Mateus 19
AGɄMƐ WAMBƗYA (LIK) vs NTLH
1 Ngbingo yi nɨnɔ Yeso ama ndɨ mina kaɓɨkyaga makpʉmʉka mi nɨmɔ, atʉkya ka Galilaya, ɨnda kʉwa ndɨ ka Yudɛa kʉsyakʉ wa Yɔlɔdanɨ.
1 Depois de dizer isso, Jesus saiu da Galileia e foi para a região da Judeia que fica no lado leste do rio Jordão.
2 Ɓambaza ɓudingi ka ɓambanzʉ ɓaɓyɛ ndɨ. Kʉ ɓɛyɔ, uhukuso nɨɓɔ ɓa ndɨ na ɓokoloɓu.
2 Uma grande multidão o seguiu, e ali ele curou os doentes.
3 Kʉwa wa, Ɓafalisayɔ ɓemoti-ɓemoti ɓakpuɗoku ndɨ kaɓɔɓɔ, ɓamuusa ɓɛ: «Ambɛ, mʉtʉʉ kusu akpamyatʉ mʉlʉkʉ kasikisa mukakɨ ko bulya ɓʉnyɛ ɓasɨ?»
3 Alguns fariseus chegaram perto dele e, querendo conseguir alguma prova contra ele, perguntaram: — Será que pela nossa
4 Yeso usikisya ndɨ ɓɛ: «Makanotongulogigʉ ndɛkɛ iɓunu ɓɛ katʉkya ka mʉpʉnganagɨ ‹Kunzi agya ndɨ mʉlʉkʉ na muko?›
4 Jesus respondeu:
5 Kumbuso yi, aɓɨkya ndɨ ɓɛ: ‹Kinili, mʉlʉkʉ asaga ndɛkɛ abakɨ na amakɨ. Ɓavanana na mukakɨ, ɨɓʉ ɓasɨ ɓaɓa ɓɨɨta kʉwa nzʉyɨ yimoti.›
5 E Deus disse: “Por isso o homem deixa o seu pai e a sua mãe para se unir com a sua mulher, e os dois se tornam uma só pessoa.”
6 Kʉwa wa, ɓakikigʉ ɓata ɓaɓa, luki limoti, nzʉyɨ yimoti. Yɛkɨ a ɓɛyɔ, mʉmbanzʉ kogbonosonitɔgʉ nɨlɔ Kunzi omotoni.»
6 Assim já não são duas pessoas, mas uma só. Portanto, que ninguém separe o que Deus uniu.
7 Ɓafalisayɔ ɓamuusa ɓata ndɨ ɓɛ: «Ko bulya ɨkɨ Musa akpamya ndɨ ɓɛ mʉlʉkʉ akwanana kapá mukakɨ balʉwa muɓuna ndʉwa kambwa kasikiso?»
7 Os fariseus perguntaram: — Nesse caso, por que é que Moisés permitiu ao homem mandar a sua esposa embora se der a ela um documento de divórcio?
8 Yeso usikisya ndɨ ɓɛ: «Musa amʉkpamya ndɨ kausikiso ɓoko kunu ɓɛyɔ ko bulya ɓʉpʉ ɓa mambɛngɨ kunu. Luki limoti, ka mʉpʉnganagɨ kaɓɨkyagʉ ndɨ ɓɛyɔ.
8 Jesus respondeu:
9 Nakamʉɓɨkya ambɛ, kika nɨ mʉmbanzʉ asikisini mukakɨ, kiki nɨ agwini na mʉlʉkʉ aka, ava wagɔgɔ, mʉlʉkʉ yi nɨnɔ ogyini ɓɨlya.»
9 Portanto, eu afirmo a vocês o seguinte: o homem que mandar a sua esposa embora, a não ser em caso de adultério, se tornará adúltero se casar com outra mulher.
10 Kʉwa wa, ɓaɓɨɓya ka Yeso ɓaɓɨkya ndɨ ɓɛ: «Kika nɨ mʉtʉʉ a ɓɛyɔ kʉgʉ ka mʉlʉkʉ na mukakɨ, kɛgʉ nɛkɨ ɓɨnza kavanana!»
10 Os discípulos de Jesus disseram: — Se é esta a situação entre o homem e a sua esposa, então é melhor não casar.
11 Yeso usikisya ndɨ ɓɛ: «Ɓambanzʉ ɓasɨ ɓakakwananɨgʉ kaʉkana mʉtʉʉ mi nɨma. Kiki nɨɓɔ aka ɓɔ Kunzi ʉpʉnaga ndɨ.
11 Jesus respondeu:
12 Kaɓyɛnɛnɛ na nɨyɔ, ɓambanzʉ ɓemoti-ɓemoti ɓakavananagɨgʉ, kyɛ ɓɨɓʉkʉta gɔngʉ ɓɨbɔbɔbɔ. Ɓagɔgɔ kyɛ ɓambanzʉ ɓɔ ɓʉgya ndɨ ɓɛ ɓakoɓukutonitɔgʉ ɨɓʉ. Na ɓagɔgɔ nɨɓɔ ɓakakwananɨgʉ kavanana ko bulya ɓʉngama ɓa kʉgʉ wa lɨsyɛ. Nɨnɔ akwanana kaʉkana mʉtʉʉ mi nɨma ʉkana.»
12 Pois há razões diferentes que tornam alguns homens incapazes para o casamento: uns, porque nasceram assim; outros, porque foram castrados; e outros ainda não casam por causa do
13 Kʉwa wa, ɓambanzʉ ɓadulyoku ndɨ Yeso na ɓomiki ɓɛ ubisilyi maɓɔkʉ, ʉlʉmbɨlya. Luki limoti, ɓaɓɨɓya ɓʉnyakɨlya ndɨ.
13 Depois disso, algumas pessoas levaram as suas crianças para Jesus pôr as mãos sobre elas e orar, mas os discípulos repreenderam as pessoas que fizeram isso.
14 Yeso ʉɓɨkya kʉwa ndɨ ɓaɓɨɓya kakɨ ɓɛ: «Husoni ɓomiki ɓoduku kʉnʉ no mino! Makupokyonitɔgʉ, kyɛ ɓʉngama ɓa kʉgʉ wa lɨsyɛ a ko bulya ka ɓatʉ ɓi nɨɓɔ ɓa abɛ ɨɓʉ.»
14 Aí ele disse:
15 Kʉwa wa, Yeso ubisilya ndɨ ɓomiki ɓi nɨɓɔ maɓɔkʉ. Kumbuso yi, atʉkya ndɨ wa.
15 Então Jesus pôs as mãos sobre elas e foi embora.
16 Kʉwa wa, alʉkʉ ɓemoti adulyoku ndɨ Yeso, amuusa ɓɛ: «Muwonisilo, ɓʉnza tino ɓɔ nakwanana kagya, kyɛ ninisoni na ɔɓɨlɨ wa ɓɛnzɛ na ɓɛnzɛ?»
16 Certa vez um homem chegou perto de Jesus e perguntou: — Mestre, o que devo fazer de bom para conseguir a vida eterna?
17 Yeso asikisya ndɨ ɓɛ: «Ko bulya ɨkɨ yɔ wo mino kemuusa kʉgʉ wa ɓʉnza? A ɓɛyɔ, mʉtʉ ɓemoti aka nɔ a wanza! Wakapa kogulya ka ɔɓɨlɨ wa ɓɛnzɛ na ɓɛnzɛ, ɓyɛgɛ mʉtʉʉ.»
17 Jesus respondeu:
18 Mʉwanza nɔ amuusa kʉwa ndɨ Yeso ɓɛ: «Mʉtʉʉ tino?»
18 — Que mandamentos? — perguntou ele. Jesus respondeu:
19 Mʉɓanga abakʉ na amakʉ, wapa mamakʉ mʉɗɔngɔnɨ ɓɛyɔ wɨpago mino ɨwɛ mombukwana-dakʉ.»
19 respeite o seu pai e a sua mãe e ame os outros como você ama a você mesmo.”
20 Alʉkʉ nɔ aɓɨkya ndɨ ɓɛ: «Nagyaga mʉtʉʉ mi nɨmɔ masɨ. Ɨkɨ ɓata yɔ etigolyi?»
20 — Eu tenho obedecido a todos esses mandamentos! — respondeu o moço. — O que mais me falta fazer?
21 Yeso aɓɨkya kʉwa ndɨ ɓɛ: «Wakapa kaika mʉtʉ wanza, waga, wagaba makpʉmʉka nɨmɔ wa nomu masɨ. Ɓuyi ɓi ʉgbananɨlyaga ɓatʉ ɓa yangya. Kʉwa wa, winisana ndɛkɛ na lɨngama kʉgʉ wa lɨsyɛ. Kumbuso yi doku, wɛɓyoku.»
21 Jesus respondeu:
22 Nɨyɔ alʉkʉ nɔ ʉkana ɓɛyɔ, atʉkya ndɨ wa nɨ analya kumbu kyɛ a ndɨ na lɨngama lidingi.
22 Quando o moço ouviu isso, foi embora triste, pois era muito rico.
23 Kʉwa wa, Yeso ʉɓɨkya ndɨ ɓaɓɨɓya kakɨ ɓɛ: «A lɨngʉnʉ, nakamʉɓɨkya ambɛ: ‹A yapʉpʉ ka mʉtʉ wa mukumbo kogulya ka ɓʉngama ɓa kʉgʉ wa lɨsyɛ!›
23 Jesus então disse aos discípulos:
24 Nakamʉɓɨkya ɓata ambɛ: ‹A yapʉpʉ ka ngamia kakɨtanaga ka ngala ya mʉsaɗa. Luki limoti, a ɓata yapʉpʉ kʉgbɛ mʉtʉ wa lɨngama kogulya ka ɓʉngama ko Kunzi!›»
24 E digo ainda que é mais difícil um rico entrar no Reino de Deus do que um camelo passar pelo fundo de uma agulha.
25 Ngbingo yi nɨnɔ ɓaɓɨɓya ɓʉkana ndɨ mina ɓɛyɔ, ɓombombaya ndɨ kʉgbɛ. Ɓimuusa kʉwa ndɨ ɓɛ: «Wanɨ sɛ kʉwa nɔ akwanana kainisana na muhukuso?»
25 Quando ouviram isso, os discípulos ficaram muito admirados e perguntavam: — Então, quem é que pode se salvar?
26 Yeso ʉnda ndɨ ɓizumuuu, ʉɓɨkya ɓɛ: «Luki nɨlɔ ɓambanzʉ ɓakakwananɨgʉ kagya gʉtʉgʉ iki yi aka, Kunzi agyatʉ ɨyɨ.»
26 Jesus olhou para eles e respondeu:
27 Kʉwa wa, Pɛtɛlɛ aɓɨkya ndɨ ɓɛ: «Iɓusu, tosoni ndɨ masɨ, tapʉnga kaʉɓɨɓya. Tinisana kʉwa ndɛkɛ iɓusu na ɨkɨ?»
27 Aí Pedro disse: — Veja! Nós deixamos tudo e seguimos o senhor. O que é que nós vamos ganhar?
28 Yeso usikisya ndɨ ɓɛ: «A lɨngʉnʉ, nakamʉɓɨkya iɓunu nɨɓɔ mɛɓɨɓya amɓɛ: ka ɔɓɨlɨ wambɨya, wa Mika-mʉmbanzʉ ika ndɛkɛ mino ka ɓuliki kakɨ ɓa ɨbɨba, iɓunu mika ndɛkɛ gɔnɨ ɓakikonono ka moliki tɛkɛɓɛ na maɓa kosombisa mababa tɛkɛɓɛ na maɓa ka Ɓezaleli.
28 Jesus respondeu:
29 Mʉmbanzʉ wasɨ kasa ndɨ ɓandaɓʉ kakɨ, ʉsa ɓamamakɨ, asa abakɨ, ikanɨ amakɨ, ʉsa ɓomikakɨ ikanɨ ɓotiko kakɨ ko bulya kamɨ, inisanatʉ ndɛkɛ ɓata na masɨ nɨmɔ nganga mɨya imoti kakɨtaga. Inisana gɔnɨ na ɔɓɨlɨ wa ɓɛnzɛ na ɓɛnzɛ.
29 E todos os que, por minha causa, deixarem casas, irmãos, irmãs, pai, mãe, filhos ou terras receberão cem vezes mais e também a vida eterna.
30 Luki limoti, ɓatʉ ɓudingi nɨɓɔ ɓa kambwa ɓika ndɛkɛ kumbuso, na nɨɓɔ ɓudingi ɓa kumbuso ɓika kʉwa ndɛkɛ kambwa.»
30 Muitos que agora são os primeiros serão os últimos, e muitos que agora são os últimos serão os primeiros.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.