Lucas 10
Jalapa de Díaz Mazatec NT (MAJ_BTT) vs ARA
1 A̱skahan ta̱ j'ájin Nda̱ Nti̱a̱ná cháte ko̱ kan jo já. Jo jo kits'ínk'a xinkjín nga kits'ínkji títjuhu̱n yjoho̱ ngayjee̱ nanki ko̱ a̱nte xi má nga tjíhin nga kj'u̱a̱ a̱skahan.
1 Depois disto, o Senhor designou outros setenta; e os enviou de dois em dois, para que o precedessem em cada cidade e lugar aonde ele estava para ir.
2 B'i̱ kitsúhu̱ jóo̱: —Xu̱ta̱ xi tjín b'a̱ joyaha nkúhu nku ntje̱ chánka, tu̱nga chubahá maha já musu̱ xi ts'i̱ínxájin nii̱. Kui nga ti̱nchíhi̱ ru̱u xi ts'e̱ ntje̱ nga kats'ínkji já musu̱ a̱jin ntje̱.
2 E lhes fez a seguinte advertência: A seara é grande, mas os trabalhadores são poucos. Rogai, pois, ao Senhor da seara que mande trabalhadores para a sua seara.
3 Tankíún. Títs'inkjínu̱u xi nkú joyaha chu̱tsa̱nka̱ a̱jihi̱n nañá kjan.
3 Ide! Eis que eu vos envio como cordeiros para o meio de lobos.
4 Najmi tu̱ ch'o tsa, ko̱ ta̱ ndaha to̱on, ko̱ ta̱ ndaha tja̱ba̱xínnté. Ko̱ najmi tu̱ bincha'yún nga súniñoho̱ xu̱ta̱ a̱ya ni̱yóo̱.
4 Não leveis bolsa, nem alforje, nem sandálias; e a ninguém saudeis pelo caminho.
5 ’Nk'ie nga ku̱i̱tjás'o̱on nku ni'ya, tjun súniño. “Kju̱a̱jyu kas'e ni'ya xu'bi̱”, ti̱xíún.
5 Ao entrardes numa casa, dizei antes de tudo: Paz seja nesta casa!
6 Tsa tjíntu yo̱ xu̱ta̱ xi tjíhi̱n kju̱a̱jyu, kju̱a̱jyu xi tí'bo̱o s'e̱jñaha̱. Tu̱nga tsa najmi, k'o̱óyak'un ngáha̱nu̱u kju̱a̱jyu xi tí'bo̱o.
6 Se houver ali um filho da paz, repousará sobre ele a vossa paz; se não houver, ela voltará sobre vós.
7 Najmi tu̱ xki̱ ni'ya binimo. Nkuhú ni'ya ti̱ntsu̱bo̱o nga chi̱no̱o ko̱ s'i̱u ni xi k'u̱a̱i̱nu̱u. A̱t'aha̱ já xi ts'ínxá tjíhi̱n kixi̱ nga ka̱ma chjíhi̱.
7 Permanecei na mesma casa, comendo e bebendo do que eles tiverem; porque digno é o trabalhador do seu salário. Não andeis a mudar de casa em casa.
8 ’Nk'ie nga ku̱i̱tjás'o̱on nku nanki, tsa nda ts'ín ts'i̱ínkjáínnu̱u xu̱ta̱ xi tjín yo̱, chi̱no̱o ni xi k'u̱éjñat'anu̱u.
8 Quando entrardes numa cidade e ali vos receberem, comei do que vos for oferecido.
9 N'e̱nkihu̱u xu̱ta̱ un xi tjín yo̱ ko̱: “Ja 'yún tiña tíjñanu̱u Nti̱a̱ná nga tíbatéxumanu̱u nd'a̱i̱”, ti̱xíhu̱un.
9 Curai os enfermos que nela houver e anunciai-lhes: A vós outros está próximo o reino de Deus.
10 Tu̱nga tsa ku̱i̱tjás'o̱on nku nanki ko̱ tsa najmi nda ts'ín ts'i̱ínkjáínnu̱u xu̱ta̱ xi tjín yo̱, tankíún a̱jin na̱nti̱o̱ ko̱ b'a̱ ti̱xíún:
10 Quando, porém, entrardes numa cidade e não vos receberem, saí pelas ruas e clamai:
11 “Santaha ndyjoho̱ nankinu̱u xi kafajnu tsu̱kui̱ tíb'etsujnei̱. Tu̱nga tjíhín ni nga cho̱o ni xu'bi̱. Ja 'yún tiña tíjñanu̱u Nti̱a̱ná nga tíbatéxumanu̱u nd'a̱i̱”, ti̱xíún.
11 Até o pó da vossa cidade, que se nos pegou aos pés, sacudimos contra vós outros. Não obstante, sabei que está próximo o reino de Deus.
12 An b'a̱ tíxinnu̱u. Nk'ie nga ku̱i̱chú ni̱stjin nga cha̱se̱he̱ ni xi kits'ín nga nkúnkú xu̱ta̱, kui nanki xu'bo̱ xi 'yún un sku̱e̱ saha̱ nga xu̱ta̱ xi kis'e nanki Sodoma̱.
12 Digo-vos que, naquele dia, haverá menos rigor para Sodoma do que para aquela cidade.
13 ’¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, xu̱ta̱ nanki Corazin! ¡Ni̱ma̱ rú n'ehenu jun, xu̱ta̱ nanki Betsaida̱! A̱t'aha̱ tsa xu̱ta̱ nanki Tiro̱ ko̱ xu̱ta̱ nanki Sidon kikie kju̱a̱nkjún xi kama a̱jinnu̱u, ja ra̱ nd'a̱i ngjikj'áha̱ ra̱ ani̱ma̱ha̱ nga kingja najyun kfe ko̱ y'entujín nasu.
13 Ai de ti, Corazim! Ai de ti, Betsaida! Porque, se em Tiro e em Sidom, se tivessem operado os milagres que em vós se fizeram, há muito que elas se teriam arrependido, assentadas em pano de saco e cinza.
14 Tu̱nga ni̱stjin nga cha̱se̱he̱ mí nihi xi kits'ín nga nkúnkú xu̱ta̱, jun xi 'yún un sku̱e̱ sanu̱u nga xu̱ta̱ xi kis'e nanki Tiro̱ ko̱ nanki Sidon.
14 Contudo, no Juízo, haverá menos rigor para Tiro e Sidom do que para vós outras.
15 ’Ko̱ jun xu̱ta̱ nanki Capernaum, tsa b'a̱ manu̱u nga santaha ndji̱o̱jmi ján cha̱nkjúnnu̱u, najmi. Tu̱ sa ní santaha nga̱k'i̱e̱n kuankínjo̱on.
15 Tu, Cafarnaum, elevar-te-ás, porventura, até ao céu? Descerás até ao inferno.
16 A̱s'a̱i b'i̱ kitsúhu̱ Jesu já xi títs'ínkji: —Xu̱ta̱ xi tíbasínñjunu̱u, kui xi an tíbasínñjuna. Xi títs'ín t'axínnu̱u, kui xi an títs'ín t'axínna. Ko̱ xi títs'ín t'axínna, kui xi títs'ín t'axín xi kits'ín nibána.
16 Quem vos der ouvidos ouve-me a mim; e quem vos rejeitar a mim me rejeita; quem, porém, me rejeitar rejeita aquele que me enviou.
17 Tsjo ṉkjún tíi̱ncha maha̱ já xi cháte ko̱ kan joo̱ nga kik'óya ngáha. B'a̱ i̱ncha kitsú: —Ji nda̱ maestru̱, ngajohi̱ kichubai̱ ko̱ santaha jánindoo̱ kint'é'énni̱.
17 Então, regressaram os setenta, possuídos de alegria, dizendo: Senhor, os próprios demônios se nos submetem pelo teu nome!
18 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Joho̱n, kikie nga tsijne nda̱nindoo̱ xi nkú joyaha nku nd'ích'o̱n nga nibaha nk'a ján.
18 Mas ele lhes disse: Eu via Satanás caindo do céu como um relâmpago.
19 An ja kitsjanu̱u nga'yún xi má nga ku̱i̱sinno ye̱ ko̱ chándayá, ko̱ nga n'e̱ ngano̱ho̱ ngayje nga'yún xi tjíhi̱n nda̱ kontra̱. Najmi tjín ni xi ts'i̱ín'unnu̱u.
19 Eis aí vos dei autoridade para pisardes serpentes e escorpiões e sobre todo o poder do inimigo, e nada, absolutamente, vos causará dano.
20 Tu̱nga najmi tu̱ tsjohó manu̱u a̱t'aha̱ tsa jánindoo̱ nt'é'énnu̱u. Tsjo ní katumanu̱u a̱t'aha̱ ja tjíntut'á j'áínnu̱u ndji̱o̱jmi ján.
20 Não obstante, alegrai-vos, não porque os espíritos se vos submetem, e sim porque o vosso nome está arrolado nos céus.
21 Ta̱ kuihi chu̱bo̱ j'aijíhi̱n Jesu kju̱a̱tsjo xi kitsjáha̱ Espiri̱tu̱ Santo̱. B'i̱ kitsú: —An títs'intsjoho, Na̱'mi, Nti̱a̱ xi ts'e̱ nk'a ján ko̱ t'anankiu̱. A̱t'aha̱ y'ejña chjihi̱ xu̱ta̱ xi b'a̱ k'un xi nkú joyaha jántí ni xi kik'iejña 'maihi̱ já nkjink'uu̱n ko̱ já xi mankjihi̱n ni xi tjín. Joho̱n, Na̱'mi, a̱t'aha̱ b'a̱ ts'ín kama tsjohi.
21 Naquela hora, exultou Jesus no Espírito Santo e exclamou: Graças te dou, ó Pai, Senhor do céu e da terra, porque ocultaste estas coisas aos sábios e instruídos e as revelaste aos pequeninos. Sim, ó Pai, porque assim foi do teu agrado.
22 ’Ngayjee̱ ni xi tjín ja kits'ínkjas'en a̱ya ntsa̱ Na̱'mina̱. Najmi ch'a be yáha ntíu̱, tu̱ nkuhú Na̱'miu̱ xi be. Najmi ch'a be yáha Na̱'miu̱, tu̱ nkuhú Ntíu̱ xi be. Ko̱ xu̱ta̱ xi mjehe̱ Ntíu̱ nga ku̱a̱kúchjihi̱ Na̱'miu̱, kui xi sku̱e̱ Na̱'miu̱.
22 Tudo me foi entregue por meu Pai. Ninguém sabe quem é o Filho, senão o Pai; e também ninguém sabe quem é o Pai, senão o Filho, e aquele a quem o Filho o quiser revelar.
23 A̱s'a̱i kits'ínk'ótjiya Jesu nga tsasehe̱ já ni'yakuyáha̱ ko̱ b'i̱ kitsú t'axíhi̱n: —Á b'a̱ nda tjíhin ts'e̱ xi tíbe ni xi tíyo.
23 E, voltando-se para os seus discípulos, disse-lhes particularmente: Bem-aventurados os olhos que veem as coisas que vós vedes.
24 A̱t'aha̱ an b'a̱ tíxinnu̱u nga nkjin já profeta̱ ko̱ já rei̱ xi kis'e ni̱stjin nk'ie i̱ncha kama mjehe̱ nga sku̱e̱ ni xi tíyo nd'a̱i̱, tu̱nga najmi kikiehé. Kama mjehe̱ nga ku̱i̱nt'é ni xi tínu'yó nd'a̱i̱, tu̱nga najmi kint'éhé.
24 Pois eu vos afirmo que muitos profetas e reis quiseram ver o que vedes e não viram; e ouvir o que ouvis e não o ouviram.
25 Nku ni̱yá nku nda̱ maestru̱hu̱ kju̱a̱téxumoo̱ ngjikjut'ayák'un Jesu. B'a̱ kitsú nga kingjásjaiyaha̱: —Ji nda̱ maestru̱, ¿mí ni xi tjíhin nga ts'ian tu̱ xi sa̱kúhuna nga kúáte̱jña tík'un síán?
25 E eis que certo homem, intérprete da Lei, se levantou com o intuito de pôr Jesus à prova e disse-lhe: Mestre, que farei para herdar a vida eterna?
26 B'i̱ kitsú Jesu: —¿Mí nihi xi tjít'a kju̱a̱téxumoo̱? ¿Nkú n'e n'eyai?
26 Então, Jesus lhe perguntou: Que está escrito na Lei? Como interpretas?
27 B'a̱ kitsú ndo̱: —“N'e̱tjóí Nti̱a̱ná xi Nti̱a̱hi̱ maha ngayjee̱ ani̱ma̱hi̱ ko̱ ngayjee̱ nga'yíhi̱n. N'e̱tjóí xi nkú ts'ín tinchin ko̱ xi nkú ts'ín n'enkjíntak'uin. Ko̱ n'e̱tjóí xu̱ta̱hi̱ xi nkú nga ts'ín tjohi yjohi̱.”
27 A isto ele respondeu: Amarás o Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, de toda a tua alma, de todas as tuas forças e de todo o teu entendimento; e: Amarás o teu próximo como a ti mesmo.
28 B'i̱ kitsú Jesu: —B'a̱ tjín ni xi kuachubai. B'a̱ n'e̱i̱ ko̱ ku̱i̱nchun tík'uin.
28 Então, Jesus lhe disse: Respondeste corretamente; faze isto e viverás.
29 Tu̱nga mjehé ra̱ ndo̱ kju̱a̱kúchji nga na̱xu̱ síjña nginku̱n Nti̱a̱ná. Kui nga b'a̱ kitsúhu: —¿Yá xi xu̱ta̱na̱ ma?
29 Ele, porém, querendo justificar-se, perguntou a Jesus: Quem é o meu próximo?
30 A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —Nku nda̱ tsitju nanki Jerusalen nga tífijen ni̱yá xi fi nanki Jerico ko̱ tu̱ já ndyjéhé kisatéjin. Kui xi kikje'áha̱ santaha najyun xi yja, kik'íéhe̱ nga i̱xí kits'ínk'ienyahá ko̱ i̱ncha ngji jóo̱.
30 Jesus prosseguiu, dizendo: Certo homem descia de Jerusalém para Jericó e veio a cair em mãos de salteadores, os quais, depois de tudo lhe roubarem e lhe causarem muitos ferimentos, retiraram-se, deixando-o semimorto.
31 Tu̱ yo̱hó ta̱ nibájen nku nda̱ na̱'mi, tu̱nga nk'iehé nga kikie nda̱ uu̱n, j'at'a ni̱yáha̱.
31 Casualmente, descia um sacerdote por aquele mesmo caminho e, vendo-o, passou de largo.
32 Ta̱ j'ai a̱nte xu'bo̱ nku nda̱ xi ta̱ ts'ínxát'a ni̱nku̱. Nk'ie nga kikie nda̱ uu̱n, ta̱ j'at'a ni̱yáha̱.
32 Semelhantemente, um levita descia por aquele lugar e, vendo-o, também passou de largo.
33 ’Tu̱nga nkuhú nda̱ xi nibá Samari̱a̱ xi títs'ín ni̱yá ta̱ j'ai má kjijña nda̱ uu̱n. Nk'ie nga kikie ndo̱, kama ni̱ma̱ha̱.
33 Certo samaritano, que seguia o seu caminho, passou-lhe perto e, vendo-o, compadeceu-se dele.
34 J'aise tiñaha̱ ko̱ kits'ínnkihi̱ má kama uhu̱n ndo̱. Kik'onjnuhu̱ seti̱ ko̱ binu̱ ko̱ kik'ontikjájnuhu̱ najyun má uhu̱n. A̱s'a̱i ta̱ kuihi chu̱ xi tje̱nko̱ kits'ínk'íésun nda̱ uu̱n. Ngjiko̱ ni'ya má nga ts'ínkj'áíya xu̱ta̱ xi ts'ín ni̱yá ko̱ yo̱ kikuhu̱n.
34 E, chegando-se, pensou-lhe os ferimentos, aplicando-lhes óleo e vinho; e, colocando-o sobre o seu próprio animal, levou-o para uma hospedaria e tratou dele.
35 Ni̱stjin xi ma ndyjuu̱n, nk'ie nga ja tífi nda̱ xi nabá Samari̱a̱, ts'asje jo to̱on denari̱o̱ ko̱ kitsjáha̱ nda̱ xi ts'e̱ ni'yoo̱ nga b'a̱ kitsúhu̱: “Cha̱se̱i̱hi̱ i̱chí nda̱i̱. Ngayjee̱ ni xi n'e̱chjén sai, k'uechjíhi nk'ie nga kjúái̱ ngáhana.”
35 No dia seguinte, tirou dois denários e os entregou ao hospedeiro, dizendo: Cuida deste homem, e, se alguma coisa gastares a mais, eu to indenizarei quando voltar.
36 ’Nda tjín. Nk'ie nga nga jaa̱n jái̱ xi kikie nda̱ xi kisatéjin já ndyjée̱, ¿yá xi mahi ji nga xu̱ta̱ha̱ ndo̱ kits'ín ma yjoho?
36 Qual destes três te parece ter sido o próximo do homem que caiu nas mãos dos salteadores?
37 B'a̱ kitsú ndo̱: —Nda̱ xi tsase ni̱ma̱ha̱ ndo̱. A̱s'a̱i b'i̱ kitsú Jesu: —T'in, b'a̱ ta̱ n'e̱i̱ ko̱ ji.
37 Respondeu-lhe o intérprete da Lei: O que usou de misericórdia para com ele. Então, lhe disse: Vai e procede tu de igual modo.
38 A̱s'a̱i kits'ínndju̱ú ni̱yáha̱ Jesu ko̱ tsichu nku nanki i̱chí. Xi tje̱hen yo̱ nku ta̱chju̱ún xi 'mi Marta̱ kits'ínkjáíhi̱n ni'yaha̱.
38 Indo eles de caminho, entrou Jesus num povoado. E certa mulher, chamada Marta, hospedou-o na sua casa.
39 Maria̱ 'mi na̱ nichja Marta̱. Kui xi y'ejñat'a sjai Jesu nga tíbasínñjuhu̱ ni xi tínchja̱.
39 Tinha ela uma irmã, chamada Maria, e esta quedava-se assentada aos pés do Senhor a ouvir-lhe os ensinamentos.
40 Tu̱nga kas'enta̱há ra̱ Marta̱ xá ṉkjún xi títs'ín. A̱s'a̱i j'aik'úhu̱n Jesu ko̱ b'a̱ kitsúhu̱: —Ji chá maestru̱, ¿a najmi nkjún mahi nga ta̱kjín nichja kab'éne subana ngatentee̱ xóo̱? B'a̱ t'ihi̱n nga katasinko̱na.
40 Marta agitava-se de um lado para outro, ocupada em muitos serviços. Então, se aproximou de Jesus e disse: Senhor, não te importas de que minha irmã tenha deixado que eu fique a servir sozinha? Ordena-lhe, pois, que venha ajudar-me.
41 B'i̱ kitsú Jesu: —Ji Marta̱, Marta̱, kas'enta̱ha ri ko̱ tífa nusihi̱n yjohi̱ ni ṉkjún xi tín'ei.
41 Respondeu-lhe o Senhor: Marta! Marta! Andas inquieta e te preocupas com muitas coisas.
42 Tu̱nga nkuhú maha ni xi 'yún machjén. Maria̱ kaf'ájin ni xi ndoo̱ ko̱ najmi ch'a xi kjé'aha̱.
42 Entretanto, pouco é necessário ou mesmo uma só coisa; Maria, pois, escolheu a boa parte, e esta não lhe será tirada.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.