João 9

Border Kuna NT (KVN_WBT) vs ARC

Sair da comparação
ARC Almeida Revista e Corrigida 2009
1 Tegin Jesús natapidgin tule-walgwen-takcha, kusgu mimmilejad-akar aku-ata.
1 E, passando Jesus, viu um homem cego de nascença.
2 Tegidgin e-chapingan Jesúszhe ekichialmal: —Tule-oturdaked, ¿we tulede, toa-iskuedbal mimmilejad-akar aku-ata-wede? ¿E-pabganbal o aga tukin?
2 E os seus discípulos lhe perguntaram, dizendo: Rabi, quem pecou, este ou seus pais, para que nascesse cego?
3 Tegin Jesús aga e-chapinganga chogal: “Chulá. We tule e-iskuedgin aku-kwen-atajul, tegin e-pabgan-iskuedgin pel chulbal. ¿Ibiga we tulega weob kus? Nabir. Imi Pab-Tummad-immal-taktijulid-imaked, we tulebal mag taklenonigal.
3 Jesus respondeu: Nem ele pecou, nem seus pais; mas foi assim para que se manifestem nele as obras de Deus.
4 “¿Ibiga pe wisgubimal-ade, we tule igi kus? Imi tule ampa neg-taledgin e-tummadga arpagenab. Tenal neg-mutikid tanikil, tule mag pal kwen takojul-kuo e-tummadga arpagal. Al an ampayo purkweddu, tegin ampa an igal-nikadgin, anmal Pab-Tummad-an-palmialidga arpagenabmal.
4 Convém que eu faça as obras daquele que me enviou, enquanto é dia; a noite vem, quando ninguém pode trabalhar.
5 Tenal an iti-napkin ampa kudiidgin, an tule-iti-napkin-pukmaladga igal-chunchunnad oyonai, tadgwa neg-otalonaidyob.”
5 Enquanto estou no mundo, sou a luz do mundo.
6 Tegin Jesús e-chogzhad-cholbal napkin kwi-akcha, tegin nap-kwibied wes. Tegin Jesús olma-olma nap imas. Tegin Jesús kep tule-aku-ataged-imiagin yan-yan-yan olli imas.
6 Tendo dito isso, cuspiu na terra, e, com a saliva, fez lodo, e untou com o lodo os olhos do cego.
7 Tegin Jesús tule-aku-atagedga chogal: —Imisgin pe naddo, Siloé-ti-tummad-wilagwal-chiidzhe, imia enukkal. (Imi Siloé choglege: Palmilegalid.) Tegin tule-aku-ataged nadzhun Siloé-ti-chiidzhe imia enukkal. Tegin tule aga imia enusgu, kannan akpirisgu, imia mag atanonijun.
7 E disse-lhe: Vai, lava-te no tanque de Siloé (que significa o Enviado). Foi, pois, e lavou-se, e voltou vendo.
8 Tegin tule-e-neg-tikalbal-mamimalad tegin tule-mani-ekichi-tar-taktimalad aga emal-emal ekichialmal: —¿We tulede anmal taktijulzhí, mani ekichii?
8 Então, os vizinhos e aqueles que dantes tinham visto que era cego diziam: Não é este aquele que estava assentado e mendigava?
9 Tegin tule-wal-walgwen chogalmal: —A-tuledo. Tegin tule-pimalad chogmalmo: —Chulá. We-tule ajuli, pinche ayob-taklege. Tegin tule-nabir-atanonikid aga tukin chogal: —Antin, an mani-ekichii-taed-tuledo.
9 Uns diziam: É este. E outros: Parece-se com ele. Ele dizia: Sou eu.
10 Tegin tulemal, tule-nabir-atanonikidga chogalmalzhun: —¿Pe igi nabir atanoni-adé?
10 Diziam-lhe, pois: Como se te abriram os olhos?
11 Tegin tule-nabir-atanonikid tulemalga chogal: —Imi tule-Jesús-nugad napkin kwi-akchagu, olma-olma nap-imas, tegin an-imiagin yan-yan-yan olli-imas. Tegin Jesús anka chogzhado: ‘Pe nad, Siloé-ti-chiidzhe imia enukne.’ Tegin an nadzhun imia enukkal. Tegin an imia enusgu, an nabir atanonijun.
11 Ele respondeu e disse-lhes: O homem chamado Jesus fez lodo, e untou-me os olhos, e disse-me: Vai ao tanque de Siloé e lava-te. Então, fui, e lavei-me, e vi.
12 Tegin tulemal, tule-nabir-atanonikidzhe ekichialmal: —¿Imide tule-pe-nudajadde pia naddé? Tegin tule-nabir-atanonikid tulemalga chogal: —An wichí pia nad.
12 Disseram-lhe, pois: Onde está ele? Respondeu: Não sei.
13 Tegin tulemal Pariseomalzhe tule-nabir-atanonikid-chesmal oyogal.
13 Levaram, pois, aos fariseus o que dantes era cego.
14 Imi teun takalgu, Jesús ulukued-ibegin tule-aku-atagedga imiagin yan-yan-yan olli imas, tegin we tulega nabir imia atanonijun.
14 E era sábado quando Jesus fez o lodo e lhe abriu os olhos.
15 Tegin Pariseomal tule-nabir-atanonikidzhe ekichialmalzhun: —¿Pe igi nabir atanoni-adé? Tegin tule-nabir-atanonikid Pariseomalga palchogalzhun: —Imi tule an-imiagin yan-yan-yan olli imasgu, an tigin imia enus. Tegin an-imia nabir atanonijun.
15 Tornaram, pois, também os fariseus a perguntar-lhe como vira, e ele lhes disse: Pôs-me lodo sobre os olhos, lavei-me e vejo.
16 Tegin Pariseomal-wal-walgwen chogalmal: —Imi tule-pe-nudajad, Pab-Tummad-akar kwen tanijul. ¿Ibiga an teob chog? Imi we tule ulukued-ibe-igalgin kwen ataszhul. Tenal Pariseomal-pimalad chogalmal: —Chulá. ¿Imi tule-iskued-nikad igi kuneé, weob immal-taktijulid imagal? Keg kue. Imi teun Pariseomal aga yopí kwen chogzhajulmal.
16 Então, alguns dos fariseus diziam: Este homem não é de Deus, pois não guarda o sábado. Diziam outros: Como pode um homem pecador fazer tais sinais? E havia dissensão entre eles.
17 Tegin Pariseomal kannan tule-nabir-atanonikidzhe ekichialmalbal: —¿Imi tule-pe-imia-nudajadgin, pe igi chogmójun? Tegin tule-imia-nugujad Pariseomalga chogal: —Imi tule-an-imia-nudajad, Pab-kaka-palchoged.
17 Tornaram, pois, a dizer ao cego: Tu que dizes daquele que te abriu os olhos? E ele respondeu: Que é profeta.
18 Tenal Pariseomal we tulegin kwen ibzhaszhulmal, we tule akpene aku-atage-nad, tenal imisdin mag atanoni. Al Pariseomal tule-nabir-atanonikid-e-pabganzhe kochamal. Tegin e-pabgan nonimalgu, Pariseomal e-pabganzhe ekichialmal chogalmal:
18 Os judeus, porém, não creram que ele tivesse sido cego e que agora visse, enquanto não chamaram os pais do que agora via.
19 —¿Imi we, pe-machiyé? Tegin machi-e-pab tule-tummaganga chogal: Eye, an-machido. Tegin Pariseomal ekichialmalbal: —Imi tulemal chogmal, pe-machide kusgu aku-ata mimmiles. ¿Nabir chogmal o chul? ¿Tede ibiga pe-machide nabir imia atanonijun?
19 E perguntaram-lhes, dizendo: É este o vosso filho, que vós dizeis ter nascido cego? Como, pois, vê agora?
20 Tegin machi-e-pabgan Pariseomalga chogalmalzhun: —Imi anmal wismaldo, wedin an-machi, tenal an-machi kusgu aku-ata mimmiles.
20 Seus pais responderam e disseram-lhes: Sabemos que este é nosso filho e que nasceu cego,
21 Tenal anmal wichul, igi nabir imia-atanoni. Tenal an wichulbal, toa-tule an-machiga imia nudas. Tenal an-machi pato chered-choggu, al pe machije ekisdo. Tenal an-machi aga tukin pega chogo, toa e-nudas.
21 mas como agora vê não sabemos; ou quem lhe tenha aberto os olhos não sabemos; tem idade; perguntai-lho a ele mesmo, e ele falará por si mesmo.
22 Imi teun Judio-tummagan pato igal-mezhismal, meke-ibi-tule Jesúsgin chogzhal, Jesús, Cristo-Pab-akpene-chogzhad-palmidagoed-tule, we tuledin Judio-ormaked-negzhe-naneed-akar kantikidgin tar-onomalo.
22 Seus pais disseram isso, porque temiam os judeus, porquanto já os judeus tinham resolvido que, se alguém confessasse ser ele o Cristo, fosse expulso da sinagoga.
23 Al tule-nabir-atanonikid-e-pabgan Judio-tummagan-tobgualmal. Al machi-e-pabgan chogzhamaldo: “An-machi chered-choggu, al an-machije pe immal ekismaldo.”
23 Por isso, é que seus pais disseram: Tem idade; perguntai-lho a ele mesmo.
24 Tegin Pariseomal kannan tule-nabir-atanonikidzhe kochamalbal. Tegin Pariseomal tule-imia-atanonikidga chogalmal: —Imi pe Pab-wagin chunchunnad anmalga nuekwá chogenab, pe igi nugus. Tenal anmal nued wismaldo, we tule-pe-nudajad, tule-iskana. ¿Tenal pedin, pe igi chogmojun, we tule, tule-nued o tule-iskana?
24 Chamaram, pois, pela segunda vez o homem que tinha sido cego e disseram-lhe: Dá glória a Deus; nós sabemos que esse homem é pecador.
25 Tegin tule-nabir-atanonikid Pariseomalga chogalzhun: —An wichí ibi-tule, tule-nued o tule-iskana. Tenal an wisdo, an aku atagen, tenal imidin an nabir atanoni.
25 Respondeu ele, pois, e disse: Se é pecador, não sei; uma coisa sei, e é que, havendo eu sido cego, agora vejo.
26 Tegin Pariseomal tule-nabir-atanonikidzhe ekichialmalbal: —¿Imi tule-pe-nudajad, igi pe-imas? ¿Tegin we tule igi nabir atagal pe-imasbal?
26 E tornaram a dizer-lhe: Que te fez ele? Como te abriu os olhos?
27 Tegin tule-nabir-atanonikid Pariseomalga chogal: —Imi an pemalga pato pellallé chogzha. ¿Pe an-itoszhulzhí, an chunmajaddé? ¿Tede ibiga pe kannan anche ekisdanibal-adé? ¿Tegil pemal e-chapinganga togbimalmodé? ¿Al pe weob chogmoyé?
27 Respondeu-lhes: Já vo-lo disse e não ouvistes; para que o quereis tornar a ouvir? Quereis vós, porventura, fazer-vos também seus discípulos?
28 Tegin Pariseomal tule-nabir-atanonikidzhe ulualmal. Tegin Pariseomal tule-imia-atanonikidgin istar todoalmal chogalmal: —Imi pedin we tulebak naigus. Tenal anmaldin, anmal Moisés-igalbal-turdamalad.
28 Então, o injuriaram e disseram: Discípulo dele sejas tu; nós, porém, somos discípulos de Moisés.
29 Tenal anmal wismaldo, Pab Tummad Moisésga chunmas. Tenal anmal we tule-kwen-wichulmal pia-akar tani.
29 Nós bem sabemos que Deus falou a Moisés, mas este não sabemos de onde é.
30 Tegin tule-nabir-atanonikid Pariseomalga chogal: “¿Teobí? ¿Igi taklebalzhun? Pemal wichulmalde, we tulede pia-akar tani. Tenal we tule yabli an-imia nudas.
30 O homem respondeu e disse-lhes: Nisto, pois, está a maravilha: que vós não saibais de onde ele é e me abrisse os olhos.
31 Tenal anmal nued wismaldo, Pab Tummad tule-iskana-kwen-itojul, eje koled. Tenal Pab tule-egin-atamalad tegin tule-e-chogzhad-pallí-tamalad ito, eje koled.
31 Ora, nós sabemos que Deus não ouve a pecadores; mas, se alguém é temente a Deus e faz a sua vontade, a esse ouve.
32 “Tenal anmal kwen itodijulmal, tule-mimmilejad-akar-imia-aku-ataged nugus.
32 Desde o princípio do mundo, nunca se ouviu que alguém abrisse os olhos a um cego de nascença.
33 ¿Imi we tule Pab-Tummad-akar tanijulilen, chun weob immal imakoen? Keg kue.”
33 Se este não fosse de Deus, nada poderia fazer.
34 Tegin Pariseomal tule-nabir-atanonikidga chogal: —Tenal pedin iskuedgin mimmiles. ¿Tede pede igi Pab-igalgin anmal-oturdaneé? Keg kue. Tegin Pariseomal Judio-ormaked-negzhe-naneed-akar kantikidgin tule-nabir-atanonikid-onodmalzhun.
34 Responderam eles e disseram-lhe: Tu és nascido todo em pecados e nos ensinas a nós? E expulsaram-no.
35 Tegin Jesús wisgus Pariseomal kantikidgin Judio-ormaked-negzhe-naneed-akar tule-nabir-atanonikid-onodmal. Tegin Jesús te-cholbal tule-nabir-atanonikid-abingusgu, tule-imia-atanonikidga chogal: —¿Imi pe Te-Tule-Chunnagin ibzhe o chul?
35 Jesus ouviu que o tinham expulsado e, encontrando-o, disse-lhe: Crês tu no Filho de Deus?
36 Tegin tule-nabir-atanonikid Jesúsga chogal: —¿Imi Te-Tule-Chunnade toajun? Tummad, imi an pei, pe anka chog, an we tulegin ibzhegal.
36 Ele respondeu e disse: Quem é ele, Senhor, para que nele creia?
37 Tegin Jesús tule-nabir-atanonikidga chogal: —Imi pedin akpene we tule-takcha, tegin pe imis we tulebak chunmajibal.
37 E Jesus lhe disse: Tu já o tens visto, e é aquele que fala contigo.
38 Tegin tule-nabir-atanonikid Jesúsga chogal: —Tummad, an pegin ibzhedo. Tegin tule Jesús-abir chimtisgu, Pab Tummadyob Jesús-otummoal.
38 Ele disse: Creio, Senhor. E o adorou.
39 Tegin Jesús tule-nabir-atanonikidga chogalbal: —Imi antin iti-napche noni, pidzhi-pidzhi tulemal-urpegal, tulemal-purpal-aku-immal-takmalad, mag purpal immal taknonigal. Tegin tulemal-purpal-mag-immal-takmalad, purpal aku immal taknonigalbal.
39 E disse-lhe Jesus: Eu vim a este mundo para juízo, a fim de que os que não veem vejam e os que veem sejam cegos.
40 Tegin Pariseomal-Jesúsbak-pukmalad Jesús-chogzhad itosgu, Jesúsga chogalmal: —¿Imi pede ebinzhe anmalde purpal aku immal takmalmo? Pe immal-kwen-wichulidyob anmal-takmalma.
40 Aqueles dos fariseus que estavam com ele, ouvindo isso, disseram-lhe: Também nós somos cegos?
41 Tegin Jesús Pariseomalga chogal: —Imi pemal chogmalalen: ‘An purpal aku immal tak,’ pemal iskued kwen nikchulmalan. Tenal pemal aga tukin chogmal: ‘Anmal purpal mag immal takmal,’ al pemal ampa iskued nika-nemal.
41 Disse-lhes Jesus: Se fôsseis cegos, não teríeis pecado; mas como agora dizeis: Vemos, por isso, o vosso pecado permanece.

Ler em outra tradução

Comparar com outra

Estude este capítulo no WhatsApp

Peça à IA da Bíblia Fala para explicar João 9, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.