Mateus 27
Buka Tumute (KPX) vs ACF
1 Vavita vavita dubu nalimale kosive bahata isi Diue kosive keau igaetoai Iesu hamaveve humaha kemo abu isivie hoto loulu.
1 E, chegando a manhã, todos os príncipes dos sacerdotes, e os anciãos do povo, formavam juntamente conselho contra Jesus, para o matarem;
2 Hoto louge uoholige abu Iesu umuvai mai tialeau Loma kosive Bailoti omilu.
2 E maniatando-o, o levaram e entregaram ao presidente Pôncio Pilatos.
3 Ige Iesuho haiale Diudasi keu ke elehai hilokage Iesuna hatai. Isi au vaveve toela ke huhuai halei monie luhu teti (30) ke malei tiale dubu nalimale kosive isi oe kosive kebia ovenu.
3 Então Judas, o que o traíra, vendo que fora condenado, trouxe, arrependido, as trinta moedas de prata aos príncipes dos sacerdotes e aos anciãos,
4 Isi namigevei avoe, “Di atae dua keho haiale kemo auna hatai. Iale keu vaveve toelaike di ke vanu.” Ige abu namihai avoe, “Halege keu a isivilike. Iale no bae a hoto ke evilivebene.”
4 Dizendo: Pequei, traindo o sangue inocente. Eles, porém, disseram: Que nos importa? Isso é contigo.
5 Kateige Diudasiu moni ke malei dubue uvue hatui halei tiale au ebia mavitinu.
5 E ele, atirando para o templo as moedas de prata, retirou-se e foi-se enforcar.
6 Ige dubu nalimale kosive keau moni ke iuhai loui avoe, “Moni kou tahoe moni. Iale moni koseale malei dubue uvue otovege kena nahie menaka egumai.”
6 E os príncipes dos sacerdotes, tomando as moedas de prata, disseram: Não é lícito colocá-las no cofre das ofertas, porque são preço de sangue.
7 Isi moni ke hotohoto vaito moni ke malei vata mole ibina valu. Subuta ataeau vata kemo deba malei avuemo sosibani vaevema. Iale vata keike abu ibinave vai isiviale avuemo vata ke ata holioholiale keau haluvige abu malevei avuemo abavuevegei.
7 E, tendo deliberado em conselho, compraram com elas o campo de um oleiro, para sepultura dos estrangeiros.
8 Abu vaveve kateale vale kemoike novae ataeau vata ke ivihai avoe, “Tahoe Matama.”
8 Por isso foi chamado aquele campo, até ao dia de hoje, Campo de Sangue.
9 — ausente —
9 Então se realizou o que vaticinara o profeta Jeremias: Tomaram as trinta moedas de prata, preço do que foi avaliado, que certos filhos de Israel avaliaram,
10 — ausente —
10 E deram-nas pelo campo do oleiro, segundo o que o Senhor me determinou.
11 Iesuu Loma kosive ke vudimo laminu. Ige au belahai avoe, “Diue kosive anike ko.” Ige Iesuu namihai avoe, “Avuike a ke lounu.”
11 E foi Jesus apresentado ao presidente, e o presidente o interrogou, dizendo: És tu o Rei dos Judeus? E disse-lhe Jesus: Tu o dizes.
12 Kateai lougeto dubu nalimale kosive isi oe kosive keau kosive ke vudimo kotalahai Iesu vaveve ke louge au hotoeabe ibina louholinu.
12 E, sendo acusado pelos príncipes dos sacerdotes e pelos anciãos, nada respondeu.
13 Ige Bailotiu namihai avoe, “Ana abu a aiohavoi ahoe hoto loumale ke evinu.”
13 Disse-lhe então Pilatos: Não ouves quanto testificam contra ti?
14 Isito Iesuu isiviholinu hotoeabe ibina louliho. Kateige Loma gamani kosiveu ke elehai vikoanu.
14 E nem uma palavra lhe respondeu, de sorte que o presidente estava muito maravilhado.
15 Vagana bahata Basova vani kemo ataeabuna Loma gamani kosive namihage kena dibulae ata mole iomage au tigei.
15 Ora, por ocasião da festa, costumava o presidente soltar um preso, escolhendo o povo aquele que quisesse.
16 Iale vani kemo malaha mole ivite keu dibulae ua. Iviveike Balabasi.
16 E tinham então um preso bem conhecido, chamado Barrabás.
17 Iale ata moagaeau igaetoai lohoge gamani kosiveu au subuta vale ke nahate vai kebia namigevei avoe, “La isiviale di ata olete iomage au tai. Dana Balabasi iomai. Emena dana la tedaevemale ata Iesu Keliso ke iomai.”
17 Portanto, estando eles reunidos, disse-lhes Pilatos: Qual quereis que vos solte? Barrabás, ou Jesus, chamado Cristo?
18 Kateai louale keu koseanu. Au hilokage keau mainave mai ilike vaime mai omilu.
18 Porque sabia que por inveja o haviam entregado.
19 Bailotiu kotamale keve ugulamoi usege mahinaveu avuho hoto mole hanavoi avoe, “Di nivu vavimo tababu mole vai Iesu elehai vabuanu. Di hilokage keu vavevebe toela vaholinu. Iale ainaho inutolotolote ata kemo vavevebe toela valive.”
19 E, estando ele assentado no tribunal, sua mulher mandou-lhe dizer: Não entres na questão desse justo, porque num sonho muito sofri por causa dele.
20 Kateisege dubu nalimale kosive isi oe kosive keau negolahai ata moaga kebia hanavei avoe, “Bailoti namihage au Iesu hamaito Balabasi halei.”
20 Mas os príncipes dos sacerdotes e os anciãos persuadiram à multidão que pedisse Barrabás e matasse Jesus.
21 Kateige Bailotiu tota belagevei avoe, “La isiviale di ata abui kobiamo olete iomage au tai.” Ige abu namihai avoe, “Balabasi iomanela.”
21 E, respondendo o presidente, disse-lhes: Qual desses dois quereis vós que eu solte? E eles disseram: Barrabás.
22 Ige Bailotiu namigevei avoe, “Isito dana la tedaevemale ata Iesu Keliso kemo onole vai.” Ige abu bahata Bailoti namihai avoe, “Mai idie domo hamanela.”
22 Disse-lhes Pilatos: Que farei então de Jesus, chamado Cristo? Disseram-lhe todos: Seja crucificado.
23 Kateai louge Bailotiu belagevei avoe, “Osialemo. Au onole toela vanu.” Ige abu baita tota loui avoe, “Mai idie domo hamanela.”
23 O presidente, porém, disse: Mas que mal fez ele? E eles mais clamavam, dizendo: Seja crucificado.
24 Isi katelahasege Bailotiu ke elehai hilokage kotalive keu anekianu. Ige au huhuai avoe, “Koeabuna koselahalata mole havei.” Kateaime e hai atae vudimo au ada totoanu. Isiviale keau hilokage Iesuho huhuihuhuibe toelau avuemo uoholinu. Kateaito namigevei avoe, “Inutolotolote ata kou hatige tahoveu bae daemo ulivebene. Isito auna laemo ui.”
24 Então Pilatos, vendo que nada aproveitava, antes o tumulto crescia, tomando água, lavou as mãos diante da multidão, dizendo: Estou inocente do sangue deste justo. Considerai isso.
25 Ige ata bahata keau hotove ibina vai avoe, “Halege au hatige tahove kena noemo ui no esetamo ui.”
25 E, respondendo todo o povo, disse: O seu sangue caia sobre nós e sobre nossos filhos.
26 Katelahai louge Bailotiu hotoeabe evisi Balabasi iomage au tinu. Isito Iesu mai tuvalie ata ovege abu visuhavoi mai hamaho tilu.
26 Então soltou-lhes Barrabás, e, tendo mandado açoitar a Jesus, entregou-o para ser crucificado.
27 Kateai melavei gamanie o baluga ke uvue tiale tuvalie ata degomole hohavege abu loholu.
27 E logo os soldados do presidente, conduzindo Jesus à audiência, reuniram junto dele toda a coorte.
28 Lohoale keau ogove bahata tohoai ogo tahote vatae kosiveau hatumale ke mai avuemo hatulu.
28 E, despindo-o, o cobriram com uma capa de escarlate;
29 Isi kinaveho hote mole bekabekate mai viliai kinave hanubelu. Isi kosive bedoia ke nahate mai adave inuteve mavolu. Isi lobohavoi abu kosiveho vamale ke nahate vai vudivemo kome bokoai vata bisi loui avoe, “Diue kosive baluga, ana duave.”
29 E, tecendo uma coroa de espinhos, puseram-lha na cabeça, e em sua mão direita uma cana; e, ajoelhando diante dele, o escarneciam, dizendo: Salve, Rei dos judeus.
30 Katelahaito avuemo violahai bedoia ke mai kinavemo hamalu.
30 E, cuspindo nele, tiraram-lhe a cana, e batiam-lhe com ela na cabeça.
31 Katelahai hehavolata tota avuemo ogo tahote ke elokohai ogove seleve mai avuemo holovalu. Isi melavei idie domo hamaliho tilu.
31 E, depois de o haverem escarnecido, tiraram-lhe a capa, vestiram-lhe as suas vestes e o levaram para ser crucificado.
32 Tialeau humaha tavae Sailini malaha mole ivi Saimoni keluvuta belehovoi namihai avoe, “Ata ko tedahoi avuemo idive ebamonela.”
32 E, quando saíam, encontraram um homem cireneu, chamado Simão, a quem constrangeram a levar a sua cruz.
33 Katelahaito tilialeau matama mole ivi Gologota keve velehovolu. Matama ke ihuu koseanu. Lolokue matama.
33 E, chegando ao lugar chamado Gólgota, que se diz: Lugar da Caveira,
34 Iale abu keve velehovoi e mole toela mai uainita ebuehale ke mai omisi isiviale au ke ige vateve tumuu uoholisi. Isito Iesuu ke ige keu tumuige au ke ovonu.
34 Deram-lhe a beber vinagre misturado com fel; mas ele, provando-o, não quis beber.
35 Ke ovoge abu mai idie domo hamai ogove malei kasilahai ogove igaegae malelu.
35 E, havendo-o crucificado, repartiram as suas vestes, lançando sortes, para que se cumprisse o que foi dito pelo profeta: Repartiram entre si as minhas vestes, e sobre a minha túnica lançaram sortes.
36 Kasilahage uoholige abu uguiavoi ui Iesu nibima.
36 E, assentados, o guardavam ali.
37 Kemo ulata sebele mole vaki mai avuemo abu ono vademoike hamale ke hisaliai avoe, “Malaha kou Diue atae kosive baluga, Iesu.” Kateaito mai kinave tatamo hamalu.
37 E por cima da sua cabeça puseram escrita a sua acusação: este e³ jesus, o rei dos judeus.
38 Isi kateai vavoloe ata abui malevei idie domo havelu. Moleu Iesu ada inuteatave. Isege moleu adave agiteatave.
38 E foram crucificados com ele dois salteadores, um à direita, e outro à esquerda.
39 Isege ataeau matama kela tai lohoi ke elehai hehavoi tuvikivikilahama.
39 E os que passavam blasfemavam dele, meneando as cabeças,
40 Isi Iesuho loui avoe, “A konike loui kosea, ‘Dana dubu baluga koiai tota vani abuita igaeta kemo houi gabiai.’ Iale a Dilava mo holiniege idie do kemo dobai loho.”
40 E dizendo: Tu, que destróis o templo, e em três dias o reedificas, salva-te a ti mesmo. Se és Filho de Deus, desce da cruz.
41 Ige dubu nalimale kosive, Diue menaka loui haivemale isi oe kosive keau bahata hoto kateale loui hehavoma.
41 E da mesma maneira também os príncipes dos sacerdotes, com os escribas, e anciãos, e fariseus, escarnecendo, diziam:
42 Isi moleho loui avoe, “Keu ata degomole tedaevei hoesegeveito au ebika tedahoholinu. Keu loui avoe, ‘Dau Diue atae kosive baluga.’ Iale auna dobai lohoge no bae no uvu mai avuemo mavoi.
42 Salvou os outros, e a si mesmo não pode salvar-se. Se é o Rei de Israel, desça agora da cruz, e creremos nele.
43 Keu au uvu mai Dilavamo mamoi loui avoe, ‘Dau Dilava mo.’ Keta duave. Iale nahi elehage Dilavau isiviai tedahoge auna dobai lohoi.”
43 Confiou em Deus; livre-o agora, se o ama; porque disse: Sou Filho de Deus.
44 Ige abu atae toela abuita malei Iesuluvuta hamale kebiata hotoe toela kateale loui namihalu.
44 E o mesmo lhe lançaram também em rosto os salteadores que com ele estavam crucificados.
45 Vanie lilimo vata bahatamo vau loai gidualeu tili okoloki masege vaniu tota halunu.
45 E desde a hora sexta houve trevas sobre toda a terra, até à hora nona.
46 Vanie ni ke masege Iesuu au hotomo baita kekoai loui avoe, “Ilai, Ilai lama sabakatani.” Ke ihuu koseanu. “Di Dilava, di Dilava osialemoike a di tedahoholisi di halenu.”
46 E perto da hora nona exclamou Jesus em alta voz, dizendo: Eli, Eli, lamá sabactâni; isto é, Deus meu, Deus meu, por que me desamparaste?
47 Ige ata degomoleau lavisi uale keau hoto ke evisi loui avoe, “Keu mesoho beloveta mole Ilaidia keike au hohavonu.”
47 E alguns dos que ali estavam, ouvindo isto, diziam: Este chama por Elias,
48 Katelahasege solekavesite ata moleu bibuai tiale e mole toela mai ono mole ogomu ke nahatemo ehosivai idi mai ke bisi isiviale ebagemage Iesuu e ke isi.
48 E logo um deles, correndo, tomou uma esponja, e embebeu-a em vinagre, e, pondo-a numa cana, dava-lhe de beber.
49 Ige ata degomoleau avuho loui avoe, “Usege nahi elehai. Mesoho Ilaidiana dobai lohoniege ke tedahoi.”
49 Os outros, porém, diziam: Deixa, vejamos se Elias vem livrá-lo.
50 Katelahasege Iesuu tota baita kekoaito hatinu.
50 E Jesus, clamando outra vez com grande voz, rendeu o espírito.
51 Hatige Diue dubu balugamo abu ogo mole mai oe uvu tumute ke bamuale keu ehula dikolahai tiale heila velemai abuita holinu. Ige vatau kibikibiage muneau vigota vilahai vakolahalu.
51 E eis que o véu do templo se rasgou em dois, de alto a baixo; e tremeu a terra, e fenderam-se as pedras;
52 Ige alue vuta keau daihovoge Dilava ata moaga subuta haluviale keau hovedevelu.
52 E abriram-se os sepulcros, e muitos corpos de santos que dormiam foram ressuscitados;
53 Hovedevei abu vuta ke halevelu. Iniale Iesuu hovelahage keau bae Dielusalemae tilu. Ige ata moagaeau kebia elegevelu.
53 E, saindo dos sepulcros, depois da ressurreição dele, entraram na cidade santa, e apareceram a muitos.
54 Isito tuvali kosive isi tuvali esemu keau Iesu nibisi ulage hamuhatuge vaveve degomole keau velehovoge abu ke elegevei tetelahai vabulahalu. Isi loui avoe, “Seleveta keu Dilava mo.”
54 E o centurião e os que com ele guardavam a Jesus, vendo o terremoto, e as coisas que haviam sucedido, tiveram grande temor, e disseram: Verdadeiramente este era o Filho de Deus.
55 Isege keate moaga subuta Galili halevai Iesuluvuta olahai tedahomale keau haeavala lavisi vaveve ke bahata elehama.
55 E estavam ali, olhando de longe, muitas mulheres que tinham seguido Jesus desde a Galiléia, para o servir;
56 Keate kebia vigomo Meli Magidaleni isi Diemisime Diosebame neina Meli isime Sebedi mo abui kebia neina keau keve lavisi ui vaveve ke elehama.
56 Entre as quais estavam Maria Madalena, e Maria, mãe de Tiago e de José, e a mãe dos filhos de Zebedeu.
57 Alimatia malaha mole kunaite keu vaveve ke elehalage gutuanu. Malaha ke ivilike Dioseba. Keu Iesu esemu mole.
57 E, vinda já a tarde, chegou um homem rico, de Arimatéia, por nome José, que também era discípulo de Jesus.
58 Iale keu tiale Iesu ava mai abavuliho Bailoti belahanu. Ige keu au esemu namigevege abu idie domo Iesu ava iavoi mai Dioseba omilu.
58 Este foi ter com Pilatos, e pediu-lhe o corpo de Jesus. Então Pilatos mandou que o corpo lhe fosse dado.
59 Ige Diosebau avave ke mai tiale ogoe doga mai vilianu.
59 E José, tomando o corpo, envolveu-o num fino e limpo lençol,
60 Isi mai tiale au ebikaho munemo guli lovoale kemo mamonu. Isi mune baluga evovoai mai lohoi ilive bamuito halei tinu.
60 E o pôs no seu sepulcro novo, que havia aberto em rocha, e, rodando uma grande pedra para a porta do sepulcro, retirou-se.
61 Isege Meli Magidaleni isi Meli mole keau vutave ke ulidamo uguiavoi ui ke elehama.
61 E estavam ali Maria Madalena e a outra Maria, assentadas defronte do sepulcro.
62 Abu kateisege Basova lovi vale vaniu uoholinu. Iniale bulae vavita dubu nalimale kosivea isi Balisia ata keau igaetoai Bailoti oe loholu.
62 E no dia seguinte, que é o dia depois da Preparação, reuniram-se os príncipes dos sacerdotes e os fariseus em casa de Pilatos,
63 Keve lohoale namihai avoe, “Kosive, no hilokage loboe ata keu subuta hatioholisito nita ui loui avoe, ‘Dana hatiniege vanie ni abuita igaeta uoholige dana tota hovelahai.’
63 Dizendo: Senhor, lembramo-nos de que aquele enganador, vivendo ainda, disse: Depois de três dias ressuscitarei.
64 Iale a esemu namigevege abu talive novata isi nivuta vutave ke nibie dua vai. Katealemo Iesu esemu keau bae talive avave ke vavololahalivebene. Mesoho keabuna vavololahaliege abuna ata lobogevei loui kosea, ‘Iesuu hovelahanu.’ Abuna katelahai lobolahage loboeabe kena subuta Iesuu loboale ke evihai.”
64 Manda, pois, que o sepulcro seja guardado com segurança até ao terceiro dia, não se dê o caso que os seus discípulos vão de noite, e o furtem, e digam ao povo: Ressuscitou dentre os mortos; e assim o último erro será pior do que o primeiro.
65 Katelahai namihage Bailotiu au tuvalie ata degomole malei ovei namigevei avoe, “Kobia malevei talive abuhi nenilahai Iesu vuta ke nibie dua vave.”
65 E disse-lhes Pilatos: Tendes a guarda; ide, guardai-o como entenderdes.
66 Ige abu tialeau Iesu vuta ke bamui gamanie silu mai mavoi louge tuvalie ata keau kemo nilahai uma.
66 E, indo eles, seguraram o sepulcro com a guarda, selando a pedra.
Atalhos do teclado
- Capítulo anterior←
- Próximo capítulo→
- Versículo anteriork
- Próximo versículoj
- Limpar seleçãoEsc
- Esta ajuda?
Estude este capítulo no WhatsApp
Peça à IA da Bíblia Fala para explicar Mateus 27, comparar traduções ou montar um estudo — tudo direto pelo WhatsApp.