Lucas 5
Border Kuna NT (KVN_WBT) vs NVT
1 Tegin te ibagwengin, Jesús Genesaret-mata-kakpal Pab-igalgin chunma-kwichidgin, tulemal-ichejul tunnugwal Jesús-waglika kubi-kualmal nuekwa Jesús-itogal.
1 Estando Jesus à beira do lago de Genesaré, grandes multidões se apertavam em volta dele para ouvir a palavra de Deus.
2 Tegidgin Jesús walabo ul takcha, ukubgin mamimal. Tenal tule-ul-ibgan ul-yagin kwen pukchulmal, tenal tigin chaki enuknanimal.
2 Ele notou que, junto à praia, havia dois barcos vazios, deixados por pescadores que lavavam suas redes.
3 Tegin Jesús ulgin nakwiszhun. Tenal we uldin Simóngad. Tegin Jesús Simónga chogzha ega tije ul egwano. Tegin Jesús ulgin chigwisgu, ul-akar Pab-igalgin tulemal-oturdakalzhun.
3 Entrou num dos barcos e pediu a Simão, seu dono, que o afastasse um pouco da praia. Então sentou-se no barco e dali ensinou as multidões.
4 Tegin Jesús tulemalga pél chunmasgu, Simónga chogal: —Nemalma ti-magadbal, wilaje chakigin ua-wis-kanegal.
4 Quando terminou de falar, disse a Simão: “Agora vá para onde é mais fundo e lancem as redes para pescar”.
5 Tegin Simón Jesúsga chogal: —Tummad, anmal óipos wegin ua-kananimal, tenal anmal yabli ua-kwen-kaszhul-kusmal. Tenal pe-anka-chogzhadbal an kannan chaki opatnebal.
5 Simão respondeu: “Mestre, trabalhamos duro a noite toda e não pegamos nada. Mas, por ser o senhor quem nos pede, vou lançar as redes novamente”.
6 Tegin Simónmal nadmalzhun mata-magadbal. Tegin Simónmal chaki opatismalgu, ichejul ua-kasmalzhun. Tenal Simón ichejul ua-kajadbal, e-chaki pel idirbi-kual.
6 Dessa vez, as redes ficaram tão cheias de peixes que começaram a se rasgar.
7 Al Simón chunkalbal e-pakamaladzhe kocha emal-pentadagal. Tegin Simón-e-pakamalad nonimalgu, ul-walbo-pel ua-engus-ne. Al ulmal toged-naga pes.
7 Então pediram ajuda aos companheiros do outro barco, e logo os dois barcos estavam tão cheios de peixes que quase afundaram.
8 Tegin Simón-Pedro takchagu emalde ichejul ua-kas, Jesús-abir chimtinoni. Tegin Simón-Pedro Jesúsga chogal: —¡Tummad, pe an-akar nema. Pedin tule-chwilidikid. Tenal antin tule-iskued-nikad!
8 Quando Simão Pedro se deu conta do que havia acontecido, caiu de joelhos diante de Jesus e disse: “Por favor, Senhor, afaste-se de mim, porque sou homem pecador”.
9 Tenal Simón ichejul-ua-kajadbal weob pakal pes, tegin e-pakamalad-Simónbak-irmamalad ampa weob pakal pesmalmo.
9 Pois ele e seus companheiros ficaram espantados com a quantidade de peixes que haviam pescado,
10 Tenal Simón-e-pakamalad ul-pidgin kudimalmogad, Zebedeo-machimal-Jacobo-tegin-Juan. Tenal we tulemal ichejul-ua-kajadbal ampa weob pakal pesmalmo. Tegin Jesús Simónga chogal: —Pe anpak-kudiidbal pe melle akal-itoma. Tenal pedin imis-akar ua-kajadyob, pe anka tule-aminemo ankin turdagal.
10 assim como seus sócios, Tiago e João, filhos de Zebedeu. Jesus respondeu a Simão: “Não tenha medo! De agora em diante, você será pescador de gente”.
11 Tegin Simónmal kannan ukubzhe ul nazhinonimalgu, ilgwen pél immalmal ebesmal, tegin Jesúsbak nadmalzhun, Jesúsgin turdagal.
11 E, assim que chegaram à praia, deixaram tudo e seguiram Jesus.
12 Imi te ibagwengin Jesús neg-kweburgin kudiidgin, tule-walgwen-noni. Tenal we tule lepra-poni nika. Tegin tule-lepra-poni-nikad Jesús-takchagu, askun Jesús-abin akmukutap. Tegin tule-lepra-poni-nikad Jesúszhe wilenaigual chogal: —Tummad, imi antin kwen penzhuldo pedin unni an-nudagal. Tenal pe an-nudabiel, akalzhul pe an-nudakoye.
12 Num povoado, Jesus encontrou um homem coberto de lepra. Quando o homem viu Jesus, prostrou-se com o rosto em terra e suplicou para ser curado, dizendo: “Se o senhor quiser, pode me curar e me deixar limpo”.
13 Tegin Jesús tule-lepra-poni-nikadgin chunkal-mezhisgu, tule-yeedga chogal: —Imi antin yer itomodo pe-nudagal. Imisgin pe nugudo. Tegidgin tule-lepra-poni-nikad ilgwen nuguszhun.
13 Jesus estendeu a mão e o tocou. “Eu quero”, respondeu. “Seja curado e fique limpo!” No mesmo instante, a lepra desapareceu.
14 Tegin Jesús tule-lepra-poni-nika-nadga chogal: —Imi pedin akalzhul nao, tenal pe melle tule-pimaladga pe palchogo, antin pe-nudas. Tenal pe ilgwen tule-irwal-Pabzhe-kolmaladzhe aga pe-chan oyonao. Tegin pe tule-irwal-Pabzhe-koledga chogo: ‘Antin nugus.’ Tegin pe chwilidik peigal, Moisés-igal-mamikidbal pe immal chedbalo, Pab Tummadga ukegal, tulemal wisgumalgal pedin nugus.
14 Então Jesus o instruiu a não contar a ninguém o que havia acontecido. “Vá e apresente-se ao sacerdote para que ele o examine”, ordenou. “Leve a oferta que a lei de Moisés exige pela sua purificação. Isso servirá como testemunho.”
15 Tenal Jesús-e-nug pul-ichejul mimilemai-choggu, al tulemal-ichejul Jesúszhe ampagunonidamal Jesús-itogal, tegin Jesús e-poni-nikmalad-nudagalbal.
15 Mas as notícias a seu respeito se espalhavam ainda mais, e grandes multidões vinham para ouvi-lo e para ser curadas de suas enfermidades.
16 Tenal Jesús tulemal-akar naddabal pidzhi Pabzhe kolgal.
16 Ele, porém, se retirava para lugares isolados, a fim de orar.
17 Imi te ibagwengin Jesús neg-yabal Pab-igalgin tulemal-oturdanaidgin, Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-akne-akne-tanimalad Jesús-itobukmalmo. Tenal we tummagan Provincia-Galilea-neg-kweburgan-ilbal nonimal, kwen Provincia-Judea-akar nonimal, kwen Jerusalén-neg-kwebur-akar nonimalmo. Tenal teun Pab-Tummad-kannaleged pela-pela Jesúsbak kudimo tule-yemalad-nudagal.
17 Certo dia, enquanto Jesus ensinava, alguns fariseus e mestres da lei estavam sentados por perto. Eles vinham de todos os povoados da Galileia, da Judeia e de Jerusalém. E o poder do Senhor para curar estava sobre Jesus.
18 Tenal teun takalgu, tulemal kachigin Jesúszhe tule-abgan-purkwaled-nikad-cheinonimalmogan Jesús ega nudagal. Tegin tulemal-e-ai-yeed-cheinonimalad alamasmalan Jesúszhe tule-yeed-odogal.
18 Alguns homens vieram carregando um paralítico numa maca. Tentaram levá-lo para dentro da casa, até Jesus,
19 Tenal tulemal-íchejul-pukwadbal kwen unniguszhulmal Jesús-chiidzhe tule-yeed-odogal. Al tulemal-e-ai-yeed-cheinonimalad nikpa neg-uwas-mataragwadzhe tule-yeed-onakwismalzhun. Tegin tulemal-yee-e-ai-cheinonimalad neg-uwasgin neg utusmalzhun, tegin Jesús-chiid-inniki kachigin tule-yeed-odesmalzhun.
19 mas não conseguiram, por causa da multidão. Então subiram ao topo da casa e removeram uma parte do teto. Em seguida, baixaram o paralítico na maca até o meio da multidão, bem na frente dele.
20 Tegin Jesús takchagu tule-yee-e-ai-cheinonimalad egin kwen penzhulmal, Jesús tule-abgan-purkwaledga chogal: —An-ai, pe-iskueddin pato pelgus.
20 Ao ver a fé que eles tinham, Jesus disse ao paralítico: “Homem, seus pecados estão perdoados”.
21 Tenal Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad aga ulubgin pinzhealmal: “¿Ibi-tule-wede, Pab Tummadgin kwen atajulidgin chunmakeddé? We tule Pab Tummadgin walmas. ¿Toa-tule-ade igal-nika tulega choggal: ‘Pe-iskueddin pato pelgus?’ Pab Tummadbi unnila igal-nikado, tule-iskued eligal.”
21 Mas os fariseus e mestres da lei pensavam: “Quem ele pensa que é? Isso é blasfêmia! Somente Deus pode perdoar pecados!”.
22 Tenal Jesús ulubzhe mag tulemal-tak-choggu, al Jesús wiis tule-tummagan aga ulubgin igi pinzhebukmal. Tegin Jesús tule-tummaganga chogal: —¿Ibiga pemal aga ulubgin an-pengusmal-wede?
22 Jesus, sabendo o que pensavam, perguntou: “Por que vocês questionam essas coisas em seu coração?
23 ¿Pemal ebinzhemal antin keg tule-iskued eli? Tenal an we tulega chogzhal: ‘Pe-iskued pelgus,’ we tulega yabli iskued pelguenab. ¿Ibi pul-pulejul? ¿Tule-yeed-nudaked o tule-iskued-elied? Pog-pel ibi-puled. Al an unnigujal tule-yeed nudagal, an unnigumogo tule-iskued eligal.
23 O que é mais fácil dizer: ‘Seus pecados estão perdoados?’ ou ‘Levante-se e ande’?
24 Al pemal wisgal an-Te-Tule-Chunna iti-napkinga igal-nika tule-iskued eligal, an imisgin we tule-yeed-nudanejun. Tegin Jesús tule-yeedga chogalzhun: —Imisgin an pega chog: pe kwisgu, aga pe kachi olma. Imisgin pe negzhe naddo.
24 Mas eu lhes mostrarei que o Filho do Homem tem autoridade na terra para perdoar pecados”. Então disse ao paralítico: “Levante-se, pegue sua maca e vá para casa”.
25 Tegidgin tule-yee-nad tulemal-pukwad-wagin ilgwen nugusgu kwisgus, tegin aga kachi cheszhun. Tegin tule-yee-nad Pab-Tummad-otummoe aga negzhe nadzhun.
25 De imediato, à vista de todos, o homem se levantou, pegou sua maca e foi para casa louvando a Deus.
26 Tenal tulemal-pel-kwapa-takpukmalad weob pakal pesmal, tegin Pab-Tummad-otummoalmalmo. Tegin tulemal-takpukmalad keger-takedbal chogalmal: —Anmal imis immal-taktijulid-keger-takleged takchamal.
26 Todos ficaram muitos admirados e, cheios de temor, louvaram a Deus, exclamando: “Hoje vimos coisas maravilhosas!”.
27 Tegin Jesús tule-nudajad-cholbal, kep we neg-akar nadzhun. Tegin Jesús natapidgin tule-walgwen-Leví-nugad-taknoni, Romano-tummadga mani-egwaned-neggin chii tulemalgin-mani-egwanchii. Tegin Jesús Levíga chogal: —Anpak nemalma, ankin turdagal. Tegin Leví Jesúsga chogal: —Tegil nabirde.
27 Depois disso, Jesus saiu da cidade e viu um cobrador de impostos chamado Levi sentado no local onde se coletavam impostos. “Siga-me”, disse-lhe Jesus,
28 Tegin Leví kwisgudgu, ilgwen pél immalmal ebes, tegin Jesúsbak nadzhun Jesúsgin turdagal.
28 e Levi se levantou, deixou tudo e o seguiu.
29 Tegin Leví aga e-neggin ichejul mas-kunned onos, Jesús-otummogal. Imi teun, tule-Romano-tummadga-mani-egwanmalad-ichejul tegin tule-iskana-pimalad-ichejul Leví-neggin Jesúsbak mes mas kunnonimalmo.
29 Mais tarde, Levi ofereceu um banquete em sua casa, em honra de Jesus. Muitos cobradores de impostos e outros convidados comeram com eles,
30 Tenal Pariseomal tegin Moisés-igalgin-tulemal-oturdamalad-Pariseomalzhik-naigusmalad Jesús-e-chapinganzhe ulualmal chogalmal: —¿Ibiga pemal tule-Romano-tummadga-mani-egwanmaladbak tegin tule-iskued-nikmalad-pimaladbak mes mas kunpukmal-wede? Wedin ib-nuedzhul.
30 mas os fariseus e mestres da lei se queixaram aos discípulos: “Por que vocês comem e bebem com cobradores de impostos e pecadores?”.
31 Tegin Jesús Pariseomalga chogalzhun: —Imi tule-yemaladdin, ina-tuled-napimal. Tenal tule-poni-nikchulmalad ina-tuled-kwen-napijulmal.
31 Jesus lhes respondeu: “As pessoas saudáveis não precisam de médico, mas sim os doentes.
32 Tenal antin ina-tuledyob noni, tule-iskued-nikmalad-amigal aga e-taed ogwagal. Tenal an nonijul tule-nuegan amigal.
32 Não vim para chamar os justos, mas sim os pecadores, para que se arrependam”.
33 Tegin tule-wal-walgwen Jesúszhe ekisnonimal chogalmal: —Imi Juan-chapingan tegin Pariseo-chapingan peyedzhe mas-kunchulidgin tegin Pabzhe-koledgin nanemal, tenal pe-chapingandin mas kunmal tegin kobed kobmalbal. ¿Ibiga pe-chapingan mas-kunchulidgin keg nanemalmo?
33 Algumas pessoas disseram a Jesus: “Os discípulos de João Batista jejuam e oram com frequência, e os discípulos dos fariseus também. Por que os seus vivem comendo e bebendo?”.
34 Tegin Jesús tulemalga chogalzhun: —Nabir. Tenal an pemalga purpal chogdo: ¿imi tule ome-nikunail, machi-ome-nikuneed ampa chiidbal, tule-irmanonimalad mas-kunchul-kuo pe ebinzhe? Chulá.
34 Jesus respondeu: “Por acaso os convidados de um casamento jejuam enquanto festejam com o noivo?
35 Tenal machi-ome-nikuneed tulemal tarbi chesmalal, we tulemal mas-kunchulidgin kep nanadamalo. Imi tulemal an-chesmalal, kep an-chapingan mas-kunchulidgin nanadamalmogo.
35 Um dia, porém, o noivo lhes será tirado, e então jejuarão”.
36 Tegin Jesús tulemalga purpal chogalbal: —Imi tule mol-mukwagin mol-koa-pin kwen matamajulmal. Tenal tule mol-mukwagin mol-koa-pin-matamakelen, mol kaledel, pinche mol-pin izhooen, tegin mol-koa-pin mol-mukwagin-naigujad istar-taklebaloen.
36 Jesus também lhes apresentou a seguinte ilustração: “Ninguém rasgaria um pedaço de tecido de uma roupa nova para remendar uma roupa velha. Se o fizesse, estragaria a roupa nova, e o remendo não se ajustaria à roupa velha.
37 Tegin Jesús purpal immal-pid chogalbal: —Imi pemal wismal puglu-moli-ukagad ilkwénna wis ebule inna chigal. Al tule keg ku puglu-ebugaledgin inna-kabil-pin chigal. Tenal tule an-chogzhadyob imakelen, inna-pin kakpi-kudel, puglu-ebugaled arpídel, ilgwen marroen. Tegin inna-kabil pél perienguoen tegin puglu-moli-ukagad iskubaloen.
37 “E ninguém colocaria vinho novo em velhos recipientes de couro. Os recipientes velhos se arrebentariam, deixando vazar o vinho e estragando o recipiente.
38 Al tulemal puglu-moli-ukagad-pingin inna-kabil-pin chimal. Al tule-igal-pin igal-cheredbak keg kumo.
38 Vinho novo deve ser guardado em recipientes novos.
39 Tegin Jesús purpal immal-pid chogalbal: —Imi tulemal kakpi-pakal-inna-kobzhadbal, inna-ochigwad pal kwen kobbijul-kudago, pul-yer inna-kakpid itojadbal. Al tulemal pul-yer igal-chered takmaladbal yapa igal-chered ebebi-kudamalo. Teun Jesús weob chogzhagusdo.
39 E ninguém que bebe o vinho velho escolhe beber o vinho novo, pois diz: ‘O vinho velho é melhor’”.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Lucas 5, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.