Atos 19

Pab tummad karta pab Jesucristobal igal-pin mezhijad (KVNNT) vs AAI

Sair da comparação
AAI TUR GEWASIN O BAIBASIT BOUBUN
1 Imi Apolos ampa Corinto-neg-kweburgin-maidgin, Pablo pel-kwapa kwenamalad-takchad-cholbal, yalaganbal-igal-maidbal Efeso-neg-kweburzhe nad. Tegin Pablo Efesoje nonigu, walpókwajal Jesús-igalgin-turdananimalad-taknoni pukwa.
1 Apollos Corinth ma’am ana veya Paul tafaram ta ta oyaw wanane run tit remor na Ephesus tit. Nati’imaim bai’ufununayah sabuw afa titaurih.
2 Tegin Pablo Jesús-igalgin-turdananimaladzhe ekichial:
2 Naatu bai’ufununayah ibatiyih, “Kwabitumatum ana maramaim Anun kakafiyin re iwani?” Hiya’afut hio, “Aki nati Anun Kakafiyin ana tur men kafa’imo hio anowar.” |alt="map" src="Pauljr3.tif" size="col" ref="Acts 19.2"
3 Tegin Pablo tule-Jesús-igalgin-turdananimaladzhe ekichialbal:
3 Basit Paul ibatiyih, “Bo kwa bapataito i menatan kwabai?” Hiya’afut hio, “John Baptist nowan.”
4 Tegin Pablo tule-Jesús-igalgin-turdananimaladga chogal:
4 Paul iuwih eo, “John ana bapataito i dogor baikitabiren kakafih hibihamiyen isan. Naatu orot ta wabin Jesu i ufunamaim nan baitutumin isan iuwih.
5 Tegin tule-Jesús-igalgin-turdananimalad Pablo-chogzhad itosmalgu, Pab-Jesús-nuggin tigin-oglesmalzhun.
5 Tur iti na’atube eo hinonowar ufunamaim etei Regah Jesu wabinamaim bapataito hibai.
6 Tegin Pablo chunkalgin tule-Jesús-igalgin-turdananimalad-ebusgu, Pab Purpa Nued we tulemalzhe aktenoni. Tegin we kwenamalad kaka-pidgin chunmakalmal. Tegin Pab we kwenamaladbal chunmanonibal.
6 Naatu Paul uman tafah yara’aten yoyoban ana veya Anun Kakafiyin re iwanih menah botabir tur ta ta hio naatu tur Godane nan hi’orerereb.
7 Imi teun kwenamalad-Pab-Purpa-Nued-kin-aktenonimalad macherganbi pelugles, walambe-kakabog.
7 Orot nah etei i 12 iti kou’ay wanawanan.
8 Tegin Pablo ni-walapá Judio-ormaked-neggin tulemal-oturdadi-kus. Tegin Pablo tobzhulidgin, Pab-neg-takmaidgin mag-itogal tulemal-imaszhun.
8 Paul Kou’ay Bar run itafofor sumar tounu wanawanan sabuw bairi hio, God ana aiwob isan sabuw iuwih dogoroh rouw tafofofor.
9 Tenal Judiomal-wal-walgwen yami yapa Pab-igal-itobi-kualmal tegin Pablo-chunmajadgin kwen ibzhaszhulmalbal. Tegin Judiomal-Jesúsgin-ibzhejulmalad tulemal-wagin istar Pab-Jesús-igalgin chunmakalmalbal.
9 Baise sabuw afa dogoroh fokar, men kafa’imo hikok boro hititumatum naatu bebeyanamaim Regah ana ef gewasin isan tur kakafih maiyow hi’o. Basit Paul ihamiyih naatu bai’ufununayah buwih bairi hin. Veya matan yimo Tyrannus ana bai’obaiyen efanamaim ma bi’obaibiyih.
10 Tegin Pablo pirkabo Pab-Jesús-igalgin tulemal-oturdas. Al tulemal-Provincia-Asiagin-pukmalad, Judiomal tegin Judiojulmalad, pel-kwapa Pab-Jesús-igal mag itononimalzhun.
10 Iti na’atube ma sinaf kwamur rou’ab sawar, naatu sabuw etei nati Asia wanawanan Jew naatu Ufun Sabuw etei Regah ana tur hinowar.
11 Tegin Pab Tummad Pablobal peyedzhe immal-taktijulmalad imasbal.
11 Paul wanawananamaim God ina’inan fokarih maiyow sisinaf.
12 Tenal tulemal Pablo-muswemal, tegin Pablo-mol-muchilgin-nazhiked-ebusmalad chesmal, tule-yemamimaladzhe. Tegin tule-yemamimalad muswe, mol ebusgu, ilgwen nugusmal. Tegin niamal-tulegin-mamikid pél aknidmalmo.
12 Paul ana agesaf naatu ana faifuw i biyan gubamin hibai hin sawusawuwih biyah hiyayanowahih i hiyayawas naatu afiy kakafih auman i hibibihir.
13 Imi teun Judiomal-wal-walgwen kusgu neg-kwebur-ilbal tulemalgin e-itoleged nia-onidimal. Tegin we Judiomal Pablo-takchamalgu Pablo nabir tulegin nia-oni, al we Judiomal. Jesús-nuggin nia-onibi-kualmogan. Tegin Judio-nia-onidimalad niaga chogalmalmo:
13 Jew sabuw afa bar merar ta ta hirun hitit sabuw iyab biyahimaim afiy kakafih hitar sumih hima’am Regah Jesu wabinamaim hinununih. Naatu hai tur i iti na’atube hio, “Demon kakafih hinununih seven Paul ana orot wabin Jesu isan ebibinan i wabinamaim kwa abi’a’ari kwatit!”
14 Imi teun takalgu tule-walakugle Jesús-nuggin nia-onobi-kualmal. Tenal machimal-walakugled-e-pabdin nug Esceva. Tenal Escevadin tule-irwal-Pabzhe-koled-e-tummadbal.
14 Naatu Jew hai Firis Gagamin wabin Skeva natunatun etei seven i iti na’atube auman hisisinaf.
15 Tegin te ibagwengin Esceva-machimal tulegin nia-onibi-kualin. Tenal nia tule-walakugledga chogal:
15 Baise afiy kakafin iuwih eo, “Jesu i ayu aso’ob naatu Paul auman i ayu aso’ob, bo kwa iyab?”
16 Tegin tule-nia-nikad machimal-walakugledgin ichomadgu, machimalgin pél nakwis. Tegin machimal-walakugled pél naklikusmalgu, we neg-akar chwili-chwili kínnitibi abarmadmal.
16 Naatu orot nati afiy kakafih hiwan ma’am misir bow yow tar, hai faifuw seb nunih ufun hitit segar biyah ererara ana bar hihamiy hibihir.
17 Tegin Judiomal, Griegomal Efesogin-pukmalad wisgusgu tulemal-walakugle sakilesmal, immal-kujadbal kwakialmalzhun. Tegin tulemal ichejul Pab-Jesús-nug otummosmal.
17 Jew sabuw etei naatu Ufun Sabuw etei iyab nati Ephesus wanawanan hima’am iti tur hinonowar ana veya, etei yah birubir fafar, naatu Regah Jesu Keriso wabin bora’ara’aten gagamin maiyow hitin.
18 Tegin tule-Jesús-abingasmalad, aga tukin istar-tiid pal chognonimal.
18 Sabuw moumurih na’in iyab hina bai’ufununayah himamatar bebeyanamaim hitit abisa kakafin hisisinaf isan etei hi’e’en.
19 Tegin tule-Jesús-abingasmalad ichejul namaked-karta-iskana cheinonimal. Tegin tule-Jesús-abingasmalad tulemal-wagin pel-kwapa karta-iskana kukchamal. Tegin Jesúsgin-kwenamalad karta-iskana-kukchamalad aga itogalmal, ede igi-mani namaked-kartagin mani owesmal. Imi teun takalgu, we tulemal pelugles, ol-mani-mili-tulabo-kakaambe karta-iskanagin aga mani owesmal.
19 Sabuw moumurih na’in iyab hikwerakwer hai buk hibow hina hibutuw naatu sabuw etei matahimaim hi’afusar. Naatu buk ta’ita’imon hai baiyan hibiyab i 50,000 drachma ana fofonin. Paul Efasis hai kwerakwer buk hi’afusar bat i’itah|alt="Paul watching Ephesians burn books" src="cn02003B.tif" size="col" loc="Act 19.19" copy="©1978 David C. Cook Publishing Co." ref="19.19"
20 Tegin Pab-kaka-nuegan weob mimilemaidbal Pab-kannaleged oyolemai.
20 Sinaf fairih iti himamataramaim Regah ana tur tasasar tit naatu busuruf ra’at ana fair bai yen.
21 Tegin karta-iskana-kummajad-cholbal, Pablo pinzhealzhun, ede pul Provincia-Macedoniaje tegin Provincia-Acayaje negwelo, tegin ede Provincia-Acaya-akar kep Jerusalénzhe nao. Tegin Pablo pinzhealbal: “Imi an Jerusalénzhe-arpid-cholbal, kep an Romaje neenabbal.”
21 Sawar iti himamatar ufunamaim Paul ana not bogaigiwas Akaiya naatu Masedonia tafaram hairi wanawanahiwat remor na. Naatu na Jerusalem titamih ana not bogaigiwas eo, “Iti tafaram anabinanawan ufunamaim ayu boro anan Rome ana’itin.”
22 Tegin Pablo walbo e-iktual tule-e-pentamalad-palmis, Macedoniaje. Tenal we tulemal nug Timoteo tegin Erasto.
22 Basit ana baibais orot rou’ab Timothy, Erastus hairi iyafarih hin Masedonia wanawanan hima, i baise veya au gagaminaka Asia wanawanan imaim ma.
23 Imi teun takalgu, Efeso-neg-kweburginmalad, tulemal-Pab-Jesús-igal-nuegan-abingemaidbal ulualmal.
23 Nati ana veya’amaim yare kakafin anababatun Ephesus wanawanan matar, anayabin Regah ana Ef isan.
24 Imi teun tule-manigad-immal-chobed maimo. We tule nug Demetrio. Tenal Demetriodin Artemisa-Pabzhe-koled-negyob manigad-neg-purwigana chobnanimal. Tenal Efeso-tolgan pela-pela neg-purwigana pakmal-choggu, al Demetrio neg-purwigana-ukedgin peyedzhe mani kajii. Tegin Demetrio-e-pakamalad-pimalad ampa Artemisa-neg-purwigana-ukedgin peyedzhe mani kajimalmo.
24 Orot wabin Demetrius silver imaim sawar ebu’ur temamatar i nati’imaim ma’am. Iti orot i god babin wabin Artemis ana kwafiren gagamin ana yumatabe, silver amaim bu’ur sabuw hitotobon. Naatu nati bowabowamaim kabay gagamin maiyow bai ana sabuw isah rur.
25 Tegin Demetrio tule-aga-immalmalgin-yopí-arpamaladzhe kocha igal-itogal. Tegin Demetriodin e-pakamaladga chogal:
25 Basit ana bowayah etei e’af ayuwih naatu sabuw afa i bairi hai bowabow ta’imon auman e’af hiru’ay iuwih eo “Au sabuw kwanaso’ob, ata bowabow iti’imaim kabay gagamin tatain erur.
26 Imi pe takchamal, tegin pe itosmalbal, Pablo iti-Efesogin tegin Provincia-Asiagin pel-kwapa tulemal-pinzheed oburusmal. Imi we tule chogdo: ‘Pab-tummagan-tule-chobed, Pab-Tummad-chunchunnad chul.’
26 Naatu boun iti orot Paul abisa esisinaf i kwa taiyuw matamaim kwa’itin naatu tainimaim kwanonowar, god orot umahimaim tibiwa’an i men kafa’imo godamih.” Tur iti na’atube eo i orot babin moumurih maiyow yah ikitabir. Iti sawar i men Ephesus wanawanan akisin emamatar, baise Asia wanawanan etei kafa’imo nisawar.
27 “Imi tulemal-pel-kwapa Provincia-Asiagin-pukmalad, tegin tulemal pel-kwapa napa-naid-ugakche, Pab Tummadyob Artemisaje kolmal. Tenal Pablo-chunmadiidyob neg-kualil, tulemal istar anmal-arpaged taktamalo. Tegin tulemal immal-pinchegadyob pab-tummad-Artemisaje-koled-neg taktamalbalo. Tegin tulemal-yer-Artemisa-taktimalad, Pab Tummadyob Artemisa-pal-kwen-takojulmal.”
27 Iti ata bowabow i kakafin wanawanan run naatu ata bowabow wabin boro na’af, men wabit akisin na’af, baise god babin Artemis ana kwafiren bar gagamin auman boro yabin en namatar. Naatu sabuw nati Asia wanawanan, naatu tafaram wanawanan sabuw etei iti god babin hikakafiy hikwakwafir boro nuhih nabur.”
28 Tegin tulemal-itobukmalad Demetrio-chogzhad itosmalgu, tulemalgin urwed nakwismal. Al tule-Artemisagin-arpabukmalad pulal sapejul oimakalmalgu, kannan-kannan chognaigualmal:
28 Sabuw hiru’ay hima iti tur hinonowar higagamat himisir hiwow hio, “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe gagamin.”
29 Tegin tulemal-Efeso-neg-kweburgin-pukmalad-ugakche, pel-kwapa ulualmalgu, Gayo-tegin-Aristarco-kasmal. Tenal tule-kalesmalad Macedonia-tolgan. Tenal we tule-walbogid Pablo-pentamalad. Tegin Efeso-tolgan ilgwen ormaked-negzhe Gayo-tegin-Aristarco-chesmal targa igal-itogal.
29 Basit nati bar merar gagamin wanawanan uruw ra’at, na hibuyuw ne hibuyuw hinunuw. Masedonia orot rou’ab Gaius Aristakus hairi Paul bairi hinanawan hinan hibuwih hinunuw hin sabuw hai rou’ay efan gagaminamaim hitit.
30 Tenal Pablo ormaked-neggin togo-chogzhamogan. Tenal Jesúsgin-kwenamalad odogal Pablo-kwen-imaszhulmal.
30 Paul akisin i kok sabuw nahimaim tatit, baise bai’ufununayah hi’otan.
31 Imi teun tule-tummagan-wal-walgwen, Pablo-aimal-Provincia-Asiaginmalad-tummagan, Pabloga kaka palmialmal: “Pe melle ormaked-negzhe tognao.”
31 Nati tafaram wanawanan hai orot gagamih, iyab Paul ana ofonah auman tur hiyafar hifefeyan men hikok boro tan kou’ay ana efan gagaminamaim yumatan ta’ototait.
32 Tegin tulemal-pel-kwapa oimakalmalgu, aga yopí immal kwen chogzhajulmal. Tenal tulemal-pel-kwablejal aga aku-itomal, ede ibiga ormaked-negzhe nonimal.
32 Nati ana veya’amaim kou’ay ana efanamaim uruw i na’at, sabuw afa nati’imaim i tur ta hiwow hio, sabuw afa ni’imaim ibo tur ta hiwow hio. Naatu sabuw au moumurihika i men kafai hiso’ob aisim hina iti kou’ayamaim hitit.
33 Tegin Judiomal tule-Alejandro-nugad-cholpalmasmal, tulemalga nuekwa palchoggal emalde Pablozhikidzhulmal. Tegin Judiomal-wal-walgwen sapejul Alejandroje kotemal chogal: “Imi pe weob-weob-chunmakenab.” Tegin Alejandro chunkalgin tule-urwenanimaladga chogzha: “Pemal yakirzhemalgwelo.” Tenal Alejandro Judiomal-pentabi-kualin nuekwa pal choggal, emal-Judiomalde Pabloyob Artemisagin kwen yowijulmal.
33 Naatu Jew sabuw afa Alexander hibonawiy hitit nahine bat, naatu sabuw afa roube’aten tur hitin, imaibo Alexander umanamaim sabuw rutanih awah fot naatu i taiyuwin wasfafarin isan ana tur eo.
34 Tenal tulemal takchagu Alejandro Judio-tule, tulemal ampa kwen yakirguszhulmal. Tenal tule-urwenanimalad ampa wachilbo oimabuk-pesmal. Tenal Efeso-tolgan chogalmal:
34 Baise nati veya’amaim i hi’inan Alexander i Jew orot, imih sabuw etei au ta’imon hiwow sawar ta’imon isan hio inan hours rou’ab sawar. “Ephesus ana god Artemis akisinamo i turobe Gagamin!”
35 Tegin sagla-Efeso-neg-kweburgad tulemal-yakir-chasgu, Efeso-tolganga chogal:
35 Inan yomaninamaim bar merar ana kirumayan sabuw rou’ay gagamin eotatanih inan nuwarob e’afuw basit eo, “Ephesus ana orot ana babin! Sabuw etei hiso’ob Ephesus bar merar i god gagamin Artemis ma’uh ema’am. Iti kabay kakafiyin marane hea’obow re’er boun iti inu’in auman ma’uh ema’am.
36 Tenal tule-pimalad keg chogel: ‘Teob chul.’ ¿Tede ibiga pe oimananimalzhun? Tenal pemal yakir kuenabmal. Tenal pemal melle pinzhejulidgin immal imako.
36 Iti sawar i boro men yait ta nayaubamih, isan imih kwa yate enub kwamare naatu men abisa ta nota’e mata nakabiy kwanasinafumih.
37 “Imi pe-walbo-tule-cheinonimaladdin Artemisa-pabzhe-koled-neggin immal-aturzhemaladzhul; tegin we tulemal pab-tummad-Artemisagin-todomaladzhulbal.
37 Kwa iti orot kwabow kwana ai’itih i men Tafaror Bar ana sawar ta hi’afiy o ata god babin isan tur kakafih hi’omih.
38 Tenal Demetrio tegin e-pakamalad takel tule-walbogidgin chunmaked nika, emalde nabir tule-igal-itomaladzhe nao igal-itogal.
38 Baise Demetrius ana bowayah orot bairi orot babin isan hai gamin tur afa hinama’am na’at, ata orot gagamih tur nowarayah i tema’am. Naatu tur nowar yababan yabaituturin isan ana efan i bobotawiyin inu’in boro hinan imaim hiyabaitutur.
39 Tegin pemaldin ukin chunmabimalal, ormakedgin igal-nudakenabmal, magadbaldin chul.
39 Baise yababan tur gagaminaka omih na’at i kwanan Kou’ay Bar gagaminamaim orot tur nowarayah matahimaim a yababan kwanaorereb tur nowarayah boro hinayabunei.
40 “Tenal we igal-kunaidyob natapil, Romano-tummad nánmalzhe ekisdago: ‘¿Ibiga pe weob immal imananimal-wede?’ Tenal igal nabirzhulil, ¿tede igi anmal Romano-tummaganga chogodé? Keg-kue.”
40 Naatu boun hibubuyuw isan hina’af tanarun hinabibatiy boro tanao kwanekwan, anayabin tur ana’an it men taso’ob naatu it men karam boro asir tanao tanifufuwen.”
41 Tegin sagla pél chunmasgu, pél tulemal-pukmalad-oniszhun.
41 Iti eo ufunamaim, sabuw iuwih hai ubar hin.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Atos 19, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.