Gálatas 4

Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 A̱ ta̱ makai ni̱moko͡u tobo͡u lamo͡u. Dihi tae e̱ ayebo͡u de dalali, habage e̱ aye tolo imo͡u be, dihi kaha̱ e̱ ayeha̱ bi olo͡u fe̱i̱ ke̱ mo͟͡udi. Dihi huyadefe̱i̱ kelegesi, dihi ke̱me bi mei o, fisimo͡u dabai degedi o sa̱ degei daladibe, e̱ ayeha̱ dabai degedi o saga̱i̱no͡u daladi.
1 Tur tabo anao maiye kwana’itin, orot emomorob nati tot buyoy tutufin etei i natun kek nowan, baise nati kek i akir mowan na’atube boro hinao’waiwin, ana bowabow hinabowawain, anayabin i kek sosof.
2 Dihi kaha̱ge e̱ aye huguli kedia̱ ta̱no͡u dulo sesegamo͡u ibe deba, sadebe, e̱ ayeha̱ makama̱i̱ saga̱i̱ koko͡u kuhe folo kogulo.
2 Kek sosof ana veya na orot namamatar ana founamaim, orot gagamih afa nati kek boro hinakaif, naatu ana sawar tutufin etei auman boro hinakaif nanan tamah ana kwamur ya’iyai na’atube nab, imaibo ana sawar tutufin etei boro hinaya’abun umanamaim nayen.
3 Dine ke̱no͡u tefei. Di Yesu Kelesuko͡u damale̱yodele ili mei kelegebe, dibe dihi ke̱ sa̱ degei deleiguei. Di Ayeha̱ fima̱i̱ ke̱me di defe̱i̱do ta tawale ili mei. Dibe sa sibige̱bo͡u agudiobo͡u dia daladi duo kedia̱ fisimo͡u dabai degele idi.
3 Ef i nati ta’imon it isat na’atube matar, it kek na’atube tai’akir iti tafaram hai afiy kakafih hibonawiyit, tanot boro imaim hitiyawasit.
4 Sawisiei Godiha̱ makai kelegeno͡u si, e̱ yo͟͡u e̱ Dihi tobo͡u mo͡u hagueibe, dihi die̱ bagamo͡u, sa sibige̱ sasa̱i̱ye mala̱ fele̱i̱. Mala̱ fele̱mo͡u, Dihi ke̱me Mosesha̱ kuolo͡u ta̱ kaha̱ hayedu delei.
4 Baise veya anababatun na titit ana maramaim, God taiyuwin Natun iyafar na tafaram babin natun na’atube taub yai, Jew sabuw hai ofafar babanamaim ma.
5 Godiha̱ge kuolo͡u ta̱ kaha̱ hayedu dalagua o sasa̱i̱ di dogo͡u gulamo͡u, e̱ Dihi kuhe tobo͡u mo͡u haguei. Hagumo͡u, obe e̱ woumo͡u tolo ibe, e̱ di mamo͟͡uba, dibe Godiha̱ sisigo̱ degemabadomo͡u.
5 Sabuw iyab ofafar babanamaim hima’am tobon botaitih, saise it mi’itube tatan God natunatun tatamatar.
6 Damale̱do, ni̱me Godiha̱ sisigo̱ degei. Godiha̱ge e̱ Dihiha̱ Duo Bolofe̱i̱ ke̱ tobo͡u mo͡u di duledu hagua dalalibe, Aye, ma̱ Aye de tobo͡u di.
6 Natunatun baiturobe isan, God Natun Anun Kakafiyin iyafar it dogorot wanawanan rerey eo, “Abba, Tamaiya!”
7 Kegei degemo͡u, na̱me fisimo͡u dabai degedi o mei, na̱me Godiha̱ dihi. Godiha̱ dihi dege dalali, bi bolo̱do, Aye Godiha̱ nele̱yodema makai ke̱me na̱ mo͡u la̱mo͡u dia dala kehe̱.
7 Imih kwa i men akir sabuw, baise God natunatun, naatu kwa i kwana natunatun kwamatar, imih toto buyoy tutufin etei God nowan boro natunatun nitih.
8 Afudo, ni̱ Godi tawali mei kelegebe, ni̱me ogo͡u gai godi kedia̱ fisimo͡u dabai degedi o dege deleiguei. Ogo͡u gai godibe mabo͡u no͡u, sibige̱ ta meido.
8 Marasika kwa God men kwaso’ob imih tafaram hai afiy isah kwai’akir, nati i men God hai babatun.
9 Ifisi ni̱ge Godi ko͡u tewe, ha, a̱ ko͡u gue tobolo͡u be bolo̱, Godiha̱ge ni̱me ko͡u tewe. Kegei degemo͡u, ni̱ kagemo͡u Godi tobeko͡u muguomo͡u, boholo͡u ma̱ ya, duo kasaga̱i̱ nele̱ mei kedia̱ fisimo͡u dabai degedi ke̱ haba degelamo͡u degele iya?
9 Baise boun i kwa God kwasu’ub naatu God kwa su’ubi, naatu mi’itube iban maiye kwakokok kwanamatabir wagabur ririmih naatu murubih kwani’uf nunihimih. Aisim kwakokok iban hai akir kwanamatar maiye.
10 Ni̱me sawisiei hiye su̱do kaha̱ dowo ke̱ hoho̱bolo͡u idi, yobe, ni̱me Godiha̱ dihi̱le koko͡u do̱u̱do o sasa̱i̱ degelamo͡u degele ili kaha̱ degemo͡u. Oguo su̱do kaha̱ dowo ke̱bo͡u, sadebe su̱do kaha̱ dowo ke̱bo͡u de hoho̱bolo͡u idi.
10 Kwa i tafaror hai veya gagamih, sumar yomanih hai hiyuw, mour hai veya gagamih naatu kwamur yomanih veya gagamih imaim a not gagamin kwabitin, kwanotanot boro imaim yawas kwanab.
11 A̱ midiho̱ ni̱ milo͡u gadi koko͡u fima̱mo͡u gue̱ degeli. Kegeligi, dabai a̱ ni̱bo͡u de degedi ke̱me mo͡u fogouye domo͡u.
11 Bowabow nati na’atube kwasisinaf i ayu abirubir, nati ana itinin kwa baibaisi isan asisinaf i yabin en?
12 Mogo dia̱ma, a̱ ni̱moko͡u egele tobolo͡u kuhe̱. A̱ Mosesha̱ kuolo͡u ta̱ ke̱ to͡u fogou saga̱i̱ ke̱no͡u tefele, ni̱ne kuolo͡u ta̱ ke̱ to͡u fogo͡u ma. A̱ kuolo͡u ta̱ ke̱ to͡u fogo͡u mo͡u be, a̱me sa ta o sasa̱i̱ ni̱ sa̱ degei dala, Mosesha̱ kuolo͡u ta̱ ta dulo sesediyo mei. Mogo dia̱ma, ni̱ge a̱moko͡u kasaga̱i̱ ta degele idiyo mei.
12 Ayu ana kwabe amatar bairi tama’am ana veya, ayu isou men kafai kakafin ta kwasinaf. Imih taitu ao’ototofari ayu’ube kwanamatar.
13 Ni̱ tewe, a̱ ni̱moko͡u dagado egei hehegieibe, a̱me dobo͡u ilemo͡u ni̱ dala kele felei kaha̱ ni̱moko͡u kuhe hehegiei.
13 Kwaso’ob ayu boubuntoro’ot Tur Gewasin kwa isa abai anan ana veya i sawow auman baise a binan kwanowar.
14 Ma̱ to͡u be nele̱ meido felei kaha̱ ni̱ hagi̱ hiyedo ko͡u dugulo saga̱i̱ye, ke̱no͡u si ni̱ge a̱me ta tobeko͡u mugulo ili mei. Ni̱ge a̱bo͡u de tafalaguale ta dafa ili mei, a̱moko͡u hoho̱bo͡u no͡u degele i. Ni̱ a̱moko͡u hoho̱bolo͡u ibe, e̱sol o saga̱i̱, ha Yesu Kelesu saga̱i̱ kegeiye foloumo͡u hoho̱bolo͡u i saga̱i̱ degeimo͡u dugu.
14 Basit, ayu biyou sawowomaim iwa’an kwa rurutubuni na’atube, kwa men kafai ayu kwanuw furuwu o kwahaiwu, baise au merar kwayi kwabuwu God ana tounamatar ta na’atube, naatu Keriso Jesu ana merar kwatay kwatabaib na’atube ayu kwabuwu.
15 Kelegebe, ni̱me a̱moko͡u ko͡u hoho̱bolo͡u imo͡u duguye, ke̱no͡u si ifi ni̱ a̱moko͡u hoho̱ degeiyo meibe kagemo͡u degele iya? A̱ ni̱moko͡u damale̱do tobolo͡u kuhe̱. Ni̱ a̱moko͡u hoho̱bolo͡u i kelegebe, ni̱o͡u ni̱ diho̱ tigima a̱moko͡u nele̱ dei debabe, ni̱ kege degele i.
15 Kwa ayasisir i ra’at, baise boun abistan matar? Ayu boro iti na’atube kwa isa atao, “Matah hitabobotaitenamih tim mata kwatabotaiten, ayu kwatitu.”
16 A̱ ni̱moko͡u damale̱do ta̱ ke̱ tobolo͡u kaha̱ge, ni̱ge a̱me ho o sa̱ degei dugulu dale?
16 Ana itinin i ayu ana kwa arakit amatar, anayabin ayu tur anababatun ao kwanowar imih i?
17 Ogo͡u gai egei tobo͡u di o kedia̱ ni̱moko͡u hehegieladi ko͟͡umaha̱ge ni̱me bologua̱ dalaguale mei. O kedia̱ tagale ilibe, ni̱me ei to͡u fogo͡u ba, dio͟͡u die midiho̱, kuolo͡u ta̱ sesedi midiho̱ ke̱no͡u sesele ke̱ tagale ili.
17 Nati sabuw baifuwenayah hai kok gagamin i kwa hinabuwi isah kwanarabon ayu kwanihamiyu, baise men kwa a gewasin isan tisisinaf. Nati hai not i kwa hinabuwi i hai gewasin isan.
18 Midiho̱ o kedia̱ ni̱ milo͡u mabeedei ke̱me bolo̱ debasi, ta̱bo͡u mei. A̱ ni̱bo͡u de dala kelegeno͡u mei, sawisiei olo͡u fe̱i̱do milo͡u mo͡u ima.
18 Sabuw hai kok gagamin kwa buwi rabon kou’ay ta’amaim i gewasin naatu anayabin gewasinamaim i basit, baise men ayu nati’imaim ana ma’ama hinasinafumih.
19 Ma̱ sisigo̱ dia̱ma, a̱me sasa̱i̱ye dihi mo͡u la̱mo͡u do dugudi saga̱i̱ ke̱no͡u tefele, haba do hiyedo dugulu. A̱ge ni̱me Godiha̱ sisigo̱do degeba, e̱ Dihi Kelesu sa̱ dege dalaguamabadomo͡u kuhe solo͡u do degeli.
19 Are natunatu, babin taubumih biyababan ebaib na’atube, ayu biyababan ta’imon kwa isa abai anan kwa a’itinin Keriso’obe kwanamatar imaibo nuhunafot.
20 A̱ge ni̱moko͡u tobolo͡u be ta tawaiyo mei. A̱me ni̱bo͡u de dalali hobo͡u ta̱ kolo saga̱i̱ degeli. Ahudo dala kaha̱ degemo͡u, a̱ ni̱ dogo͡u gulobe ta tawaiyo mei.
20 Au notamaim anotanot boun mi’itube biyamaim atatit saise kwa isa abisa anotanot atao kwatanowar, boun men aso’ob abisa boro ayu kwa isa anao.
21 O sasa̱i̱ dia̱ma, ni̱me Mosesha̱ kuolo͡u ta̱ ke̱ seselamo͡u degele ilibe, kuolo͡u ta̱ kaha̱ sibige̱be ni̱ de tawale ili? Ni̱ a̱moko͡u totodo tobo͡u ma.
21 Kwa iyab ofafar babanamaim kwama’am akokok anibatiy, kwa ofafar eo’oban naniyan kwabaib?
22 Ta̱ Mosesha̱ kuguo koko͡u nala̱i̱ dalabe, fisimo͡u dabai degedi sasa̱i̱, Abrahamha̱ tage hu kaha̱ o dihi ta mala̱ fele̱i̱mo͡u, haba sasa̱i̱ e̱buko͡u hu kaha̱ne o dihi ta mala̱ fele̱i̱yode nala̱i̱.
22 Iti na’atube hikirum ema’am, Abraham natunatun i rou’ab. Natun ta i akir babin biyanane, natun ta i aawan anababatun biyanane.
23 Fisimo͡u dabai degedi sasa̱i̱ kaha̱ dihi mala̱ fele̱i̱be, ke̱me ko͡u mo͟͡udi kege mala̱ fele̱i̱. Haba sasa̱i̱ e̱buko͡u hu kaha̱ e̱ dihi mo̱u̱be, Godiha̱ Abrahamko͡u kege nele̱yodema ko͡u makai kaha̱ degemo͡u kuhe mala̱ fele̱i̱.
23 Natun iti akir babin biyanane i tufuw maiyow tufuw, baise natun ta i aawan anababatun biyanane tutufuw i God ana omatanenamaim tufuw.
24 Ta̱ ko͟͡umaha̱ sibige̱be hiyedo. Ta̱ makai, sasa̱i̱ bolo̱u̱ koko͡u ma̱ tobou kaha̱ sibige̱be midiho̱ kaha̱ ta̱ bolo̱u̱ kege, Godiha̱ ko͡u tobo͡u ma walama̱i̱ dala. Tano͡u tabe midiho̱, Godiha̱ bito̱u̱ Sainaiko͡u ge Mosesko͡u hehegiei. Ke̱me sasa̱i̱ Hagarha̱ sisigo̱ dia̱me fisimo͡u dabai degedi o sasa̱i̱ degele i ke̱ sa̱ degei.
24 Iti sawar tana’i’itin gewas i oroubon na’atube. Baibin rou’ab hairi hai itinin i obaibasit rou’ab. Obaibasit wantoro’ot i oyaw Sinai isan, naatu nati’imaim iyab hitutufuw i akir na’atube hitufuw. Nati i Hagar natunatun.
25 Damale̱do, sasa̱i̱ Hagarha̱, e̱ sibige̱ tabe bito̱u̱ Sainai, sa Arebiako͡u dala. Haba sibige̱ tabe sa Jerusalem, sa sibige̱ kuoko͡u dala. Sa bolo̱u̱ ke̱bo͡u, sa ke̱ tie o sasa̱i̱bo͡u kedia̱me olo͡u fe̱i̱ fisimo͡u dabai degele idino͡u.
25 Naatu oyaw Sinai i Arabia wanawananamaim ebatabat, imih nati i Hagar ana itinin, naatu boun ana veya Hagar ana itinin i nati Jerusalem bar meraramaim ta’i’itin, anayabin i natunatun bairi i akir sabuw.
26 Ke̱no͡u si Jerusalem tabe hebenito͡u dala. Sa ke̱me sasa̱i̱ e̱buko͡u hu, di adio͡u, e̱ midiho̱ ebele dimoko͡u hehegili kaha̱ sa. E̱ sa ke̱me fisimo͡u dabai degedi sa mei, bologua̱do daladi sa.
26 Baise mar ana Jerusalem i roufamen, naatu nati babin i it hinat.
27 Godiha̱ kuguoko͡u be ko͡u gue nala̱i̱ dala,
27 Bukamaim hikikirum eo na’atube, “Babin o yait a’ar, aur kek en, iniyasisir, inakawasa, fana aumetawat na’in iniwow, anayabin o kek hai tufuw ana biyababan men itatam. Baise babin yait taubu’e, a’arin ma’am ana kek boro moumurih na’in hinatufuw, naatu babin aawan auman boro nanatabir.”
28 Mogo dia̱ma, ni̱me o Aisak sa̱ degei. Yobe, Godiha̱ge Abraham e̱ dihi ta Aisak molo͟͡uyodema makai saga̱i̱ ke̱no͡u tefei, ni̱ne Godiha̱ e̱ sisigo̱ degeleyodema ko͡u makai kaha̱ degemo͡u.
28 Imih taitu, kwa i God ana omatanen natunatun Isaac eo’omatan na’atube.
29 Abrahamha̱ sasa̱i̱ bolo̱u̱ dilie deleiguei kelegebe, dihi ko͡u mo͟͡udi kege mala̱ fele̱i̱ dihi kaha̱ge e̱ mala̱, Duo Bolofe̱i̱ha̱ nele̱ya ke̱ mala̱ fele̱i̱ koko͡u be kasaga̱i̱no͡u degedi. Ifine ke̱no͡u tefei, o ilo kelegene di kasaga̱i̱ degele idi.
29 Nati ana veya’amaim kek tufuw maiyow tutufuw misir kek Anun Kakafiyin
30 Ke̱no͡u si Godiha̱ kuguoko͡u be ko͡u gue nala̱i̱ dala,
30 Baise bukamaim mi’itube eo? “Akir babin natun hairi kwanunih titit, anayabin akir babin natun boro men karam roufamen babin natun tamah ana toto ana buyoy turin nabaimih.”
31 Mogo dia̱ma, dibe fisimo͡u dabai degedi sasa̱i̱ kaha̱ sisigo̱ mei. Dibe bologua̱do daladi sasa̱i̱ kaha̱ e̱ sisigo̱.
31 Isan imih taitu, it i men akir babin natunatunamih, baise roufamen babin natunatun.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Gálatas 4, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.