Marcos 12
Border Kuna NT (KVN_WBT) vs NTLH
1 Tegin Jesús purpal tulemal-oturdakalzhun: “Imi te ibagwengin, tule-walgwen nagnugin uva tigzha. Tegin tule-nagnu-ibed pel-kwapa ebiris aga nagnu chaktis. Tegin tule-nagnu-ibed kuakwa uva-nis-abingeed chobzhabal. Tegin tule-nagnu-ibed nikpa kalu chobzhabal pel-kwapa nagnu-algegal. Tegin tule-nagnu-ibed nejogalgu, tulemalga e-nagnu wis ololchas kujal-uva-weied-omojal aga abal kamalgal. Tegin uva-e-ibed napa-pidzhe nadzhun.
1 Depois Jesus começou a falar por meio de parábolas . Ele disse:
2 “Tegin uva-nabgued-ibe omosgu, tule-nagnu-ibed tule-nagnu-takchimaladzhe, aga e-mos-palmial, uva-chan-abal-ega-uklegoed amigal.
2 Quando chegou o tempo da colheita, o dono enviou um empregado para receber a sua parte.
3 Tenal mos tule-nagnu-takchimaladzhe nonigu, tule-nagnu-takchimalad we mos-kasmal. Tegin tule-nagnu-takchimalad mos-nonikid-sakismal, tegin chunkal-kwabi kannan e-tummadzhe e-mos-palmismalbal.
3 Mas os lavradores agarraram o empregado, bateram nele e o mandaram de volta sem nada.
4 “Tenal tule-nagnu-ibed, tule-nagnu-takchimaladzhe e-mos-pid-palmialbal. Tegin mos nonigu, tule-nagnu-takchimalad nonogin mos-sakismal, tegin istar mosgin todosmalbal.
4 O dono mandou mais um empregado, mas eles bateram na cabeça dele e o trataram de um modo vergonhoso.
5 Tegin tule-nagnu-ibed e-mos-pid-palmisbal tule-nagnu-takchimaladzhebal. Tenal tule-nagnu-takchimalad mos-nonikid-mechamal. Tegin tule-nagnu-ibed íchejul-e-mosmal-palmialbal tule-nagnu-takchimaladzhe uva amigal. Tenal tule-nagnu-takchimalad mosmal-nonimalad-sakismal, kwen-mechamal.
5 E ainda outro foi mandado para lá, mas os lavradores o mataram. E o mesmo aconteceu com muitos mais — uns foram surrados, e outros foram mortos.
6 “Tegin tule-nagnu-ibed pél aga e-mosmal-palmisgu, e-machi-pilaledbi, walkwénna wis petap. Tegin tule-nagnu-ibed kep chogalzhun: ‘Imi antin naga machi-palmine, tule-nagnu-takchimaladzhe. Tenal tule-nagnu-takchimalad an-machigin atagenabmal.’ Tegin tule-nagnu-ibed aga machi-palmialzhun.
6 E agora a única pessoa que o dono da plantação tinha para mandar lá era o seu querido filho. Finalmente ele o mandou, pensando assim: “O meu filho eles vão respeitar.”
7 “Tegin tule-nagnu-ibed-e-machi, tule-nagnu-takchimaladzhe nonigu, tule-nagnu-takchimalad aga emal-emal chunmakalmal chogalmal: ‘Imi we machi-tanikid e-pab-purkwijal, we nagnu machigadga kunoniko. Al anmal we machi-mejenabmalbal, nagnu pél anmalgadga kunonigal.’
7 Mas os lavradores disseram uns aos outros: “Este é o filho do dono; ele vai herdar a plantação. Vamos matá-lo, e a plantação será nossa.”
8 Tegin tule-nagnu-takchimalad machi-kasmalgu, nagnu-tikalzhe machi-chesmal. Tegin tule-nagnu-takchimalad nagnu-tikalbal kep machi-mechamalzhun.” Tegin Jesús tulemal-e-itobukmaladzhe ekichialbal:
8 — Então agarraram o filho, e o mataram, e jogaram o corpo para fora da plantação.
9 —¿Imi tule-nagnu-ibed, tule-ebi-machi-mechadbal, igi tule-nagnu-takchimalad-imako pe ebinzhe? Nabir. Imi tule-nagnu-ibed tule-nagnu-takchimaladzhe nonikil, tule-nagnu-takchimalad-mesmogo, tegin tule-pimaladga nagnu uko ega takegal.
9 Aí Jesus perguntou:
10 ¿Imi pemal Pab-kartagin apchodimalzhulzhí Pab-kartagin igi chog? Imi Pab-kartagin chogdo:
10 Vocês não leram o que as
11 Sal. 118:22-23
11 Isso foi feito pelo Senhor
12 Tenal Judio-tummagan Jesús uva-tigzhadgin, tegin akwa-metedgin purpal chunmas itosgu, mag itosmal Jesús emalgin chunmas. Al Judio-tummagan igal-amialmal Jesús-kagal. Tenal Judio-tummagan tulemal-tobgualmal-choggu, al Jesús-ebesmalzhun. Tegin Judio-tummagan ilgwen Jesús-akar nadmalzhun.
12 Os líderes judeus sabiam que a parábola era contra eles e quiseram prender Jesus, mas tinham medo do povo. Por isso deixaram Jesus em paz e foram embora.
13 Tegin Judio-tummagan Jesúszhe Pariseo-tegin-Herode-chapingan-palmialmal yami Jesús-wilub-takegal.
13 Depois mandaram que alguns fariseus e alguns membros do partido de Herodes fossem falar com Jesus a fim de conseguirem alguma prova contra ele.
14 Tegin we tulemal Jesúszhe nonimalgu, Jesúsga chogalmal: —Tule-oturdaked, anmal nued wismaldo, pedin napírra chunma. Tegin anmal wismalbaldo tule-tummad o tule-pinchegad pega iwen-akalzhul, pe tule-kwen-tobzhul. Tenal pe ilgwen pakal-pud-pud Pab-igalgin tulemal-oturdabal. Imi pe inniki-immal-choged-tule-choggu, al anmal peido, pe anka chog. ¿Imi anmal nabir Romano-Tummad-Césarga mani-egwannanimalad penuko o chul?
14 Eles chegaram e disseram: — Mestre, sabemos que o senhor é honesto e não se importa com a opinião dos outros. O senhor não julga pela aparência, mas ensina a verdade sobre a maneira de viver que Deus exige. Diga: é ou não é contra a nossa
15 Tegin Jesús takchagu tulemal ib-chunnadyob chunmananimal, we tulemalga chogal: —¿Ibiga pemal an-wilub-taknanimal-wede? Anka pe mani-kwagwen chedagweldo an takegal.
15 Mas Jesus percebeu a malícia deles e respondeu:
16 Tegin Pariseo-e-chapingan Jesúsga mani cheinonimalgu, Jesús tulemalzhe ekichial: —¿We manigin toa-wagal-purpa chii-jogna? ¿Tegin toa-nug nermakal naibal-chogna? Tegin Pariseo-e-chapingan Jesúsga chogalmal: —Romano-Tummad-Césargadde.
16 Eles trouxeram, e ele perguntou: Eles responderam: — São do Imperador.
17 Tegin Jesús Pariseo-e-chapinganga chogal: —Nabir. Imi immal Romano-Tummad-Césargadil, Césarga pe ukodo. Tenal immal Pab Tummadgadil, pe Pab Tummadga pe ukodo. Tenal Pariseomal-e-chapingan Jesús-chogzhad itosgu, weob pakal pesmal.
17 Então Jesus disse: E eles ficaram admirados com Jesus.
18 Imi teun Saduceomal Jesúszhe nonimal. Tenal Saduceomal chogmaldo: “Imi tule purkwijal, Pab-neggin pal kwen tullegojul.” Tegin Saduceomal Jesúszhe ekichialmal chogalmal:
18 Alguns saduceus , os quais afirmam que ninguém ressuscita, chegaram perto de Jesus e disseram:
19 “Tule-oturdaked, imi Moisés anmalga igal-mezhisdo: ‘Tule-ome-nikad nuchu-nikuszhul purkwijal, e-urpadin keg-chulgu e-ia-omega-kujad-nikuenabmo, aga e-ia-purkwijadga nuchu-nikunonigal.’
19 — Mestre, Moisés escreveu para nós a seguinte lei : “Se um homem morrer e deixar a esposa sem filhos, o irmão dele deve casar com a viúva, para terem filhos, que serão considerados filhos do irmão que morreu.”
20 “Nabir. Imi te ibagwengin tule-walgwen machimal-walakugle-nikus. Tegin machi-tummad ome-nikunoni. Tenal machi-tummad nuchu-kwen-nikchul purkwenoni.
20 Acontece que havia sete irmãos. O mais velho casou e morreu sem deixar filhos.
21 Tegin e-urpa-e-palid e-ia-omega-kujad-nikunonimo. Tenal we machi ampa nuchu-nikuszhul purkwenonimo. Tegin e-urpa-pid, ampa e-ia-omega-kujad-nikunonimo. Tenal we machi ampa nuchu-kwen-nikchul purkwenonimo.
21 O segundo casou com a viúva e morreu sem deixar filhos. Aconteceu a mesma coisa com o terceiro.
22 Tenal machimal-walakugled pél we ome-nikusmal. Tenal machimal yabli tegigus nuchu-kwen-nikuszhulmal. Tenal we ome kep napigin purkwenonimojun.
22 Afinal, os sete irmãos casaram com a mesma mulher e morreram sem deixar filhos. Depois de todos eles, a mulher também morreu.
23 “Imi we ome Pab-neggin kannan tullejal, ome machi-walakugle-pél-nikujadbal ¿piti-machi-walakugled e-machered-chunchunnadga kunoniko?”
23 Portanto, no dia da ressurreição, quando todos os mortos tornarem a viver, de qual dos sete a mulher vai ser esposa? Pois todos eles casaram com ela!
24 Tenal Jesús Saduceomalga chogal: “¿Ibiga pemal anka noal chunmananimal-wede? Imi pemal ampa nuekwa Pab-karta-nermakal-maid kwen wichulmalma. Tegin pemal Pab-kannaleged-nikad kwen wichulmalbal.
24 Jesus respondeu:
25 Tenal tule-purkwijad-akar Pab-neggin kannan tullejal, ome-pal-kwen-nikuojul. Tegin omegandemo, machered-pal-kwen-nikuojulmalmo. Tenal tulemal angelmalyob kunonimalo.
25 Pois, quando os mortos ressuscitarem, serão como os anjos do céu, e ninguém casará.
26 “Imi anmal tule-kannan-tullegoedgin chunmamalo. ¿Tenal pemal Pab-karta apchodimalzhulzhí, akpene igi Moisésga ib kujad? Imi teun Moisés kagwis chapi takchagu, abir nad. Tenal Pab Tummad Moisésga chogal:Ex. 3:6
26 Vocês nunca leram no
27 Imi anmal-tadgan Pab-neggin tulleszhulilen, Pab Tummad tadgangin kwen chogzhajulin ede tadganga Pab Tummadga mai. Imi Pab Tummad, tule-purkwismalad-e-Pab-Tummad chul, tenal Pab Tummad, tule-kannan-tullesmalad-e-Pab-Tummadga mai. Tenal pemal immal-kwen-wichulidbal, tule-kannan-tullegoed-igalgin pe peyedzhe nosmaldo.”
27 E Deus não é Deus dos mortos e sim dos vivos. Vocês estão completamente errados!
28 Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdaked-walgwen, Jesús yer Saduceomal-abin-imas itosgu, Jesúszhe ekisnoni: —¿Imi Pab Tummad piti-igal-pul-chunchoged anmalga ebes-chogna?
28 Um mestre da Lei que estava ali ouviu a discussão. Viu que Jesus tinha dado uma boa resposta e por isso perguntou: — Qual é o mais importante de todos os mandamentos da
29 Tegin Jesús tulega chogal: —Nabir. Imi igal-pul-chunchoged chogdo:
29 Jesus respondeu:
30 Dt. 6:4-5
30 Ame o Senhor, seu Deus, com todo o coração, com toda a alma, com toda a mente e com todas as forças.”
31 Tegin kaka-chogbogwad chogbal:Lv. 19:18 Tenal anmalga igal-pul-chunchoged ukin pal nikchul, imi an-chogzhadbi unnila maido.
31 E o segundo mais importante é este: “Ame os outros como você ama a você mesmo.” Não existe outro mandamento mais importante do que esses dois.
32 Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdaked Jesúsga chogal: —Tule-oturdaked, pedin nued imasdo; pe chunchunnad chogzhado: ‘Pab Tummadbi walkwénna mai, Pab Tummad-pid ukin pal kwen nikchul.’
32 Então o mestre da Lei disse a Jesus: — Muito bem, Mestre! O senhor disse a verdade. Ele é o único Deus, e não existe outro além dele.
33 “Imi pe chogzhado, anmal Pab-Tummad-pilalguenab, pél anmal-ulubzhe, pél anmal-purpaje, pél anmal-pinzheedzhe, pél anmal-kalzhe, pel-kwapa. Tegin tule aga chan pilalguedyob, anmal tule-pid-pilalguenabmal. We igaldin pul ib-nued; tule pul kugedgin Pabga-immal-ukedga, tegin tule pél Pabga-immalmal-ukchadgabal.”
33 Devemos amar a Deus com todo o nosso coração, com toda a nossa mente e com todas as nossas forças e também devemos amar os outros como amamos a nós mesmos. Pois é melhor obedecer a estes dois mandamentos do que trazer animais para serem queimados no altar e oferecer outros sacrifícios a Deus.
34 Tegin Jesús itosgu we tule yer chunmas, Jesús we tulega chogalzhun: —Pedin pe iche-napi Pab-neg-takmaidgin toggal, Pabgadga kugal. Imi te ibe-akar tulemal Jesús-tobedbal keg Jesúszhe immal pal ekisgusmal.
34 Jesus viu que o mestre da Lei tinha respondido com sabedoria e disse: Depois disso ninguém tinha coragem de fazer mais perguntas a Jesus.
35 Tegin Jesús Pab-Tummadzhe-koled-neggin tulemal-oturdanaidgin, Pariseomalzhe immal ekichial: —¿Ibiga tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad chogmal: ‘Imi Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed Errey-David-e-wagwa?’
35 Quando Jesus estava ensinando no pátio do Templo, perguntou:
36 Tenal Errey-David Pab Purpa Nuedbal aga tukin Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tulegin chogzhado:Sal. 110:1
36 Pois Davi, inspirado pelo Espírito Santo, escreveu:
37 Tegin Jesús chogalbal: —Imi Errey-David-pel Cristoje kocha ‘Tummad,’ ¿tede Cristode, igi David-e-wagwaga kuo? Tenal tulemal Jesús-kwen-abin-imaszhulmal, ilgwen yakir pesmal. Tenal tulemal-Jesús-itobukmalad-íchejul, yer Jesús-itosmal.
37 O próprio Davi chama o Messias de Senhor. Portanto, como é que o Messias pode ser descendente de Davi? Uma grande multidão escutava com prazer o que Jesus ensinava.
38 Tegin Jesús tulemal-oturdanaidgin, tulemalga chogal: —¡Wijira! tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamaladzhe. We tulemalzhe pe-pinzheed kaleda. “Imi tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad tule-tummadyob nanebimal, mol-nued yomal, tegin neg-kwebur-abalgin tulemal-eje-atagedgin kolmalgal.
38 Ele dizia ao povo:
39 Tegin we tulemal ormaked-neggin tule-tummagan-kangin chigmal, tegin tulemal pulakwa mas-kunpukwadgin, tule-tummagan-abalgin chigdamalbal.
39 preferem os lugares de honra nas
40 “Tenal tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad pinche yardagedgin ome-tarbi-machered-purkwismaladgin immalmal egwannanimal. Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad ib-chunchunnadyob, orojul Pabzhe kolmal, tulemal yami yer e-takegal. Tenal tulemal-weob-nanemalad pul-púle Pabzhe oturdalenoniko.”
40 Exploram as viúvas e roubam os seus bens; e, para disfarçarem, fazem orações compridas. Portanto, o castigo que eles vão sofrer será pior ainda!
41 Tegin Jesús Pabga-mani-ukmalad-nabal tulemal-mani-uknanimalad-takchii. Imi teun takalgu, tule-mani-ibgan-ichejul Pabga ichejul mani uknanimal.
41 Jesus estava no pátio do Templo, sentado perto da caixa das ofertas, olhando com atenção as pessoas que punham dinheiro ali. Muitos ricos davam muito dinheiro.
42 Tegin Jesús takchabal ome-wileged-machered-tarbi-purkwijad-walgwen nonimo. Tenal we ome unnila mani-kollogana-kwabo Pabga mani wis ukcha. ¿Tenal we mani, ibiga wis nabir? Ibga keg pel ku.
42 Então chegou uma viúva pobre e pôs na caixa duas moedinhas de pouco valor.
43 Tenal Jesús ome-mani-ukchad takchagu, e-chapinganzhe kocha. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: —Imi an chunchunnad pemalga chogdo: pe takcha, we ome-wileged-mani-ukchad. Imi we ome iche mani wis ukchando, tenal tulemal-ichejul-Pabga-mani-ukchamaladga, pul-pule mani ukcha.
43 Aí Jesus chamou os discípulos e disse:
44 ¿Ibiga an teob pemalga chog? Nabir. Tenal tule-mani-ibgan ichejul mani ukchando, tenal we tule-mani-ukchamalad manigwen-ukchadyob aga itosmal. Tenal we ome iché mani ukchando, tenal Pabga yabli aga pellallé-napi mani ukcha, aga mas kunkal pel peszhul.
44 Porque os outros deram do que estava sobrando. Porém ela, que é tão pobre, deu tudo o que tinha para viver.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.