — respondeu o mestre da Lei. E Jesus disse:
38 A̱s'a̱i kits'ínndju̱ú ni̱yáha̱ Jesu ko̱ tsichu nku nanki i̱chí. Xi tje̱hen yo̱ nku ta̱chju̱ún xi 'mi Marta̱ kits'ínkjáíhi̱n ni'yaha̱.
38 Jesus e os seus discípulos continuaram a sua viagem e chegaram a um povoado. Ali uma mulher chamada Marta o recebeu na casa dela.
39 Maria̱ 'mi na̱ nichja Marta̱. Kui xi y'ejñat'a sjai Jesu nga tíbasínñjuhu̱ ni xi tínchja̱.
39 Maria, a sua irmã, sentou-se aos pés do Senhor e ficou ouvindo o que ele ensinava.
40 Tu̱nga kas'enta̱há ra̱ Marta̱ xá ṉkjún xi títs'ín. A̱s'a̱i j'aik'úhu̱n Jesu ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ji chá maestru̱, ¿a najmi nkjún mahi nga ta̱kjín nichja kab'éne subana ngatentee̱ xóo̱? B'a̱ t'ihi̱n nga katasinko̱na.
40 Marta estava ocupada com todo o trabalho da casa. Então chegou perto de Jesus e perguntou: — O senhor não se importa que a minha irmã me deixe sozinha com todo este trabalho? Mande que ela venha me ajudar.
41 B'i̱ kitsú Jesu: —Ji Marta̱, Marta̱, kas'enta̱ha ri ko̱ tífa nusihi̱n yjohi̱ ni ṉkjún xi tín'ei.
41 Aí o Senhor respondeu:
42 Tu̱nga nkuhú maha ni xi 'yún machjén. Maria̱ kaf'ájin ni xi ndoo̱ ko̱ najmi ch'a xi kjé'aha̱.
42 mas apenas uma é necessária! Maria escolheu a melhor de todas, e esta ninguém vai tomar dela.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.