Marcos 12
Border Kuna NT (KVN_WBT) vs ARC
1 Tegin Jesús purpal tulemal-oturdakalzhun: “Imi te ibagwengin, tule-walgwen nagnugin uva tigzha. Tegin tule-nagnu-ibed pel-kwapa ebiris aga nagnu chaktis. Tegin tule-nagnu-ibed kuakwa uva-nis-abingeed chobzhabal. Tegin tule-nagnu-ibed nikpa kalu chobzhabal pel-kwapa nagnu-algegal. Tegin tule-nagnu-ibed nejogalgu, tulemalga e-nagnu wis ololchas kujal-uva-weied-omojal aga abal kamalgal. Tegin uva-e-ibed napa-pidzhe nadzhun.
1 E começou a falar-lhes por parábolas: Um homem plantou uma vinha, e cercou-
2 “Tegin uva-nabgued-ibe omosgu, tule-nagnu-ibed tule-nagnu-takchimaladzhe, aga e-mos-palmial, uva-chan-abal-ega-uklegoed amigal.
2 E, chegado o tempo, mandou um servo aos lavradores para que recebesse, dos lavradores, do fruto da vinha.
3 Tenal mos tule-nagnu-takchimaladzhe nonigu, tule-nagnu-takchimalad we mos-kasmal. Tegin tule-nagnu-takchimalad mos-nonikid-sakismal, tegin chunkal-kwabi kannan e-tummadzhe e-mos-palmismalbal.
3 Mas estes, apoderando-se dele,
4 “Tenal tule-nagnu-ibed, tule-nagnu-takchimaladzhe e-mos-pid-palmialbal. Tegin mos nonigu, tule-nagnu-takchimalad nonogin mos-sakismal, tegin istar mosgin todosmalbal.
4 E tornou a enviar-lhes outro servo; e eles, apedrejando-o,
5 Tegin tule-nagnu-ibed e-mos-pid-palmisbal tule-nagnu-takchimaladzhebal. Tenal tule-nagnu-takchimalad mos-nonikid-mechamal. Tegin tule-nagnu-ibed íchejul-e-mosmal-palmialbal tule-nagnu-takchimaladzhe uva amigal. Tenal tule-nagnu-takchimalad mosmal-nonimalad-sakismal, kwen-mechamal.
5 E tornou a enviar-lhes outro, e a este mataram; e a outros muitos, dos quais a uns feriram e a outros mataram.
6 “Tegin tule-nagnu-ibed pél aga e-mosmal-palmisgu, e-machi-pilaledbi, walkwénna wis petap. Tegin tule-nagnu-ibed kep chogalzhun: ‘Imi antin naga machi-palmine, tule-nagnu-takchimaladzhe. Tenal tule-nagnu-takchimalad an-machigin atagenabmal.’ Tegin tule-nagnu-ibed aga machi-palmialzhun.
6 Tendo ele, pois, ainda um, seu filho amado, enviou-o também a estes por derradeiro, dizendo: Ao menos terão respeito ao meu filho.
7 “Tegin tule-nagnu-ibed-e-machi, tule-nagnu-takchimaladzhe nonigu, tule-nagnu-takchimalad aga emal-emal chunmakalmal chogalmal: ‘Imi we machi-tanikid e-pab-purkwijal, we nagnu machigadga kunoniko. Al anmal we machi-mejenabmalbal, nagnu pél anmalgadga kunonigal.’
7 Mas aqueles lavradores disseram entre si: Este é o herdeiro; vamos, matemo-lo, e a herança será nossa.
8 Tegin tule-nagnu-takchimalad machi-kasmalgu, nagnu-tikalzhe machi-chesmal. Tegin tule-nagnu-takchimalad nagnu-tikalbal kep machi-mechamalzhun.” Tegin Jesús tulemal-e-itobukmaladzhe ekichialbal:
8 E, agarrando-o,
9 —¿Imi tule-nagnu-ibed, tule-ebi-machi-mechadbal, igi tule-nagnu-takchimalad-imako pe ebinzhe? Nabir. Imi tule-nagnu-ibed tule-nagnu-takchimaladzhe nonikil, tule-nagnu-takchimalad-mesmogo, tegin tule-pimaladga nagnu uko ega takegal.
9 Que fará, pois, o Senhor da vinha? Virá, e destruirá os lavradores, e dará a vinha a outros.
10 ¿Imi pemal Pab-kartagin apchodimalzhulzhí Pab-kartagin igi chog? Imi Pab-kartagin chogdo:
10 Ainda não lestes esta Escritura: A pedra que os edificadores rejeitaram, esta foi posta por cabeça da esquina;
11 Sal. 118:22-23
11 isso foi feito pelo Senhor e é coisa maravilhosa aos nossos olhos?
12 Tenal Judio-tummagan Jesús uva-tigzhadgin, tegin akwa-metedgin purpal chunmas itosgu, mag itosmal Jesús emalgin chunmas. Al Judio-tummagan igal-amialmal Jesús-kagal. Tenal Judio-tummagan tulemal-tobgualmal-choggu, al Jesús-ebesmalzhun. Tegin Judio-tummagan ilgwen Jesús-akar nadmalzhun.
12 E buscavam prendê-lo, mas temiam a multidão, porque entendiam que contra eles dizia esta parábola; e, deixando-o, foram-se.
13 Tegin Judio-tummagan Jesúszhe Pariseo-tegin-Herode-chapingan-palmialmal yami Jesús-wilub-takegal.
13 E enviaram-lhe alguns dos fariseus e dos herodianos, para que o apanhassem em alguma palavra.
14 Tegin we tulemal Jesúszhe nonimalgu, Jesúsga chogalmal: —Tule-oturdaked, anmal nued wismaldo, pedin napírra chunma. Tegin anmal wismalbaldo tule-tummad o tule-pinchegad pega iwen-akalzhul, pe tule-kwen-tobzhul. Tenal pe ilgwen pakal-pud-pud Pab-igalgin tulemal-oturdabal. Imi pe inniki-immal-choged-tule-choggu, al anmal peido, pe anka chog. ¿Imi anmal nabir Romano-Tummad-Césarga mani-egwannanimalad penuko o chul?
14 E, chegando eles, disseram-lhe: Mestre, sabemos que és homem de verdade e não te importas com quem quer que seja, porque não olhas a aparência dos homens, antes, com verdade, ensinas o caminho de Deus. É lícito pagar tributo a César ou não? Pagaremos ou não pagaremos?
15 Tegin Jesús takchagu tulemal ib-chunnadyob chunmananimal, we tulemalga chogal: —¿Ibiga pemal an-wilub-taknanimal-wede? Anka pe mani-kwagwen chedagweldo an takegal.
15 Então, ele, conhecendo a sua hipocrisia, disse-lhes: Por que me tentais? Trazei-me
16 Tegin Pariseo-e-chapingan Jesúsga mani cheinonimalgu, Jesús tulemalzhe ekichial: —¿We manigin toa-wagal-purpa chii-jogna? ¿Tegin toa-nug nermakal naibal-chogna? Tegin Pariseo-e-chapingan Jesúsga chogalmal: —Romano-Tummad-Césargadde.
16 E eles lha trouxeram. E disse-lhes: De quem é esta imagem e inscrição? E eles lhe disseram: De César.
17 Tegin Jesús Pariseo-e-chapinganga chogal: —Nabir. Imi immal Romano-Tummad-Césargadil, Césarga pe ukodo. Tenal immal Pab Tummadgadil, pe Pab Tummadga pe ukodo. Tenal Pariseomal-e-chapingan Jesús-chogzhad itosgu, weob pakal pesmal.
17 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Dai, E maravilharam-se dele.
18 Imi teun Saduceomal Jesúszhe nonimal. Tenal Saduceomal chogmaldo: “Imi tule purkwijal, Pab-neggin pal kwen tullegojul.” Tegin Saduceomal Jesúszhe ekichialmal chogalmal:
18 Então, os saduceus, que dizem que não há ressurreição, aproximaram-se dele e perguntaram-lhe, dizendo:
19 “Tule-oturdaked, imi Moisés anmalga igal-mezhisdo: ‘Tule-ome-nikad nuchu-nikuszhul purkwijal, e-urpadin keg-chulgu e-ia-omega-kujad-nikuenabmo, aga e-ia-purkwijadga nuchu-nikunonigal.’
19 Mestre, Moisés nos escreveu que, se morresse o irmão de alguém, e deixasse mulher, e não deixasse filhos, seu irmão tomasse a mulher dele e suscitasse descendência a seu irmão.
20 “Nabir. Imi te ibagwengin tule-walgwen machimal-walakugle-nikus. Tegin machi-tummad ome-nikunoni. Tenal machi-tummad nuchu-kwen-nikchul purkwenoni.
20 Ora, havia sete irmãos, e o primeiro tomou mulher e morreu sem deixar descendência;
21 Tegin e-urpa-e-palid e-ia-omega-kujad-nikunonimo. Tenal we machi ampa nuchu-nikuszhul purkwenonimo. Tegin e-urpa-pid, ampa e-ia-omega-kujad-nikunonimo. Tenal we machi ampa nuchu-kwen-nikchul purkwenonimo.
21 e o segundo também a tomou, e morreu, e nem este deixou descendência; e o terceiro, da mesma maneira.
22 Tenal machimal-walakugled pél we ome-nikusmal. Tenal machimal yabli tegigus nuchu-kwen-nikuszhulmal. Tenal we ome kep napigin purkwenonimojun.
22 E tomaram-na os sete, sem, contudo, terem deixado descendência. Finalmente, depois de todos, morreu também a mulher.
23 “Imi we ome Pab-neggin kannan tullejal, ome machi-walakugle-pél-nikujadbal ¿piti-machi-walakugled e-machered-chunchunnadga kunoniko?”
23 Na ressurreição, pois, quando ressuscitarem, de qual destes será a mulher? Porque os sete a tiveram por mulher.
24 Tenal Jesús Saduceomalga chogal: “¿Ibiga pemal anka noal chunmananimal-wede? Imi pemal ampa nuekwa Pab-karta-nermakal-maid kwen wichulmalma. Tegin pemal Pab-kannaleged-nikad kwen wichulmalbal.
24 E Jesus, respondendo, disse-lhes: Porventura, não errais vós em razão de não saberdes as Escrituras nem o poder de Deus?
25 Tenal tule-purkwijad-akar Pab-neggin kannan tullejal, ome-pal-kwen-nikuojul. Tegin omegandemo, machered-pal-kwen-nikuojulmalmo. Tenal tulemal angelmalyob kunonimalo.
25 Porquanto, quando ressuscitarem dos mortos, nem casarão, nem se darão em casamento, mas serão como os anjos nos céus.
26 “Imi anmal tule-kannan-tullegoedgin chunmamalo. ¿Tenal pemal Pab-karta apchodimalzhulzhí, akpene igi Moisésga ib kujad? Imi teun Moisés kagwis chapi takchagu, abir nad. Tenal Pab Tummad Moisésga chogal:Ex. 3:6
26 E, acerca dos mortos que houverem de ressuscitar, não tendes lido no livro de Moisés como Deus lhe falou na sarça, dizendo: Eu o Deus de Abraão, e o Deus de Isaque, e o Deus de Jacó?
27 Imi anmal-tadgan Pab-neggin tulleszhulilen, Pab Tummad tadgangin kwen chogzhajulin ede tadganga Pab Tummadga mai. Imi Pab Tummad, tule-purkwismalad-e-Pab-Tummad chul, tenal Pab Tummad, tule-kannan-tullesmalad-e-Pab-Tummadga mai. Tenal pemal immal-kwen-wichulidbal, tule-kannan-tullegoed-igalgin pe peyedzhe nosmaldo.”
27 Ora, Deus não é de mortos, mas sim é Deus de vivos. Por isso, vós errais muito.
28 Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdaked-walgwen, Jesús yer Saduceomal-abin-imas itosgu, Jesúszhe ekisnoni: —¿Imi Pab Tummad piti-igal-pul-chunchoged anmalga ebes-chogna?
28 Aproximou-se dele um dos escribas que os tinha ouvido disputar e, sabendo que lhes tinha respondido bem, perguntou-lhe: Qual é o primeiro de todos os mandamentos?
29 Tegin Jesús tulega chogal: —Nabir. Imi igal-pul-chunchoged chogdo:
29 E Jesus respondeu-lhe: O primeiro de todos os mandamentos Israel, o Senhor, nosso Deus, é o único Senhor.
30 Dt. 6:4-5
30 Amarás, pois, ao Senhor, teu Deus, de todo o teu coração, e de toda a tua alma, e de todo o teu entendimento, e de todas as tuas forças; este
31 Tegin kaka-chogbogwad chogbal:Lv. 19:18 Tenal anmalga igal-pul-chunchoged ukin pal nikchul, imi an-chogzhadbi unnila maido.
31 E o segundo, semelhante a este, Amarás o teu próximo como a ti mesmo. Não há outro mandamento maior do que estes.
32 Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdaked Jesúsga chogal: —Tule-oturdaked, pedin nued imasdo; pe chunchunnad chogzhado: ‘Pab Tummadbi walkwénna mai, Pab Tummad-pid ukin pal kwen nikchul.’
32 E o escriba lhe disse: Muito bem, Mestre, e com verdade disseste que há um só Deus e que não há outro além dele;
33 “Imi pe chogzhado, anmal Pab-Tummad-pilalguenab, pél anmal-ulubzhe, pél anmal-purpaje, pél anmal-pinzheedzhe, pél anmal-kalzhe, pel-kwapa. Tegin tule aga chan pilalguedyob, anmal tule-pid-pilalguenabmal. We igaldin pul ib-nued; tule pul kugedgin Pabga-immal-ukedga, tegin tule pél Pabga-immalmal-ukchadgabal.”
33 e que amá-lo de todo o coração, e de todo o entendimento, e de toda a alma, e de todas as forças e amar o próximo como a si mesmo é mais do que todos os holocaustos e sacrifícios.
34 Tegin Jesús itosgu we tule yer chunmas, Jesús we tulega chogalzhun: —Pedin pe iche-napi Pab-neg-takmaidgin toggal, Pabgadga kugal. Imi te ibe-akar tulemal Jesús-tobedbal keg Jesúszhe immal pal ekisgusmal.
34 E Jesus, vendo que havia respondido sabiamente, disse-lhe: Não estás longe do Reino de Deus. E já ninguém ousava perguntar-lhe mais nada.
35 Tegin Jesús Pab-Tummadzhe-koled-neggin tulemal-oturdanaidgin, Pariseomalzhe immal ekichial: —¿Ibiga tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad chogmal: ‘Imi Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed Errey-David-e-wagwa?’
35 E, falando Jesus, dizia, ensinando no templo: Como dizem os escribas que o Cristo é Filho de Davi?
36 Tenal Errey-David Pab Purpa Nuedbal aga tukin Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tulegin chogzhado:Sal. 110:1
36 O próprio Davi disse pelo Espírito Santo: O Senhor disse ao meu Senhor: Assenta-te à minha direita, até que eu ponha os teus inimigos por escabelo dos teus pés.
37 Tegin Jesús chogalbal: —Imi Errey-David-pel Cristoje kocha ‘Tummad,’ ¿tede Cristode, igi David-e-wagwaga kuo? Tenal tulemal Jesús-kwen-abin-imaszhulmal, ilgwen yakir pesmal. Tenal tulemal-Jesús-itobukmalad-íchejul, yer Jesús-itosmal.
37 Pois, E a grande multidão o ouvia de boa vontade.
38 Tegin Jesús tulemal-oturdanaidgin, tulemalga chogal: —¡Wijira! tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamaladzhe. We tulemalzhe pe-pinzheed kaleda. “Imi tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad tule-tummadyob nanebimal, mol-nued yomal, tegin neg-kwebur-abalgin tulemal-eje-atagedgin kolmalgal.
38 E, ensinando-os, dizia-lhes: Guardai-vos dos escribas, que gostam de andar com vestes compridas, e das saudações nas praças,
39 Tegin we tulemal ormaked-neggin tule-tummagan-kangin chigmal, tegin tulemal pulakwa mas-kunpukwadgin, tule-tummagan-abalgin chigdamalbal.
39 e das primeiras cadeiras nas sinagogas, e dos primeiros assentos nas ceias;
40 “Tenal tule-Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad pinche yardagedgin ome-tarbi-machered-purkwismaladgin immalmal egwannanimal. Tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad ib-chunchunnadyob, orojul Pabzhe kolmal, tulemal yami yer e-takegal. Tenal tulemal-weob-nanemalad pul-púle Pabzhe oturdalenoniko.”
40 que devoram as casas das viúvas e
41 Tegin Jesús Pabga-mani-ukmalad-nabal tulemal-mani-uknanimalad-takchii. Imi teun takalgu, tule-mani-ibgan-ichejul Pabga ichejul mani uknanimal.
41 E, estando Jesus assentado defronte da arca do tesouro, observava a maneira como a multidão lançava o dinheiro na arca do tesouro; e muitos ricos depositavam muito.
42 Tegin Jesús takchabal ome-wileged-machered-tarbi-purkwijad-walgwen nonimo. Tenal we ome unnila mani-kollogana-kwabo Pabga mani wis ukcha. ¿Tenal we mani, ibiga wis nabir? Ibga keg pel ku.
42 Vindo, porém, uma pobre viúva, depositou duas pequenas moedas, que valiam cinco réis.
43 Tenal Jesús ome-mani-ukchad takchagu, e-chapinganzhe kocha. Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: —Imi an chunchunnad pemalga chogdo: pe takcha, we ome-wileged-mani-ukchad. Imi we ome iche mani wis ukchando, tenal tulemal-ichejul-Pabga-mani-ukchamaladga, pul-pule mani ukcha.
43 E, chamando os seus discípulos, disse-lhes: Em verdade vos digo que esta pobre viúva depositou mais do que todos os que depositaram na arca do tesouro;
44 ¿Ibiga an teob pemalga chog? Nabir. Tenal tule-mani-ibgan ichejul mani ukchando, tenal we tule-mani-ukchamalad manigwen-ukchadyob aga itosmal. Tenal we ome iché mani ukchando, tenal Pabga yabli aga pellallé-napi mani ukcha, aga mas kunkal pel peszhul.
44 porque todos que tinha, todo o seu sustento.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Marcos 12, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.