Marcos 2
Kitapm kɛn Raa dɔɔko kiji ute jeege (KYQ) vs AAI
1 Kɛn tɛɗ ɓii kandum se, Isa ɔk tɛrl maakŋ gɛgɛr kɛn Kaparnayum ki, kꞋbooy jꞋɔɔ naan̰ utu ɓeene.
1 Veya bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jesu matabir maiye na ana bar Capernaum titit ana veya, ana tur tasasar tit etei hinowar.
2 Jeege ɓaaɗo tus dɛna ɛnd ɗooc maakŋ ɓee se tak, bini aan kaam taar ki kic ɓo gɔtɔ gɔtɔ. Gɔtn se Isa taaɗɗen taar *Raa.
2 Naatu sabuw moumurih maiyow hiru’ay bar awan karatan tit in etawan awan auman bai daririr iwa’an. Naatu i busuruf binan hima hinowar.
3 Kaaɗ kɛn Isa utu taaɗ taaɗ ɓɔrt se, jeege ɓaano ute debm kꞋruŋguyu. Daanɗe ki se gaabge sɔɔ ɓo uunin̰o.
3 Nati ana maramaim orot kwafe’en turan an uman murubin hi’abar Jesu isan hina.
4 Taa jeegen dɛn dɛn se, naaɗe ɔŋ ɓaansin̰ te gɔtn Isa ki eyo. Gɔtn ese naaɗe ook do ɓee ki, uɗ buut do ɓee kɛn Isa iŋg maak ki ɔɔ uun bɔɔyo debm kꞋruŋguyu do nakŋ tooɗin̰ ki.
4 Baise rou’ay gagamin orot bain run isan men karam, imih orot hibai hiyen Jesu batabat tafanamaim faifiy wan hitarayouw. Naatu orot ana emo’em auman murabamaim hiruru ra’iy.
5 Kɛn Isa jaay aak naaɗe aal maakɗe don̰ ki se, ɗeek debm kꞋruŋguy ki ɔɔ: «Goonuma, *kusin̰ige se, maam mꞋtɔɔlisin̰ga naatn.»
5 Naatu Jesu hai baitumatum i’itin ana maramaim orot an uman murubin isan eo, “Natu a bowabow kakafih anotanotawiyen.”
6 Gɔtn se jee jeel taaɗn tɔɔkŋ mɛtn Ko Taar Raage kandum utu iŋg gɔtn ese jaay booy taar Isa taaɗ se, naaɗe taaɗ ute maakɗe ɔɔ:
6 Nati’imaim Ofafar bai’obaiyenayah afa hima’am hai notamaim hibabatiyih hio,
7 «Gaabm se, je taaɗn ɔɔ ɗio? Naan̰ naaj naaj Raa. Kɛn Ꞌkɔŋ tɔɔl kusin̰ deba se Raa kalin̰ ki sum ey la?»
7 “Orot aisim iti na’atube eo’o? Iti i baigigimen tur, God akisinamo bowabow kakafih enotanotawiyen, men yait ta.”
8 Num gaŋ taar naaɗe taaɗ ute maakɗe se, Isa naar jeelga ɔɔ ɗeekɗen ɔɔ: «Taa ɗi jaay naase Ꞌtaaɗki ute maakse bin se?
8 Abisa isan hinotanot Jesu mar ta’imon so’ob, naatu eo, “Aisim nati na’atube kwanotanot?
9 Gɛn naase ki num, kɛn gay ɓo ɔɔn̰ ciri: kɛn mꞋɗeekŋ debm kꞋruŋguy ki mꞋɔɔ: ‹Kusin̰ige se, maam mꞋtɔɔlisin̰ga naatn› lɔɓu mꞋɗeekŋ mꞋɔɔ: ‹Iin̰i, uun nakŋ tooɗi se ɔɔ Ꞌlea› se ɓo ɔɔn̰ cir lɛ?
9 Menatan i hamehamen? Orot an uman murubin ana abowabow kakafih notawiyen isan ana’o i hamehamen? Ai, anau ana ir nanu nab nanan i hamehamen?
10 Bin num, naase aki Ꞌjeele maam *mꞋGoon Deba se mꞋɔk tɔɔgɔ gɛn tɔɔl kusin̰ jeege do naaŋ ki ara.» Gɔtn se, Isa ɗeek debm kꞋruŋguy ki ɔɔ:
10 Baise ani’obaiyi kwanaso’ob, Orot Natun iti tafaramamaim ana fair i ema’ama bowabow kakafih notawiyen isan.” Naatu orot an uman murubin isan eo,
11 «MꞋɗeeki mꞋɔɔ: iin̰i, uun nakŋ tooɗi ɔɔ Ꞌɓaa ɓei ki.»
11 “Ayu au’uwi, kumisir a ir kunu kubai au bar kwen!”
12 Gaaba se naar iin̰ uun nakŋ tooɗin̰a ɔɔ teec naan jeege tun te dɛnɗe se. Jeegen iŋg aakin̰ se, nakŋ se ɔkɗen taaɗ eyo. Naaɗe tɔɔm Raa ɗeek ɔɔ: «Nakŋ bin se ɓii kalaŋ jꞋaak te eyo.»
12 Inu’in misir, ana ir tensamur bai nu nah yan foun hibat hi’itin remor tit in, nati’imaim sabuw etei hifofofor men kafaita naatu God hibora’ara’ah hio, “Aki sawar iti na’atube men a’itin!”
13 Isa ɔk tɛrl jɛŋ baar kɛn Galile ki daala. Jeege dɛna ɓaaɗo ɔŋin̰a ɔɔ naan̰ dooyɗe ute taar Raa.
13 Jesu matabir na Galilee harew kukuf rewanamaim tit, rou’ay gagamin isan hina naatu i busuruf i’obaibiyih.
14 Kɛn naaɗe deel deel gɔtn ese se, Isa uun kaamin̰ aak Lɛbi goon Alpe, *debm tɔkŋ miiri, iŋg kiŋg gɔtn tɛɗn naabin̰ ki. Naan̰ ɗeekin̰ ɔɔ: «Iin̰i Ꞌdaanuma.» Gɔtn se sum ɓo Lɛbi iin̰i ɔɔ daanin̰a.
14 Nati’imaim remor inan kabay o’onayan Levi, Alpheus natun ana bowabow efanamaim ma’am itin isan eo, “Ayu kwi’ufnunu.” Levi misir Jesu i’ufunun hairi hin.
15 Ɓii kalaŋ Isa ute jee mɛtin̰ ki iŋg ɔs kɔs ɓee Lɛbi ki se; *jee tɔkŋ miirge dɛna te jee *kusin̰ge se ɓaaɗo iŋg ɔs te naaɗe, taa jeege dɛna ɔko mɛtn Isa.
15 Nati ufunamaim Jesu Levi ana bar wanawanan kabay o’onayah naatu bowabow kakafih sinafuyah moumurih maiyow Jesu hi’ufunun bairi hinan ana bai’ufununayah bairi himare bay hi’aa, naatu sabuw kakafih afa moumurih maiyow auman hibi’ufunun.
16 Jee jeel taaɗn tɔɔkŋ mɛtn Ko Taar Raagen maakŋ *Parizige tu se aakin̰ naan̰ iŋg ɔs kɔs ute jee kusin̰ge ɔɔ te jee tɛɗn miirge se, ɗeek jeege tun mɛtin̰ ki ɔɔ: «Aakki tu naan̰ iŋg ɔs kɔs te jee tɔkŋ miirge ute jee kusin̰ge!»
16 Ofafar bai’obaiyenayah iyab Pharisee ana kou’ayamaim hima’ama hi’itin hina ana bai’ufununayah hibatiyih, “Aisim sabuw nati na’atube bairi te’aa?”
17 Kɛn Isa jaay booy taarɗe se, ɗeekɗen ɔɔ: «Jee roɗe kiji se, naaɗe je daptor eyo, num kɛn jee je daptor se, jee kɔɔn̰ge. Maam mꞋɓaaɗo se gɛn daŋ jee kɛn saap ɔɔ naaɗe aak bɛɛ naan Raa ki se eyo, num maam mꞋɓaaɗo se gɛn jee jeel roɗe ki, naaɗe jee kusin̰ge se.»
17 Jesu nowar naatu iyafutih eo, “Sabuw aurih sawow en adanafur orot boro men hinakok, baise sabuw iyab sawusawuwih adanafur orot boro hinakok. Ayu men sabuw gewasih isah anamih, baise kakafih isah.”
18 Ɓii kalaŋ se jee mɛtn Jan‑Batist ki ute Parizige uun kuun *siam. Naaɗe ɓaaɗo tɔnd mɛtn Isa ɔɔ: «Jee mɛtn Jan ki ute gɛn Parizige se uun siam; anum gɛn ɗi jaay jee mɛtn naai ki uun ey se?»
18 Veya ta John Baptist ana bai’ufununayah naatu Pharisee bairi hiyoyohar isan, sabuw afa hina Jesu biyan hitit hibatiy, “Aisim John Baptist ana bai’ufununayah naatu Pharisee hai bai’ufununayah bairi teyoyohar baise o a bai’ufununayah i en?”
19 Isa tɛrlɗen ɔɔ: «Jeegen ɓaaɗo kɔkŋ mɛnda jaay gaabm mɛnda utu se, naaɗe kuun siam ɔɔ ɗio? Mɛt ki eyo. Naaɗe se kɔŋ kuun siam eyo kɛn mɛl mɛnda jaay utu te naaɗe se.
19 Jesu iyafutih eo, “Kwanotanot sabuw tabin ana yasisir isan nanawan hinanan boro amurumurubih hinamatabir? Aiyab! Tabin boubun isan nanawan sabuw nati’imaim boro men hinayoharamih.
20 Num gaŋ ɓii kalaŋ kaaɗin̰ utu Ꞌkaan se gaabm mɛnda jꞋutu jꞋan̰ kɔɔɗn naata. Kaaɗ kɛn se jaay ɓo, mɛɗin̰ge se Ꞌkuun siam.
20 Baise veya enan tabin boubun boro biyahimaim hinabosair imaibo hinayohar.
21 «ꞋBooyki, nam Ꞌkɔŋ kaal kal kiji ro kal kɛn koono eyo. Ey num kal kiji se an nɛɛpm ute kal koono ɔɔ gɔtn nɛɛpin̰ se Ꞌtɛɗn magal cir kɛn do dɔkin̰a.
21 Na’atube faifuw boubun reban men karam hinab faifuw atamanin hinafitimih, anayabin faifuw boubun nakaro’om faifuw atamanin boro natakweb mahar nara’at.
22 Ɔɔ tɔtn koojn̰ bin̰ utu iin̰ kiin̰ se, jꞋɔmbin̰ maakŋ k‑lɛɛtɛrge tun koono eyo. Ey num tɔtn koojn̰ bin̰ se an dɔɔbm ute k‑lɛɛtɛrge se naatn. Tɔtn se lɛ Ꞌkɔɔy naaŋ ki cɛrɛ ɔɔ k‑lɛɛtɛrge se lɛ, Ꞌdɔɔbm tuju. Num gaŋ bɛɛki num, tɔtn koojn̰ bin̰ utu iin̰ kiin̰ se, kꞋjꞋɔmbin̰ maakŋ k‑lɛɛtɛrge tun kiji.»
22 Na’atube men yait ta wine boubun bai, wine ana koukufet atamaninamaim ririmih, anayabin wine boubun nagadid nayen koukufet boro nataseb, naatu wine, koukufet hairi boro hai yabih en hinamatar. Imih wine boubun i boro koukufet boubunamaim hinarir saise hairi boro gewasih hinabat.”
23 Ɓii kalaŋ ɓii sebit ki se, Isa ute jee mɛtin̰ ki deel maakŋ gɔtn gɛm ki. Kɛn naaɗe deel deel se jee mɛtin̰ ki baag tɛrɛcn̰ do gɛmge.
23 Baiyarir ana veya Jesu ana bai’ufununayah bairi sanabey wanawanan hiremor hinan naatu hibusuruf sanabey hirut,
24 Kɛn *Parizige aak nakŋ ese se, taaɗ Isa ki ɔɔ: «Aaka, jee mɛti ki tɛɗ nakŋ kɛn jꞋund te kulu gɛn tɛɗ eyo ɓii sebit ki!»
24 Pharisee Jesu hi’u, “Kwi’itin aisim it ata Baiyarir ana ofafar o abai’ufununayah te’a’astu’ub?”
25 Isa tɛrlɗen ɔɔ: «Ɓii kalaŋ naase Ꞌdooyin̰ki te ey la, nakŋ kɛn *Daud tɛɗ ute jeen̰ge kaaɗ kɛn naaɗe ɔk nakŋ kɔs eyo ɔɔ ɓo tɔɔlɗe se?
25 Jesu iyafutih eo, “David ana orot bairi aa himomorob ana veya abisa sisinaf kwaiyab kwa’itin? Ana orot bairi aa himomorob ana veya
26 Kaaɗ kɛn se, Abiatar ɓo *magal debm tɛɗn sɛrkɛ Raa ki. Gɔtn se Daud ɛndo maakŋ *kɔrɔr magal gɛn Raa ki, tɔs mappan jꞋɛɗin̰ga kɛɗ *sɛrkɛ Raa ki se ɔɔ ɔsɔ. Ey num, kɛn ɔk ɗoobm Ꞌkɔs se jee tɛɗn sɛrkge Raa ki sum. Gaŋ Daud tɔs ɛɗ jeege tun mɛtin̰ ki se kici.»
26 in God ana bar wanawanan run naatu faraw kakafiyin bai eaan. Iti mamatar i Abiathar Firis Gagamin ma’am ana veya. It ata ofafar eo i firis akisihimo iti rafiy hinaa, baise David eaan naatu ana orot turin itih hi’aa.”
27 Tɛr Isa ɗeekɗen daala ɔɔ: «Ɓii sebit se, Raa tɛɗin̰ taa debkilimi ey num debkilimi ɓo Raa tɛɗin̰ taa ɓii sebit eyo.
27 Naatu Jesu ana tur yomanin baisawarin isan iti na’atube eo, “Baiyarir i orot ana gewasin isan matar, baise orot i men Baiyarir isan ni’akiramih.
28 Taa naan̰ se ɓo *Goon Deba se, naan̰ ɓo Mɛl gɛn ɓii sebit.»
28 Imih Orot Natun i Baiyarir Tamah anababatun.”
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 2, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.