Mateus 9
Border Kuna NT (KVN_WBT) vs NTLH
1 Tegin Jesús ulzhe nakwisbalgu, kannan mata opakalbal aga e-neg-kweburzhe.
1 Jesus entrou num barco, voltou para o lado oeste do lago e chegou à sua cidade .
2 Tegin Jesús aga e-neg-kweburzhe nonigu, tulemal kachigin Jesúszhe tule-abgan-purkwaled-cheinonimal. Tegin Jesús takchagu tule-cheinonimalad egin kwen penzhulmal, Jesús tule-abgan-purkwaledga chogal: —Machi, pe welguma. Pe-iskued pato pelgus.
2 Então algumas pessoas trouxeram um paralítico deitado numa cama. Jesus viu que eles tinham fé e disse ao paralítico:
3 Tegin Jesús chogzhagu we tule-e-iskued pelgus, Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-wal-walgwen aga ulubgin pinzhealmal: “Imi Jesús tulega iskued-pelgus-chogzhadgin Pab Tummadgin walmas.”
3 Aí alguns mestres da Lei começaram a pensar: — Este homem está
4 Tenal Jesús ulubzhe mag tule-tak-choggu, al Jesús pato wiis tummagan igi ulubgin pinzhebukmal. Tegin Jesús tummaganga chogalzhun: —¿Ibiga pe ulubgin istar pinzhebukmal-wede?
4 Porém Jesus sabia o que eles estavam pensando e disse:
5 ¿Pemal ebinzhemal antin keg tule-iskued eli? Tenal an we tulega chogzhal: ‘Pe-iskued pelgus,’ we tulega yabli iskued pelguenab. ¿Imi ibi pul-pulejul? ¿Tule-yeed nudaked o tule-iskued-elied? Wedin pog-pel ibi-puled. Al an unnigujal tule-yeed nudagal, an unnigumogo tule-iskued eligalbal.
5 O que é mais fácil dizer ao paralítico: “Os seus pecados estão perdoados” ou “Levante-se e ande”?
6 Al pemal mag takegal an-Te-Tule-Chunna iti-napkinga igal-nika tule-iskued eligal, an imisgin tule-yeed-nudanejun. Tegin Jesús tule-yeedga chogalzhun: —Machi, imisgin pe kwisgudo, aga pe kachi olma. Imisgin pe naddo negzhe.
6 Pois vou mostrar a vocês que eu, o Então disse ao paralítico:
7 Tegidgin tule-abgan-purkwale-nad ilgwen kwisgusgu, aga negzhe nadzhun.
7 O homem se levantou e foi para casa.
8 Tegin tule-takpukmalad tule-nugujad-takchagu, tobgualmal. Tenal tule-takpukmalad mag takchamalbal Pab Tummad tulega igal-ukcha tule-iskued eligal. Al tulemal-takpukmalad Pab-Tummad-nug otummoalmalzhun.
8 Quando o povo viu isso, ficou com medo e louvou a Deus por dar esse poder a seres humanos.
9 Tegin Jesús tule-nudajad-akar ukin nadgu, tule-Mateo-nugad-takal, Romano-tummadga-mani-egwaned-neggin-chii tulemalgin-mani-egwannai. Tegin Jesús Mateoga chogal: —Anpak nemalma ankin turdagal. Tegin Mateo Jesúsga chogal: —Tegil nabirde. Tegin Mateo kwisgudgu, ilgwen Jesúsbak nadzhun Jesúsgin turdagal.
9 Jesus saiu dali e, no caminho, viu um cobrador de impostos, chamado Mateus, sentado no lugar onde os impostos eram pagos. Jesus lhe disse: Mateus se levantou e foi com ele.
10 Tegin Jesús Mateo-neggin mas-kunpukwadgin Romano-tummadga-mani-egwanmalad tegin tule-iskued-nikmalad-pimalad íchejul nonimalmo. Tegin tule-iskana Jesúsbak tegin Jesús-e-chapinganbak mes mas kunnonimalmo.
10 Mais tarde, enquanto Jesus estava jantando na casa de Mateus, muitos cobradores de impostos e outras pessoas de má fama chegaram e sentaram-se à mesa com Jesus e os seus discípulos.
11 Tegin Pariseomal takchagu Jesús tule-iskanabak mes mas kunchii, Pariseomal Jesús-e-chapinganzhe ekichialmal: —¿Ibiga pe-oturdaked Romanoga-mani-egwanmaladbak tegin tule-iskued-nikmalad-pimaladbak mes mas kunpukmal-wede? Wedin ib-nuedzhul.
11 Alguns fariseus viram isso e perguntaram aos discípulos: — Por que é que o mestre de vocês come com os cobradores de impostos e com outras pessoas de má fama?
12 Tegin Jesús Pariseo-chunmanani itosgu, Pariseomalga chogal: —Imi tule-yemaladdin ina-tuled-napimal, tenal tule-poni-nikchulmalad ina-tuled-kwen-napijulmal.
12 Jesus ouviu a pergunta e respondeu:
13 Tenal pemal turdakenabmal Pab-kartagin ibi chog-wede. Tenal Pab-kartagin chogdo:Os. 6:6 Tegin Jesús chogalbal: —Imi antin, an noni, tule-iskued-nikmalad-amigal, tule-nuegan-amigal chul.
13 Vão e procurem entender o que quer dizer este trecho das
14 Tegin Juan-Bautista-e-chapingan Jesúszhe nonimalgu, Jesúszhe ekichialmal: —¿Ibiga anmal tegin Pariseomal mas-kunchulidgin nanemal, tenal pe-chapingandin mas-kunchulidgin kwen nanejulmal?
14 Então os discípulos de João Batista chegaram perto de Jesus e perguntaram: — Por que é que nós e os
15 Tegin Jesús Juan-e-chapinganga chogal: —Nabir. Imi an purpal pemalga chogdo: ¿imi tule-ome-nikunail, machi-ome-nikuneed ampa chiidbal, tule-irmanonimalad pukib-itogo pe ebinzhe? Chulá. Tenal machi-ome-nikuneed tulemal tarbi chesmalal, we tulemal mas-kunchulidgin kep nanedamalo. Imi tulemal an-chesmalal, an-chapingan kep mas-kunchulidgin nanemalmogo.
15 Jesus respondeu:
16 Tegin Jesús purpal tulemalga chogal: “Imi tule mol-mukwagin mol-koa-pin kwen matamajulmal. Tenal tule an-chogzhadyob mol-mukwagin mol-pin-matamakelen, mol kaledel, mol pul-pule isloen.”
16 — Ninguém usa um retalho de pano novo para remendar uma roupa velha; pois o remendo novo encolhe e rasga a roupa velha, aumentando o buraco.
17 Tegin Jesús purpal immal-pid chogalbal: “Imi pemal wismal, puglu-moli-ukagad ilkwénna wis ebule inna-kabil chigal. Al tule keg ku puglu-ebugaledgin inna-kabil-pin chigal. Imi tule puglu-ebugaledgin inna-kabil-pin chielen, inna-pin kakpi-kudel, puglu-ebugaled arpídel, ilgwen marroen. Tegin inna-kabil pél perienguoen, tegin puglu-moli-ukagad iskubaloen. Al tulemal puglu-moli-ukagad-pingin inna-kabil-pin chimal. Tenal puglu-moli-uka-pinil, tegin inna-kabil-pinmogal pog-pel kwen iskuojulmal. Al tule-igal-pin igal-cheredbak keg kumo.”
17 Ninguém põe vinho novo em
18 Tegin Jesús ampa chunma-kwichidgin Judio-ormaked-neg-e-tummad-walgwen Jesús-abir chimtinoni. Tegin we tummad Jesúsga chogal: —Imi an-chiskwa imis-imis purkwis. Tenal pe an-negzhe nadel tegin pe chunkalgin an-chiskwa-ebujal, an-chiskwadin kannan tullego. Tegin Jesús Jairoga chogal: —Tegil an pebak naodo.
18 Enquanto Jesus estava falando ao povo, um chefe religioso chegou perto dele, ajoelhou-se e disse: — A minha filha morreu agora mesmo! Venha e ponha as mãos sobre ela para que viva de novo.
19 Tegin Jesús kwisgudgu, aga e-chapinganbak mes tule-tummadbak nadzhun.
19 Então Jesus foi com ele, e os seus discípulos também foram.
20 Tegin Jesús-natapidgin ome-walgwen pirkaambe-kakabogus aga e-purpa-takedbak-imadiid natapmo. Tenal we omedin yankalbal-akar Jesús-e-mol-tuku ebus.
20 Certa mulher, que fazia doze anos que estava com uma hemorragia, veio por trás de Jesus e tocou na barra da capa dele.
21 Tenal ome aga ulubgin pinzhas: “An Jesús-mol-tuku ebujal, antin ilgwen nuguo.”
21 Pois ela pensava assim: “Se eu apenas tocar na capa dele, ficarei curada.”
22 Tegidgin Jesús omezhik akpiridgu, ome-takal kwichi. Tegin Jesús omega chogal: —Puna, pe welguma, pe ankin penzhul-kujadbal, pe ilgwen nugus. Tegidgin omega poni ilgwen akunonijun.
22 Jesus virou, viu a mulher e disse: E naquele momento a mulher ficou curada.
23 Tegin Jesús Judio-ormaked-neg-e-tummad-negzhe omosmal. Tegin Jesús neg-yabal tognatapku, pato taknatap tulemal-kal-ogolmalad pukwamal, tegin tule puna-purkwijadga okormananimalbal.
23 Depois Jesus foi para a casa do chefe religioso. Quando viu os que tocavam música fúnebre e viu a multidão numa confusão geral,
24 Tegin Jesús tule-pukmaladga chogal: —Pemal pe we-akar aknimalo. Imi we puna kwen purkwiszhul, pinche kabmai. Tegin tulemal-aka-tégin-pukmalad Jesúsga allialmal chogalmal: —Pinche pe chunmama.
24 disse: Então começaram a caçoar dele.
25 Tegin tulemal magarbal aknismalgu, Jesús kep puna-purkwal-maidzhe togzha. Tegin Jesús chunkalgin puna-kasgu, puna Jesúsga kwisgual.
25 Logo que a multidão saiu, Jesus entrou no quarto em que a menina estava, pegou-a pela mão, e ela se levantou.
26 Imi Jesús puna-otulojadbal neg-kweburgan pel-kwapa wisgunonimal.
26 E a notícia a respeito disso se espalhou por toda aquela região.
27 Tegin Jesús puna-nudajad-neg-akar nosgu, walbo tule-aku-ataged Jesús-cholbal kolmanatapmal chogalmal: —David-wagwaye, pe wilejakwa anmal-takelen, nabirinye.
27 Jesus saiu daquele lugar, e no caminho dois cegos começaram a segui-lo, gritando: —
28 Tegin Jesús negzhe togzhagu, we tule-walbogid-aku-ataged Jesúszhe nonimal. Tegin Jesús tule-walbogidzhe ekichialzhun: —¿Imi pemal penzhulmal antin unni mag-atagal pe-imagal? Tegin tule-walbogid Jesúsga chogalmal: —Tummad, pedin unnido, mag atagal anmal-imagal.
28 Assim que Jesus entrou em casa, os cegos chegaram perto dele. Então ele perguntou: — Sim, senhor! Nós cremos! — responderam eles.
29 Tegin Jesús tule-walbogid-imia ebusgu, ka chogalbal: —Nabir. Imi pe ankin-penzhul-kujadbal pemal mag atanonimalo.
29 Jesus tocou nos olhos deles e disse:
30 Tegidgin tule-walbogid mag atanonimalzhun. Tegin Jesús kantikidgin tule-walbogidga chogal: —Pe melle tule-pimaladga an-palchogo, an pe-nudas.
30 E os olhos deles ficaram curados. Aí Jesus ordenou com severidade:
31 Tenal tule-walbogid nadmalgu, neg-kwebur-ilbal pel-kwapa palchogzha Jesús e-nudajad.
31 Porém eles foram embora e espalharam as notícias a respeito de Jesus por toda aquela região.
32 Tenal tule-mag-atanonimalad nadmalgu, tulemal Jesúszhe tule-nia-nikadbal-keg-chunmaked-cheinonimalmo.
32 Quando eles foram embora, algumas pessoas levaram a Jesus um homem que não podia falar porque estava dominado por um demônio.
33 Tegin Jesús tulegin nia-onosgu, we tule nabir chunmanoni-pes. Tegin Jesús-tulegin-nia-onojadbal, tulemal weob pakal pesmal. Tegin tulemal chogalmal: —Imi an Israel-napkin weob immal kwen taktijul.
33 Logo que o demônio foi expulso, o homem começou a falar. Todos ficaram admirados e afirmavam: — Nunca vimos em Israel uma coisa assim!
34 Tenal Pariseomal kakanzheedgin Jesúsgin chogalmal: —Imi nia-tummad-Jesúsga-igal-ukchadbal, Jesús tulegin nia-oni.
34 Mas os fariseus diziam: — O chefe dos demônios é quem dá a esse homem poder para expulsar demônios.
35 Tegin Jesús neg-kwebur-tummaganzhe tegin neg-kwebur-purwiganaje nad. Tegin Jesús kep neg-kweburgangin Judio-ormaked-negmalgin Pab-igalgin tulemal-oturdadi-kus, tegin Pab-neg-takmaid-kaka-nuegangin chunmadi-kusbal. Tegin Jesús tule-akal-akal-poni-nikmalad-nudas, tegin tule-akal-akal-yemalad-nudasbal.
35 Jesus andava visitando todas as cidades e povoados. Ele ensinava nas sinagogas , anunciava a boa notícia sobre o Reino e curava todo tipo de enfermidades e doenças graves das pessoas.
36 Tenal Jesús takchagu tulemal-ichejul eje irmanonimal, Jesús takchado, we tulemal pukib-itomal tule-kin-immal-akalojadyob. Tenal we tulemal tule-kwen-nikchulmal e-pentagal, ovejamal tule-e-taked-nikchulmaladyob. Al Jesús ulubgin wilejakwa we tulemal-taknonijun.
36 Quando Jesus viu a multidão, ficou com muita pena daquela gente porque eles estavam aflitos e abandonados, como ovelhas sem pastor.
37 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogalzhun: —Imi immal-kwa ichejul-nai weigal, tenal tule-walpókwa nika we immal-kwa weigal. Wedin purpal pemalga choglejundo: imi tule-ichejul nika Pabbak naigugal, tenal tule-walpókwa nika Pabga wis arpagal.
37 Então disse aos discípulos:
38 Imi Pab-immal-kwa-weied-e-Tummadga maidbal, pe Pab Tummadzhe ekismalo tulemal-palmidagal, Pabbal-naigugal tule-imagal, tule immal-kwa weiedyob.
38 Peçam ao dono da plantação que mande mais trabalhadores para fazerem a colheita.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.