1 Coríntios 10

Godiha̱ Ta̱ Bolofe̱i̱ (KXW) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Mogo dia̱ma, a̱ge ni̱me a̱ tobo͡u ladi ke̱ tawale ile ke̱ tagali. Mosesha̱ delei kelege, ei ko͡u guai o olo͡u fe̱i̱ kedia̱ mabi hayeya ke̱ to̱ dawala duoya ke̱ ilobo͡u dama yaibe, to̱ kamo͡u ile dalamo͡u, mihi̱ fafagai degeiya ke̱ dasigei.
1 Taitu, ata a’agir Moses nawiyih hititit ana veya abisa isah mamatar i kwananot. Ata a’agir etei rofom re tafafarih nawiyih Red Sea yan owasasin hirabon rewan rounane hiyen.
2 Mabiye dia̱ wo͡u mamo͡u, dawala duoya ke̱ ilobo͡u dama yai ke̱me fafeleya degedi ke̱ sa̱ degei, Godiha̱ dia̱ olo͡u fe̱i̱be Moses sesemabadomo͡u makai.
2 Rofom wanawanan naatu riy wanawanan hirarabon ana veya, etei bapataito hibai Moses ana bai’ufununayah himatar.
3 Dia̱ suluguamo͡u, nale̱be Duo Bolofe̱i̱ha̱no͡u dia̱moko͡u ne̱i̱mo͡u, dia̱ nala̱mo͡u suluguei.
3 Naatu Ayubih ana bay itinin ta’imon marane hire’er etei hibow hi’aa.
4 Dia̱ olo͡u fe̱i̱do hue̱i̱ne Duo Bolofe̱i̱ha̱no͡u ne̱i̱mo͡u nala̱mo͡u suluguei. Hue̱i̱ ke̱me bogo to kelege migimo͡u nala̱mo͡u suluguei. Bogo ke̱me Kelesu yo͟͡uno͡u dia̱bo͡u de dogo͡u guo siei.
4 Na’atube ayubit ana harew itinin ta’imon marane re’er etei hitom, naatu ayubit ana To’one harew tit hitomatom nawiyih bairi hin, nati to i Keriso taiyuwin.
5 Suluguamo͡u, Godiha̱ge o sasa̱i̱ su̱do ilo kedia̱moko͡u hoho̱ degeli mei. Hebe mei mihi̱no͡u saya ke̱ suluguali tofigile imo͡u be duguo fogo͡u suluguei.
5 Baise God ata a’agir moumurih na’in isah men iyasisir, imih himorob arar yan hai rarik awan karatan.
6 Hagi̱, ei ko͡u guai o kedia̱ dugumo͡u i kaha̱ge dimoko͡u hegili kuhe̱, die midiho̱ ke̱me kasaga̱i̱, di kegei ke̱ hoho̱ dege milo͡u gadame.
6 Naatu sawar iti himamatar i bai’obaiyen na’atube it isat, ebimatnuwit saise men kakafin sinafumih nakura’ara’ahit hisisinafube tanasinafumih.
7 Ei ko͡u guai o ilo kelege ogo͡u gai godiko͡u diho̱ baga̱ tobolo͡u idi saga̱i̱ ke̱ tefele degedama. Godiha̱ kuguoko͡u be ko͡u gue nala̱i̱ dala,
7 Wagabur ata a’agir sawar iu’inuwih hikwakwafirih na’atube tanasinafumih. Buk Atamaninamaim iti na’atube eo “Sabuw himare hiyuw hi’aa hibiyasisir, hai yasisir botabir hitom hikoko’aw himisir hiwa’an kwanekwan.
8 Haba, sasa̱i̱ hiyoubo͡u, o hiyoubo͡u dene suluguadama. Ei ko͡u guai o sasa̱i̱ ilo kedia̱ kegele i kaha̱ degemo͡u, sawisiei tano͡u fe̱i̱ ta kelege, o sasa̱i̱ su̱u̱do, olo͡u fe̱i̱ 23,000 kege tofigile i.
8 Imih uwatanah afa hibiwa’an kwanekwanabe men taniwa’an kwanekwan, anayabin nati na’atube hisisinaf, veya ta’imon wanawanan sabuw etei 23,000 ah uy hire himorob.
9 Dige haba Hiye O tefele dugudame. Ei ko͡u guai o sasa̱i̱ ilo kedia̱ kegele i kaha̱ degemo͡u, dia̱ ilo kele beiye gogoloumo͡u tofigile i.
9 Ata Regah men routobonamaim tanayai, uwatanah afa na’atube hisinaf Regah hirurutubun etei tuwamorob yubih himorob.
10 Godiko͡u gofo͟͡u dege tobo͡u dama. Ei ko͡u guai o sasa̱i̱ ilo kedia̱ kegele i kaha̱ degemo͡u, makodi e̱sol o kaha̱ woumo͡u tofigile i.
10 Men tanagam kwanekwan, anayabin afa na’atube hisisinaf gurugurusen ana tounamatar na etei rouw himorob.
11 Hagi̱, ei ko͡u guai o kedia̱ dugulo i kaha̱ ta̱, Godiha̱ kuguoko͡u nala̱gai dala kaha̱ge ifi dalagua o sasa̱i̱ dimoko͡u hegili kuhe̱, o kedia̱ degele idi saga̱i̱ ke̱me di ta degedame, uwage sawisiei hafe̱i̱ degeli kaha̱ degemo͡u.
11 Sawar iti himamatar etei i bai’obaiyen na’atube it isat, naatu baimatnuwit isan bukamaim hikirum. Anayabin veya iti boun tama’ama i tana mar yomanin tatit.
12 Da nele̱do dege daladade tawaibabe, defe̱i̱do dalame, kegeligi fiyeiye.
12 Imih o yait kunotanot i kubatabatkikin, inakaif gewas men inare’emih.
13 Tefele dugu, ni̱moko͡u fele̱di ke̱me daga mei, o olo͡u fe̱i̱do ko͡u dugudi ke̱no͡u. Ni̱ tefele dugu kegei ke̱ dugubabe, Godiha̱ yo͟͡u degeleyodei ke̱me e̱ do̱u̱do degele. E̱ ni̱ dogo͡u guba, tefele dugu kaha̱ ni̱ nele̱ ke̱ ta gabama folo mei. Godi yo͟͡u e̱ nele̱yeno͡u ni̱ dogo͡u guba, ni̱ ta fiyale mei.
13 Routobon mar etei o kubaib na’atube, nati routobon ta’imon sabuw etei tebaib. Baise God ana omatanen mar etei ekakaif. Imih boro men nihamiy routobon gagamin inab a fair nanatabir a niyaweyaw inare’emih. Baise routobon inabaib ana veya i boro fair nit inabatkikin naatu ef nabotawiy inahaiw inatit.
14 Ma̱ mogodo dia̱ma, a̱ ko͡u tobou kaha̱ degemo͡u, ni̱ ogo͡u gai godiko͡u hobo͡u diho̱ baga̱ tobo͡u dama.
14 Isan imih au ofonah, wagabur hai bowabow etei kwanihamiyen.
15 Ni̱me tewe o kaha̱ degeimo͡u, a̱ ni̱moko͡u kuhe tobolo͡u. Ma̱ ta̱ ke̱ defe̱i̱do figama.
15 Ayu iti tur i kwa not wairafi isa ao, saise au tur naniyan kwanab abisa ao kwana’itin.
16 Di kopeko͡u tigi kolo hue̱i̱ gofo͟͡udo so͡u guomo͡u, Godiko͡u bolofe̱i̱yode tobo͡u ma nolu̱gi, Kelesu e̱ kafei migi koko͡u ne fima̱mo͡u, e̱me dibo͡u de dogo͡u guo daladade tawale idi. Nebe ke̱no͡u tefei, di o͡u si bafigine nolu̱gi, Kelesu e̱ to͡u ko͡u fima̱dibe, dibe e̱ to͡u koko͡u soso͡u tano͡u fe̱i̱ degei daladade tawale idi.
16 Merarayow ana kerowas imaim God ana merar tayiy tatomatom ana veya, Keriso ana rara etei tafafaram. Naatu rafiy taimasib ta’ani’aan ana veya it etei’imak Keriso biyan tafafaram.
17 O͡u si di nala̱ idibe tano͡u fe̱i̱ kaha̱ degemo͡u, dibe o sasa̱i̱ su̱doye, ke̱no͡u si di olo͡u fe̱i̱be soso͡u tano͡u fe̱i̱ dala.
17 Anayabin rafiy fafar i ta’imon, it moumurit na’in, baise biyat i ta’imon, imih rafiy ta’imon tafafaram.
18 Ni̱ge Israel o sasa̱i̱ kedia̱ gali sidi midiho̱ koko͡u fima̱ma. O, Godiha̱ dou moso̱ koko͡u gali sile, Godiko͡u nele̱ idi kedia̱ge hui̱ ilo kele no̱u̱mo͡u be, o kedia̱ne Godibo͡u de soso͡u tano͡u fe̱i̱ degei ke̱me ni̱ ko͡u tewe.
18 Israel sabuw hai sinaf i kwananot. Sheep tebow terouw gem tafanamaim tisibor finimih turih tefaram ta’aau i God bairi nati’imaim tibita’imon maiye.
19 Kegeligi, a̱ tobou koko͡u ge, ni̱ge ogo͡u gai godiko͡u gali sidibe sibige̱ ta dalayade tawale iye. A̱ kege tobo͡u li mei. A̱ge ogo͡u gai godibe sibige̱ ta dala meiyode tobolo͡u kuhe̱.
19 Men kwananot ayu nati wagabur naatu sibor nati wagabur isah kwasisibor i abibasit kwanarouw.
20 A̱ tobou kaha̱ sibige̱be ko͡u gue, damale̱yodili mei o kedia̱ gali sima nele̱ idibe, dia̱me duo kasaga̱i̱ kedia̱moko͡u no͡u sima nele̱ idi. Godiko͡u ta sima nele̱ idiyo mei. Haba ni̱me duo kasaga̱i̱bo͡u de gelegulo ke̱me a̱ dafa.
20 En! Baise, abisa au’uwi ana’an i iti na’atube. Eteni Sabuw hai sibor i wagabur isah tisisibor, men God isan. Imih ayu men akok kwa wagabur bairi kwanikofan.
21 Ni̱ Hiye Oha̱ hue̱i̱ kopeko͡u so͡u gu ke̱ no̱u̱babe, duo kasaga̱i̱ kedia̱ hue̱i̱ ke̱me hobo͡u ta na̱dama. Ni̱ Hiye Oha̱ o͡u si ke̱ no̱u̱babe, duo kasaga̱i̱ kedia̱ o͡u si ke̱me hobo͡u ta na̱dama.
21 Kwa men karam boro Regah ana kerowasamaim kwanatom, naatu iban maiye wagabur hai kerowasimaim kwanatom. Naatu men karam Regah ana gem kakafiyinamaim kwanaa, naatu wagabur ana gem tafanamaim kwanaa maiye.
22 Diyo͡u tawaibo͡u, Hiye Oha̱ kona degeiye. Ni̱ge di dede̱i̱be Hiye Oha̱ dede̱i̱ ke̱me gabama feleiyade tawale ili? Kegele saga̱i̱ meido.
22 Men tanasinaf Regah ana yaso’ar tanakura’ahimih. Kwanotanot it Regah ana fair tanatabir? En!
23 Ni̱ o ilo kelege tobolo͡u idibe, di ta degele fimo̱u̱babe, di degeleno͡u, kuolo͡u ta dala meiyode tobolo͡u idi. Ta̱ ke̱me ko͡u damale̱doye, ke̱no͡u si midiho̱ olo͡u fe̱i̱ di milo͡u goubabe, di bologua̱ ta dalale saga̱i̱ mei. Damale̱do, di kuolo͡u ta dala meiye, ke̱no͡u si di midiho̱ kage kage ta milo͡u gamaba, nele̱do dege ta dalaguale saga̱i̱ mei.
23 Sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men ta ana gewasin nitimih. Naatu sawar etei i sinaf isan hibasit, baise sawar etei boro men hinibaisimih.
24 Di diyo͡u sieno͡u dogo͡u gulaba degedame. Di o sasa̱i̱ ilo kedia̱moko͡u ne dogo͡u gulaba degeme.
24 Men yait ta akisin ana gewasin nanuwetamih, baise taituwan hai gewasin nanuwet.
25 Gali hui̱ daga daga makisiko͡u dalaba dugubabe, ni̱ mamo͟͡uma nale̱no͡u. Fima̱i̱ hiye degeba, yodugadama.
25 Ahar efanamaim masanuw kwanatotobon kwana’aamo, men anot hinamour kwanibatebatemih.
26 Yobe, ko͡u gue nala̱i̱ dala,
26 Anayabin Buk Atamaninamaim iti na’atube eo, “Me yan sawar tutufin etei tema’am i Regah nowan.”
27 Haba tabe, Yesuko͡u damale̱yodili mei o taha̱ ni̱ didigueibabe, ni̱ yale ke̱me ta̱bo͡u mei. Nale̱ olo͡u fe̱i̱ o kaha̱ ni̱moko͡u neli̱ ke̱me ni̱ nale̱no͡u. Fima̱i̱ hiyedo degeba, yodugadama.
27 Orot baitumatum atin nifefeyani airi bay aamih kwanamare abisa namaim nayayare ina’aan, men anot hinamour inibatebatemih.
28 Ko͡u kegeiye, haba o taha̱ tobolo͡u gi, gali hui̱ ko͟͡ume ogo͡u gai godiko͡u sile ne̱i̱yode tobo͡u babe, na̱dama. Nala̱ ibabe, ke̱me midiho̱ bolo̱ mei. Yobe, kegeligi ke̱ tobou o kaha̱ ni̱ gali ke̱ no̱u̱ba duguoba, hagi̱ degeba, fi̱ hiyedo ma̱i̱ye domo͡u.
28 Baise orot ta tainimaim na’afare nao, “Iti bay i wagabur isah hisibor.” Nati bay men ina’aan, orot eo’otani i inakakafiy anayabin masanuw ina’ani’aan boro inasinaf kakaf.
29 A̱ge ni̱ defeliyode tobo͡u yo mei. A̱ tobolo͡u be, o ta ni̱me defeliyode tawai o kaha̱ defeliyode tobolo͡u.
29 Nati i men o kakafin kusisinafumih, baise orot nati eo’otani na’iti boro o kakafin sinaf narouw nao. Aisim boro ayu au roufamen abaib sabuw afa hai notamaim ayu hinafufunu?
30 A̱ Godiko͡u bolofe̱i̱yode tobo͡u ma, nale̱ ke̱ no̱u̱babe, o taha̱ kageiye nale̱ ke̱ kasaga̱i̱yode tobolo͡u?
30 “Ayu au bay isan God aifefeyan igegewasin abai ani’aan, aisim sabuw boro au bay abigegewasin isan kakafin hinarouw hinao?”
31 Ni̱ nale̱bo͡u, hue̱i̱bo͡u de nolu̱gi, haba dabai kage kage ta degeligine, ni̱ Godiko͡u no͡u hoho̱bo͡u dema.
31 Imih abisa ku’ani’aan o kutomatom o kusisinaf etei God wabin bora’ara’ahin isan inasinaf.
32 Ni̱ Juda o sasa̱i̱bo͡u, Grik o sasa̱i̱bo͡u, Godiko͡u damale̱yodei o sasa̱i̱bo͡u kedia̱moko͡u defe̱i̱do fima̱ba, midiho̱ ni̱ milolo͡u ke̱me dia̱ duguba, mihi̱ko͡u fiyale saga̱i̱ ke̱me ni̱ milo͡u gadama.
32 Jew sabuw, Greek sabuw, na’atube ekaleisia sabuw wanawanahimaim men yait ta iniwa’an yababan nab nare’emih.
33 A̱ne kegei ke̱ degedibe, a̱ midiho̱ o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ tagale idi ke̱no͡u milo͡u di. Yobe, a̱ mayo͟͡usie dogo͡u gulamo͡u mei. A̱ tagalibe, Godiha̱ o sasa̱i̱ olo͡u fe̱i̱ kedia̱ne mamo͟͡uyadomo͡u tagali.
33 Ayu i mar etei asisinaftobon sabuw afa aniyasisirih, saise anibaisih yawas hinab, men ayu taiyuwu aniyasisiru.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar 1 Coríntios 10, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.