Atos 9

Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Kelegebe, o Solha̱ gofo͟͡udo degemo͡u, Hiye Oha̱ dabai degedi o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ woma mei degeleyode tobo͡u di. Kegei kaha̱ degemo͡u, e̱ o mogo͡u du daladi hiye oko͡u ilemo͡u,
1 Baise Saul i Regah ana bai’ufununayah rouw morob isan menan bi’arakok. Imih na firis ukwarih biyah tit, fef tab auman tan Damaskas wanawanan Kou’ay Bar ta ta hai ukwarih hitaso’ob isan
2 ko͡u gue tobou, a̱ sa Damaskusko͡u ile, sa ke̱ tie o sasa̱i̱, midiho̱ gehe̱ ke̱ sesele ili ke̱ dugubabe, didio̱ to͡u ma haguaba, sa Jerusalem kuoko͡u ge ta̱ saleyodei. Na̱ tawale ta̱ kaha̱ kuguo ilo kele nala̱gama, a̱moko͡u ne̱i̱ba, a̱ mo͟͡uma ile, Juda o, egei moso̱ dia dalaguadi o kedia̱moko͡u ne̱i̱ba, dia̱ne a̱ degele ke̱ tawale ile.
2 ifefeyan, saise sabuw iyab Regah ana efamaim hima’ama orot o babin etei tafatumih tabow tan Jerusalem dibur taya.
3 Solha̱ kuguo olo͡u fe̱i̱ ke̱ mo͟͡uma, sa Jerusalem to͡u fogo͡u, sa Damaskusko͡u fogo͡u i. Iligi, sa Damaskus hafe̱i̱ degeimo͡u, hoho̱ ta agudileto͡u ge toto migilemo͡u, e̱ sile̱ma̱i̱.
3 Nati isan au Damaskas yen inan, na bar merar biyubin auman naniyan meyemeye marakaw marane namanamarabe bow sisibin roun roun etei e’arasib re,
4 Sile̱mo̱u̱mo͡u, e̱ mihi̱ko͡u fiyamo͡u tilali, ta̱ uwo ta ko͡u gue tobo͡u mo͡u du, Sol, Sol, na̱ kageimo͡u a̱ makouya?
4 naatu me yan re rab, orot fanan nowar wabin su’ub eo “Saul, Saul aisim ayu irabu kubia’akiru?”
5 E̱ yodu, Hiye O, na̱me koyo? Kege yodumo͡u, Hiye Oha̱, a̱me Yesu, na̱ a̱no͡u makodiyode tobou.
5 Saul ibatiy, “Regah o yait?” Orot fanan tit maiye iya’afut eo, “Ayu i Jesu o irabu kubia’akiru.
6 Ke̱no͡u si na̱ hagua̱ba, sa Damaskusko͡u folouba, o taha̱ na̱ degele ke̱ tobolo͡u yode tobou.
6 Baise kumisir kwen bar merar gagamin kutit, nati’imaim boro hinao inanowar abisa boro inasinaf.”
7 O Solbo͡u de yolu kedia̱ kesigiemo͡u, ta tali̱ mei. Ta̱ uwo ke̱ ko͡u dulo iye, ke̱no͡u si o ke̱ tolu̱ kaha̱ to͡u be ta dugulo ili mei.
7 Orot afa Saul bairi hinan hai tur sawar hinutanub hibat orot fanan hinowar, baise men yait ta ana yumat hi’itin.
8 Tali̱ mei tafalaguamo͡u, Sol e̱ hagua̱, diho̱ kusiamo͡u dugube, dugulo saga̱i̱ kegei duguli mei. Kegeimo͡u, e̱ mogo dia̱ e̱ dobogo͟͡u tolo͡u, sa Damaskusko͡u fologai.
8 Saul me yan inu’in misir matan nuw, baise matan isukway men abisa ta itin, basit uman hibai hi’unawiy hin Damaskas hitit.
9 Diho̱ du dege deleibe, sawisiei kamadia kege delei. E̱ nale̱ nali̱ mei, haba hue̱i̱ne ta nali̱ mei.
9 Veya tounu na’atube matan ifim ma. Nati ana maramaim men kafa’imo bay ta eaan naatu harew tom.
10 O ta, Hiye Oha̱ dabai degedi o, e̱ hu̱be Ananaias, e̱me sa Damaskus tie o. E̱ diho̱ boholo͡u ma̱mo͡u dube, Hiye Oha̱ e̱ hu̱ Ananaias de solo͟͡u haguisoumo͡u du. Dulomo͡u e̱ tobou, Hiye O, a̱me dala kuhe̱.
10 Baitumatumayan orot ta wabin Ananias Damaskas ma’am matan hibora’ah tainin tayowan Regah isan eafa’af fanan nowar, “Ananias!”
11 Hiye Oha̱ e̱moko͡u tobou, na̱ hagua̱ma ileba, a e̱ hu̱be A Do̱u̱do ke̱ ile, o Judasha̱ moso̱ko͡u foloba, na̱ o kedia̱moko͡u be sa Tarsus o Solbe ko͡u le de dala? de yodu. O ke̱me ko͡u bo͡u gebe diho̱ baga̱ tobolo͡u dala.
11 Regah eo, “Inabogaigiwas inan ef gagamin wabin mutufor imaim inatit naatu Judas ana baremaim Tarsus orot wabin Saul isan inibatiyih, i ma eyoyoyoban.
12 O kaha̱ e̱ diho̱ du degei ke̱ kegeno͡u dalali, diho̱ boholo͡u ma̱mo͡u dugube, o ta, e̱ hu̱be Ananaias hagua fele̱i̱mo͡u dugu. O Ananaiasha̱ e̱moko͡u haguamo͡u, e̱ haba duguyadomo͡u e̱ diho̱ko͡u dobogo͟͡u dogogumo͡u dugu.
12 Naatu Saul matan hibora’ah orot ta wabin Ananias itin narun umanamaim matan butubun nuwanuw maiyen itin.”
13 Kegemo͡u, Ananaiasha̱ sima tobou, Hiye O, a̱ o su̱do kedia̱ Solha̱ ne̱ o sasa̱i̱ sa Jerusalem tie kedia̱moko͡u midiho̱ kasaga̱i̱ milo͡u gamo͡u hiyedo makodi ke̱ tobolo͡u imo͡u du.
13 Ananias iya’afut eo, “Regah sabuw moumurih na’in nati orot isan hio anowar, sawar kakafih maiyow o a sabuw Jerusalem hima’am isah sinaf.
14 E̱me mogo͡u du dalaguadi hiye o kedia̱ tobo͡u mo͡u hagua, o sasa̱i̱ ne̱ hu̱ hebele fogudi kedia̱ olo͡u fe̱i̱ to͡u ma ile, didio̱ masaleyode tobou.
14 Naatu boun i firis ukwarih biyahine fair bai na iti Damaskas tit sabuw iyab o tekwakwafiri bow fatumen isan.”
15 Ke̱no͡u si Hiye Oha̱ Ananaiasko͡u be na̱ iyede tobou. A̱ge Solbe ma̱ dabai degeyadomo͡u ko͡u makai. E̱ ileba, sa ta o sasa̱i̱bo͡u, die hiye o olo͡u fe̱i̱bo͡u, Israel o sasa̱i̱bo͡u kedia̱moko͡u ma̱ hu̱ya ke̱ egei tobo͡u mo͡u siale.
15 Baise Regah iu, “O i boro inan anayabin ayu nati orot arubin isou nabowamih, wabu nab natit Ufun Sabuw, aiwob sabuw, naatu Israel sabuw wanawanahimaim nabosemor.
16 Ma̱ dowoye e̱ hagi̱ gehe̱ gehe̱ ke̱ dugulo ke̱ a̱ge e̱moko͡u ko͡u hehegie tobolo͡u yodei.
16 Naatu ayu taiyuwu boro ani’obaiy bai’akir gagamin na’in ayu wabu isan ni’akir.”
17 Kegemo͡u, Ananaiasha̱ ile, moso̱ Solha̱ duwo koko͡u folomo͡u, e̱ dobogo͟͡u Solko͡u dogoguomo͡u tobou, ma̱ mogo Sol, Hiye O Yesu, na̱ aliko͡u gelegu kaha̱ tobo͡u mo͡u a̱ kuhe hagulu, ne̱ diho̱ haba bolo̱ degeiba duguba, Duo Bolofe̱i̱ha̱ na̱ to͡u yadomo͡u yode tobou.
17 Basit Ananias misir in bar efan Regah eo’omaim tit naatu bar wanawanan run, uman Saul tafanamaim yara’ah eo, “Saul ayu taiu Regah Keriso efamaim o isa birerereb i ayu iyunu anan o mata nigewasin inanuw maiye, naatu Anun Kakafiyin niwani.
18 Kege tobo͡u mo͡u, kelegeno͡u miye̱ gebe saga̱i̱ kaha̱ dogoma deleiguei ke̱ gugusoumo͡u, Sol e̱ diho̱ bologuo̱u̱mo͡u bolo̱ degeimo͡u, e̱ hagua̱ma ile, fafeleya tofou.
18 Naniyan meyemeye matan siy kanabinin na’atube ma’am hea’obow re, matan kubunai nuw maiye, naatu misir re bapataito bai.
19 Fafeleya tofou mei degemo͡u, e̱ nale̱ na̱ma nele̱ degei.
19 Bay eaa ufunamaim ana fair matabir maiye bai.
20 E̱ kele dalali, Juda o kedia̱ egei moso̱ tano͡u tano͡u ya Yesube Godiha̱ Dihiyode tobo͡u mo͡u siei.
20 Saul misir mutufor in Kou’ay Bar run busuruf Jesu isan binan eo, “Jesu i turobe God Natun.”
21 Sa ke̱ tie o sasa̱i̱ kedia̱ e̱ ta̱ ke̱ dulo kesigiemo͡u, dio͟͡uno͡u ko͡u gue tobolo͡u i, o ko͟͡ume Yesuha̱ hu̱ hebele fogulo idi o sasa̱i̱ makodi oyodele i. Sa Jerusalemko͡u ko͡u kegema fogo͡u hagua, haba ko͡u le o sasa̱i̱ kegele i kedia̱ne didio̱ to͡u ma sa Jerusalemko͡u ile, mogo͡u du dalaguadi hiye o kedia̱moko͡u seseguba, ta̱ salamo͡u degeli saga̱i̱yode tobolo͡u i.
21 Sabuw etei hinowar hifofofor naatu hibabatiyih hio, “Orotoban iti Jerusalemamaim sabuw iyab Jesu wabinamaim hikwakwafir rouw himorob? Naatu iti’imaim nan ana’an i nati sawar ta’imon isan na, sabuw fatum bow na firis gagamin baitihimih?”
22 Ke̱no͡u si Sol e̱ nele̱be hiye degeligi, Yesu e̱me Godiha̱ makai o Kelesuyodema tama̱do hehegie tobo͡u mo͡u, Juda o, sa Damaskus tie kedia̱ dulo kesigiemo͡u, ta ta̱ ili mei.
22 Baise Saul binan inan ana fair ra’at, Jew sabuw iyab Damaskas hima’am hai not botabir naatu i’obiyih Jesu i anababatun Keriso, iti na’at eo sabuw tur omih hikasiy.
23 Sol e̱me sa Damaskusko͡u hiyedo dalali kelege, Juda o kedia̱ kefeguomo͡u, e̱ wouba tolo ileyodema do̱u̱susulo i.
23 Fur bai’ab na’atube sasawar ufunamaim Jew sabuw hiru’ay Saul morob isan hiyakitifuw.
24 Ke̱no͡u si Solha̱ o kedia̱ degelamo͡u degele ili ke̱ du. Sa Damaskus kekai adi tano͡u tano͡u koko͡u be, oe agalibo͡u hulia̱mebo͡u ama dalaguadiyode tobolo͡u imo͡u du.
24 Baise abisa sinafumih hiyayakitifuw i hio nowar, fai mar i etawan awan hima’afut hima’am tatitit hita’asabunimih.
25 Ke̱no͡u si hulia̱me ta kelege, e̱ dabai degedi o kedia̱ e̱ kekai tageto͡u wolo͡u fologamo͡u, tigi moso̱ tegei kodu sagiemo͡u, tino͡u to͡u fofo͡u guemo͡u mulu̱gi, mihi̱ko͡u mulo̱ kogu.
25 Baise gugumin ta ana bai’ufununayah Saul kaifet wanawananamaim hiwan fur ana sou ta’amaim hiruru re.
26 Kegemo͡u, Sol e̱ sa Jerusalemko͡u ile folomo͡u, damale̱yodei o sasa̱i̱ kedia̱ gelegulamo͡u degeimo͡u, o sasa̱i̱ kedia̱ge wa, e̱me Yesuha̱ dabai degedi o degeli meiyade tawalemo͡u, gue̱ degele i.
26 Saul na Jerusalem tit sinaftobon bai’ufununayah bairi baita’imonin isan. Baise bai’ufununayah i Saul isan hai bir ra’at, anayabin men hibitumatum Saul i turobe baitumatumayan ta matar ai en.
27 Ke̱no͡u si o Barnabasha̱ e̱ wolo͡u mo͡u, ta̱-bolofe̱i̱-mala̱-suluguadi-o kedia̱moko͡u i. O kaha̱ o kedia̱moko͡u susulo toboube, Solbe Hiye O ali duo dugumo͡u, Hiye Oha̱ e̱moko͡u tobo͡u mo͡u, e̱ sa Damaskusko͡u felei. Folomo͡u gue̱ degeli mei, e̱ Yesuha̱ hu̱ya ke̱ egei tobo͡u mo͡u sieiyode tobou.
27 Imaibo Barnabas na ibais bai in Tur Abarayah biyah tit, kubuna mi’itube efamaim Regah itin naatu Regah eo nowar. Ana binan fairin Jesu wabinamaim auman eo hinowar.
28 Kegemo͡u, Sol e̱ o kedia̱bo͡u de dalali, sa Jerusalem keleya ke̱ siei. E̱ ta gue̱ degeli mei, Hiye Oha̱ hu̱ya ke̱ egei tobo͡u mo͡u siei.
28 Naatu hibai bairi hima Jerusalem ana uman men sanet etei remor Regah wabinamaim binan.
29 Juda o ilo kelebe Grik ta̱eno͡u tobolo͡u idi. E̱ o kedia̱bo͡u de ta̱e biyadi, ke̱no͡u si o kedia̱ e̱ walamo͡u degele i.
29 Jew sabuw iyab Greek tur hio bairi hi’o hibas naatu rabin morob isan hiyakitifuw.
30 E̱ mogo dia̱ ta̱ ke̱ dulomo͡u, dia̱ e̱ wolo͡u mugua, sa Sisariako͡u fologa e̱moko͡u tobo͡u mo͡u, e̱ sa Tarsusko͡u fogo͡u i.
30 Baise baitumatumayah afa tur hinowar basit, Saul hibai hire Caesarea hitit naatu au Tarsus hiyafar in.
31 Kegemo͡u, damale̱yodele i o kedia̱ sa Judiabo͡u, sa Galilibo͡u, sa Samariabo͡u kile bologua̱do dalaguadi. Oe ta makodiyo mei, die damale̱yodei nele̱do dege dalaguadi. Hiye Oha̱ hayedu dalaguamo͡u, Duo Bolofe̱i̱ha̱ dede̱i̱ sasagieimo͡u, o sasa̱i̱ su̱do ebele damale̱yodemamo͡u, olo͡u fe̱i̱ su̱do degei.
31 Imaibo ekaleisia sabuw Judea, Galilee naatu Samaria wanawanahimaim etei tufuwamaim hima hiyasisir. Naatu Anun Kakafiyin ana baibaisamaim fair hibai naatu hai kou’ay busuruf wowab ra’at yen, Regah nanamaim kakaf auman hima.
32 Pita e̱ sa sa keleya ke̱ sulugi, sa ta Lidako͡u ne folomo͡u, Godiha̱ o sasa̱i̱ sa kele tie kedia̱bo͡u de delei.
32 Peter efan ta ta etei run tit ana sabuw itih remor inan, veya ta God ana sabuw iyab Lydda bar merar gagamin hima’ama bainanawanihimih in.
33 Sa koko͡u o ta, e̱ hu̱ Ainias, e̱me dobogo͟͡ubo͡u abogo͟͡ubo͡u olo͡u fe̱i̱ tofigiei dalamo͡u dugu. O ke̱me haguale̱ saga̱i̱ mei dalali, sadebe olo͡u fe̱i̱be dimayosi kege mei degei.
33 Nati’imaim orot ta wabin Aeneas, an uman murubin bai’etaw en gem yan inu’in kwamur etei eight sawar.
34 Pitaha̱ o koko͡u tobou, Ainias, na̱me Yesu Kelesuha̱ bologuo̱u̱mo͡u bolo̱ degeli kuhe̱. Na̱ hagua̱ba, ne̱ tiadi bima̱i̱ ke̱ bologua̱yede tobo͡u mo͡u, kelegeno͡u o kaha̱ hagua̱i̱.
34 Basit Peter isan eo, “Aeneas Jesu Keriso o ebiyawasi kumisir, a ir kunu ku’abar.” Orot mar ta’imonamo misir.
35 Sa Lida o sasa̱i̱bo͡u, imi̱ sa Saron o sasa̱i̱bo͡u kedia̱ o ke̱ bolo̱ degeimo͡u duguomo͡u, fi̱ boholo͡u mo͡u, Hiye Oko͡u damale̱yodele i.
35 Sabuw etei Lydda naatu Sharon wanawanan hima’am abisa matar hi’i’itin etei hitumatum naatu Regah isan hitatabir.
36 Sa Jopako͡u Yesuha̱ dabai degedi sasa̱i̱ ta delei, e̱ hu̱be Tabita, Grik ta̱ege Dorkasyodele idi. Sasa̱i̱ kaha̱ge o sasa̱i̱ kedia̱moko͡u midiho̱ bolofe̱i̱ ke̱no͡u milo͡u gamo͡u, haba bi mei o sasa̱i̱ kedia̱ne dogo͡u gudi.
36 Joppa bar meraramaim babin ta wabin Tabitha, Greek fanahimaim i Dorcas. Iti babin i baitumatumayan ta mar etei gewasin esisinaf naatu yababan wairafih ebibaisih.
37 Sawisiei ta kelege, e̱ do duguomo͡u, tolo i. Tolo imo͡u, e̱ mogo dia̱ e̱ to͡u ke̱ bigimamo͡u, fo͡u gou moso̱ koto͡u mala̱ fologa dogogulo i.
37 Nati ana veya’amaim sawow bai naatu morob biyan hisouw hibai hiyen bar tafantoro’ot hi’inuw.
38 Sa Jopabe sa Lida hafe̱i̱ dege dala kaha̱ degemo͡u, Yesuha̱ dabai degedi o kedia̱ Pitabe sa Lidako͡u dalayodeimo͡u dulomo͡u, die o bolo̱u̱ ta tobo͡u mo͡u ya fologamo͡u, Pitako͡u na̱ sa Jopako͡u totodo iyede tobou.
38 Joppa na Lydda titit i men ef yok, imih bai’ufununayah Joppa hima’am Peter na Lydda’amaim titit ana tur hinowar. Basit orot rou’ab hiyafarih hin hifefeyan hio, “Are Peter akokok saise inan biyai inatit, men inarubir.”
39 Kegemo͡u, Pita e̱ o bolo̱u̱ ke̱diliebo͡u de i. Yolugi, moso̱ko͡u fologoumo͡u, dilie e̱ wolo͡u, fo͡u gou moso̱ koto͡u fologai. Fologoumo͡u, kuei sasa̱i̱ kedia̱ kefeguo, e̱ sile̱ma̱ gosolo i. Sasa̱i̱ kaha̱ gehe̱ dalali, yukuei gofo͡u gai ke̱ mo͟͡uma, Pitako͡u hehegiemo͡u gosolo i.
39 Basit Peter bobuna misir bairi hin, hina hitit hiyen bar awan yate tafan imaim hirun. Naatu kwafukwafur baibin etei hai faifuw Dorcas yawasin ma’am ana veya sakir bitih auman hibow hina hi’obaibiy hirerey auman hirun.
40 Yukuei ke̱ hehegile imo͡u, Pitaha̱ sasa̱i̱ kedia̱ tobo͡u mo͡u, mihi̱ko͡u mugua hobogo͡u mo͡u, e̱ yubu sugulo fiya duwoli, diho̱ baga̱ tobo͡u mo͡u iligi, sasa̱i̱ tei koko͡u midiho̱ degemo͡u tobou, Tabita, na̱ hagua̱yede tobo͡u mo͡u, sasa̱i̱ kaha̱ diho̱ kusiamo͡u, e̱ duguomo͡u, hagua̱ biyei.
40 Peter sabuw etei iuwih ufun hitit, i sun yowen yoyoban imaibo eo, “Tabitha kumisir!” Babin matan nuw naatu nura’at Peter i’itin ana maramaim misir mare ma.
41 E̱ sasa̱i̱ kaha̱ dobogo͟͡u tolo͡u hagua̱gimo͡u, hagua̱ tefelei. Hagua̱ tafalamo͡u, e̱ Godiha̱ o sasa̱i̱bo͡u, kuei sasa̱i̱bo͡u olo͡u fe̱i̱ kedia̱ haguisoumo͡u, fologoumo͡u, e̱ Tabita tei gehe̱ degei ke̱ hegimo͡u dugulo i.
41 Peter eof babin bai ibais misir bat, imaibo baitumatumayah naatu kwafukwafur isah eaf hina yawasin batabat i’obaiyih hi’itin.
42 Pitaha̱ ke̱ degei ta̱ ke̱ sa Jopa tie o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ dulo tefemo͡u, o sasa̱i̱ su̱do Hiye Oko͡u damale̱yodele i.
42 Tur tasasar tit Joppa sabuw etei hinowar naatu moumurih na’in Regah hitumitum.
43 E̱ sa Jopako͡u hiyedo deleibe, o gali kolo dabai degedi o, e̱ hu̱ Saimonbo͡u de delei.
43 Peter veya moumurih na’in Joppa’amaim orot wabin Simon ana baremaim hairi hima.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.