Mateus 22
Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI
1 Kegemo͡u, Yesuha̱ hiye o kedia̱moko͡u haba ta̱ makai ta ko͡u gue tobou,
1 Naatu Jesu iban maiye oroubon tabo sabuw hai tur eowen eo,
2 hebeni Hiye Oha̱ o sasa̱i̱ wolo͡u daladi ke̱me ko͡u guei, hiye o taha̱ e̱ dihi o dihi kaha̱ sasa̱i̱ hulamo͡u degeimo͡u, e̱ ayeha̱ e̱ dabai degedi o kedia̱moko͡u tobo͡u mo͡u, dia̱ nale̱ hiyedo kefele i.
2 “Mar ana Aiwob ana itinin i boro iti na’atube. Ana veya ta aiwob orot natun tabin isan ana hiyuw bogaigiwas.
3 Nale̱ olo͡u fe̱i̱ kefeguomo͡u tobou, ni̱ ya, o a̱ afu ko͡u diguo fogou kedia̱ ma̱ o dihi e̱ sasa̱i̱ hulo dowo ke̱ nale̱ na̱ haguamabeede tobo͡u mabeedei. E̱ dabai degele idi o kedia̱ ya, kege ko͡u tobolo͡u iye, ke̱no͡u si o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ kedia̱ dafamo͡u, haguasili mei.
3 Naatu ana akir wairafih iyunih kob hin sabuw iyabowat hiyuw aamih hibowabow isah, baise etei’imak hikwahir hima.
4 Haguasili mei kaha̱ degemo͡u, hiye o kaha̱ haba e̱ dabai degedi o ilo kedia̱moko͡u tobou, ni̱ ya, o a̱ ko͡u diguo fogou kedia̱moko͡u nale̱ kefeibe mei degeiyodema. Ma̱ wai bulumakou oyebo͡u, ma̱ bulumakou to͡u bolofe̱i̱dobo͡u olo͡u fe̱i̱ wala i. Nale̱ olo͡u fe̱i̱ kefegu dala. Ni̱ haguasie, ma̱ o dihi e̱ sasa̱i̱ hulo dowo nale̱ nala̱ imabeede tobo͡u ma.
4 “Imih aiwob orot iban maiye ana akir wairafih afa’abo iyunih eo, ‘Kwanan sabuw iyabowat na hiyuw aamih au’uwih hai tur kwana’owen, masanuw etei arauw hitab, naatu hiyuw etei abogaigiwas sawar, imih kwanan tabin ana hiyuw tanaa.’
5 Kege ko͡u ya tobolo͡u iye, ke̱no͡u si o sasa̱i̱ kedia̱ olo͡u fe̱i̱ dafamo͡u fogo͡u yai. Ilo kelebe hebe haimiko͡u fogo͡u yai. O ilo kelebe sele dabai dege yai.
5 “Baise hin hi’o, sabuw hiyuw aayah tur men hinowar, hai kokomaim hire nanabin hin. Orot ta au masaw in, orot ta re ana sitow bowamih in.
6 Haba ilo kedia̱ge hiye o kaha̱ dabai degele idi o kedia̱ to͡u gama woumo͡u tofigiei.
6 Naatu sabuw afa akir wairafih hibow hirouw, afa hi’asbunubunuw himorob.
7 Hiye o kaha̱ ke̱ dulomo͡u gofo͟͡u hiyedo degei. E̱ ami o kedia̱moko͡u tobo͡u mo͡u ya, o wala i o kedia̱ olo͡u fe̱i̱ woma mei degema, die moso̱ne olo͡u fe̱i̱ douye sisama mei degei.
7 Aiwob orot anababatun yan so’ar, basit ana baiyowayah iyafarih hin sabuw ana akir wairafih hi’asbunubunuw etei hibow hirouw himorob naatu hai bar etei hi’afusar.
8 Kegemo͡u, hiye o kaha̱ e̱ dabai degedi o kedia̱moko͡u tobou, ma̱ dihiha̱ sasa̱i̱ hulo dowo ke̱ nale̱ ko͡u kefei mei degeiye, ke̱no͡u si o a̱ ko͡u didiguei kedia̱me o bolo̱ mei kaha̱ degemo͡u, dia̱ ta haguasili mei.
8 “Imaibo aiwob orot ana akir wairafih afa’abo eaf hina iuwih eo, ‘Tabin ana hiyuw i abogaigiwas sawar, baise sabuw au’uwih men yait ta namih.
9 Ni̱ ya, a goya fologaba, o sasa̱i̱ koyo ni̱ dugulu ke̱me diguma. Ma̱ o dihi e̱ sasa̱i̱ hulo dowo ke̱ nale̱ na̱ haguamabeedema.
9 Imih kwanatit kwanan ef gagamih yahimaim sabuw kwana’i’itih etei kwana’uwih hinan tabin ana hiyuwamaim hinarun.’
10 Kege tobo͡u mo͡u, dabai degele idi o kedia̱ ya, a goya kamo͡u suluguali, o ilo kele duguo wo͡u ma haguasie fele̱gai. Dia̱me midiho̱ bolo̱ milolo͡u idi o sasa̱i̱bo͡u, midiho̱ kasaga̱i̱ milolo͡u idi o sasa̱i̱bo͡u su̱do, hiye o kaha̱ moso̱du kefegu, moso̱ ke̱ ama̱ma̱i̱.
10 Basit akir wairafih hitit hin ef gagamih yahimaim orot babin hi’itih etei hibow, kakafin, gewasin etei hiteten hinatabin ana efanamaim hitit.
11 O sasa̱i̱ kefeguo duwoguamo͡u, hiye o kaha̱ fele̱ dugube, o tabe yukuei bolo̱do kali̱ mei. Sasa̱i̱ hulamo͡u yukuei ka̱di ke̱me ta kali̱ mei duwomo͡u dugu.
11 “Aiwob orot na nanawan hai merar yi ibabatiyih inan, basit orot ta tabin ana faifuw usina’e na ma’am itin.
12 Hiye o kaha̱ yodu, mogo, na̱me yukuei bolo̱do kali̱ mei ke̱me kageimo͡u fele̱i̱? Ke̱no͡u si e̱ ta̱ ta figa̱ tobo͡u li mei.
12 Naatu ibatiy eo, ‘Au begon, o mi’itube’emih tabin ana faifuw usina’e ina irun kuma’am, etawan menane irun?’ Baise orot men tur ta eo.
13 Kegemo͡u, hiye o kaha̱ e̱ dabai degele idi o kedia̱moko͡u tobou, ni̱ o ke̱ dobogo͟͡ubo͡u abogo͟͡ubo͡u tigigima, fe̱ko͡u hulia̱ kele hebele fila̱ma. Hulia̱ sa koko͡u be, dia̱ gosoloba die me̱ do͡u gile ile.
13 “Basit aiwob orot ana akir wairafih iuwih eo, ‘Orot an uman kwafatum kwabai kwan ufun kwaisaroun ere gugumin wanawanan nama, narerey wan nitarfofor naso’ob.’”
14 Damale̱do, Hiye Oha̱ o sasa̱i̱ su̱do ko͡u diguye, ke̱no͡u si ilo keleno͡u haguasie fele̱gamabadomo͡u makai.
14 Naatu Jesu ana tur yomaninamaim eo, “Sabuw moumurih na’in God ea’afih, baise matan ta’amo boro narubinih.”
15 Kegemo͡u, Farisi o kedia̱ yamo͡u, dio͟͡uno͡u tugulo tobolo͡u i, ta̱ Yesuha̱ tobo͡u gai ke̱ tefele duguoba, ta̱ salamo͡u degele i.
15 Basit Ofafar Bai’obaiyenayah afa hin sa’ab akisihimo hiku’ay Jesu baikubibiruwin isan hiyakitifuw.
16 Dia̱ kege fima̱mo͡u, dio͟͡u die dabai degele idi obo͡u, Herotha̱ e̱ dabai degele idi obo͡u kedia̱ tobo͡u mo͡u ya, Yesuko͡u fologamo͡u tobolo͡u i, Tisa, ei ko͡u tewe, na̱me damale̱do ta̱ tobo͡u di o. Na̱ Godiha̱ midiho̱ hehegiedibe, damale̱do ke̱no͡u hehegiedi. Na̱ omoko͡u ta gue̱ degediyo mei. Na̱ tobo͡u dibe, o hu̱ dalabo͡u, o hu̱ meibo͡u kedia̱moko͡u ta̱ tano͡u fe̱i̱no͡u tobo͡u di.
16 Imaibo hai bai’ufununayah afa naatu Herod ana kou’ay sabuw afa hin Jesu biyan hitit hio, “Bai’obaiyenayan, aki aso’ob. O i anababatun turamaim kuo, God ana sabuw isah abisa ekokokomaim kubi’obaiyih, abisa sabuw tenotanot isan men kubiyababan, anayabin o men orot babin ufuhine ku’i’itin.
17 Kegei kaha̱, ei yodu ta̱ huyadefe̱i̱ ta dala kuhe̱. Dige sibidi sele kefema, gamani hiye o Sisarko͡u de nele̱, ha nele̱ saga̱i̱ mei? Na̱ kage tawaiya?
17 Imih kuo anowar. Caesar isan kabay tanabibaiyan boro ata ofafar tana’astu’ub, ai en? O mi’itube kunotanot?”
18 Kegemo͡u, Yesuha̱ dia̱ e̱ ta̱ salamo͡u degele ilidade tawalemo͡u tobou, ni̱me ta̱eno͡u tobolo͡u idi o. Ni̱ kageimo͡u a̱ tefele dugulo iya?
18 Jesu mar ta’imon hio hai tur naniyan bai uwih eo, “Kwa i wanawan rerekabih! Aisim ayu kwabikubibiruwu?
19 Sele kefedi sele dio ta mala̱ hagua, a̱moko͡u hegimabeede tobou. Dia̱ sele dio ta mala̱ hagumo͡u,
19 Kabay kwabai kwana kwai’obaiyu aitin.” Naatu kabay hibai hina hitin.
20 e̱ dia̱moko͡u yodu, figisa ko͟͡ubo͡u, hu̱ ko͟͡ubo͡u debe koyohale?
20 Itin sawar imaibo eo, “Iti kabayamaim i yait ayubin naatu wabin tema’am?”
21 Dia̱ge Sisarhaleyodele i. Kegeimo͡u, Yesuha̱ dia̱moko͡u tobou, damale̱do, Sisarha̱ bi debabe, Sisarko͡u ne̱ma. Godiha̱ bi debabe, Godiko͡u ne̱mabeede tobou.
21 Hiya’afut hio, “Caesar.” Basit Jesu iuwih eo, “Abisa Caesar nowan Caesar kwanitin, naatu abisa God nowan God kwanitin.”
22 Dia̱ e̱ ta̱ ke̱ dulomo͡u kesigie e̱ to͡u fogo͡u yai.
22 Iti na’at eo hinonowar ana maramaim hifofor men kafaita. Naatu hihamiy himatabir maiye hin.
23 Sawisiei kelegeno͡u, Sadyusi o kedia̱ Yesuko͡u yai. Dia̱ge o tofigieibe hagua̱ gehe̱ degele ile meiyode tobolo͡u idi. Dia̱ ya fologamo͡u, Yesuko͡u ko͡u gue yodulo i,
23 Nati veya ta’imon kau’ay ta wabin Sadducee hai sabuw afa hina Jesu biyan hitit hio, “Sabuw morobone boro men hinayawas maiye.”
24 Tisa, Mosesha̱ ko͡u gue tobou, o taha̱ dihi ta degeli mei toubabe, e̱ soso͡u mei degeiye deba, haba e̱ mala̱ha̱ kuei sasa̱i̱ ke̱ huloba dihi degeibabe, dihi ke̱me e̱ eye̱ha̱ dihi degele.
24 Naatu hio maiye, “Bai’obaiyenayan Moses eo tautabin orot ain natun en namomorob tain boro tuwah ana kwafur ni’aawan, saise hairi hina’in kek hinatufuw tuwah efanin.
25 Afudo, o eye̱ mala̱ dei olo͡u fe̱i̱ dioyosi kege ko͡u le deleiguei. Wolo ke̱me sobo͡u hulomo͡u, dihi ta degeli mei tolo imo͡u, haba e̱ mala̱ha̱ kuei sobo͡u ke̱no͡u hu.
25 Imih marasika orot, ain uf nah etei seven hima’am, basit orot ain tabin naatu kek en morob. Ana kwafur tain i’aawan.
26 E̱ne dihi ta degeli mei mo͡u tolo imo͡u, e̱ mala̱ taha̱ne nebe ke̱no͡u tefele degei. Kegeno͡u degeligi, eye̱ mala̱ olo͡u fe̱i̱ dioyosi kege ke̱me tofigile hobogou.
26 I auman kek en morob. Naatu tain ta bo kwafur i’aawan maiye. Kek en morob ef ta’imon na’atube hisinaf re in yomanin hi’asa’ub.
27 Habagedo sobo͡u ke̱ne tolo i.
27 Uf toro’ot, babin morob.
28 Kegeba, o tofigile i kedia̱ hagua̱ iba, sobo͡u ke̱ne haguo̱u̱ba debabe, o dioyosi kege kedia̱ge, sasa̱i̱ ke̱me o koyoha̱ sasa̱i̱ degele? Dia̱ olo͡u fe̱i̱be sobo͡u tano͡u ke̱no͡u hulo iyode tobolo͡u i.
28 Orot etei i babin ta’imon hi’aawan, imih ana maramaim morobone hinamimisir maiye, babin i boro menatan ni’aawan?”
29 Kegemo͡u, Yesuha̱ sima tobou, ni̱ge Godiha̱ kuguoko͡u nala̱gai dala ke̱me ta tawale iyo mei. Godiha̱ nele̱ne ni̱ ta tawale iyo mei. Kegei kaha̱ degemo͡u, ni̱ ta̱ gula̱i̱ dege tobolo͡u ili.
29 Jesu iyafutih eo, “Kwa i a not hikwaris. Anayabin Buk Atamanin men kwaso’ob, naatu God ana fair auman men kwaso’ob.
30 O tofigiei kedia̱me gehe̱ degeibabe, sobo͡u hulo ile mei, mo͡u kege tofolo͡u, hebeni e̱sol o saga̱i̱ degele ile.
30 Anayabin morobone hinamimisir ana veya tounamatar maramaim tabina’e tema’am na’atube bairi boro hinama.
31 Haba o tofigiei o hagua̱ gehe̱ degeleyodili ke̱me, Godiha̱ kuguoko͡u ko͡u gue nala̱i̱ dala, ke̱me ni̱ huso͟͡uma tawale ili mei? Godiha̱ ko͡u gue tobou,
31 Naatu morobone hinamisir maiye isan God eo Buk Atamaninamaim hikirum inu’in kwaiyab kwa’itin ei en? God iti na’atube eo,
32 A̱me Abrahamha̱ Godi, Aisakha̱ Godi, Jekopha̱ Godi.Kisim Bek 3:6
32 ‘Ayu i Abraham ana God, Isaac ana God, naatu Jacob ana God.’ Nati God i sabuw yawasih hai God men sabuw murubih hai Godamih.”
33 O sasa̱i̱ kele kefeguo tafalagua kedia̱ Yesuha̱ hehegili ke̱ dulomo͡u kesigile i.
33 Sabuw rou’ay gagamin iti tur hinonowar, hifofor men kafaita, anayabin abisa bi’obaiyih i tur anababatun.
34 Farisi o kedia̱ dube, Yesuha̱ Sadyusi o kedia̱ ta̱ sima tobo͡u mo͡u, Sadyusi o kedia̱ ta̱ mei degele i ke̱ dulomo͡u, dia̱ haguasie, e̱ dala koko͡u kefele i.
34 Jesu tur eo Sadducee sabuw hai tur etei rabirab ana maramaim Pharisee sabuw hi’itin. Basit etei hina hita’imon.
35 Dia̱ kile o tabe, Mosesha̱ kuolo͡u yo du o kaha̱ degeimo͡u, e̱ Yesu tefele dugulamo͡u ko͡u gue yodu,
35 Wanawanahimaim ofafar so’obayan orot ta na Jesu ikubibiruw eo,
36 Tisa, Godiha̱ ta̱, Mosesha̱ nala̱gai olo͡u fe̱i̱ kelebe, ta̱ hiyedo tano͡u kaha̱ olo͡u fe̱i̱ goguo tobou ke̱me kou?
36 “Bai’obaiyenayan, obaiyunen tur menatan i gagamin ofafar etei wanawanahimaim?”
37 Kegemo͡u, Yesuha̱ tobou,
37 Jesu iya’afut eo, “Regah, a God isan dogor tutufin etei, a not tutufin etei, naatu biya tutufin etei iniyabuw.
38 Ta̱ ke̱me hiyedo folodo, ta̱ taege ta̱ ke̱me gabale saga̱i̱ mei.
38 Iti ofafar i gagamin naatu ofafar ana ukwarin.
39 Godiha̱ ta̱ hiye tabe kuhe̱,
39 Naatu ofafar bairou’abin i iti. ‘Taituwa isah iniyabow o taiyuw isa kubiyabow na’atube.’
40 Godiha̱ ta̱ bolo̱u̱ ke̱me sibige̱ hiyedo folodo dala. Mosesha̱ kuolo͡u ta̱bo͡u, habage-degele-duguo-tobolo͡u-idi-o kedia̱ ta̱bo͡u olo͡u fe̱i̱ kaha̱ sibige̱be kehe̱yode tobou.
40 Moses ana ofafar tutufin etei naatu God ana dinab oro’orot hai bai’obaiyen etei i iti ofafar rou’ab tebi’ukwarih.”
41 Farisi o kedia̱ kefeguo tafalaguamo͡u, Yesuha̱ dia̱moko͡u yodu,
41 Pharisee sabuw hiru’ay hita’imon, basit Jesu ibatiyih
42 Godiha̱ makai o Kelesube ni̱ kage tawaiya? E̱me koyoha̱ dihi? Kegeimo͡u dia̱ge Devitha̱ dihiyode tobolo͡u i.
42 eo, “Kwa a notamaim Keriso isan mi’itube kwanotanot? I boro orot yait natun?” Naatu i hiya’afut hio, “Keriso i boro David ana agirane nan.”
43 Kegemo͡u, e̱ dia̱moko͡u yodu, Duo Bolofe̱i̱ha̱ degeiye, Devitha̱ o Kelesube e̱ Hiye Oyodeibe kageimo͡u tobolou? Devitha̱ ko͡u gue tobou,
43 Naatu Jesu ibatiyih eo, “Bo aisim Anun Kakafiyin ana fairamaim David iwanasum, Regah isan eo,
44 Hiye Oha̱ ma̱ Hiye Oko͡u ko͡u gue tobou, na̱ ma̱ dobogo͟͡u deleko͡u duwoba ibe deba, a̱ ne̱ ho o kedia̱ mo͟͡umaba, ne̱ abogo͟͡u hayedu kefeguloyodei. Buk Song 110:1
44 ‘Regah au Regah isan eo, Umau au asukwafune kumare inama’am. Ana maramaim ayu boro anatit a kamabiy sabuw anabow babamaim anaya.’
45 Devitha̱ge Kelesube e̱ Hiye Oyodei debabe, ni̱ge kageimo͡u o ke̱me Devitha̱ dihiyodele iya?
45 “David Roubininenayan orot isan i ana Regah rauw eo, imih men karam Roubininenayan orot i David ana agir narauw nao.”
46 Kegemo͡u, dia̱ o tae Yesuha̱ ta̱ ta sima tobo͡u li mei. Dia̱ sawisiei kelege tofogo͡u mo͡u e̱moko͡u gue̱ degeimo͡u, haba tage ta yodulo ili mei.
46 Men yait ta Jesu ana tur wan yimih. Nati ana veya’amaim men yait ta baibat afa bow na Jesu ibatiyimih.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 22, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.