Mateus 27
Kwanga New Testament (KWJ_WBT) vs NTLH
1 O nili humbusini lindanawani puris hima laka lenga Isurel ko kipe mekupu hima laka lenga Jisas ni wu yewa ri hano mwanji tini funda wu bwani ya wu mendi.
1 Assim que amanheceu, todos os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus fizeram os seus planos para conseguir que Jesus fosse morto.
2 Wosini seni kupu ki rini wu injisini gapiman apukolaka hima ri tambwa wu raꞌaini ya rini wu ha.
2 Eles o amarraram, levaram e entregaram ao governador Pilatos.
3 Jisas ni omwemendindau hima leni haro hima ri, Jutas, ri heiwani Jisas ni kapwa sumbu woro hima hinga rini wu nasini nomo le ya rini wu handa. Wowani o tini ri heifuni inaka rihi ti ai jamekoni ri hambwafuni ele silifa ya mekumbo namili ri tororo ti, ri ai ri raꞌaini ele puris hima laka lenga mekupu hima laka lenga ya wunu ri ai ha.
3 Quando Judas, o traidor, viu que Jesus havia sido condenado, sentiu remorso e foi devolver as trinta moedas de prata aos chefes dos sacerdotes e aos líderes judeus,
4 Wosini ya ri sawe, “Kapwa sumbu naha ni a woro. Kapwa sumbu fo wonda nambwe hima ni rini omwemendindau hima leni ani haro, o keke ya ri hakonda.” Wowani wunu ga ya wu sawe, “O sumbu nunjenga nu wosi nambwe, o mihi fo.”
4 dizendo: — Eu pequei, entregando à morte um homem inocente. Eles responderam: — O que é que nós temos com isso? O problema é seu.
5 Ete wowani Jutas ele silifa ya Gotri aka laka we tiki ri rumbweꞌisini ri sirani ini rinjenga hataikupu ti ya ri fwali.
5 Então Judas jogou o dinheiro para dentro do Templo e saiu. Depois foi e se enforcou.
6 Wowani puris hima laka le ele silifa ya wu rukosini ya wu sawe, “Ahaꞌa hima ni ye kinani wasinguya longoro ya. Ka ya tapa hinga apa Gotri aka laka ki dau ya lenga funda nu owe hinga.”
6 Os chefes dos sacerdotes pegaram o dinheiro e disseram: — Isto é dinheiro sujo de sangue, e é contra a nossa
7 Wosini o ya ki nuwe ki hungwe sindau hima ri nuwe tipa foni wu ra kinani mwanji funda wu bwani wu mendisini ya wu ra. Wunu ete wu hambwaro, o nuwe nu rasini matimat nu wosiwa hima kicha hinga taro hima le keke sa da.
7 Depois de conversarem sobre o assunto, resolveram usar o dinheiro para comprar o “Campo do Oleiro”, a fim de que servisse como cemitério para os não judeus.
8 Ete wosiwani o nuwe tipa hi ti, Hima Fi Nuwe, ya wu uchasi. Wosiwani o nuwe tipa hi uchasiro o ete da.
8 Por isso aquele campo é chamado até hoje de “Campo de Sangue”.
9 Ka sumbu hinga ti, injelembwa Gotri mwanji bwarakarandaro hima ri, Jeremaiya, ri takisopo ki bwaro hingambwa mwe naha ya sukwa. Ete ri sawero, “Wunu silifa ya ti mekumbo namili wu rukoro. Ya mwe oti Isurel hima kupu le rini ni yeni si kinani wasinguya longoro ya.
9 Assim aconteceu o que o profeta Jeremias tinha dito: “Eles pegaram as trinta moedas de prata, o preço que o povo de Israel tinha concordado em pagar por ele,
10 Wosini Apukolaka ani sawero hingambwa o silifa ya ki nuwe ki hungwe sindau hima ri nuwe tipa fotini ya wu ra.”
10 e as usaram para comprar o campo do oleiro, como o Senhor me havia mandado fazer.”
11 Wosini ele hima Jisas ni gapiman apukolaka i miyaningisopo tiki wu esisiwani gapiman apukolaka ya rini sili, “Mini Juta hima kupu lei king apukolakaꞌa?” Wowani Jisas ya sawe, “O mi sawenda to.”
11 Jesus estava em pé diante do Governador, e este o interrogou, dizendo: — Você é o rei dos judeus? Jesus respondeu:
12 Wosiwani puris hima laka lenga mekupu hima lenga wunu ya rini wu kotimwonda. Wondawani rini mwanji wasa foti ri bwa nambwe.
12 Mas, quando foi acusado pelos chefes dos sacerdotes e pelos líderes judeus, Jesus não respondeu nada.
13 Ete wowani gapiman apukolaka, Pailat, ya rini sawe, “Mini dele hima mini wu kotimwondau mwanji le mi mendinda nambweꞌe?”
13 Então Pilatos disse: — Você não está ouvindo as acusações que estão fazendo contra você?
14 Wowani Jisas mwanji wasa fo gapiman apukolaka Pailat ni ri sawe nambwe. Ete wowani gapiman apukolaka inaka miyafo ya ri hambwa.
14 Porém Jesus não disse nada, e o Governador ficou muito admirado com isso.
15 Ele asama hinga Pasofa gisi laka ki ele himiyama hurahama kalapus hima forini wu rawara kinani gapiman apukolaka ni wu uchani wu sawewani o gapiman apukolaka ori hima ni hanjaꞌaiwani ya ri sirau.
15 Em toda Festa da Páscoa , Pilatos costumava soltar um dos presos, a pedido do povo.
16 Ka gisi ki kapwa hima naha fori kalapus tiki ya ri da, hi rihi ti, Jisas Barapas. Ele hima rini ni wu hambwandau.
16 Naquela ocasião estava preso um homem muito conhecido, chamado Jesus Barrabás.
17 Wosiwani ele himiyama hurahama wausiwani Pailat apukolaka ya wunu ri sawe, “Kui okokona ti namo ni kunu tambwa a rawarano? Jisas Barapas ni a rawaranoꞌo, Kurais hi ki wu uchandau Jisas ni a rawarano?”
17 Então, quando a multidão se reuniu, Pilatos perguntou: — Quem é que vocês querem que eu solte: Jesus Barrabás ou este Jesus, que é chamado de
18 Woroti rini ri hambwanda, wunu Jisas Kurais numbwa sembe amwaka wunu andawani ori hima ni ri tapa tenge ki wu haro.
18 Pilatos sabia muito bem que os líderes judeus haviam entregado Jesus porque tinham inveja dele.
19 Wosini Pailat apukolaka koti mendindau tei tiki ri linindawani ri humwe mwanji foti ka hinga ti humbwewani ya ta, “Mini apa kapwa sumbu nambwe hima ori ni sumbu foti minjenga wosi kei. Hinde wowani, niliki a tukuyaneheini rini ni ani heisini nomo laka foti do a mendinda.”
19 Enquanto Pilatos estava sentado no tribunal, a sua esposa lhe mandou o seguinte recado: — Não tenha nada a ver com esse homem inocente porque esta noite, num sonho, eu sofri muito por causa dele.
20 Wondawani puris hima laka lenga mekupu hima laka lenga ele hima i sembe ni ya wu yeni rasainda, wowa Pailat Barapas ni ri hanjaꞌaisini Jisas ni ri yewa ha ki.
20 Os chefes dos sacerdotes e os líderes judeus convenceram a multidão a pedir ao governador Pilatos que soltasse Barrabás e condenasse Jesus à morte.
21 Ete wowani gapiman apukolaka ya ai wunu ri sawe, “Dopi hima fisi enindau ti, kui okokona ti, namoni ani hanjaꞌaino?” Wowani ya wu sawe, “Barapas.”
21 Então o Governador perguntou: — Qual dos dois vocês querem que eu solte? — Barrabás! — responderam eles.
22 Wowani Pailat apukolaka ya wunu ri sawe, “O hinga nawa bwele sumbu hinga ni Kurais hi ki wu uchandau Jisas ni a wosino?” Wowani wunu tinda ete ya wu sawe, “Me yapweke tiki ma rini ye!”
22 Pilatos perguntou: — Que farei então com Jesus, que é chamado de Messias? — Crucifica! — responderam todos.
23 Ete wowani Pailat apukolaka ya wunu ri sawe, “Ori hima bwele kapwa sumbu foni ri woro?” Ete wowani hapa tinga wu ai uchani ya wu sawe, “Me yapweke tiki ma rini ye!”
23 Ele perguntou: — Que crime ele cometeu? Aí começaram a gritar bem alto: — Crucifica!
24 Wofunu Pailat ya ri hambwa, “Ani bati hinde rini ani okula kumbwa. Foki apa au mu wu musuno.” Wosini uku rini ratawani ele himiyama hurahama lei miyaningisopo ki tapa rihi ri yokoni ri goloni ri rawakasini ya ri sawe, “Dorihaꞌa hima hawa, o ai nomo mina, o kui nomo fo.”
24 Então Pilatos viu que não conseguia nada e que o povo estava começando a se revoltar. Aí mandou trazer água, lavou as mãos diante da multidão e disse: — Eu não sou responsável pela morte deste homem. Isso é com vocês.
25 Ete wowani ele himiyama hurahama mwanji wasa ya wu ai sawe, “Dohaꞌa nomo nunu ga nui che lenga nu ra kinawa sa dawa nu ra.”
25 E toda a multidão respondeu: — Que o castigo por esta morte caia sobre nós e sobre os nossos filhos!
26 Ete wowani Pailat Barapas ri hanjaꞌaiwani wunu tambwa iwani, hima fweleni ri sawewani Jisas ni wu tanambwasiwani au anaye hima lei tapa tenge tiki ya ri ha, wowa wundo me yapweke tiki rini wu ye ki.
26 Então Pilatos soltou Barrabás, como eles haviam pedido. Depois mandou chicotear Jesus e o entregou para ser crucificado.
27 Wosiwani gapiman apukolaka ri au anaye himache le Jisas ni ra ra gapiman apukolaka aka we ki rini wu rakarusiwani ele au anaye himako tinda ete tani ya rini wu hawei.
27 Depois os soldados de Pilatos levaram Jesus para o Palácio do Governador e reuniram toda a tropa em volta dele.
28 Wosini ri nikaꞌari wu dangoni wu humbweꞌisini king apukolaka hinga rini wu hei kinani nikaꞌari naro fotini ya rini wu soꞌoisi.
28 Tiraram a roupa de Jesus e o vestiram com uma capa vermelha.
29 Ete wosini lame chele kupu tiki king apukolaka letindau mwalinjangwei hinga wu balisini mwa rihi ki ya wu letisi. Wosini suwa kumbo foti tapa mama rihi tokwe wu hasini tatumbu ti rini ni wu ombungwesini ya rini wu saweholiyanda. Wondani ya rini wu sawe, “Seꞌe, mini Juta hima kupu lei king apukolaka!”
29 Fizeram uma coroa de ramos cheios de espinhos, e a puseram na sua cabeça, e colocaram um bastão na sua mão direita. Aí começaram a se ajoelhar diante dele e a caçoar, dizendo: — Viva o Rei dos Judeus!
30 Wondani sungwa ti rini wu yisindani, o suwa kumbo kumbwa wu torosini mwa rihi ki ya wu dininda.
30 Cuspiam nele, pegavam o bastão e batiam na sua cabeça.
31 Ele sumbu hinga wu woni rini wu saweholiyasinimbwa, o nikaꞌari naro wu dangosini nikaꞌari rihi ki ya ai rini soꞌoisi. Wosini me yapweke tiki rini ye kinani ya rini wu raꞌai.
31 Depois de terem caçoado dele, tiraram a capa vermelha e o vestiram com as suas próprias roupas. Em seguida o levaram para o crucificarem.
32 Wu indani Sairini hima fori ya wu hei, hi rihi ti, Saimon. Rini wu heisini Jisas me yapweke tini ri kicha kinani ya rini wu ekichasi.
32 Quando estavam saindo, os soldados encontraram um homem chamado Simão, da cidade de Cirene, e o obrigaram a carregar a cruz de Jesus.
33 Wosini wu ini michi foki ya wu raru, o michi hi ti, Golikota. Golikota mwanji mu mwe ti ka hinga: Hima mwa hapa dau michi.
33 Eles chegaram a um lugar chamado Gólgota. (Gólgota quer dizer “Lugar da Caveira”.)
34 Wosini o michi ki awani kwe indau marasini uku ga waini uku fwelenga anahulehusiro tini Jisas a kinani ya wu ha. Wowani ri a ki ri simiyaneheiwani mina, ri a nambwe.
34 Ali deram vinho misturado com fel para Jesus beber. Mas, depois que o provou, ele não quis beber.
35 Wosini me yapweke tiki rini wu yesini, o mu kumbwa ri nikaꞌari ni funda funda hisiwasi wu raꞌai kinani minga ti ya wu heinda.
35 Em seguida os soldados o crucificaram e repartiram as suas roupas entre si, tirando a sorte com dados, para ver qual seria a parte de cada um.
36 Wosini o michi ki wu litisini ya rini wu aulinda.
36 Depois disso sentaram ali e ficaram guardando Jesus.
37 Mwa rihi heiye tokwe rini wu yero mwanji mu ni ka hinga kau o wu kaisiwani da: Dori Jisas, Juta hima kupu lei King Apukolaka.
37 Puseram acima da sua cabeça uma tabuleta onde estava escrito como acusação contra ele: “Este é Jesus, o Rei dos Judeus.”
38 Woro Jisas takai ki hili ya hima fopini o wu yesinda, fori tapa mama tokwe forito tapa yanji tokwe.
38 Com Jesus, crucificaram também dois ladrões: um à sua direita e o outro à sua esquerda.
39 Wosiwani numbo ki ichiꞌuchandaro himiyama hurahama le rini wu hei hei mwa wuhi ti wu rakairasukwandani ya rini wu saweholiyanda.
39 Os que passavam por ali caçoavam dele, balançavam a cabeça e o insultavam,
40 Wondani ya wu sawenda, “Mini Gotri aka laka ni mi lendosini gisi namili kumbwa mi rasaindau hima. Woro mini Gotri Che nawa minjenga ma ai okulani me yapweke ti ma hanjaꞌaisini ma sika!”
40 dizendo assim: — Ei, você que disse que era capaz de destruir o Templo e tornar a construí-lo em três dias! Se você é mesmo o Filho de Deus, desça da cruz e salve-se a si mesmo!
41 Wondawani puris hima laka le, Gotri lo mwanji hambwandau hima le, e, mekupu hima laka le wunu okwe ka hinga ya wu saweholiyanda,
41 Os chefes dos sacerdotes, os mestres da Lei e os líderes judeus também caçoavam dele, dizendo:
42 “Hima fweleni ri okularo. Woro rinjenga ri ai okulano ti mina. E, rini Isurel pe King Apukolaka nawa me yapweke ti sa ri hanjaꞌaisini ri sikawa nu heini sembe rini ni nu ha to.
42 — Ele salvou os outros, mas não pode salvar a si mesmo! Ele é o Rei de Israel, não é? Se descer agora mesmo da cruz, nós creremos nele!
43 Sembe Gotri ni ri hasini ri sawendaro, ‘Ani Gotri Che.’ Gotri o hinga rini keke ri wondau ti nawa ya sa rini okula.”
43 Ele confiou em Deus e disse que era Filho de Deus. Vamos ver se Deus quer salvá-lo agora!
44 Wondawani hili ya hima opi me yapweke tiki fini wu yero ti, fini okwe Jisas ga kau funda wu dani o hingambwa ya rini fi saweholiyanda.
44 E até os ladrões que foram crucificados com Jesus também o insultavam.
45 Nika gondi naha tiki dawani ele nuwe mapwa hinga tinda ete hundusini ete da dawani nika ti raini 3 kilok ya i.
45 Ao meio-dia começou a escurecer, e toda a terra ficou três horas na escuridão.
46 Nika ti raini 3 kilok iwani Jisas hapa tinga ka hinga ya ri ucha, “Eli, Eli, lema sapakitani.” Mwanji mu mwe ti ka hinga, “Ai Gotri, ai Gotri, hinde wowani mi ani hanjaꞌairo?”
46 Às três horas da tarde, Jesus gritou bem alto:
47 Wowani hima fweleto takaini enindaro ti, o mwanji ni wu mendini ya wu sawe, “Kari biya hima Ilaicha ni uchandau.”
47 Algumas pessoas que estavam ali ouviram isso e disseram: — Ele está chamando Elias.
48 Wokoni metengei ete wundo forito namani ri ini uku rarundau sopu chele mwaꞌambwe ri ratasini awani fu naha indau uku tiki ri rawaini ri rasukwasini Jisas ni hawa a kinani suwa kumbo tiki fwarisini ya rini ha.
48 Uma dessas pessoas correu e molhou uma esponja em vinho comum, pôs na ponta de um bastão e deu para Jesus beber.
49 Wokowani fweleto sawe, “Waya, nu nikisifuni pwe. Ilaicha tani rini okulakondau poꞌumo mina?”
49 Mas outros disseram: — Espere. Vamos ver se Elias vem salvá-lo!
50 Ete wowani Jisas hapa tinga ri ai uchakoni ri hingitinakoni ya ri ha.
50 Aí Jesus deu outro grito forte e morreu.
51 Wowani o gisi kumbwa ete o nikaꞌari laka Gotri aka laka ki yechikinasiro ti tumwafu ki ambwesini lefeheni raini humbuwani tokwe tokwe ya i. Wokowani minawe dini nuwe raꞌichiꞌuchandawani humokuto laka ele ya tuhuwanda.
51 Então a cortina do Templo se rasgou em dois pedaços, de cima até embaixo. A terra tremeu, e as rochas se partiram.
52 Wondawani matimat tukwawani Gotri ni sembe hasini haro hima le ya wu ai sainda.
52 Os túmulos se abriram, e muitas pessoas do povo de Deus que haviam morrido foram ressuscitadas
53 Wunu wu saisiwani dani ini Jisas ai saisiwanimbwa Gotri rihi naro ko laka ki wu raruni wu indawani hima le ya wunu heinda.
53 e saíram dos túmulos. E, depois da ressurreição de Jesus, entraram em Jerusalém, a Cidade Santa, onde muitos viram essas pessoas.
54 Wosiwani au anaye hima le wui apukolaka ga Jisas ni aulindaro hima lenga minawe dini nuwe raꞌichiꞌucharo ele sumbu hinga ni wu heini aki omwesika ki ya wu aki. Wokoni ya wu sawe, “Mwe naha dori hima Gotri Che.”
54 O oficial do exército romano e os seus soldados, que estavam guardando Jesus, viram o terremoto e tudo o que aconteceu. Então ficaram com muito medo e disseram: — De fato, este homem era o Filho de Deus!
55 Wondawani humwe miyafo naha ya wu da, wunu imbihumbwa Galili mapwa ki wu hanjaꞌaisini wu tani Jisas ni wu okulandaro. Woro ele humwe to apahime hinga wu etisini wu maꞌaini ya rini wu heinda.
55 Algumas mulheres estavam ali, olhando de longe. Eram as que tinham acompanhado Jesus desde a Galileia e o haviam ajudado.
56 Woro humwe fo o wui nindo tiki enindau ti, hi tihi ti, Mariya Makitala. Wowani humwe foti, Mariya, Jemis hima pi Josep nuwai. Ete wowani humwe foti Sepeti che fisi fi nuwai.
56 Entre elas estavam Maria Madalena; Maria, a mãe de Tiago e de José; e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Wosiwani sisinawani Arimatiya ko kipe ya chele hima fori ya ta, hi rihi ti, Josep. Rini okwe Jisas ni sirinandau hima fo.
57 Já era quase noite quando chegou da cidade de Arimateia um homem rico chamado José. Ele também era seguidor de Jesus.
58 Ri tani Pailat tambwa ri ini Jisas hima tape dinga ni ri raꞌaini ri si kinani ya rini sili. Wowani Pailat au anaye hima ele ni ri sawewani Jisas hima tape dinga ti Josep ni ya wu ha.
58 José foi e pediu a Pilatos o corpo de Jesus. E Pilatos mandou que o entregassem a ele.
59 Wowani Josep o ri hima tape ri raꞌaini nikaꞌari wamwa ako naha tiki ya rini beni.
59 Então José pegou o corpo, enrolou num lençol novo de linho
60 Wosini o hima tape dinga ri raꞌaini humokuto laka fo ki goro matimat ako rihi ki ya rini si. Wosini humokuto beiye laka ri dukweleni ratani o humokuto sopu ki ya ri ichaki. O hinga ri wosini ya ri i.
60 e o colocou no seu próprio túmulo, que há pouco tempo havia sido cavado na rocha. Depois rolou uma grande pedra para fechar a entrada do túmulo e foi embora.
61 Wondawani Mariya Makitala ga humwe ba fo hi ti, Mariya, ga ya fi da. Fini matimat takai ki fi linindani o sumbu ni ya fi heinda.
61 Maria Madalena e a outra Maria estavam ali, sentadas em frente do túmulo.
62 Wosiwani Juta hima kupu lei himati gisi keke ahirahi hinga le wu otokunandau gisi ti humbusiwani ai lindanawani puris hima laka lenga Farisi hima lenga wu tani Pailat mu kumbwa ya wu wau.
62 No dia seguinte, isto é, o dia depois da sexta-feira, os chefes dos sacerdotes e os fariseus se reuniram com Pilatos
63 Wosini ya wu sawe, “Hima apukolaka, nunu mwanji foni nu hambwandau, ka nimba gambondaro hima ri mwase ri dasini ka hinga ri sawero ti: ‘Gisi namili iwa ani ai a saino.’ Woro o tini nu hambwandau.
63 e disseram: — Governador, nós lembramos que, quando ainda estava vivo, aquele mentiroso disse: “Depois de três dias eu serei ressuscitado.”
64 O keke mini ma wunu sawewa o matimat norukweni sa wu diminambusini wu aulindawa gisi namili sa ini sa humbu. Foki ri himache le yanini wu tani hili yani rini wu raꞌaisini himiyama hurahama leni ete wu sawe ki, ‘Rini matimat ki ri ai saihiro.’ Wosiwa apa do nimba gambo mwanji to injelembwa pe nimba gambo mwanji o ni o dikikonda.”
64 Portanto, mande vigiar bem o túmulo até o terceiro dia, para os discípulos dele não poderem roubar o corpo e depois dizerem ao povo que ele foi ressuscitado. Pois esta última mentira seria pior do que a primeira.
65 Ete wowani Pailat ya wunu sawe, “Au anaye hima fwele ma ku rani ku ini o rini siro matimat ti ku hambwandau hingambwa ma norukweni ku auli.”
65 Então Pilatos disse: — Levem estes soldados com vocês e guardem o túmulo o melhor que puderem.
66 Ete wowani wu ini o matimat wu diminambusini o humokuto beiye ki wupa fo wu owesini ele au anaye himako ni wu sawesiwani o matimat ni ya wu aulinda.
66 Eles foram, puseram um selo de segurança na pedra e deixaram os soldados ali, guardando o túmulo.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.